2019-48 (3770)
PISA rõõmud ja pisarad
Pingereas esikoha säilitamiseks tuleks Eesti koolikorralduses kiirelt vastu võtta radikaalsed otsused.
Soome romaanipärlid
2019. aasta Finlandia kirjandusauhinna lõppvalikusse jõudnud teoseid ühendavad teemad nagu teistsugusus ja sõda, armastus ja süü, kuritöö, kohanemisraskused, elu varjus ja varjatud elu.
Kuhu kadusid indiaanitüdrukud?
Katja Kettu „Rose on kadunud“ on raputav romaan Ameerika põlisrahva ja soome sisserändajate saatusest.
Soome on rõõmsate maksumaksjate riik
Risto Alapuro: Viimased Soome kodusõjast kirjutatud raamutud keskenduvad vägivallale kui sellisele. Tunnistatakse, et me ei olnud sugugi paremad kui jugoslaavlased või rwandalased.
Müür monumendi juures – „Käsi müüril“
Tagurpidiantsla ehk Linn, kus veoautode magistraal tähendab rohelist linnaruumi
Kas tõesti ametnike kärsitus?
Kuid see aasta läheb kultuurilukku ka järjekindlalt hästi toiminud, endale nime teinud ja tähenduse loonud kunstiasutuste sulgemisega. Septembri lõpul teatas MoKS, et sulgeb Mooste mõisa valitsejamajas tegutsenud kunstiresidentuuri, ja…
Laimre vertikaal ehk Musta lipu valguses
Marco Laimret on eelkõige huvitanud täielik seostatus, seda just risoomselt. Kuid algus ja lõpp on siiski möödapääsmatud, vähemalt videomängu juures.
2017. aasta lõpul Tallinna Kunstihoones avatud Marco Laimre suurest isikunäitusest…
November – Vokaalide ja valguse mäng
Novembris oli vokaalmuusika vallas mitmeid pidulisi: Eesti Rahvusmeeskoor tähistas 75., segakoor HUIK! 10., Orthodox Singers 30. ning Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor 50. tegevusaastat.
Mõneti populistlik populismikäsitlus
Jan-Werner Mülleri kitsas populismi mõiste on küll huvitav, aga kohasem oleks siiski mõiste laiem sisu säilitada ja välja pakkuda nähtuse tüpoloogia.
Emajõe indiaanlane
Naivistid vastanduvad läänelikule esteetikale, mille puhul on peamine kunstniku tehniline ja intellektuaalne võimekus. Kairo on naivist.
Kaunitaride koletised
„Ilusad inimesed“ on mitmevärviline, mahedates toonides ja plahvatab pigem kõrisedes kui kärinal.
Vehm II. Diskursus
Õigeks suhestumiseks teisega tuleb mõista tema diskursuse printsiipe, sh ümberpööramist ja udukudumist, et mitte öeldusse takerduda.
Tants kõntsas
Ungari tippkirjaniku meisterlik apokalüptiline teos uputab mutta tegelaste saatuse ja lootused ning kisub sohu kaasa lugeja – ja too tahab seda.
Miks doktorant professoriks ei saa?
Akadeemiliste töötajate karjäär, tööalased käitumismustrid ja tööõhkkond
Kai Aareleid
kirjanik ja tõlkija
Esimene Naine?
Kirjandusküljel oli tänavuste Finlandia kirjandusauhinna raamatute seas kõne all ka Johanna Venho romaan Sylvi Kekkosest. Loodan, et see ilus, horisonti avardav raamat jõuab ka eesti keelde. On siiski üks probleem, pealkiri. Või kuidas võtta. Kui raamat „Ensimmäinen nainen“ räägib Soome presidendi Urho Kekkose abikaasast, tuleks…
Kes tohib tänavale kunsti teha?
Tartus on hruštšovkade renoveerimisprojektiga kunst tänavale toodud ning seinakunstiga jõuliselt algust tehtud.
Järjest rohkem ja rohkem on Eesti linnatänavatel näha kunsti. Olgu need mitmekorruseliste majade kõrgused seinamaalid või…
Jäätmeteta linn
Ringmajandusega linnas võiks toiduained koju tuua kuller pestavates ja korduvkasutatavates pakendites ning värsked viljad kasvatataks endale ise.
