2019-37 (3759)

Tarkus ja jõukus  tulevad kõhu kaudu
Peidetud kulusid arvesse võttes on globaalse toidusüsteemi netoväärtus negatiivne ja nende kulude vähendamises kaotamiseni peidus tohutu äripotentsiaal.
FALU

Tarkus ja jõukus tulevad kõhu kaudu

Toidu ja maakasutuse süsteemi kiire reformimine pidurdab kliimamuutusi ega ole sugugi kurnav kulu, vaid hoopis tulus äri.

5+5
Nii Viivi Luigel kui ka Tõnu Õnnepalul on igas kohas mõni tuttav puu, kellel külas käia.
Ly Lestberg

5+5

Mida soovivad teada saada Viivi Luik ja Tõnu Õnnepalu, kui saavad esitada teineteisele viis küsimust? Ja mida nad vastavad?

Minulgi tuleb end kord üleni tagasi anda
Maarja Pärtna raamatut kannab tugev teadlikkus keskkonnast kui sellisest ning meie sisemuse ja ümbritseva läbipõimumisest.
Krista Ojasaar

Minulgi tuleb end kord üleni tagasi anda

„Vivaarium“ ei püüa olla kellestki-millestki parem või teravam või kõnekam või aktuaalsem. Vastupidi, raamat on valmis leppima isegi tähelepandamatusega, kui see vaid mingil moel rõhutaks vaikust.

Siirdemaastik
Siirdemaastik toob surma argiellu, annab võimaluse igal ajal minna kadunukese juurde. Ühtlasi on tagatud matuse- ja leinatalituste privaatsus.
Jaana Kraus

Siirdemaastik

Paevälja klindipealse ja Siselinna kalmistu ümbrus võiks olla paik, kus suremine, leinamine ja argielu kokku saavad ning üksteist toetavad.

Milleks võimude lahusus?

Karismaatiline dirigent Tõnu Kaljuste algatas hiljuti arutelu, mida jätkub arvatavasti kauaks. Ta andis Eesti muusikanõukogu tegevusele üsna ebasoodsa hinnangu.* „Lihtsustatult öeldes peab see muusikute organisatsioone koondav nõukogu esindama muusikuid ning viima meie ideed ja tähelepanekud ministrite ja valitsuse lauale. Kui see on tehtud, siis ootama, mis vastus sealt tuleb.“ Kaljuste…

Hüpikämbliku­muuseum

Hüpik on näriline, kes elab Aasia ja Aafrika kõrbealadel. Kasvult meenutab hüpik hiirt, kõrvade poolest jänest, tagajalgadelt ja liikumiselt kängurut. Teadlased on kindlaks teinud, et hüpikute hüppestiilide repertuaar on väga rikkalik, olgugi trajektoor, mida mööda nad kulgevad, on üsna juhuslik ja ennustamatu.
Ka hüpikämblikud on väikesed ja armastavad hüpata, kuid erinevalt…

Eakad liikluses

Eakate arvates on Tallinna liiklus korraldatud autojuhi huvides ja kohati on tunne, et jalakäijale polegi õieti ruumi jäetud.

Linnaruum peab olema mitmekesine: rahulik ja mugav ning elav ja arenev, ühtlasi ohutu – arvestada tuleb kõigi liiklejatega. Alati on jala käidud, kõnnime igal juhul ka siis, kui sihtkohta jõudmiseks…

Kas religioonide hääbumine on oht?

Religiooniuurija Michael Stausberg: „Vaevalt tuntaks sümpaatiat näiteks mõne riigi rahvuskiriku vastu, mis on aegamisi välja suremas“.

