2021-17 (3839)

Telefonimäng
Suure osa Rüki galeriiruumi seinast on hõivanud Mark Raidpere Tiiu Suviga kahasse teostatud fotoseeria „Isolatsioonidialoog“, möödunud kevadel karantiinitingimustes peetud kunstnike pea igapäevane visuaalne kahekõne.
Kristjan Kivistik

Telefonimäng

Mark Raidpere on pikalt tegelenud mina-konstrueerimise ja lähisuhete lahkamisega. Rüki galerii näitusel osutab ta isolatsiooni ülekasvamisele interaktsiooniks.

Hea näite otsingul Tallinnast
Vanasadama ruumiplaanid on suured, esimesena valmib tänavu suvel Admiraliteedi basseini kanali kergliiklussild (SIA Witteveen + Bos Latvia).
Piia Ruber

Hea näite otsingul Tallinnast

Tallinna avamine merele venib nagu härjaila. Kas Vanasadama arendusplaan 2030+ näitab kogu pealinnas teed paremale avalikule ruumile?

In memoriam Anto Raukas

Anto Raukas 17. II 1935 – 19. IV 2021
Kui alguses peaks olema sõna, siis mõne inimese puhul on neid väga palju vaja. Valik neist, mis kõik õiged. Tubli õppur. Kuldmedalist. Kõrgharidusega geoloog. Aspirant (ehk praegu doktorant). Kvaternaari spetsialist. Teaduste kandidaat (praegu PhD). Nooremteadur. Vanemteadur. Kõva spordimees. Eesti noortemeister. Üks Eesti…

Uus teater – Institutsioon

Lisaks kunstilistele eesmärkidele on uuemas teatris sageli muutuja ka teater kui institutsioon. Kui veel mõni aasta tagasi võis aimata, et nüüdisaegsust seostatakse pigem vabakutselisusega ning institutsionaalsele teatrile kleebiti külge traditsioonilisuse silt (mõlemad seostamised olid väga pealiskaudsed), siis praegu jookseb veelahe kusagilt mujalt. Tõtt-öelda on isegi narr rääkida eraldi institutsioonidest ja…
Julgeolek raamatus ja ühiskonnas
Kõik seaduspõhised tegevussuunad on ülevaadetega kaetud ja ühtegi suunda pole teistele vastandatud, iseasi, kui palju tuleb lugeda publitseeritud ülevaadetele juurde.

Julgeolek raamatus ja ühiskonnas

Ma ei moosi kedagi, kui arvan, et kaitsepolitsei aastaraamatust on saanud etalon teistelegi, kes avaldavad midagi analoogilist, rääkimata siis neist, kes nii kõrgele ikka veel ei küüni.

Ago-Endrik Kerge 8. IV 1939 – 25. IV 2021

Oma 82. eluaastal on meie hulgast on lahkunud erakordselt mitmekülgne teatrimees Ago-Endrik Kerge, kes suutis jätta sügava jälje omamaisesse tantsu-, muusika-, sõna- ja teleteatrisse ning filmikunsti.
1939. aastal Tallinnas kultuurihuvilises kodus sündinud Ago-Endrik Kerge esimeseks teatrikooliks oli 1959. aastal lõpetatud Tallinna Balletikool, millele järgnes enam kui tähelepanuväärne karjäär esitantsijana Estonias. Võrdse…
Teater ja tsensuur
„Kuldse maski“ parim suurvorm on Andrei Mogutši lavastus „Muinasjutt viimasest inglist“, mis on inspireeritud elust 1990. aastate Venemaal, tegelasteks hullumajja pistetud eluheidikud.
Ira Poljarnaja

Teater ja tsensuur

Alvis Hermanis: „Kui Jerzy Grotowski või Antonin Artaud oleks kuulnud, et teater on dialoogi koht, poleks nad millestki aru saanud.“

Kunst ja teadus – ühtviisi arusaamatud mõlemad?
Teaduskommunikatsiooni õppejõud ja teadusajakirjanik Arko Olesk
Svn Tupits

Kunst ja teadus – ühtviisi arusaamatud mõlemad?

