Selgete reegliteta uut tüüpi töösuhted avavad tee töövõtjate ebavõrdsele kohtlemisele.
Kunstiinstitutsioonides väljendati korduvalt vajadust selgete ja täpsete instruktsioonide järele, kuidas teostada eksimatult ette nähtud ideoloogiline ja metodoloogiline pööre.
Aeglasi muudatusi hariduses eriolukord kiirendas. Nüüd on ülitähtis need õppetunnid edasiseks meelde jätta.
Räpina Sillapää lossi rekonstrueerimine tõstatab küsimuse, mis saab arhitektuuriväärtusest siis, kui muinsuskaitse annab alla.
Probleemipõhine õpe peaks kultuurikorraldajale andma kogemuse, kuidas muutusi uurida ja ellu viia ning teadmise, kuidas seda teha.
Mudlum on pälvinud romaaniga „Poola poisid“ Euroopa Liidu kirjandusauhinna.
Eriolukorras netti kolinud kultuuri suurim häda tundub seisnevat paratamatus konkureerimises kõige netis leitavaga.
Loodetavasti näeme peagi näitust, kus uutes teostes on isolatsioonist tingitud emotsionaalne virvarr sügavamalt läbi tunnetatud.
Mehis Heinsaare suhe tegelikkusse on Eike Epliku figuuride kujustaja: elusaine mitmekesisus ja fantaasia sünnitavad hübriide ja üleminekuid, katkestusi ja üllatuslikke kohtumisi.
Märt Lauri romaani „Mürgiallikad“ peategelane pendeldab ametliku meditsiini leevendusmooduste ja imearsti tervenemiskuuri vahel.
Tartu Elektriteatri autokinos liikus ringi üks päris viisaka välimusega rebane ja näidati „Keskpäevast praami“, eesti klassikat.
Tänu tehnika arengule tehakse hulgaliselt muusikavideoid, aga nende tase on küsitav ning ühes või teises aspektis oleks vaja olnud asjatundja abi.
Mahendra Mahey: „Tehisintellekt ja masinõpe ei ole mingi imerohi. Õnneks on väga palju asju, mida inimesed teevad palju paremini kui arvutid.“
Kuna me ei tea, missugune kriis või skandaal meid ees ootab, on mõistlik hoida igaks juhuks toimekana mitme valdkonna spetsialiste – toetada teadust laiapõhiselt.
Sulev Teinemaa oli tubli toimetaja, filmikunsti populariseerija entsüklopeediaartiklite kaudu, filmiajakirjanik, aga mitte salvav kriitik.
Haapsalu õudusfilmide festival võiks edaspidi olla hübriidfestival: füüsilise festivali kõrval võiks olla vähemalt osa programmist kättesaadav ka virtuaalselt.
Sakslane oli viisakas oma soovidega, venelane kükitas kombetult kuhu tahtis.
Praegune kriis on eredalt välja toonud teadusuuringute vajalikkuse, hea disaini osatähtsuse ning puudused teadus- ja disainivaldkonna koostöös.
Ehkki vaataja ei lahku Mihkel Ilusa ja Paul Kuimeti näituselt ilukogemuseta ning saab teravmeelset naljagi, näib põhirõhk olevat mõtlikul järelmaitsel.
Kuidas isegi palderjan ilma Leninita läbi ei saanud ehk Kuidas vanast rahvaravimist igati parketikõlblik Euroopa ravimtaim sai.
Eesti kirjanikud eesti näidendites. Kirjanikunäidend on paratamatult ideenäidend, kus põnev süžee ja haaravad näitlejatööd on lisaväärtus.
Sadala kauplus-söökla juhtum tõstatab suurema küsimuse, mida teha nõukogudeaegsete teenindushoonetega. Kas lammutamine on tõesti ainuvõimalik tee?
„Eesti teatri päästmine“ on eneseirooniline kõverpeegel keskmisest teatrikülastajast ja teatrirahva valmisolekust vajaduse korral teater päästa.
Iga linnaosa nimi toob berliinlase vaimusilma ette värvika rea stereotüüpe, mida selle kandi elaniku puhul eeldatakse.
Epp Annuse „Sotskolonialism Eesti NSV-s. Võim, kultuur, argielu“
Juhan Soomets, „Robocop kunstisaalis“
Kalver Tamm, „Kuidas ma elus esimest korda autokinos käisin“
Ilona Gurjanova, „Disainerite tunnustamine ja disain heaolu teenistuses“
Intervjuu Briti Raamatukogu innovatsioonilabori juhataja Mahendra Maheyga
Peep Palumaa, „Kuidas elab Eesti teadus?“
Märt Lauri „Mürgiallikad“
Eike Epliku „Biomass – kummitus nurgas“
Aktsioon „Eesti teatri päästmine“
Kaanetekst
Oli see Mati, mis ta oli, aga Vahing on hull. II osa
Õudus elutoas