Natuke kannatust ja palju raha?

Peame ennast kosmoseriigiks juba 2013. aastast. Tehnilise suutlikkuse kõrval on vähem tähelepanu pööratud inimvõimetele.

MAAJA VADI, PETRA PRINTS

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Juba praegu pakuvad kaks kompaniid, Jeff Bezosi Blue Origin ja Sir Richard Bransoni Virgin Galactic lühiajalist orbiidil viibimise kogemust. Kosmoseturismi tutvustavas artiklis lubatakse: „Natuke kannatust – see on kõik, mida vajate. Ja palju raha.”1 Kuid kas sellest piisab? Ehk on vaja ka oskusi ja võimekust? Tegemist on keeruka olukorraga, mis loob stressitegureid inimese vaimule ja kehale. Milliste stressiteguritega tuleb regulaarsetel kosmoselendudel arvestada ja millised oskused aitavad nendega toime tulla?

Mis on kehale ja vaimule raske?

Vastusena keerukatele olukordadele tajuvad inimesed seisundit, mida nimetatakse stressiks. Seda põhjustavad stressitegurid, mis iseloomustavad stressi tekitavat keskkonda ja mõjutavad üldjuhul inimest negatiivselt.2 Kosmoselendude puhul saab eristada füsioloogilisi, psühholoogilisi, psühhosotsiaalseid, inimlike vajaduste ja elamiskõlblikkusega seotud stressitegureid. Nende loetelu on pikk, sest väga palju harjumuspärast teha ei saa. Stressitegurite ilmnemist mõjutab see, et tulevased kosmoselennud kestavad kaua. Näiteks Marsile minekul tuleks kitsas moodulis olla 520 päeva. Nii palju kulub aega Marsile edasi-tagasi lendamiseks ning seal 30 päeva veetmiseks. Stressiga kohanemiseks vajatakse täiendavat pingutust ja ressursse. Seepärast on esmane samm selgeks teha, millised käitumismustrid on pikkadel kosmoselendudel võimalikud või võimatud.

Esimesed kosmoseturistid. Briti miljardär Richard Branson lendas juulis koos kolme kolleegiga Virgin Galacticu pardal kosmose piirile.

Virgin Galactic

Füsioloogiliselt ja füüsiliselt on raske taluda kiirgust, looduslike ajaparameetrite puudumist, ööpäevarütmi muutusi ning vähenenud päikesevalgust. Kurnavad on stardikiirendus, kaaluta olek ja unehäired. 40–50% kosmoselaeva meeskonnast kogeb missiooni esimestel päevadel kosmosega kohanemise sündroomi, mida tekitab kaaluta olek. See ilmneb iivelduse, pearingluse, peavaluna jne.3 Kosmoselaeva stardi ajal tajutakse ülekoormust, mida tekitab kiirendusest põhjustatud kaalu suurenemine. Uuringutest on selgunud, et üle nelja kuu kestvatel kosmosereisidel kujunevad astronautidel välja väsimus ja asteenia.4 Pikka aega on raske taluda hügieenitoimingute ja magamisvõimaluste piiranguid, pidevat müra ja vibratsiooni ning harjumatut õhukvaliteeti ja äärmuslikke temperatuure. Sellised füsioloogiliselt pingelised tingimused mõjutavad omakorda psühholoogilist seisundit.

Psühholoogiliselt mõjutavad inimese seisundit isolatsioon ja vangistusetunne, sest ettevõetut ei saa katkestada. Tunnetatakse ka ohtu elule. Taju mõjutab keeruline sensoorne isolatsioon ühelt poolt ja teiselt poolt tekitavad keerulised, mõistetamatud sensoorsed stiimulid ebamugavust. Inimest ümbritsev süsteem on raskesti hoomatav ja pole välistatud, et seda tajutakse vaenulikuna. Kitsas suletud keskkonnas isolatsioonis oleku puhul on enim täheldatud motivatsiooni vähenemist, väsimust, somaatilisi kaebusi, nt unetus, peavalu, seedeprobleemid, ja sotsiaalseid pingeid. On leitud, et mida pikem on kosmoselend, seda rohkem tekib meeskonnaliikmete vahel pingelisi olukordi ja konflikte.3 Varasemate simulatsioonuuringute käigus on selgunud, et kui sotsiaalsete konfliktide esinemise tõenäosus suureneb iga järgneva kuuga, siis teised isolatsioonist tulenevad probleemid esinevad esimesel kuul intensiivsemalt ja seejärel vähenevad.5 Mida parem on astronaudi koostöö- ja empaatiavõime, arusaam kohusetundest ja tal on paindlik mõtlemine, seda suurem on stressi tingimustes astronaudi jõudlus ja motivatsioon ning seda paremini laabub koostöö teistega.3

