2020-49 (3821)

Surnud, paariks loe!
Eurostat

Surnud, paariks loe!

Kuidas rahastada tervishoidu, kui valitsus ei taha ja parlament ei saa?

Musta luige aasta
Ajalooliselt lühikese ajaga, vaid 12 kuuga on tootmiseni jõudnud mitu vaktsiini, mille efektiivsus ulatub 95 protsendini.
Sander Ilvest / Postimees /Scanpix

Musta luige aasta

On tõenäoline, et jaanuar-märts 2021 on COVID-19 ajastu kõige raskem periood. Ettevaatlikuks optimismiks on siiski põhjust ja seda on vaja meile kõigile.

Viirus, biopoliitika ja posthumanism
Pavel Kostomarovi telesarjas „Järve äärde“ põgeneb mitmest kärgperest koosnev boccacciolik noor himur seltskond epideemia tõttu lukku pandud Moskvast keset järve asuvale saarele. Ent probleemid ei lahene, ei kao viirus ega surm.
Kaader sarjast

Viirus, biopoliitika ja posthumanism

Kuivõrd koroonaviirus nõuab enamasti krooniliselt haigete ja vanemate inimeste elu, on piiranguteta poliitika biopoliitika, st tegemist on diskrimineerimisega erivajaduse (ableism) ja vanuse alusel (ageism).

Õpetamine ja humanitaaria kui valed erialad
Iga humanitaari südamel on küsimus: millised on inimeste kannatused? Ühiskondlikul tasandil kannatusi, mida põhjustavad vaesus ja töötus ning sool, rassil, seksuaalsusel ja puudel põhinev diskrimineerimine, hoopis süvendatakse. Pildil abistavad naised kodutut Broadwayl.
Wikimedia Commons

Õpetamine ja humanitaaria kui valed erialad

Humanitaaralade „produkti“ ja kasumit ei saa mõõta rahas ega muudes kindlates ühikutes, humanitaaria olulisus avaldub nähtamatutes väärtustes nagu demokraatlik, vaba, salliv, elukõlblik ja jätkusuutlik ühiskond.

Tümpsa teeb veel rohkem tööd

Kaks nädalat tagasi imbus avalikkuse ette uudis, et Eesti Päevalehe ja Delfi ühistoimetusest on koondatud eelviimane kultuuritoimetaja (nimi toimetusele teada) ning viimane, kes sinna veel järele on jäänud (nimi toimetusele samuti teada), jätkab tööd nädalalõpulehe LP toimetuse koosseisus. Need selle­sügisesed vangerdused tähendavad seda, et kultuuritoimetust kui struktuuriüksust selles ajakirjandusväljaandes enam…

Väikese Peetri Ülekandeamet

Kuna majandusministeeriumis ja selle allasutustes töötavad enamasti tehnika­erialadel õppinud ametnikud, ei olegi ehk neilt põhjust oodata perfektset keeletunnet. Seetõttu saab nõustuda Madli Vitismanni hiljutise väitega, et ametnike keeletundest sõltuvalt võime saada nii häid kui ka halbu tulemusi.1 Kui tehnikainimesed kombineerida tornis istuvate juristidega, siis ühiskond kannatab. Ei saa eeldada isegi seda,…
Kaanetekst

Kaanetekst

Šoti krimikirjaniku muidu klassi­kalise põnevusromaani puhul võiks nimetada kaht tunnusjoont. Tegevusliinid, juurdlejate ja salamõrtsuka teekonnad kulgevad ja ristuvad Londonis, mille kujutamise eripäraks on topograafiline täppiskirjeldus, s.t ideaalis on selle raamatu järgi võimalik Londonis liikuda, kirjandus hakkab toimima reisijuhi ja linnakaardina. Teiseks pandeemia ja karantiini troobid, mis omal moel ennetavalt, kuigi…

Klaasipidu autobaasis

Kairi Orgusaare kureeritud „Aeglane valgus“ ühendab endas kohaeripära ja multidistsiplinaarsust, kinnistab kaamosekuvandi, kuid pakub sellele ka valgustavat kontrasti.

Näitus „Aeglane valgus“ Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses kuni 13. XII. Kureerinud Kairi Orgusaar, näituse, valguse ja graafilise disaini kujundanud Kati Kerstna ja heliteose loonud Aivar Tõnso.
„Aeglane valgus“ ühendab endas kohaspetsiifika ja…

Mänguhimu siin- ja sealpool päris elu

Andreas Aadeli lavastatud „Mängu ilus“ on hästi põimitud spordi meelelahutuslik ja filosoofilisem tasand.

Tartu Uue teatri „Mängu ilu“, lavastaja Andreas Aadel, dramaturg Elise Metsanurk, kunstnik ja valguskunstnik Kristjan Suits. Mängivad Elise Metsanurk ja Jan Erik Ehrenberg. Esietendus 17. X Tartu Uues teatris.
Tartu Uue teatri „Mängu ilu“ on Andreas…

Hüvasti, NSVL! Tere, lapsepõlv!

Lauri Randla debüütfilm „Hüvasti, NSVL“ toob vaatajani ühe poisi kasvamise loo, mille taustal lagunev impeerium ei varjuta teose sooja ja südamlikku tuuma.

Mängufilm „Hüvasti, NSVL“ (Exitfilm-Bufo, Eesti-Soome 2020, 91 min), režissöör-stsenarist Lauri Randla, operaator Elen Lotman, helilooja Lauri Randla, produtsent Peeter Urbla. Osades Niklas Kouzmitšev, Ülle Kaljuste, Tõnu…

Mõistusevarjutus ja kõrvakarvakurtus

Mis saab siis, kui põrkuvad peatumatu jõud ja paigalt liigutamatu objekt? Ühiskondlikud pinged näivad vahel sama tuliseks kasvavat. Kes vähegi avalikus ruumis toimuvat jälgib, teab, et lahkmeel on sügavalt polariseerunud. Üks koolkond ütleks, et konflikt on edasiviiv jõud ja see, mis ei tapa, teeb tugevaks. Teine pool väidaks, et lahkmeel…

Elina Vainik 15. VI 1935 – 1. XII 2020

Lahkunud on metallikunstnik Elina Vainik. Ta sündis Peterburi lähedal Tuutari kihelkonnas Pajula ingerisoome külas, kus isa töötas tuletõrjeülemana. Elina Vainik lõpetas 1952. aastal Pärnumaal Väljaküla seitsmeklassilise kooli, jätkas õpinguid Tartu Kunstikoolis aastatel 1952–1957 ning omandas kõrghariduse Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1963. aastal metallehistöö erialal. Aastatel 1963–1979 elas Elina Vainik…

Käsmu fragmentaarium. Külakene industriaalvaremeis

Eve Kase ja Elo-Hanna Seljamaa kuraatoriprojekt on fragmentaarium, kollaaž, kogu katkendeid, miraaž Käsmust, mitte Käsmu ise, kuid kindla kuraatorikäe tõttu õnnestunud väljapanek.

„Kuidas rääkida salapaigast seda reetmata“ Noblessneri Shipyardis, lahtioleku aega on pikendatud 11. XII kella 12-22 ja 12. XII kella 10-18. Osalejad Eve Kask,…

Teenusedisain, disainimuutja ja disainitegu ehk Innovatsioonitiim

Daniel Kotsjuba: „Avalik sektor on üldse üks suurema potentsiaaliga tegutsemiskohti, kui tahetakse, et tegevusel oleks mõju.“

Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali disainialase tegevuse preemia pälvis sel aastal riigikantselei juures tegutsev 2018. aastal loodud innovatsioonirühm, kuhu kuuluvad Merilin Truuväärt, Daniel Kotsjuba ja Helelyn Tammsaar. Selle meeskonna juures tuleb esile tõsta nende tegevuse…

Hans Miilberg 25. V 1945 – 2. XII 2020

Estoonlaste pere langetab pea: lahkunud on Estonia teatri kauaaegne solist Hans Miilberg. Üle 40 aasta kestnud lauljateed jääb kaunistama 60 rolli, millest viimaseks jäi nimiosa lavastuses „Operetikuningas Imre Kálmán“.
Pärnumaalt pärit Hans Miilberg lõpetas 1978. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, laulis aastail 1972–1977 Eesti Raadio segakooris ning oli Estonia teatri koosseisuline solist…

Meel keeles, keel meeles

Misasi on meel? Kuidas seda sõna tõlkida? „Meel“ tundub väga eesti sõnana, tõlkimatuna.

Mult on paar korda küsitud tõlgete puhul tagasitõlget. See oli tavaline näiteks reklaame tõlkides, eriti telereklaamide puhul, sest fraasid pidid kõlama eesti keeles loomulikult, suupäraselt, ometi ei tohtinud mõte originaalist kaugele minna.…

Konkursi „Eesti kõla“ tulemused

I vanuserühm: I Ella Marie Mäger (õp Eva Teppo, Keila MK), II Aada Karp (õp Marju Roots, TMKK), III Roman Gor­bachev (õp Jekaterina Rostovtseva, TMKK).
II A vanuserühm: I Ingmar Poll (õp Kai Ratassepp, TMKK) ja Lorelei Tahk (õp Jekaterina Rostovtseva, TMKK), II Maia Lii Pruulmann (õp Anne-Mai Palm, Elleri kool)…

EESTI KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURI SIHTKAPITAL

Žürii: arhitektid Emil Urbel ja Koit Ojaliiv, sisearhitekt Maarja Valk-Falk, maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg, tootedisainer Merike Rehepapp, arhitektuuri­ajaloolased Liina Jänes ja Mait Väljas.
Arhitektuurivaldkonna peapreemia
Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja Tartu ülikooli Narva kolledži õppe- ja majutushoone, arhitektid Markus Kaasik, Kerstin Kivila, Mihkel Meriste, Gert Guriev, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 Arhitektid), sisearhitektid Kadi…
Värviruumi unelmad ja ulmeilmad
Kuraatori ja kujundaja Kristi Kongi firmamärk, iseloomulik koloriit, on päris julge käik Narva muuseumi kunstigalerii valge saali puhul, kuid toimib ootamatult hästi.
Stanislav Stepaško

Värviruumi unelmad ja ulmeilmad

Kristi Kongi on ühendanud teosed, kus kunstnikud juurdlevad maalikunsti aluse üle, loonud neist uue terviku ja lavastanud selle ruumilise narratiivina.

Disko päästab olukorra

Samuel Harjannel on õnnestunud Vanemuises muusikalile „Nunnad hoos“ lisada lavastuslikke nüansse, mis on teinud selle üsna ameerikaliku show’ ka siinsele publikule söödavaks.

Muusikal „Nunnad hoos“ 2. XII (esietendus 28. XI) Vanemuise teatri suures majas. Helilooja Alan Menken, laulusõnade autor Glenn Slater, libreto autorid Cheri Steinkellner ja Bill Steinkellner, lisamaterjalide autor…

Inferno kinolinal ehk Kuidas oma silmad kuradile müüsin

Gaspar Noé õõnestab iseenda ja oma lemmiklavastajate loomealuseid autorifilmi maailmas.

Mängufilm „Igavene valgus / Lux aeterna“ („Lux Æterna“, Prantsusmaa 2019, 51 min), režissöör-stsenarist Gaspar Noé, operaator Benoît Debie, monteerija Jerome Pesnel. Osades Charlotte Gainsbourg, Béatrice Dalle, Félix Maritaud jt.
Režissöör Gaspar Noé on filmimaailmas kurikuulus provokaator, ekspressionistlik ekshibitsionist, kes defineerib oma autorikäekirja…

Hirm läbi huumoriprisma

Mulle tundub, et mõtlen kliimast, keskkonnast ja loodusest, nagu usklik mõtleb jumalast. See on samal ajal intiimne ja hõlmamatu, isiklik ja üldine, imetlusväärne ja hirmuäratav. Seepärast põhjustavad sagenevad ja aina süngemad jutud inimkonna mõtlematust tegevusest õõva ja unetust. Koroonasuvel võtsin ette hulga kliimakriisi teemal kirjutatud raamatuid ja sattusin neid lugedes…

Turvatunde puudumine teeb meid ebatolerantseks

Lapsepõlvekeskkond vormib väärtused, mis jäävad suuresti alles kogu eluks. Tajutud turvatundel on siin kõige suurem osa. See on „Maailma väärtuste“ uuringuga (World Value Survey) tuntuks saanud Ronald Ingleharti 2018. aasta raamatu „Kultuurievolutsioon“ („Cultural Evolution“) põhitees. Põhjalikumat ajalist ülevaadet kultuurievolutsioonist raamat ei anna. Teose aluseks on WVS ja Euroopa väärtusuuringu (EVS)…

Kus on teine šokolaadipulk?

Võib tunduda, et Narva kesklinna oleks nagu maandunud mingi liiga oranž rööptahukas, kuid tegelikult on see maja lihtsalt ilus, vaimustav, tehnoloogiline ja orgaaniline.

Sisekaitseakadeemia ja Tartu ülikooli Narva kolledži õppe- ja majutushoone. Arhitektid Markus Kaasik, Kerstin Kivila, Mihkel Meriste, Gert Guriev, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 Arhitektid), maastikuarhitektid…
Elva uus Instagrami- ja inimeste ruum
Väljak juhib jalutajad Kesk tänavalt Arbi randa, kuhu varem viis keskpärase ilmega rajake.
Piia Ruber

Elva uus Instagrami- ja inimeste ruum

Kesk tänava ja keskväljaku lahendus on tabanud mitu kärbest ühe hoobiga: elavdab linnasüdant, väärtustab järve ja katkestab vaikelu.

Heljo Mänd 11. II 1926 – 6. XII 2020

Aja peos on mõõdulint,
mõõdab elu samme.
Mõõdab pikkust, mõõdab raskust …
Heljo Mänd
Pärast pikka ja loominguliselt rikast elu lahkus meie seast kirjanik Heljo Mänd. Tema teoseid teavad-tunnevad ja hindavad kõrgelt nii väikesed lapsed kui ka nende vanavanemad. Mänd kuulub kirjanike hulka, kes on kirjutanud igas žanris, seda igas vanuses lugejatele, ehkki kõige enam tuntakse…

Artishoki biennaal nagu meie „Manifesta“

Biennaal jäi kümneks sooloesinemiseks, vaataja pidi näituseterviku oma peas mosaiigina kokku panema. Mõnele tööle tuli Kai kasuks, mõne töö sõnum jäigi mõtteliselt linnaruumi.

VII Artishoki biennaal „Koopia“ Tallinna linnaruumis ja Kais 28. XI – 6. XII. Kuraatorid Laura Linsi ja Roland…

Pildikesi peaaegu elulähedasest linnaelust

Neli näitlejat toovad 14 pildis rohkem kui 20 tegelase kaudu vaatajani pealtnäha pikantsed, kohati naiivsed ja triviaalsedki, ent omamoodi vaimukad urbanistliku argipäeva episoodid.

VAT-teatri „Tallinnville“, autor-lavastaja Helen Rekkor, dramaturg Mihkel Seeder, kunstnik Jaanika Jüris, helilooja Sander Mölder, valguskunstnik Sander Põllu, videokunstnik Sander Põldsaar. Mängivad Henessi Schmidt, Piret Krumm, Ago…
Muusika, absoluutselt
Beethoveni loomingust ning seeläbi klassikalisest muusikast on meie ajastul saanud esteetiline religioon, mis kujutab endast Goethe luule ja Hegeli filosoofia sünteesi. Fotol tänavakunst Veronas.
www.pikist.com / CC

Muusika, absoluutselt

Autonoomsest instrumentaalmuusikast kujunes XIX sajandi esteetiline ideaal – absoluutne muusika. Beethoveni sümfooniad, sonaadid ja kontserdid kujunesid selle ideaali kandjaks.

Väljaheitmine lapsepõlvest
Ursula-Marie (Maarja Johanna Mägi, esiplaanil) jääb meelde füüsiliselt ja vaimselt hapra ilusa tüdruku tüüpkujuna.
Heikki Leis

Väljaheitmine lapsepõlvest

„Mitte midagi“ on rühmalavastus, sest üldine domineerib üksiku üle, rühmaomased tunnused on individuaalsest erinevusest tähtsamad.

Pole halba ilma heata

Kevadine distantsõpe, mille ajal toimus enamasti videote saatmine, tingis selle, et õpilastel ei olnud konkursivideo salvestamisel enam stressi.

Üleriigiline noorte pianistide konkurss „Eesti kõla“ 26. – 29. XI. Kunstiline juht ja peakorraldaja Martti Raide (Tallinna muusikakeskkool), žüriiliikmed Toomas Vana, Kari Tikkala ja Rūdolfs Vanks.
Noorte pianistide konkurss „Eesti kõla“ toimus…
Sirp