Mark Raidpere on pikalt tegelenud mina-konstrueerimise ja lähisuhete lahkamisega. Rüki galerii näitusel osutab ta isolatsiooni ülekasvamisele interaktsiooniks.
Tallinna avamine merele venib nagu härjaila. Kas Vanasadama arendusplaan 2030+ näitab kogu pealinnas teed paremale avalikule ruumile?
Ma ei moosi kedagi, kui arvan, et kaitsepolitsei aastaraamatust on saanud etalon teistelegi, kes avaldavad midagi analoogilist, rääkimata siis neist, kes nii kõrgele ikka veel ei küüni.
Alvis Hermanis: „Kui Jerzy Grotowski või Antonin Artaud oleks kuulnud, et teater on dialoogi koht, poleks nad millestki aru saanud.“
Võime leppida määramatusega ja avatus ebakindlusele võiksid olla komponendid, mis aitaksid suhestuda nii teaduse kui kunstiga.
Keskkonnaorganisatsioonide kaasamine keskkonnaotsustesse on hoogustunud, kuid kahjuks on harva sisuline ning tõhusad osalemisvõimalused annavad end oodata.
Udmurtide maailmavaate järgi algab koos selle rituaali täitmisega uus aasta.
Kultuur areneb omasoodu ega tea sellest, et talle arengusuunda otsitakse, mitte midagi.
Corey Lee Wrenn rõhutab feministlikke meetodeid, ehitades loomaõiguslusele tõenduspõhist alust, millel on intersektsionaalses poliitikas mõtet.
Riigikogu nimekirja pääsemine ei ole kellelegi elu ja surma küsimus. Valdav osa kultuurile vajalikust on viimase veerandsajandi jooksul ehitatud kultuurkapitalist sõltumatult.
Sille Kapper: „Folklooriliikumise juhendajad on ka piirangute ajal olulised ja vajalikud suunajad, aga nad peavad nutikalt ja paindlikult kasutama uusi võtteid.“
Aadu Must: „Anname endale aru, et tahaks küll teha väga häid otsuseid, aga peame valima kõigest rahuldava ja hea vahel.“
Merle Karusoo on määratlenud selle kaheköitelise raamatu „subjektiivse dokumentaariumina“, rõhutades eessõnas, et see teos väljendab ennekõike tema võlga oma õpetaja Voldemar Panso ees.
Sirbi toimetuse vestlusringis arutatakse, mille järgi määratleda riiklikult tähtsat kultuuriobjekti, miks betooni investeerida ning millised kitsaskohad vajavad kultuuriilmas lahendamist.
Sotsiaalteadlased, kes püüavad üles äratada teise Eesti nimelist kolli ja otsivad hoolega vaeseid ja viletsaid kui suurt gruppi, teevad meie ühiskonnale ja poliitilisele kultuurile karuteene.
Rein Veidemanni ilukirjanduslikus loomingus on tajutavad teatavad metafoorsed ahelad, kus põimuvad kiusatus ja armastus, kirjandus ja teoloogia.
Teatrifestivali „Kuldne mask“ välismaisele publikule mõeldud programmis „Russian Case“ näidati veebi vahendusel kuue päeva jooksul 25 lavastust.
Oscari-tseremoonia oli kui mäest alla veerev vanker, millel käigupealt rattad ära tulevad, aga mis suutis siiski veel langedes teha paar ootamatut anarhistlikku pööret.
Eksiilis kirjutamine on tõlkeprotsess kahe koha vahel: üks on see, mida igatsetakse, aga kuhu naasta pole võimalik, teine on see, kus viibitakse, aga kuhu pole tegelikult kohale jõutud.
Pelgamata kõike materiaalset, rakendaks heaperemehelik rohekonservatiivsus Maa ressursid inimkonna heaolu teenistusse, teadvustades ühtlasi, et aineline ei ole ainus hüveline.
Eric André uus Netflixi-komöödia „Halb reis“ paneb pilku pöörama koomiku viimase viie aasta tegevusele, lootuses, et absurdihuumori elavat klassikut hinnatakse ka siinpool Atlandi ookeani.
Adam Cullen, Veronika Kivisilla ja Øyvind Rangøy sõlmivad ühises luulekogus ajatud teemad alates inimese soontes voolavast punasest merest kuni kivide ürgse tarkuseni.
Kuigi uusehitised muldkindlustus- ja haljasvööndis ei ole välistatud, on olemas põhimõtted, mida pealiskaudselt ja kiirustades tehtud otsustega poleks kuidagi mõistlik hüljata.
Enese tajumine avaliku elu osana on hädavajalik, sest see aitab vastu seista eluliselt tähtsate teemade tõrjumisele privaatsfääri üksikisiku ainuvastutuse alla.
Mikael Laidre, „Konservatiivne rohepööre“
Tiina Georg, „ Keskkonnaotsustes saab osaleda tihti vaid kohtu kaudu“
Arko Olesk, „Kunst ja teadus – ühtviisi arusaamatud mõlemad?“
Tristan Piirmägi „Oscarid 2021. Reklaamiklubi vaksali ooteruumis“
Mattias Malk, „Hea näite otsingul Tallinnast“
Sille Kapper, Kristiina Siig, „Kuidas paluda iseennast tantsule?“
Kaitsepolitsei aastaraamat 2020–21
Dubravka Ugrešići „Romaanijõe forsseerimine“
Mark Raidpere näitus „Kaugekõne“