Psühhosotsiaalsest vaatenurgast võib probleeme tekitada koostöö kosmoselaevas või maapealse meeskonnaga. Sunnitud kontaktid, meeskonnaliikmete omadused, kultuurierinevused, häired pereelus – need on vaid mõned stressitegurid, mis tekitavad kurnatust. Marsile reisijatel tuleb veeta mitu kuud isolatsioonis koos teisest rahvusest ja religioonist inimestega, kel on teistsugused väärtushinnangud ja poliitilised tõekspidamised.3 Kultuuriline tagapõhi mõjutab inimeste tööharjumusi ja suhete arendamist.2

Uuringud on näidanud, et üldiselt saadakse ekstreemsetes tingimustes hakkama, kuid samal määral tuleb välja ka see, et meeskonnatöö oskuste ja vilumuste arendamine parendab missiooni sooritust.3 Siin on asjakohane võrdlus lennundusega. Paljud lennuõnnetused toimuvad meeskonnast tulenevate asjaolude tõttu.6 Ka kosmoselennu ajal kutsuvad need esile stressi ja avaldavad mõju sellele, kuidas reisijad toime tulevad. See viib mõtteni, et peame teadma, milliseid oskusi vajatakse, et toime tulla kosmoselendudega kaasnevate tingimustega.

Oskused Oskuse alaliik Vaatluste empiiriline leid Eksperdiintervjuude empiiriline leid
Tehnilised oskused Füüsiline võimekus/treeningute tegemise harjumus Oluline vähesel määral Väga oluline
Tehnoloogilise ja programmeeriva mõtlemise oskus (sh valdkonna spetsiifilised teadmised) Väga oluline Oluline
Oskus askeetlike tingimustega hakkama saada X Oluline
Oskus puhtust hoida X Oluline
Oskus reegleid ja protseduure järgida X Oluline vähesel määral
Sotsiaalsed oskused Sotsiaalne intelligentsus Oluline vähesel määral Väga oluline
Eestvedamisoskus Oluline Väga oluline
Kultuuridevaheline kompetents X Väga oluline
Koostöö- ja meeskonnatöö oskus Väga oluline Väga oluline
Oskus missiooni mõista ja kollegiaalselt käituda Oluline vähesel määral Väga oluline
Kontseptuaalsed oskused Oskus transdistsiplinaarselt mõelda Oluline vähesel määral X
Probleemilahendusoskus Väga oluline Väga oluline
Loogilise mõtlemise oskus Väga oluline X
Disainmõtlemise oskus Oluline Väga oluline
Enesejuhtimine ja kognitiivse koormuse ohjamise oskus X X
Oskus järjekindlalt tegutseda Oluline vähesel määral Väga oluline
Psühholoogiline vastupidavus Väga oluline Väga oluline
Otsustusvõime Oluline Oluline

Tabel: ülevaade kosmoselendudeks vajalikest oskustest Märkus. Tabel on koostatud eksperdiintervjuude, vaatluste ja kirjandusallikate põhjal. Tabeli struktuur on moodustatud teaduskirjanduse alusel. Intervjuude ja vaatluste tulemustest moodustati kategooriad (teemad), mis võimaldavad uuringus osalejate arvamusi tabelis esitada.

 

Milliseid oskusi vajatakse kosmoselendudel?

Stressitegurid toovad selgelt esile, et kosmoselendudeks valmistumisel on vaja oskusi, mis aitavad ennetada keerukaid probleeme. Oskus on suutlikkus, mida saab arendada – see ei pea ilmtingimata olema kaasasündinud, kuid avaldub isiku võimetes ja jõudluses kas üldiselt või konkreetsel tegevusalal. Oskuslikkuse põhikriteerium on tõhus tegutsemine mitmesugustes tingimustes. Võimed loovad eeldused teadmiste ja oskuste omandamiseks.

