2020-02 (3774)

Minister Reps portselanipoes
Valitsus katsetab Eesti Keele Instituudi peal kuulsat daami poolitamise trikki, mille sajandi eest tegi tuntuks illusionist P. T. Selbit Londonis. EKI võib olla daam, kuid reaalelus ei ole võimalik kastist tervena väljuda.
Wikipedia

Minister Reps portselanipoes

Kes läheb teadusasutuse vabaduse kallale, eksib põhiseaduse sätte vastu.

Halb asi, see kättemaksmine, ütles õpetaja Laur
Õpetaja Laur: „Nurka ma sind täna ei pane. Sa jääd täna hoopis ilma trahvita. Luba mulle, et sa täna enam ühtegi koerustükki ei tee, ja sinuga ei sünni midagi. Kas lubad?“ Kaader filmist „Kevade“ (režissöör Arvo Kruusement. Tallinnfilm, 1969).

Halb asi, see kättemaksmine, ütles õpetaja Laur

Põhjalastud parvest, taastavast õigusest ja Eesti karistusõigusest, enne aga pisut Aafrikast.

Ootamatult tulemusetu ooperikonkurss

Arvo Volmer: „Põhimõtteliselt tehti ikkagi kunstiväärtusest lähtuv otsus. Kired on loomulikult arusaadavad, sest heliloojale on see suur asi, kui ta saab rahulikult töötada ja mõelda.“

8. jaanuaril lõppes rahvusooperi Estonia 26. juunil välja kuulutatud algupärase eesti ooperi ideekavandite konkurss. Estonia kunstiline juht ja peadirigent Arvo Volmer selgitab,…
Ümberjagamisest

Ümberjagamisest

Peaksime püüdlema selle poole, et ühiskonnas vajalikud ametid saaksid paremini tasustatud: meditsiiniõed, prügivedajad, kirjanikud …

Arhitektuurivõistlused on sool ja pipar
Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja arhitektuurivõistluse võidutöö „Roheline lina“, autorid Ott Kadarik, Mart Kadarik, Mats Põllumaa, Indrek Rünkla, Tanel Trepp ja Mihkel Tüür arhitektuuribüroost KTA.

Arhitektuurivõistlused on sool ja pipar

2019. aasta tihe avalike arhitektuurivõistluste kalender pakkus palju ülesandeid, kuid eesmärk pole ainult arhitektuurivaldkonna ergutamine, vaid võistlustes tuleb näha ka kultuuriloomet.

Need ohtlikud kultuuriasutused

Tänapäevases eesti keeles on juurdunud kaks repertuaari kõnelemaks kultuuri ja kinnisvara kohtumistest. Üks neist jutustab üldise hääbumise lugu, vestab ohust inimelule ning hoolimatust minnalaskmisest. Kurtmisele vastandub teine, äärmiselt elujaatav ja reibas sõnaseadmise viis, kus kordub aina uue alguse motiiv, helged tulevikuperspektiivid ja paljulubavad panoraamid teel üldisele õnnele. Ühel pool kanaemalik melanhoolne halin, teisal tõotustest…

Ajakirjandus, tulevik ja raha

Selle kommentaari käivitasid kaks uudist: andmed paberlehtede tiraažide mulluse languse kohta ja digiajakirjanduse käibemaksu vähendamise hoogne lobi. Mõlema taustal kumab ammune häda: meedia majandusseis on kehvapoolne. Paberlehtede tellijate hulk väheneb ja järjepanu kaovad ka lehtede klassikalised tuluallikad. Digireklaami raha kipub minema globaalsetele hiidudele. See tekitas mõned küsimused.
Paberlehtede tiraaž on langenud juba aastaid, aga mullu…
Emotsioon kannab!
Ega Jüri Kolk midagi uut ütle, aga see, mida ta ütleb, on huvitavalt öeldud, teistmoodi, uudsete kujunditega.
Igor Kotjuh / www.kotjuh.com

Emotsioon kannab!

Jüri Kolgi raamatuid lugedes ei ole igavust karta. Mänguline ja lustlik on ka uus luulekogu „Laskmata karu peied“.