Juulis toimus Tartus Euroopa religiooni­uuringute ühingu (European Association for the Study of Religions) järjekordne aastakonverents (vt https://easr2019.org/), mille korraldas Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts koostöös Tartu ülikooliga. Osales üle 600 religiooniuurija…

Pealelend – Sven Karja, dramaturg ja tõlkija

Vene teatri ja teatrifestivali „Kuldne mask Eestis“ koostööna toimub Tallinnas rahvusvaheline teatrilaboratoorium „Nüüdisaegne venekeelne dramaturgia noorte Eesti lavastajate eskiisides“, mille tulemusi näeb publik 6. oktoobril Vene teatri väikeses saalis.
Milline on selle teatrilaboratooriumi töökorraldus?
Teatrilaboratooriumi vormi töötas välja Vene kriitik ja teatrielu organisaator, ka Eestiga tihedalt seotud Oleg Lojevski. Selle üks eesmärke…
Back To päkapikk ehk Neljaosaline takistusriba
Sirel & Co ehitavad keskkonnaministri häälega juhendeid jagava ülevõimendatud kosmilise Hääle mahitusel ja juhendamisel jooksval lindil täiuslikke aiapäkapikke.
Kris Moor

Back To päkapikk ehk Neljaosaline takistusriba

Me kõik saame oma täiuslikult puutetundetus postkarnaalses maailmas lakkamatult digitaalseid ekraane näppides päkapikkudeks ja killer-kääbusteks.

Kellele me aplodeerime – ligi 80 aastat hiljem?

„Prozorovite majas“ tsiteeritakse „Kolme õde“ kohati üsna nutikalt. Tšehhovile dramaturgiliselt alla jääda pole häbiasi, pigem loogiline, koguni omamoodi väärikas.

Vene teatri „Prozorovite maja. 40 aastat hiljem“, autorid Filipp Loss, Polina Borodina ja Jaroslava Pulinovitš, lavastaja Filipp Loss, kunstnik Jekaterina Sedova, muusikaline kujundaja Aleksandr Žedeljov, valguskunstnik Anton…
Puudest ja regulatsioonidest
Tallinna botaanikaaia töötajad kaardistasid 1980ndatel Kalamaja ja Kadrioru puud ja põõsad üksikpuude tasemel. Nüüd oleks vaja puude raiete ja istutuste andmete analüüsi, kuivõrd on haljastus vähenenud.

Puudest ja regulatsioonidest

Tallinnas alanud ettevõtmine on laienenud üle Eesti ning kokku on üksikpuude või nende rühmadena loendatud kümneid tuhandeid puid ja talletatud tohutut materjali.

Kommentaar – Kuidas avardada avalikku debatti riigi tuleviku suunamisel?

Tuleviku-uuringud toetuvad toimunud sündmustele, minevik annab meile aimu, mis tulevikus juhtub. Korraldame töötubasid, kus laiem avalikkus kaasatakse stsenaariumide koostamisse, kujutatakse ette seda, mis on tõenäoline, ent millele me veel ehk mõelnud ei ole. Töötubades ja stsenaariume koostades eeldame, et tulevik ei ole üks ja ainus. Seetõttu kasutame ka sõna „tulevik“…

Teeme pivoti

„Ükssarvik“ on otsekui visuaalne idufirmanduse koguteos peaaegu kõigi mõeldavate tüüpsituatsioonide kohta.

Mängufilm „Ükssarvik“ (Eesti 2019, 107 min), režissöör-stsenarist Rain Rannu, operaator Ants Tammik, helilooja Janek Murd. Osades Liisa Pulk, Henrik Kalmet, Johann Urb, Rogelio Douglas jr, Roland Laos, Rain Tolk jt
Eneseusku ja enesepettust eraldab õhkõrn piir ning idufirmade…

Valter Rummel 9. V 1929 – 7. IX 2019

Kakskümmend aastat tagasi, 1999. aasta mais tähistati Koolibri kirjastuses suurejooneliselt Valter Rummeli 70. sünnipäeva. Peoperemees oli sõiduvees ning pälvis rohkesti au ja kiitust. Küsimuse peale, mida ta oma elutööks arvab olevat, puhises juubilar pisut häbelikult, aga silmanähtavalt meelitatult ja kostis, et küllap see ikka „Karupoeg Puhh“ on. Selles puhinas oli midagi…

Post-sõnastik XLVIII – Untitled

Titoloogia on kunstiteaduse kitsam valdkond käsitlemaks pealkirjade ülesehitust, funktsioone ja mõju. Teose pealkiri juhatab teose sisse, on esimene, millega lugeja või vaataja kohtub, sellel on suur roll tähelepanu köitmisel ja huvi äratamisel. Gérard Genette on teraselt märkinud, et kui teksti adressaadiks on lugeja, siis pealkirja adressaadiks on publik kõige laiemas…
Vanamoeline külaskäik vahva rüütli näitusele
August Krogan-Roley näitusel on väljas vapikujulised kunstitööd, mis on vabastatud ajaloolisest koormatusest ja on ajaloo suhtes pigem kriitilised.
Madis Kats

Vanamoeline külaskäik vahva rüütli näitusele

August Krogan-Roley näitus on tõesti hea. Igal juhul mõjub see, nagu oleks koos Putiniga batüskaafi sattunud – tekib igasuguseid mõtteid.

Paavo Matsin
Paavo Matsin

Paavo Matsin

PAAVO MATSIN,
kirjanik ja õpetaja
Eesti keelde on tõlgitud väga vähe traditsionalistliku suuna autoreid. Metafüüsika kõrval sisaldavad nende teosed päris palju teravmeelseid poliitiliste küsimuste vaatlusi. Ma ise enamasti väldin sõnavõtmist poliitilistes küsimustes, sest olen vaadetelt monarhist, aga nii mõnigi kord ei jää Facebooki või päevalehti lugedes märkamata hiigelsuur tühimik ja pidev „jalgratta…

Ludmillast Millaks ja tagasi

Ludmilla Siim omandab väärilise koha Eesti kunstis vaid suure ülevaatenäitusega, kus Soome perioodi paremikuga kõrvu on väljas ka 1960ndate ja 1970ndate hitid.

Ludmilla Siimu maalinäitus Tallinna keskraamatukogu galeriis kuni 30. IX.
Ludmilla Siimu maalinäitus Tallinna keskraamatukogus koosneb eranditult Mart Lepa kogu töödest. Soomes Milla Siim-Kaasinenina üle neljakümne aasta…

Nii õrn, nii kindel, muutmata

Intriig jääb VAT-teatri „Kosmilistes saialilledes“ nõrgaks, karakterid seevastu näitavad, et tehtud on tõsist ja head tööd.

VAT-teatri „Kosmilised saialilled“, autor Paul Zindel, tõlkija Hannes Villemson, lavastaja, kunstnik ja helikujundaja Katariina Unt, valguskunstnik Triin Hook. Mängivad Triinu Meriste, Loviise Kapper, Elena Koit ja Katariina Unt. Esietendus…

Ilmar Jaks 4. IV 1923 – 1. IX 2019

Ööl vastu esimest septembrit lahkus 97. eluaastal meie hulgast eakaim eesti kirjanik Ilmar Jaks, kahekordne Tuglase novelliauhinna laureaat ja Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavaler.
Haapsalust pärit Ilmar Jaks oli üks jõulisemaid ja seikluslikuma elukäiguga eesti kirjanikke. 1943. aastal püstitas ta odaviskes Läänemaa rekordi (61.32), mis püsis tema nimel kuni 1981. aastani. Teises maailmasõjas võitles ta…

Esmapilgul rosoljet meenutav modernistlik püstkoda

„Kõiksus“ on provintsinäitus üksnes geograafiliselt, mitte aga kunstilise, kuraatorliku või kujundusliku kvaliteedi poolest.