Eesti peab ennast kosmoseriigiks juba 2013. aastast. Tehnilise suutlikkuse kõrval on vähem tähelepanu pööratud inimestele. Ühes seda lünka täitvas uuringus7 intervjueeriti asjatundjaid, kes on seotud kosmoseuuringute, praktiliste kosmoseprogrammide, ESTCubeʼi ning vastutusvaldkonna administratiivülesannetega. Analüüsiti ka kolme mängufilmi, mis käsitlevad kosmoselende: „Apollo 13“,8 „Reisijad“9 ja „Marslane“.10 Selleks paluti viiel vaatajal avaldada arvamust, millised oskused filmides kõige enam esile tulid. Mööname, et filmides on tegu hüpoteetilise reaalsusega ja ekspertidel oma kogemused puuduvad. Intervjuude materjal ja vaatlusprotokollide tulemused kodeeriti, pidades silmas liigitust, mis eristab tehnilisi, sotsiaalseid ja kontseptuaalseid oskusi ning psühholoogilist vastupidavust ja otsustusvõimet.

Filmide vaatajal paluti järjestada oskused nende tähtsuse järjekorras ehk mida ta pidas filmis nähtu põhjal kriitilistes olukordades enim vajalikuks. Sellest selgus, et kõige vajalikumaks peeti loogilist mõtlemist. Filmide vaatajad rõhutasid ka tehnoloogilise ja programmeeriva mõtlemise vajadust. Üldisem pilt on esitatud tabelis, kus on ekspertide ja filmide vaatajate arvamused.

Mõlemad, nii eksperdid ja kui ka vaatluses osalenud tõid välja, et tehnilistel oskustel on regulaarsetel kosmoselendudel suur osa. Selles vallas tuleb eraldi rõhutada füüsilist võimekust ja treeningurutiini ehk harjumust pidevalt keha treenida.

Vajalike sotsiaalsete oskustena nimetati sotsiaalset intelligentsust, kultuuridevahelist kompetentsust ning koostöö- ja meeskonnatöö oskusi. Kontseptuaalsetest oskustest peeti tähtsaks probleemilahendusoskust ja distsipliiniülese mõtlemise võimet – mis näitab, et inimene on võimeline aru saama eri valdkondade vahelistest seostest. Viimane tuli eriti esile filmide vaatamisel, näiteks üks vastaja väljendas seda, öeldes: „Olulised olid botaanika-, füüsika-, keemia- ja tehnikaalased teadmised ning nende valdkondade vaheliste seoste mõistmine.“ Oskus distsipliiniüleselt mõelda soodustab ka probleemilahendusoskust – valdkonnaüleste seoste tunnetamine juhib otsima ebastandardseid lahendusi.

Disainmõtlemise oskus tähendab, et suudetakse oma tegevust eesmärgipäraselt kavandada. Üks ekspert arutles järgnevalt: „Kui inimene on otsustanud Marsile minna, ei ole enam tagasiteed.“ Ta tõi välja, et paljude puhul saavad siit alguse probleemid, sest Maal on ohtralt võimalusi, kuidas otsustest taganeda. Näiteks annab ühismeedia võimaluse oma otsused kiiresti ümber mõelda. Ekspertide sõnul aitab eesmärkide seadmine säilitada psühholoogilist vastupidavust.

Eksperdid pidasid eestvedamise oskust vajalikuks, selleks et koordineerida kriitilistes olukordades meeskonnatööd. Nii arvasid filmi vaatajad, kellest üks ütles „Apollo 13“ kohta, et komandör Jim Lovelli eestvedamisoskus oli hädavajalik. Tal oli juhi roll ja sellele lisandunud eestvedamisoskus aitas lahendada meeskonna tülid ning taastada koostöö. Eestvedamisoskus suurendab koosluse iseorganiseerumise potentsiaali, võimaldades pidevat meeskonnasisest juhirolli vaheldumist. Sealjuures on vaja ka empaatiavõimet, mis võimaldab luua teiste meeskonnaliikmetega paremaid suhteid ja soodustab koostööd. Nii heitsid filmi vaatajad ette vähest empaatiavõimet filmi „Reisijad“ tegelasele Jimile, kes vaadanute arvates oleks pidanud mõistma, kui suur mõju oli tema tegevusel teisele meeskonnaliikmele.