Unistustel on oht täituda
Kõik näitlejad (Laura Kalle, Ringo Ramul, Tarvo Vridolin, Jaana Kena ja Martin Mill) peavad olema korraga näitlejad, lauljad ja tantsijad ning esitavad oma rolle nakatava kaasaelamise ja säraga.
Heigo Teder

Unistustel on oht täituda

Ugala lavastuse „Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi“ teeb meeldejäävaks eeskätt näitlejate vaimustunud ja revüülikult hoogne mäng.

Pophumanistlik natsisatiir
„Jänespüks Jojo“ huumor saavutab oma veenmisjõu absurdse ja groteskse ühendamisest familiaarse ja südamlikuga, nii et traagelniite näha ei jää. Pildil Jojo (Roman Griffin Davis) oma kujutledava sõbra Hitleriga (Taika Waititi).
Kaader filmist

Pophumanistlik natsisatiir

„Jänespüks Jojo“ ei lahka niivõrd natsionaalsotsialismi vastuolusid, vaid kasutab natsionaalsotsialistlikku pärandit, et hoiatada tuleviku eest.

Head ruumi!
Rail Balticu Ülemiste terminali ideekonkursi hange tõi välja mitu ohtlikku riigihangete seaduse tõlgendamise võimalust. Pildil eelmise aasta novembris teise ideekonkursi võitjaks kuulutatud Zaha Hadid Architectsi kavand „Light Stream“.

Head ruumi!

Hea ruum peaks olema riigi huvi ja tellimusena sätestatud seadusandlikul tasandil. Alustada võiks näiteks riigihangete seadusest.

Meie neitsi Maarja

Niguliste kiriku keskaegsete altarite tõttu paigutub neitsi Maarja näitus autentsesse konteksti. Kuna naabermaadel on neid säilinud märksa vähem, võiks näitusest saada turismimagnet.

Näitus „Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna“ Niguliste muuseumis kuni 26. IV. Kuraator Merike Kurisoo, kujundaja Liis Lindvere ja graafiline kujundaja Tuuli Aule.
Nimetuse „Terra Matris“ ehk „Ema maa“ võttis 1201.…

Kas Ida-Euroopas on privilegeerituid?

Kas privileegidest saab rääkida piirkonnas, kus need, kes on praegu poodiumil esireas, võivad peatselt olla esimesed mahalaskmisnimekirjas?

Eesti on osa Ida-Euroopast. Meie pangad pesevad raha, meie poliitikud on äraostetavad ja meie majandus on Põhjala majanduse ripats. Ida-Euroopa on vaene ja mahajäänud, imiteerib rikast läänt ja on pahane, et jõukus pole ikka…

Musta baretiga vs. musta kapuutsiga kunstnikud

Ilu ja informatsioon ümbritsevad meid aina tiheneva müürina. Isetekkeline tänavakunst juhib sellele müürile tähelepanu.

Tänava ja kunstimuuseumi suhe on umbes samasugune nagu metsal ja herbaariumil. Ühel pool on elu kõigis selle avaldumisvormides, teisal valitud isendite säilitamine tulevaste põlvede ja teadustöö tarbeks. Kõige tugevamalt avaldub see erisus suhetes…

Rahvas õigust mõistmas

Avalik arvamus reserveerib endale kohtulahendeid kritiseerides mugava kõrvalseisja rolli, mis ei ole alati lõpuni õiglane.

Teatava perioodilisusega leiab meediast mõne uudise, kus avaldatakse mõnda kõmulisemat kriminaalasja käsitledes kahtlust, kas õigeks- või süüdimõistev kohtulahend ikka vastab rahva õiglustundele. Kuigi senised arvamusküsitlused on kõik näidanud Eesti inimeste suurt usaldust kohtuvõimu vastu, ei tähenda see siiski, et…
Ei lähe meil meelest üks puuke seal Tallinna linnas
Goethe hõlmikpuu luuletus noorele armsamale Marianne von Willemerile, luuletusel on eesti keeles koguni kaks tõlget.
Wikimedia Commons

Ei lähe meil meelest üks puuke seal Tallinna linnas

Kasvav linnastumine toob kaasa suurema vajaduse elamis- ja äripindade järele ning ühes sellega sagenevad väärtuskonfliktid. Neil juhtudel on linnapuud sageli sotsiaalsete „päästikute“ rollis.