Hallitusega halluse vastu
Valga filmitrusti „Hallitus“ lühifilmid 1980ndatest aastatest on enamikus oma olemuselt varjamatud amatöörfilmid.
Sõber Marti kirjeldas kord, kuidas tema kodukandis Rapla lähistel olevat 1980. algul ehitanud punt külamehi endale vineerist uhke, pealt lahtise lõbusõiduauto Veenus. Küllap olidki sellised rahutud noorepoolsed mehed, kes…
Üks tüdruk ükskord viskas ühe muna
Näidend „Linnade põletamine“ on oma koelt samanimelisest romaanist lihtsam ja arusaadavam, fragmentaarsem, meenutades struktuurilt filmistsenaariumi.
„Pigem hüppan aknast alla ja lasen endale kuuli pähe!“
Filmis „Jeesus juhatab Sind kiirteele“ on kunagi problemaatilised retrožanrid sünteesitud nii, et stereotüüpide kinnistamise asemel need lausa murtakse.
Endel-Eduard Taniloo 5. I 1923 – 28. XI 2019
Kas peentisleri pojast oleks võinud saada hea algkooli õpetaja? Seda ametit võinuks 20aastasena Tartu Õpetajate Seminari lõpetanud Endel Taniloo pidada. Kunstniku juurte tõttu on seda raske öelda. Ilmselt oli tal siiski suurem soodumus lahendada mahulisi vormiküsimusi. Keerulistel aastatel ei…
Sinu ideoloogia on seest tühi
Ksenja Ohhapkina käsitleb dokumentaalfilmis „Surematu“ õpikunäitena ideoloogia toimimist ühiskonnas.
Näitusetasu. Kolm näidet mujalt
Eestis võiks tasumäära arvestamisel aluseks võtta miinimumpalga, sest sellest sõltub ligipääs ravikindlustusele ja muule sotsiaalkaitsele.
EKKM korda, mitte kinni!
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum on oma tegevusega hiilgavalt tõestanud, et ta mitte ainult ei või, vaid lausa peab olema erandlik pretsedent.
See ongi Spiel
Vanemuise „W“ on hoogne ja vaimukas lavastus, nauditav nii põhjalike eelteadmistega teatrifännile kui ka huumorisoonega huvilisele.
Auhind – Panso preemia pälvis Maarja Johanna Mägi
30. novembril tähistati lavakunstikooli asutaja ja pikaaegse juhataja, lavastaja, näitleja ja õpetaja Voldemar Panso (30. XI 1920 – 27. XII 1977)…
… ja nii me elame minevikus
Vaieldamatult on kohane rääkida sajanditagustest väärtustest, aga meie elame omas ajas. Kui tegeleme sellistel pidupäevadel ainult minevikuga, siis elame tulevikuta.
Ebatüüpiline peadirigent
Olari Elts: „Kui midagi juhtub, siis kas meie mängime oma Beethovenit ikka nii, nagu oleme alati mänginud, või võtame ka ühiskonnaküsimustes seisukoha?“
Maailm vajab kohapõhiseid lahendusi
Andres Sevtšuk: „Teadlikkust on tarvis. Inimesed peavad aru saama, et väärivad paremat linnaruumi ning seda poliitikutelt nõudma.“
Tartu…
Klaverimuusika pidu
Ei teagi, kas rõõmustada välisüliõpilaste kasvava pianistliku taseme üle või kurvastada meie oma pianistide vähesuse üle. Eesti tööturule oleks hädasti vaja värsket verd.
Reet Varblane, „EKKM korda, mitte kinni!“
Näitusetasu. Kolm näidet mujalt
Margus Ott, „Vehm II. Diskursus“
Miks doktorant professoriks ei saa?
Intervjuu ERSO tulevase peadirigendi Olari Eltsiga
Jan-Werner Mülleri „Mis on populism?“
Tartu hruštšovkade renoveerimisprojekt
Kontsert „Rahvusülikool 100“
Emajõe indiaanlane
Kaunitaride koletised
Üks tüdruk ükskord viskas ühe muna
Esikülg: MARTIN PEDANIK
