2020-20 (3792)
Kaugtöö – kes kannab kulu?
Selgete reegliteta uut tüüpi töösuhted avavad tee töövõtjate ebavõrdsele kohtlemisele.
Moskva küll keelas, aga ka muutused said alguse sealt
Kunstiinstitutsioonides väljendati korduvalt vajadust selgete ja täpsete instruktsioonide järele, kuidas teostada eksimatult ette nähtud ideoloogiline ja metodoloogiline pööre.
Kunstiõpe köögilaual
Aeglasi muudatusi hariduses eriolukord kiirendas. Nüüd on ülitähtis need õppetunnid edasiseks meelde jätta.
Kes kaitseb arhitektuuriväärtust?
Räpina Sillapää lossi rekonstrueerimine tõstatab küsimuse, mis saab arhitektuuriväärtusest siis, kui muinsuskaitse annab alla.
Uus aeg kultuurikorralduses nõuab uutmoodi õpet
Probleemipõhine õpe peaks kultuurikorraldajale andma kogemuse, kuidas muutusi uurida ja ellu viia ning teadmise, kuidas seda teha.
Hoia, mida armastad!
Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt…
Hirm. Elust Koroonia Vabariigis
Poola poisid lähevad Euroopasse
Mudlum on pälvinud romaaniga „Poola poisid“ Euroopa Liidu kirjandusauhinna.
Robocop kunstisaalis
Eriolukorras netti kolinud kultuuri suurim häda tundub seisnevat paratamatus konkureerimises kõige netis leitavaga.
Esmaspäeval on meil siin ikka lumine
Loodetavasti näeme peagi näitust, kus uutes teostes on isolatsioonist tingitud emotsionaalne virvarr sügavamalt läbi tunnetatud.
Kaanetekst
Eplik feat. Heinsaar
Mehis Heinsaare suhe tegelikkusse on Eike Epliku figuuride kujustaja: elusaine mitmekesisus ja fantaasia sünnitavad hübriide ja üleminekuid, katkestusi ja üllatuslikke kohtumisi.
Kogo galeriis lõpuks avatud näitusel tegeleb Eike Eplik biomassi ulatusliku teemaga minimalistlikult, vaikelu vormis ja mõneti…
Surma ja haiguste kõlakamber
Märt Lauri romaani „Mürgiallikad“ peategelane pendeldab ametliku meditsiini leevendusmooduste ja imearsti tervenemiskuuri vahel.
Bruno laureaadid
Disainiprojekt – pimedas helendava vaiba prototüüp Jaaniuss, Annike Laigo
Tootedisain – büroomööbel Krog, Martin Pärn
2008
Disainijuhtimine – Roller Leiutised OÜ
Disainiprojekt – valgusallikas Led Stick, Tarmo Luisk
Tootedisain – padjakollektsioon Light…
Kuidas ma elus esimest korda autokinos käisin
Tartu Elektriteatri autokinos liikus ringi üks päris viisaka välimusega rebane ja näidati „Keskpäevast praami“, eesti klassikat.
Mida räägib muusikavideo?
Tänu tehnika arengule tehakse hulgaliselt muusikavideoid, aga nende tase on küsitav ning ühes või teises aspektis oleks vaja olnud asjatundja abi.
Julgus katsetada ja oskus jutustada tähenduslikke lugusid
Mahendra Mahey: „Tehisintellekt ja masinõpe ei ole mingi imerohi. Õnneks on väga palju asju, mida inimesed teevad palju paremini kui arvutid.“
Kuidas elab Eesti teadus?
Kuna me ei tea, missugune kriis või skandaal meid ees ootab, on mõistlik hoida igaks juhuks toimekana mitme valdkonna spetsialiste – toetada teadust laiapõhiselt.
Tabamata ime
Sulev Teinemaa oli tubli toimetaja, filmikunsti populariseerija entsüklopeediaartiklite kaudu, filmiajakirjanik, aga mitte salvav kriitik.
Raine Loo 28. III 1945 – 16. V 2020
Viljandimaal Taevere vallas 1945. aastal sündinud Raine Loo lõpetas kuulsa kirjanduskoolina tuntud Tartu 8. keskkooli 1963. aastal. Juba keskkooliajal viis teatrihuvi…
Õudus elutoas
Haapsalu õudusfilmide festival võiks edaspidi olla hübriidfestival: füüsilise festivali kõrval võiks olla vähemalt osa programmist kättesaadav ka virtuaalselt.
Nõukogude perioodi uurimine on kui paraneva haava lahtikiskumine
Sakslane oli viisakas oma soovidega, venelane kükitas kombetult kuhu tahtis.
Disainerite tunnustamine ja disain heaolu teenistuses
Praegune kriis on eredalt välja toonud teadusuuringute vajalikkuse, hea disaini osatähtsuse ning puudused teadus- ja disainivaldkonna koostöös.
Piirangud ei kao
Ehkki vaataja ei lahku Mihkel Ilusa ja Paul Kuimeti näituselt ilukogemuseta ning saab teravmeelset naljagi, näib põhirõhk olevat mõtlikul järelmaitsel.
Suletus koduseinte vahele, viiruse teise ja kolmanda laine, aga…
Eesti ravimtaimedest IV
Kuidas isegi palderjan ilma Leninita läbi ei saanud ehk Kuidas vanast rahvaravimist igati parketikõlblik Euroopa ravimtaim sai.
In memoriam Paul Kokla
Ööl vastu 16. maid lahkus meie seast teenekas fennougrist Paul Kokla.
Kokla sündis 17. augustil 1929. aastal Kärdlas,…
Kommentaar – Väikeste sammude haaval innovatsioonilabori poole
Liina Laugesaar, vabakutseline filmikriitik
Oli see Mati, mis ta oli, aga Vahing on hull. II osa
Eesti kirjanikud eesti näidendites. Kirjanikunäidend on paratamatult ideenäidend, kus põnev süžee ja haaravad näitlejatööd on lisaväärtus.
Kui maja on liiga suur
Sadala kauplus-söökla juhtum tõstatab suurema küsimuse, mida teha nõukogudeaegsete teenindushoonetega. Kas lammutamine on tõesti ainuvõimalik tee?
Virtuaalse pullitegemise kaitseks
„Eesti teatri päästmine“ on eneseirooniline kõverpeegel keskmisest teatrikülastajast ja teatrirahva valmisolekust vajaduse korral teater päästa.
Menukad uued teenused
Pilk Berliinist V – Ütle mulle, kus sa elad …
Iga linnaosa nimi toob berliinlase vaimusilma ette värvika rea stereotüüpe, mida selle kandi elaniku puhul eeldatakse.
Epp Annuse „Sotskolonialism Eesti NSV-s. Võim, kultuur, argielu“
Juhan Soomets, „Robocop kunstisaalis“
Kalver Tamm, „Kuidas ma elus esimest korda autokinos käisin“
Ilona Gurjanova, „Disainerite tunnustamine ja disain heaolu teenistuses“
Intervjuu Briti Raamatukogu innovatsioonilabori juhataja Mahendra Maheyga
Peep Palumaa, „Kuidas elab Eesti teadus?“
Märt Lauri „Mürgiallikad“
Eike Epliku „Biomass – kummitus nurgas“
Aktsioon „Eesti teatri päästmine“
Kaanetekst
Oli see Mati, mis ta oli, aga Vahing on hull. II osa
Õudus elutoas