Võime leppida määramatusega ja avatus ebakindlusele võiksid olla komponendid, mis aitaksid suhestuda nii teaduse kui kunstiga.

Udmurdi kevadpühad

Udmurtide maailmavaate järgi algab koos selle rituaali täitmisega uus aasta.

Udmurdi kevadpühi kutsutakse erinevate nimetustega: bõdzhõm nunal, mis tähendab ’suur päev’, veliktem, sama tähendusega, aga venekeelse tüvega; vösjas’konnal ’palvuse päev’, akaška, ’adra(püha)’ turgi keeltes, paska venekeelsest pasha, paasa. Need hõlmavad keerulist rituaalide ja kommete kooslust. Tänapäeval langeb püha…
Kahe kava vahel
Pole arengukava, pole kultuuri. Ainult tühjus ja lootus. Sakala keskus aastal 2007.
Piia Ruber

Kahe kava vahel

Kultuur areneb omasoodu ega tea sellest, et talle arengusuunda otsitakse, mitte midagi.

Loomaõiguste kolmas laine

Loomaõiguste kolmas laine

Corey Lee Wrenn rõhutab feministlikke meetodeid, ehitades loomaõiguslusele tõenduspõhist alust, millel on intersektsionaalses poliitikas mõtet.

Kultuuriehitistest minevikus ja tulevikus

Riigikogu nimekirja pääsemine ei ole kellelegi elu ja surma küsimus. Valdav osa kultuurile vajalikust on viimase veerandsajandi jooksul ehitatud kultuurkapitalist sõltumatult.

5. novembril 1996 võttis riigikogu vastu otsuse „Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahvamuuseumi ehitamise kohta“. Otsusega määrati muusikaakadeemia ehitamise lõpptähtajaks 1999. aasta, kunstimuuseumi ehitamise algusajaks…
Kui hing ja keha ei toeta, võib vaim minema lehvida
Kui loeme Voldemar Panso enda kirjutatud raamatuid või kuulame, kuidas tema õpilased või õpilaste õpilased teda tsiteerivad, siis lehvib seal kohal Panso vaim.
Kalju Suur / Pm / Scanpix

Kui hing ja keha ei toeta, võib vaim minema lehvida

Merle Karusoo on määratlenud selle kaheköitelise raamatu „subjektiivse dokumentaariumina“, rõhutades eessõnas, et see teos väljendab ennekõike tema võlga oma õpetaja Voldemar Panso ees.

Mattias Malk, linnauurija ja fotograaf 
Mattias Malk
Stefano Carnelli

Mattias Malk, linnauurija ja fotograaf 

Alustuseks kasutan vabadust alustada lugu võimalikult kaugelt. Nagu mu slovakist kooselukaaslase sõnul eestlastel kombeks on. 
Kasvasin üles 1990. aastatel ja mulle tuletati vabadust vahel meelde. Peamiselt nii, et ma ei saa päriselt aru, kui õnnelik ma olema peaksin. Alles oli ju teisiti. Aga kuidas karta seda, mida ma pole kogenud? Kui ma värske täisealisena Euroopa teise otsa suurlinna kolisin, oli see ühtlasi…
Esimene ja teine Eesti – müüt või tegelikkus?
Nagu muu maailma populistide juhid, ei pärine ka siinsed EKRE juhtfiguurid nn teisest Eestist, keda nad väidetavalt kaitsta ja hoida tahavad. Pildil EKRE kongress mullu juulis.
Teet Malsroos/Õhtuleht/Scanpix

Esimene ja teine Eesti – müüt või tegelikkus?

Sotsiaalteadlased, kes püüavad üles äratada teise Eesti nimelist kolli ja otsivad hoolega vaeseid ja viletsaid kui suurt gruppi, teevad meie ühiskonnale ja poliitilisele kultuurile karuteene.

Isamaa, jumal ja … lihapirukas

Isamaa, jumal ja … lihapirukas

Rein Veidemanni ilukirjanduslikus loomingus on tajutavad teatavad metafoorsed ahelad, kus põimuvad kiusatus ja armastus, kirjandus ja teoloogia.