Mirjam Hinni, Eero Ijavoise ja Enn Põldroosi näitus „Kõiksus“ Valga muuseumis kuni 28. IX. Kuraator Peeter Talvistu, graafiliselt kujundanud Katrin Nõu.
Valga muuseumis avatud Mirjam Hinni, Eero Ijavoise ja Enn Põldroosi näitus pakub huvi kolmel tasandil.…

Ilona Gaidukova 9. I 1964 – 8. IX 2019

8. septembril lahkus meie seast ootamatult keraamik Ilona Gaidukova.
Ilona Gaidukova lõpetas Eesti Kunstiakadeemia (siis Eesti Riiklik Kunstiinstituut) 1988. aastal. Ta jätkas hoogsalt valitud erialal ja hakkas esinema näitustel. 1997. aastani töötas ta Tallinna keraamikatehases, pärast seda Meistrite Hoovi savitöökojas, Neitsitornis, raamatupidamisfirmas Opus Capita ja viimati Nordea pangas. Igapäevatöö kõrvalt jäi…
Kas avastamisrõõmust sõltubki pikk loominguline suutlikkus?
Neeme Järvile on see hooaeg ERSO peadirigendi ja kunstilise juhina viimane. Järgmisest hooajast jätkab maestro ERSOga koostööd eluaegse aupeadirigendina.
Martin Dremljuga

Kas avastamisrõõmust sõltubki pikk loominguline suutlikkus?

Avakontserdi kava oli põhjamaine, karge ja tugines rahvustundele. Lood põimusid sisutihedalt kokku ja moodustasid vennalikult üksteise kõrval seistes toeka rivi.

Ühe kuritegeliku sõja lugu

„Riigisaladus“ näitab ilmekalt, kuidas äärmuslikus olukorras võib ka demokraatlik õigusriik muutuda indiviidi suhtes repressiivsüsteemiks.

Mängufilm „Riigisaladus“ („Official Secrets“, Suurbritannia-USA 2019, 112 min), režissöör Gavon Hood, stsenaristid Gregory Bernstein, Sara Bernstein ja Gavin Hood, operaator Florian Hoffmeister, heliloojad Paul Hepker ja Mark Kilian. Põhineb Marcia ja Thomas Mitchelli…

Keeleaasta TUUM tuleb!

Eesti keele aasta TUUM toimub 27. ja 28. septembril.
TUUM on võistlus, milles iga osaleja saab panna proovile oma oskuse teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte žürii antud tekstist. Võistlusest saab osa võtta Vikerraadio kodulehel (vikerraadio.ee).
Võistlema on kutsutud kõik: õpilastest õppejõududeni, ajakirjanikest kirjanikeni, ametnikest ministriteni. Osaleda võib üksi ja võistkonnana, mille võib…

Kuidas tehakse klimpe

„Joo vett oma august“ (Õp 5:15–19). Raimo Kangro õpetussõnadest järeldub, et olulisim, mis õpetaja õpilasele võiks pärandada, on ülesanne, mitte lahendus.

Olin Raimo Kangro hilisemaid üliõpilasi, kuid heliloojaga kohtusin varem isiklikumalt hoopis noore koorilauljana tema loomingu kaudu. Saalomoni õpetus­sõnade tekstile loodud koorilaulu „Joo vett oma august“ muusika…

Krüptodetektiiv transtsendentse organismi jahil – kabalistliku vitalismi teejuht

Oskar Goldbergi peamiseks teemaks on materialistliku tehnika võit metafüüsilise rituaali üle.

Lugedes hiljuti Kalevi Kulli raamatut „Teoreetilisest bioloogiast: eluteadus matemaatika ja semiootika vahel“, jäi mind sellest suurepärasest kogumikust kummitama fraas „organism kui ennastlugev tekst“.1 Kuna tegemist on biosemiootika kogumikuga, siis ei ole selles ju midagi imelikku, et juttu…

Pärt ja Pärt

Nii Arvo Pärdi kui ka Pärt Uusbergi loomingut iseloomustab heakõlalisus, muusikalise materjali nappus, hõre faktuur, suhteliselt aeglased tempod, pikad vältused.

Arvo Pärdi sünnipäevakontsert „Te Deum“ 11. IX Tallinna Jaani kirikus Pärdi päevadel. Kammerkoor Head Ööd, Vend, Tallinna Kammerorkester, dirigent Pärt Uusberg. Kavas Arvo Pärdi „Magnificat“,…
Naljakalt nostalgiline, askeetlikult ajastutruu
„Ei ole mingi patt see, kui kapis on skelett!“ lohutab eluvõõras professor Juurikas (Atlan Karp) Raimo Kangro muusikalis „Juku“ nimitegelast (Juuli Lill).
Ilja Smirnov

Naljakalt nostalgiline, askeetlikult ajastutruu

Raimo Kangro unustatud lavateos „Juku“ on muusikaliselt ja sisuliselt loogilise arenguga teos, kus jätkub põnevust, nalja ja äratundmisrõõmu igas eas vaataja jaoks.

Hulluseäri

Veneetsia filmifestivalil võis näha vaimsete häirete kujutamist ja kaubastamist igas võimalikus vormis ja mõõdus.

Hullumeelsus garanteerib filmikunstis edu, olgu tegemist õudusfilmide hullult ausa pretensioonituse, sarimõrvarite trendiga („Voonakeste vaikimise“1 kõrval oli Netflixi kuumim hitt just hiljaaegu „Vestlused mõrvariga: Ted Bundy lindid“2) või klassikaliste filmidega teemal „teadlane…
Luuleprõmmu Eesti meister on Kaisa Kuslapuu
Milanosse sõidab Kaisa Kuslapuu.
Uku Peterson

Luuleprõmmu Eesti meister on Kaisa Kuslapuu

14. septembril peeti Tartus luuleprõmmu hooaja lõppvoor. Tasavägises võitluses tuli Eesti meistriks Kaisa Kuslapuu. Finaali olid end prõmminud ka Anna Kaare (II koht), Margus Kobing, Raul Majas, Leonora Palu, Maris Pedaja (III koht) ja Joosep Vesselov.
Külalistena astusid finaalis üles Sveta Grigorjeva ja Elena Prendjova (Põhja-Makedoonia), õhtut juhtisid Sirel Heinloo ja Toomas Leppik.
Euroopa…

Tuleviku ettekujutamine aitab seda kujundada

Elliott P. Montgomery: „Küsimusele „mida toob tulevik?“ on raske vastata. Tulevikustsenaariumide abil on võimalik avalikke arutelusid laiendada ja mõelda, mis suunas liigume.“

Juuli lõpus toimus Eesti kunsti­akadeemia disainiteaduskonnas spekulatiivse kriitilise disaini töötuba. Töötoa aluseks oli võetud arenguseire keskuse uuring „Tööturg 2035“, milles on välja toodud võimalikud tööturu…

Vaata ja mõtle, mida sa näed!

Alison Jacksoni näitus on Eestile hädavajalik, sest vaataja muutmisega näituse osaks osutatakse tema mõjutatusele.

Alison Jacksoni näitus „Tõde on surnud“ Fotografiskas kuni 10. XI.
Alison Jacksoni nimi tuleb ikka ja jälle esile, kui vaadelda kunstnikke, kes tegelevad kuulsuste positsiooniga ühiskonnas ning inimeste kustumatu (haiglase) huviga nende tegemiste…

Uuringu „Tööturg 2035“ neli stsenaariumi

Talendikeskus Tallinn
Tehnoloogilise arengu ja globaalse tööturu võimaluste oskuslik kasutamine loob tarku, paindlikke ja mitmesuguste töövormidega töökohti. Tallinn saab rahvusvaheliseks talendikeskuseks ja majandus areneb kiirelt, kuid teatud osa töötajaskonnast on rahulolematu suureneva ühiskondliku ja piirkondliku ebavõrdsuse pärast ning peab muutust liiga suureks.
Rändajate maailmaküla
Eesti ettevõtted lükkavad automatiseerimist edasi, sest kolmandate riikide väiksema…
Sirp