Valitsus võib küll päikese kotti toppida, kuid kliimakriis on nägijaile nähtav ka pimeduses.
Ühiskondlikud protsessid, mis peaksid kaitsma vägivalla ohvreid, lihtsalt ei toimi. Ei Eestis ega USAs.
Kalambuurikogumikus „Poeetiliselt korrektne“ on head nalja küll, aga liiga vähe. Enamasti lendab end rahvuslinnuks kuulutanud säutsupääsuke kaunis madalalt.
Maire Männiku paljudes teostes korduvat pargi- ja metsakujundit võib võrrelda Ülo Soosteri samuti lapsepõlvest pärit kadaka- ja kalakujundiga.
Valga uus keskväljak annab lootust, et ehk tõesti saabub kunagi aeg, mil Valga vanalinn taas üle riigipiiri ulatub ja kõikjale avatud on.
Kuraator Juta Kivimäe on esitanud Maire Männiku elutöö väga empaatiliselt ja kaasakiskuvalt. Selle taga on olnud põhjalik uurimistöö.
Tänavusel teatrifestivalil „Draama“ oli esimest korda väiketeatrite lavastusi palju rohkem kui suurte, nn riigiteatrite omi.
Andrus Tool: „Ajalugu pole võimalik endalt lihtsalt maha raputada. Traditsioonist võõrandumine on ühtlasi ka endast võõrandumine.“
Omaette žanriks sai presidendipopp Venemaal 2014. aastal. Pärast Krimmi annekteerimist tõusis Venemaal kõrvuti läänevastasusega taevasse nii venemaalaste arvamus iseendast, oma presidendist kui ka riigist.
Toomas Tauli ja tema sõprade raamat elust kuulsusrikkas Tartu ülikooli ühiselamutoas nr 116 on õigupoolest raamat tervest ajastust.
Vaba Lava „Elagu elu, mis põletab rinda“ pole lavastus lavastuse sündimisest, pigem on see aus aruanne koostöölavastuse ebaõnnestumisest.
Äärmuslik kontrast saabus Eesti tuntuima ja pealegi kõige kasumlikuma muusikaekspordi artikli Arvo Pärdi kahe teosega.
Sõltumatu kriitilise meele ja kodanikukohustuse lipp, olgugi narmendav ja lõhki, on ikkagi kaitsmist väärt.
Siim Pauklini ja Urmo Jaanimäe raamatud lähevad järjest paremaks, konkurendid on nad samavõrra kui voodi ja söögilaud.
Mis kumbagi ühendab, on ilmne vastumeelsus selle quasi-liberaalide kujutelma suhtes, justnagu oleksid nemad ainsad, kes oskavad jõuda vabasse vette.
On ilmne, et Herne tänaval tuleks rahustada autoliiklust ja tänavaäärne õdus õhkkond vajaks ka mõnusat tänavaruumi.
Takashi Miike: „Ettemääratud trajektoori järgimine tekitab minus ebamugavust.“
Mis funktsioonid on humanitaarteadlasel Eesti ühiskonnas ja kuivõrd ta peaks oma teadustööd kavandama avalikkuse huvisid silmas pidades, panustades teadmisi ja oskusi terviklikuma ühiskonna loomisse.
Stephen O’Malley: „Julgesin lõpuks, selle asemel et edasi tegelda haiglaslikkuse, depressiooni ja vägivalla teemadega, endale tunnistada, et Sunn O))) on minu elus hädavajalik ja positiivne samm.“
Kui üldse keegi end Usedomi muusikafestivali püsiesinejaks on mänginud, siis Läänemere Filharmoonikud, kes edastavad ajalooliselt mitmeks jagatud piirkonna vaimse ühtekuuluvuse võimsat sõnumit.
Tekstide koostajad, tõlkijad, terminoloogid ja tõlgete kasutajad peavad päevast päeva pingutama nii teksti enda kui ka kõigile kättesaadava teadmuse nimel.
Tartu Uue teatri korraldatud „Draama“ festivalidelt võtaksin mina tulevikku kaasa avatuse, (enese)kriitilise meele ja mittehierarhilise kaasamise.
Anu Paali looming on lõputu tasakaaluotsing materjali, sisu ja vormi vahel. Kui ei tunnetata materjali kõnet, siis ei saada ka aimu ehte otstarbest või tähendusest.
Valga tagasikäigust räägivad väikeettevõtjad harva, pigem tuntakse uhkust saavutatu üle ning hinnatakse kõrgelt ajaloolisi hooneid, kus tegutsetakse.
Aro Velmet, „Tavalised koletised“
Ülo Mattheus, „Moraali prügimäel puhub tuul, aga …“
Tiina Pai, „Terminoloog ei ole terminaator“
Eero Kangor, „Maire Männik ei ole Pablo Picasso“
Muutunud maailm, probleemide nõiaring ja teadlase vastutus
Intervjuu filosoofi ja tõlkija Andrus Tooliga
Vaba Lava „Elagu elu, mis põletab rinda“
Usedomi muusikafestivali kontsert „Balti hääled“