Tarkus ja jõukus tulevad kõhu kaudu
Toidu ja maakasutuse süsteemi kiire reformimine pidurdab kliimamuutusi ega ole sugugi kurnav kulu, vaid hoopis tulus äri.
5+5
Mida soovivad teada saada Viivi Luik ja Tõnu Õnnepalu, kui saavad esitada teineteisele viis küsimust? Ja mida nad vastavad?
Minulgi tuleb end kord üleni tagasi anda
„Vivaarium“ ei püüa olla kellestki-millestki parem või teravam või kõnekam või aktuaalsem. Vastupidi, raamat on valmis leppima isegi tähelepandamatusega, kui see vaid mingil moel rõhutaks vaikust.
Eesti mäss Lääne vastu
Idaeuroopaliku antiliberaalsuse tegelikud tagamaad on püüd lahti saada pidevast alaväärsustundest ja taastada eneseksolemise uhkus.
Siirdemaastik
Paevälja klindipealse ja Siselinna kalmistu ümbrus võiks olla paik, kus suremine, leinamine ja argielu kokku saavad ning üksteist toetavad.
Milleks võimude lahusus?
Hüpikämblikumuuseum
Ka hüpikämblikud on väikesed ja armastavad hüpata, kuid erinevalt mõnest kõrbenärilisest kalkuleerivad hüpikämblikud oma liikumist…
Eakad liikluses
Eakate arvates on Tallinna liiklus korraldatud autojuhi huvides ja kohati on tunne, et jalakäijale polegi õieti ruumi jäetud.
Kas religioonide hääbumine on oht?
Religiooniuurija Michael Stausberg: „Vaevalt tuntaks sümpaatiat näiteks mõne riigi rahvuskiriku vastu, mis on aegamisi välja suremas“.
Pealelend – Sven Karja, dramaturg ja tõlkija
Milline on selle teatrilaboratooriumi töökorraldus?
Teatrilaboratooriumi vormi töötas välja Vene kriitik ja teatrielu organisaator, ka Eestiga tihedalt seotud Oleg Lojevski. Selle üks eesmärke on…
Back To päkapikk ehk Neljaosaline takistusriba
Me kõik saame oma täiuslikult puutetundetus postkarnaalses maailmas lakkamatult digitaalseid ekraane näppides päkapikkudeks ja killer-kääbusteks.
Kellele me aplodeerime – ligi 80 aastat hiljem?
„Prozorovite majas“ tsiteeritakse „Kolme õde“ kohati üsna nutikalt. Tšehhovile dramaturgiliselt alla jääda pole häbiasi, pigem loogiline, koguni omamoodi väärikas.
Puudest ja regulatsioonidest
Tallinnas alanud ettevõtmine on laienenud üle Eesti ning kokku on üksikpuude või nende rühmadena loendatud kümneid tuhandeid puid ja talletatud tohutut materjali.
Kommentaar – Kuidas avardada avalikku debatti riigi tuleviku suunamisel?
Teeme pivoti
„Ükssarvik“ on otsekui visuaalne idufirmanduse koguteos peaaegu kõigi mõeldavate tüüpsituatsioonide kohta.
Eneseusku ja enesepettust eraldab õhkõrn piir ning idufirmade maailmas on vaja kuhjaga mõlemat, et läbi lüüa.…
Valter Rummel 9. V 1929 – 7. IX 2019
Post-sõnastik XLVIII – Untitled
Vanamoeline külaskäik vahva rüütli näitusele
August Krogan-Roley näitus on tõesti hea. Igal juhul mõjub see, nagu oleks koos Putiniga batüskaafi sattunud – tekib igasuguseid mõtteid.
Paavo Matsin
kirjanik ja õpetaja
Eesti keelde on tõlgitud väga vähe traditsionalistliku suuna autoreid. Metafüüsika kõrval sisaldavad nende teosed päris palju teravmeelseid poliitiliste küsimuste vaatlusi. Ma ise enamasti väldin sõnavõtmist poliitilistes küsimustes, sest olen vaadetelt…
Ludmillast Millaks ja tagasi
Ludmilla Siim omandab väärilise koha Eesti kunstis vaid suure ülevaatenäitusega, kus Soome perioodi paremikuga kõrvu on väljas ka 1960ndate ja 1970ndate hitid.
Ludmilla Siimu maalinäitus Tallinna keskraamatukogus koosneb eranditult Mart Lepa kogu töödest. Soomes Milla Siim-Kaasinenina üle neljakümne aasta kunstnikuna tegutsenud Ludmilla Siim, äsja…
Nii õrn, nii kindel, muutmata
Intriig jääb VAT-teatri „Kosmilistes saialilledes“ nõrgaks, karakterid seevastu näitavad, et tehtud on tõsist ja head tööd.