Kultuuridevahelise kompetentsi tähtsust rõhutasid eriti eksperdid. Nende hinnangul aitab see pikaajalisel lennul muu hulgas toime tulla isolatsiooni ja eri kultuuridest pärit tavadega siis, kui inimesed on kitsas suletud keskkonnas. Suure tõenäosusega on kosmoselennul mitmekultuuriline grupp. See tähendab, et kosmoselennu ohutus ja edukus sõltub sellest, kuidas ühtlustatakse arusaamu suhtlemisest, otsustamisest, töö- ja juhtimisstiilist, isiklikust hügieenist, toiduvalmistamisest, söömis- ja puhkamisharjumustest ning religioonist.11 Uuringutest on ilmnenud, et pikaajalistel planeetidevahelistel mehitatud missioonidel vajatakse kindlasti sallivust väärtushinnangute ja kommete suhtes.

Kui vaadata eespool nimetatud teemasid, siis kosmoselendudeks vajalikes oskustes pole midagi üllatavat, vähemalt sellises esinemisviisis, nagu seda tunnetada oskame ja suudame. Pigem tuleks üllatavaks pidada, et nn tulevikuinimeste ettevalmistuses neile liiga vähe praktilist tähelepanu pööratakse. Kas selleks peaks juurutama aine „Tulevikuoskuste tunnid“ või need muul moel haridus- ja arengusüsteemi integreerima, see on asjatundjate pärusmaa. Peaasi, et tehakse, sest regulaarsed kosmose­lennud jõuavad peagi tegelikkusse.

1 Agence France-Presse, So you want to be a space tourist like Jeff Bezos, Richard Branson and Elon Musk? You’ll need patience and a lot of money. – South China Morning Post 19. VII 2021. https://www.scmp.com/lifestyle/travel-leisure/article/3141637/so-you-want-be-space-tourist-jeff-bezos-richard-branson

2 Alires J. Almon, Developing predictive models: Individual and group breakdowns in long-term space travel. – Acta Astronautica 2019, 154, 295–300. DOI: 10.1016/j.actaastro.2018.04.036

3 Ephimia Morphew, Morphew, M. E. (2001) Psychological and Human Factors in Long Duration Spaceflight. – McGill Journal of Medicine 2001, 6(1), 74–80. DOI:10.26443/mjm.v6i1.555

4 Luis Sandoval, Kathryn Keeton, Camille Shea, Christian Otto, Holly Patterson, Lauren Leveton, Perspectives on Asthenia in Astronauts and Cosmonauts: Review of the International Research Literature. – Behavioral Health & Performance Research Element Space Medicine Division, NASA 2012. Kättesaadav: https://ntrs.nasa.gov/citations/20110023297

5 Vadim Gushin, Dmitry Shved, Alla Vinokhodova, G. Vasylieva, I. Nitchiporuk, B. Ehmann, László Balázs, Some psychophysiological and behavioral aspects of adaptation to simulated autonomous Mission to Mars. – Acta Astronautica 2012, 70, 52– 57. DOI: 10.1016/j.actaastro.2011.07.020

6 Douglas A. Wiegmann, Scott Shappell , Human Factors Analysis of Postaccident Data: Applying Theoretical Taxonomies of Human Error. – International Journal of Aviation Psychology 1997, 7(1): 67–81. DOI: 10.1207/s15327108ijap0701_4

7 Petra Prints, Tulevikuoskused regulaarsete kosmoselendude perspektiivist. Tartu ülikooli majandusteaduskonna 2021. aasta magistritöö.

8 Ron Howard, „Apollo 13“, 1995.

9 Morten Tyldum, „Passengers“, 2016.

10 Ridley Scott, „The Martian“, 2015.

11 Jason P. Kring, Multicultural factors for international spaceflight. – Journal of Human Performance in Extreme Environments 2001, 5(2): 11–32. Kättesaadav: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12184342/

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht