2020-27 (3799)
Euroopa teaduste akadeemiate regeneratiivmeditsiini tulevikuvisioon
Euroopa komisjonil on võimekus tagada innovatiivsete ravimite ja ravimeetodite kättesaadavus Euroopas vastava regulatiivse raamistiku loomise kaudu.
Hüperobjekt ja argimõistus
Naised minevikust
Philippa Lowthorpe: „Aeg-ajalt tuleks hea sõnaga meenutada naisi, kes on meie õiguste eest võidelnud. „Misside mäss“ ongi tänuavaldus neile söakatele naistele.“
Ivika-Doris Sillar 31. V 1934 – 6. VII 2020
Tallinnas Eesti Vabariigi ohvitseri ja kooliõpetaja perre sündinu lapsepõli ja suur osa hilisemastki elust möödus kaunis aiaga kodumajas Vaiksel tänaval. Samas varjutasid varaseid eluaastaid sõda, väikevenna surm ning isa arreteerimine,…
Vanaviisi, kuid uue hingamisega
Teiselt poolt tahab iga autorite ühingu liige (ja neid on üle 5000),…
Pildikesi elust Elevandi kõrtsis
Vaatajale mäng meeldis, oli äratundmisrõõmu, viiteid ajalukku, esoteerikahõngu, pisike doos moekat gei- ja doonoremateemat ning õnnelik lõpp.
Tehasehooned taaskasutusse
Ringmajandusest räägitakse palju ning seesugune mõtteviis võiks jõuda ka ehitusse. Lammutusjäätmete taaskasutamine mõjub ruumile igas mõttes hästi.
Võõras võitlus
Mida tähendab helgus küüditamiste kontekstis?
Kuigi Johanna Rannula näitusel eksponeeritud esemetel, fotodel ja lugudel on potentsiaali avada märtsiküüditamise uusi aspekte, on teemale lähenetud pealiskaudselt.
Eesti sürreaalne argipäev: 14. juunil, juuniküüditamise leinapäeval, avatakse Vabamus näitus „Siberi valge“ küüditatute helgetest hetkedest Siberis, kusjuures…
Ekraani lähedus ja obstsöönsus
Uutmoodi ekraanilise reaalsuse sissetung, ekraan kui tehnoloogiline olend on muutmas meie maailma- ja enesetaju.
Ariste medal Jaak Kangilaskile
Jaak Kangilaski suur missioon on 1960. aastatest peale…
Meelerännud Kukemurul
Märksõna „Väinjärv“ annab Eesti kohapärimuse andmebaasis Koobas hetkeseisuga 72 teksti. Ühe variandi järgi tulnud Väinjärv maa seest ja paiskunud välja ühe saunakese leelõukast.
Impeeriumi surma lugu
Nõukogude ajal oli kombeks pidada muutuste kandjateks vaid „proletaarseid, revolutsioonilisi jõude“, pöördelistel aegadel on sündmuste sütitajate rollis aga paljuski hoopis kultuuritegelased.
Kahe kangiga traktor
Kui autonoomsete ülikoolide tegutsemisreegleid hakkab kujundama siseministeerium, saab auditooriumidest arestimaja.
Koidu tänava pool rehkendust on hästi tehtud
Koidu tänav Tallinnas on mitmekesine, väärikalt pikk ja karakteriga. Kassisaba asumisse jääva tänava rekonstrueerimine on selle esile tõstnud ja andnud kohalikele ruumi liikumiseks ning olemiseks.
Elon Musk – kas impeeriumi kirstunael?
Teadusaparatuuri nappuse tõttu kannatavaid Venemaa kosmonaute on kodumaalgi juba nimetatud kosmoseturistideks.
Naised elektroonilises muusikas
Elektroonilise muusika käekäiku on märkimisväärselt suunanud naised, kelle nimed jäävad üldjuhul meeste varju.
Neenetsi laulud ja „Kalevala“
Kaemuslikult seotud soome ja neenetsi jumalad on ühtviisi natuke meelevaldsed, kirgedest pimestatud ja nendest kõnelevas laulus on tõde ja kunstipärane mõnutunne harmooniliselt ühendatud.
Keisri usk ja alamad
Henrik Visnapuu „Keisri usus“ käsitletakse XIX sajandil Liivimaal aset leidnud kirikuvahetusliikumist, mille tagajärjel läks märkimisväärne osa talurahvast luteri kirikust üle õigeusu kirikusse.
Oodata on Visnapuu-maaniat
Loone Ots: „Usk, et Vene keiser tahab maarahva lunastada, on täiesti loomulik, ent paneb eestlased ränga valiku ette.“
Pealelend – Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president
Euroopa teaduste akadeemiad otsustasid just 20 aastat tagasi ühendada oma jõud, et pakkuda tippteaduse tuge poliitikakujundajatele ja sõnastada akadeemiates kontsentreerunud tarkus Euroopa tasemel tehtavate otsuste üheks sisendiks. Nii sündis 10. juunil 2001…
Meelitamise maagia
Uuringute tulemused näitavad, et tagasihoidlik, peen ja osav meelitamine mõjub väga hästi.
Küsimus määrab maailma, milles elame
DeLanda ja Deleuze’i jaoks seisneb filosoofi roll tegelemises küsimustega, mis teaduse silmis pole esialgu lahenduvad või on halvasti püstitatud.
Oli kord üks mees
Ahistamine tööl ja vägivald kodus on aegunud mehelikkuse mündi kaks poolt.
Pealelend – Akadeemik Eero Vasar, Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor
Võib öelda, et regeneratiivse meditsiini puhul on tegemist nagu uinuva kaunitariga, kes ootab vallapäästmist Morpheuse riigist. Kindlasti on siin tegemist omade ohtudega. Ameeriklastele teeb muret, et hetkel pakutakse väga sageli lihtsalt liiga kallihinnalist platseebot.
2016. a lõpuni käis ka Eestis…
Iseseisvuspüüd ei ole kellelegi võõras
Silvia Pärmanni näitusel on pilte paikadest, millel on meiega vähe pistmist, aga paljudele tuleb seal ehk meelde, et Eesti oli alles üsna hiljuti riik, mida ei olnud olemas.
Mats-Laes Nuter, „Koidu tänava pool rehkendust on hästi tehtud“
Stefan Peetri, „Ekraani lähedus ja obstsöönsus“
Doris Hallmägi, „Naised elektroonilises muusikas“
Eero Vasar ja Tarmo Soomere, „Regeneratiivmeditsiini tulevikuvisioon“
Maaja Vadi ja Krista Jaakson, „Meelitamise maagia“
Intervjuu režissöör Philippa Lowthorpe’iga
Vana Baskini teatri „Elevandi kõrts“
Manuel DeLanda „Intensiivne teadus ja virtuaalne filosoofia“
