$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Priit Pikamäe
-
Rahvas õigust mõistmas
Avalik arvamus reserveerib endale kohtulahendeid kritiseerides mugava kõrvalseisja rolli, mis ei ole alati lõpuni õiglane.
Teatava perioodilisusega leiab meediast mõne uudise, kus avaldatakse mõnda kõmulisemat kriminaalasja käsitledes kahtlust, kas õigeks- või süüdimõistev kohtulahend ikka vastab rahva õiglustundele. Kuigi senised arvamusküsitlused on kõik näidanud Eesti inimeste suurt usaldust kohtuvõimu vastu, ei tähenda see siiski, et avalikkus oleks automaatselt aktsepteerinud ka kõik kohtute tehtud otsused. Viimast pole ka raske mõista,…5 minutit -
Tants põhiseaduskohtu ümber
USA ülemkohtu 1803. aasta lahend, et lihtseaduse ja põhiseaduse vastuolu korral tuleb kohaldada põhiseadust on omandanud krestomaatilise maine.
Aeg-ajalt lahvatab avalikkuses vaidlus, mis erutab ilmselt vaid väikest osa ühiskonnast, kuid pakub see-eest ohtralt diskussioonimõnu vähestele asjasse pühendatutele. Vaidlus käib selle ümber, kas Eestis tuleks põhiseaduslikkuse järelevalve riigikohtust eraldada, luua selleks eraldi põhiseaduskohus. On neid, kes peavad uut kohut hädavajalikuks, ning neidki, kelle arvates on selline uuendus täiesti tarbetu. Mõnikord…6 minutit -
Kohtuvõimu piiridest ja seadusandlikust lobisemisvajadusest
Omaaegset kuulsat hüüdlauset – partei ja valitsus on üks – parafraseerides võib praegust olukorda demokraatlikes riikides iseloomustada kui situatsiooni, kus parlament ja valitsus on üks.
Oleks keegi paarikümne aasta eest ennustanud, et XXI sajandi Euroopas tuleb taas tribüünile tõusta kohtuvõimu sõltumatuse kaitseks, oleks teda tõenäoliselt peetud kui mitte hullumeelseks, siis vähemalt selliseks, kel on kalduvus näha tulevikku arusaamatult mustades värvides. Ometi pakub rahvusvaheline areng Euroopa Liidu liikmesriikide kohtusüsteemidele ja õigusriiklusele…6 minutit -
Õigusteadus on rahvuslik distsipliin
Angloameerikaliku lähenemise korral nähakse juuras rakenduslikku valdkonda ega peeta seda ühiskonnateadustega sarnaseks teadusliku uurimise objektiks.
Kuigi juriste on tavaks kiruda, on nendeta läänelikus õigusriigis hakkama saada siiski keeruline. Kuna reegleid ühiskonnaelu mõistuspäraseks korraldamiseks on paratamatult vaja, on mõistlik valmistada ette ka inimesi, kes tunnevad õiguskorda. Juristide töö pole kunagi piirdunud üksnes kaasuste lahendamisega. Pidevalt on avatud ka õigusnormide sisu, selgitatud nende kohaldamise eeldusi, otsitud normide omavahelisi seoseid jpm ehk…5 minutit -
Süüdistus kui hüpotees
Kuidas ikkagi saab nii olla, et prokurör väidab kohtualuse süüdiolekut ja nõuab karmi karistust, kuid kohus mõistab ta sootuks õigeks?
Eesti meedias ei möödu vist päevagi, mil mõni krimiuudis kajastamiskünnist ei ületaks. Mõne telekanali päevauudiseid jälgides ei saagi sageli aru, kas eetris on päeva kokku võttev informatsiooniprogramm või politseisaade. Tegelikult ei huvita ajakirjandust mõistagi mitte karistusõigus kui õigusharu (erand on vaid karistuste karmistamine või leevendamine),…5 minutit
