2020-05 (3777)
Otsitakse muuseumimaastikul kodus olevat meeskonnamängijast visionääri!
Ajaloo katkine grammofon
Sławomir Mrożeki „Tango“ on tundlikult terav, detailitäpne ja tasakaalukas näidend ning jätab tänu absurdile ja huumorile jälje teadvuse süvakihti.
Loomiseks saadud aeg annab vastu
Arvo Pärdi muusikale loodud „Katedraalis“ saavad kokku idee, koreograafia ja muusika, andes vaatajale võimaluse ekselda, mõelda ja nautida.
Igaühel meist päike on veres …
XXIX lennu tudengitele on „Päikese lapsed“ kingitus ja meistriklass – viibida samas mänguruumis Aleksander Eelmaa ja Ita Everiga.
Kas tunned suutmissurvet?
Nii erivajadustega inimeste kui loomade kohtlemise alused peavad lähtuma nende endi isikust, loomade puhul liigile omastest tingimustest ja mõlema puhul sellest, mis nende elu elamisväärseks teeb.
Lõputu olevik
Tõnu Õnnepalu „Lõpmatus“ julgustab märkama nähtamatut ning uskuma inimeste headusesse.
Globalism on saatanast?
Eestis ei ole globaliseerumine kuigi populaarne ja ka oma avatuselt ollakse keskmiste riikide hulgas.
M. Amor – M nagu muhe
Et laulda pohlamoosist ja lambakääridest Gucci kotis, töökohast Pipedrive’is või tiigi kaevamisest ja bitcoin’ide kaevandamisest, tuleb mugavustsoonist välja tulla.
20 aastat Aaltoga
Jari Jetsonen: „Alvar Aalto ja Le Corbusier’ loomingus on mind üllatanud see, et suured modernismi arhitektid on iseendale loonud väga kompaktse ja väikese kodu.“
Muuseum kirjeldab koostajat nii: „Jetsonen…
Tervitus Hiiumaa praamilt!
Geograafiliselt on Hiiumaa küll Eesti ääreala, kuid Vaapo Vaheri kirjanduslik Hiiumaa on märksa avaram kui üks saar.
Halbade aednike haritud maailm
„Hüljatud“ maalib vihase, häiriva, ent ometi kaasahaarava pildi ühiskonnast, mis külvab revolutsiooni seemneid.
Tuttava linna tuled – Tasa sõuad, Sauele jõuad
Saue naba, süda ja aju oli jaamahoone. Peterburi-Tallinna-Paldiski raudtee valmimisega 1870. aastal algas uus ajajärk. Jaamast sai liikluse, majanduse ning suhtluse keskus. Viiekümnendail, pärast äärmiselt…
Romaanikirjutamine kui elustiil
Helga Nõu: „Tundsin, et mul on ülesanne eesti keeles kirjutada. Olin alati uhke, kui end Rootsis eestlasena esitlesin.“
Üks tütar isa otsimas
Minona päritolu ei ole teema, mida lavastaja oleks liiga tõsiselt võtnud, aga just see asjaolu on Jüri Reinvere ooperit käivitav jõud.
Kalevite kants või Peteri platoo?
Teadmiste jõul on ebapädevuse vähendamiseks riigi juhtimisel palju pakkuda.
XX sajandi ehitusmaterjalid väärtuste kaalukausil
Maris Mändel: „Kuna noortel puudub nõukogude pärandiga isiklik seos, vaatavad nad seda neutraalselt ning näevad selles eeskätt arhitektuuri- ja ajalooväärtust.“
Betoonistumine
Alles sajand tagasi oli betoon unistuste ja progressi materjal, kuid nüüd oleme jõudnud sinnani, et moodne ühiskond on valanud enesele betoonist sarkofaagi.
Kunstiteose ekspertiis kui tõlgendav teadmine
Hilkka Hiiop: „Lõppotsust ei rajata materjaliuuringutele, vaja on ka kunstiteadlase konossöörlikku pilku ja stiilianalüüsi, arhiiviandmeid ja (kunsti)ajaloolist üldpilti.“
Konstruktiivne tüli
Anna loodusseadustele sõrm ja see ei võta mitte ainult kätt, vaid tahab sind koos naha ja karvadega loomaks taandada.
Ei ole maad vanadele majadele
Otsitakse muuseumimaastikul kodus olevat meeskonnamängijast visionääri!
Miks ja kuidas reguleerida eksootiliste loomade kaubandust?
Eelmisel aastal toodi Eestisse umbes 3000 eksooti. Kuna siin registreerimiskohustus puudub, siis puudub ka ülevaade käest kätte liikuvatest loomadest.
„Miks sa tahad meid filmida?“
Mehrdad Oskouei: „Minu meelest on Lähis-Idast lähtuv uudisteruum täidetud liiga ühekülgsete rusuvate uudistega. Mina otsin oma filmides elu, mitte surma.“
Jaanuar – Uue kümnendi esimesed muusikarännakud
Tänapäeva kohustusterikkas elus pole just palju asju, mis oleksid legaalsed ja tervislikud ning suudaksid inimese ka end täielikult unustama panna.
Hooned ja maastik kui õpetaja
Õuesõppevõimalused peaksid saama kooli osaks. Kui lapsed õpivad ümbritsevat keskkonda paremini tundma, oskavad nad seda ka paremini hoida.
Autoportree, Agnés Varda. Segatehnikas mosaiik digifilmil
Agnès Varda kinematograafiline luigelaul, tema autoportree, on kutse kohtuda taas tema loominguga, käia ära justkui elust pulbitsevas muuseumis.
Kõige kergem ja kõige raskem valik
„XX sajandi ehitusmaterjalid väärtuste kaalukausil“, intervjuu ehitusajaloolase Maris Mändeliga
https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/xx-sajandi-ehitusmaterjalid-vaartuste-kaalukausil/
Geit Karurahu, „Miks ja kuidas reguleerida eksootiliste loomade kaubandust?“
Intervjuu kirjanik Helga Nõuga
Intervjuu Soome fotograafi Jari Jetsoneniga