Teise Eesti kaitseks

Jüri Saare ärksus (kesk)erakondlike sahkerdajate, Trumpi ja selle kohalike jäljendajate jt avantüristide peletamisel on olnud imetlusväärne. Saar (vt „Teine Eesti – müüt või tegelikkus?“, tänane Sirp lk 12-13) ei eksi, et lokkavat populismiprallet toidab frustratsioon. Destruktiivseid meeleolusid ei õnnestu aga mahendada eeldades, et nende põhjuseks on labane kadedus ja suutmatus…
Venemaa teater õitseb mühinal
„Kuldse maski“ parim suurvorm on Andrei Mogutši lavastus „Muinasjutt viimasest inglist“, mis on inspireeritud elust 1990. aastate Venemaal, tegelasteks hullumajja pistetud eluheidikud.
Ira Poljarnaja

Venemaa teater õitseb mühinal

Teatrifestivali „Kuldne mask“ välismaisele publikule mõeldud programmis „Russian Case“ näidati veebi vahendusel kuue päeva jooksul 25 lavastust.

Kraad Zoomi ülikoolist

2021. aasta kevade alguses said minu aines osalenud bakalaureuse astme üliõpilased ülesande teha distants­õppe kogemuse teemal intervjuu. Need 66 intervjuud paljude erialade üliõpilastega tõid hästi esile, kuivõrd teisendirohke on distantsõppeaegne kõrgharidus. Ja mis peamine: hästi koorub välja, miks e-õpe ei suuda ilmselt kunagi auditoorset õpet täielikult kõrvale tõrjuda.
Õppejõududele on seni…
Kolmanda geograafia autor
Rahvusülene kirjanik Dubravka Ugrešić 1992. aastal Hollandis. Aasta hiljem asus ta sinna jäädavalt elama.
Steye Raviez / Hollandse Hoogte / dubravkaugresic.com

Kolmanda geograafia autor

Eksiilis kirjutamine on tõlkeprotsess kahe koha vahel: üks on see, mida igatsetakse, aga kuhu naasta pole võimalik, teine on see, kus viibitakse, aga kuhu pole tegelikult kohale jõutud.

Seesama meri meis kõigis
Adam Cullen, Øyvind Rangøy ja Veronika Kivisilla „Kolme sõlme“ esitlusel.
Kris Moor

Seesama meri meis kõigis

Adam Cullen, Veronika Kivisilla ja Øyvind Rangøy sõlmivad ühises luulekogus ajatud teemad alates inimese soontes voolavast punasest merest kuni kivide ürgse tarkuseni.

Linnakindlustused ja kultuuriobjektid
Tallinna varauusaegsed linnakindlustused lõplikul kujul u 1800. Muldkindlustusvöönd ümbritses katkematult kogu linna ja moodustas tervikliku kaitsesüsteemi. Autor: Ragnar Nurk. Alus: Maa-amet.

Linnakindlustused ja kultuuriobjektid

Kuigi uusehitised muldkindlustus- ja haljasvööndis ei ole välistatud, on olemas põhimõtted, mida pealiskaudselt ja kiirustades tehtud otsustega poleks kuidagi mõistlik hüljata.

Aasta privaatseid fantaasiaid avalikust küllusest
Otto Zoege von Manteuffel. Kunstniku perekond. Õli, lõuend, 1850. aastad. Eesti Kunstimuuseum
EKM

Aasta privaatseid fantaasiaid avalikust küllusest

Enese tajumine avaliku elu osana on hädavajalik, sest see aitab vastu seista eluliselt tähtsate teemade tõrjumisele privaatsfääri üksikisiku ainuvastutuse alla.

Ülo-Hillar Ilves 7. III 1929 – 9. IV 2021

Ülo Ilves sündis Paides 7. III 1929. Pärast Paide keskkooli lõpetamist läks ta 1947. aastal õppima arhitektuuri Tallinna Polütehnilisse Instituuti, kus jõudis käia peaaegu neli kursust. 1951. aasta juunis Ülo Ilves arreteeriti, kuna ta oli osalenud 1946. aastal Paides loodud organisatsioonis Uus Eesti. Selle eest mõisteti ta süüdi nõukogudevastases tegevuses…
Sirp