Funk ja punk teatrilaval

Ivo Uukkivi on öelnud, et talle meeldib, kui rollid tulevad ise tema juurde ning on sünkroonis tema enda ja ümbritsevaga. Nüüd nii on.

Kinoteatri „Vihanemees.com“, autor Penelope Skinner, tõlkija ja lavastaja Paavo Piik, kunstnik Kristjan Suits, videokunstnik Marta Pulk, helikujundaja Taavi-Peeter Liiv, valguskujundaja Revo Koplus. Mängivad Ivo Uukkivi ja Mart Nurk. Esietendus 9. XII 2019 Sakala…
Heaoluühiskonna olemuslikud vajadused
Tehnoloogia arengule alla jäänud inimesed riietuvad heledamates toonides kui ümbritsev tehislik keskkond, mida ilmestab mõrkjas punane ning sinine värvipalett. Pildil Alice (Emily Beecham).
Kaader filmist

Heaoluühiskonna olemuslikud vajadused

Filmiga „Väike Joe“ küsitakse, mis tunne on elada maailmas, kus muteerunud haigustekitajatena levivad inimese iseloomujooned.

Taasavastatud Atlantis
Tatjana Tolstaja on väga populaarne ja mõjukas vene kirjanik.
Prima Vista

Taasavastatud Atlantis

Tatjana Tolstaja vaatab jutukogus „Taevane leek“ tagasi nõukogude minevikule, mille labase igapäevaelu tagant paistab hoopis teine, unistuste maailm.

Sidus linnaruum

Tallinna linnal on siiski sellist maad, kuhu saaks omavalitsuse initsiatiivil planeerida sidusa, kõigi vajadusi arvestava elukeskkonna.

Tallinna elanike arv on viimase kümne aastaga kasvanud keskmiselt 5000 inimese võrra aastas. Kui 2009. aasta jaanuaris elas Tallinnas 404 005, siis 2019. aastal 453 033 inimest.1 Elanike lisandumine, majanduslikult soodne aeg ning ostujõu kasv on kaasa toonud kinnisvaraarenduse hoogustumise. Uued hoonekogumid…
Fredi evangeelium
Fred Jüssi näitas meile Eesti loodust. Ja mitte ainult ei näidanud, andis ka kuulata. Ja ütles, mis see on.
Jaan Tootseni foto

Fredi evangeelium

„Olemise ilu“ on loodusfilm Fred Jüssist. Või mis filmi temast veel siis teha oleks saanud?

In memoriam Ilmar Koppel

Ilmar Koppel
16. I 1940 – 9. I 2020
Vaid mõni päev enne oma 80. sünnipäeva lahkus meie seast väljapaistev keemiateadlane Ilmar Koppel. Võrus sündinud tulevane akadeemik lõpetas 1958 Puurmani keskkooli esimese lennu ja 1963 Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna. Pärast aspirantuuri orgaanilise keemia kateedri juures kaitses ta 1969. a teaduste kandidaadi (praeguse arusaama järgi PhD) töö. Tollases teadusmaailmas…

Glamuur ja hullus

„Võrk“ ja „Lotomiljonärid“ on telekriitilised, neis paljastatakse, kuidas kasumi nimel manipuleeritakse saates osalejate ja teletöötajatega.

Eesti Draamateatri „Võrk“, autor Lee Hall, tõlkija ja dramaturg Kairi Kruus, lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, valguskunstnik Meelis Lusmägi, videokunstnik Ann Einberg, kaamerarežii autor Jekaterina Abramova, helikujundaja Lauri Kaldoja. Mängivad Hendrik Toompere, Markus Luik,…
Galeriikäik  – Näitused kui lukuaugud
Eva Labotkin. Hommikueine. Digitrükk, 2019.
Eva Labotkin

Galeriikäik – Näitused kui lukuaugud

Mall Parise ja Edith Karlsoni näitus „Õed“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 9. II, Sten Saaritsa ja Edgar Tedresaare näitus „Must kuld“ Tallinna Linnagaleriis kuni 16. II, Kaarel Kurismaa näitus…
Tuttava linna tuled  – Metsa uppunud kogukonnavaim Kilingi-Nõmmel
Pildil Vabadussõja ausammas, suveaed kultuurimajast säilinud osa.
Ivar Leidus / Wikimedia Commons

Tuttava linna tuled – Metsa uppunud kogukonnavaim Kilingi-Nõmmel

Olen Kilingi-Nõmme patrioot ja see ei tee mind iial depressiivseks, isegi kui sügismasenduses sellesse väikelinna jõuan.

Mis on tõde ja kellel on õigus?

Tee tööd ja näe vaeva ning siis kaob ka armastus, nagu Eestis mõnikord näha võib. ERSOga seda õnneks siiski veel juhtunud ei ole.

ERSO sarja „Klaverikontsert“ kontsert „Liszt ja Berlioz“ 10. I Estonia kontserdisaalis. Kristi Kapten (klaver), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Jun Märkl. Kavas Ferenc Liszti ja Hector Berliozi…
Kurat, kus must leib on?
Black Bread Gone Mad pole ennast stiili või riigipiiriga kuidagi piirama hakanud, nii et loomingust kõlab vastu esmapilgul meelevaldne kompott. Sellesse on sisse pandud kõike, alates 1970ndate progest, Lähis-Ida rütmidest, afrobiitidest, keldi joomalauludest ja millest tahes, mis parasjagu meelele ja keelele on tulnud.
Ako Lehemets

Kurat, kus must leib on?

Black Bread Gone Mad on valinud tee, kus tasakaal on äärmiselt oluline. Paberil see kontseptsioon ilmselt ei toimiks, küll aga elus.

Aastavahetuse kunstiauhinnad

Viimase kuu kestel on olnud lausa kunstiauhindade sadu. Viimatine, Sadolini kunstiauhinna üleandmine toimus pidulikult sel kolmapäeval. Õige pea on oodata lisa kultuurkapitali preemiatena ning kui kunstil hästi läheb, siis tuleb Eesti Vabariigi aastapäeval ka riigi kultuuripreemia.
Enamik kunstitunnustusi – auhindu ja stipendiume – on riigi rahastatud, iseäranis kui mõelda nende rahalise suuruse peale. Erakapitali toetused…
Krüptodetektiiv tegeleb keraamikaga –  Bernard Palissy kivistunud elu
Bernard Palissy rustikaalses stiilis keraamikat (rustiques figulines) kaunistasid elutruult vormitud taimede ja loomade valatised.
Wikimedia Commons

Krüptodetektiiv tegeleb keraamikaga – Bernard Palissy kivistunud elu

Palissy filosoofide kivi oligi inimese, olenditest kõrgeima, maise arengu lõppvaatus – fossiliseerunud pealuu.

Tartu 2020. aasta linnakirjanik selgunud

15. jaanuaril kuulutati välja tänavune Tartu linnakirjanik. Valituks osutus Carolina Pihelgas.
Linnakirjaniku stipendiumi komisjoni kõneisik Berk Vaher põhjendas valikut eelkõige sellega, et Carolina Pihelga visioon linnakirjaniku rollist Tartus kui UNESCO kirjanduslinnas ja tulevases Euroopa kultuuripealinnas oli kõige veenvam. „Mõistagi on oluline ka loomingu kunstiväärtus ja võime kõnetada lugejaid nii Tartus kui Eestist kaugemalgi.…

Erakapital noore kunsti toetajana

Detsembri alguses määrati Noore Ehte Fondi stipendium kahele noorele ehtekunstnikule: EKA magistrantidele Sigrid Kuusele ja Erle Nemvaltsile.
Eesti ehtekunsti noorte annete toetamiseks loodud Noore Ehte Fond tähistab tänavu üheteistkümnendat tegevusaastat. See fond on erakapitalil põhinev eraalgatuslik ettevõtmine, mille eesmärk on toetada ja tunnustada loometeed alustanud noori ehtekunstnikke.
Sihtasutuse Noor Ehe juhatus (Kadri Mälk, Kaido Ehasoo, Tanel…
Sirp