USA näitekirjaniku…
Ilmar Jaks 4. IV 1923 – 1. IX 2019
Haapsalust pärit Ilmar Jaks oli üks jõulisemaid ja seikluslikuma elukäiguga eesti kirjanikke. 1943. aastal püstitas ta odaviskes Läänemaa rekordi (61.32), mis püsis tema nimel kuni 1981. aastani. Teises maailmasõjas võitles ta Eesti ja Soome…
Esmapilgul rosoljet meenutav modernistlik püstkoda
„Kõiksus“ on provintsinäitus üksnes geograafiliselt, mitte aga kunstilise, kuraatorliku või kujundusliku kvaliteedi poolest.
Valga muuseumis avatud Mirjam Hinni, Eero Ijavoise ja Enn Põldroosi näitus pakub huvi kolmel tasandil.…
Tuha(t)kunstnik – Riik ja isiksus
Hierarhiline sovetipärand koos tänapäeva arusaamaga, et kõigil on õigus, annab tulemuseks kummalise pudru.
Ilona Gaidukova 9. I 1964 – 8. IX 2019
Ilona Gaidukova lõpetas Eesti Kunstiakadeemia (siis Eesti Riiklik Kunstiinstituut) 1988. aastal. Ta jätkas hoogsalt valitud erialal ja hakkas esinema näitustel. 1997. aastani töötas ta Tallinna keraamikatehases, pärast seda Meistrite Hoovi savitöökojas, Neitsitornis, raamatupidamisfirmas Opus Capita ja viimati Nordea pangas. Igapäevatöö kõrvalt jäi hingelähedase tegevuse…
Kas avastamisrõõmust sõltubki pikk loominguline suutlikkus?
Avakontserdi kava oli põhjamaine, karge ja tugines rahvustundele. Lood põimusid sisutihedalt kokku ja moodustasid vennalikult üksteise kõrval seistes toeka rivi.
Ühe kuritegeliku sõja lugu
„Riigisaladus“ näitab ilmekalt, kuidas äärmuslikus olukorras võib ka demokraatlik õigusriik muutuda indiviidi suhtes repressiivsüsteemiks.
Keeleaasta TUUM tuleb!
TUUM on võistlus, milles iga osaleja saab panna proovile oma oskuse teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte žürii antud tekstist. Võistlusest saab osa võtta Vikerraadio kodulehel (vikerraadio.ee).
Võistlema on kutsutud kõik: õpilastest õppejõududeni, ajakirjanikest kirjanikeni, ametnikest ministriteni. Osaleda võib üksi ja võistkonnana, mille võib moodustada sõpruskond, perekond, kooliklass, lehetoimetus, parlamendirühm…
Kuidas tehakse klimpe
„Joo vett oma august“ (Õp 5:15–19). Raimo Kangro õpetussõnadest järeldub, et olulisim, mis õpetaja õpilasele võiks pärandada, on ülesanne, mitte lahendus.
Krüptodetektiiv transtsendentse organismi jahil – kabalistliku vitalismi teejuht
Oskar Goldbergi peamiseks teemaks on materialistliku tehnika võit metafüüsilise rituaali üle.
Pärt ja Pärt
Nii Arvo Pärdi kui ka Pärt Uusbergi loomingut iseloomustab heakõlalisus, muusikalise materjali nappus, hõre faktuur, suhteliselt aeglased tempod, pikad vältused.
Naljakalt nostalgiline, askeetlikult ajastutruu
Raimo Kangro unustatud lavateos „Juku“ on muusikaliselt ja sisuliselt loogilise arenguga teos, kus jätkub põnevust, nalja ja äratundmisrõõmu igas eas vaataja jaoks.
Hulluseäri
Veneetsia filmifestivalil võis näha vaimsete häirete kujutamist ja kaubastamist igas võimalikus vormis ja mõõdus.
Luuleprõmmu Eesti meister on Kaisa Kuslapuu
Tuleviku ettekujutamine aitab seda kujundada
Elliott P. Montgomery: „Küsimusele „mida toob tulevik?“ on raske vastata. Tulevikustsenaariumide abil on võimalik avalikke arutelusid laiendada ja mõelda, mis suunas liigume.“
Perekonnatõed ja perekonnavaled
Veneetsia filmifestivali programmis leidus rohkelt filme, mis käsitlesid lagunevat suhet või perekonda
Vaata ja mõtle, mida sa näed!
Alison Jacksoni näitus on Eestile hädavajalik, sest vaataja muutmisega näituse osaks osutatakse tema mõjutatusele.
Alison Jacksoni nimi tuleb ikka ja jälle esile, kui vaadelda kunstnikke, kes tegelevad kuulsuste positsiooniga ühiskonnas ning inimeste kustumatu (haiglase) huviga nende tegemiste vastu. Need kunstnikud kasutavad…
Uuringu „Tööturg 2035“ neli stsenaariumi
Tehnoloogilise arengu ja globaalse tööturu võimaluste oskuslik kasutamine loob tarku, paindlikke ja mitmesuguste töövormidega töökohti. Tallinn saab rahvusvaheliseks talendikeskuseks ja majandus areneb kiirelt, kuid teatud osa töötajaskonnast on rahulolematu suureneva ühiskondliku ja piirkondliku ebavõrdsuse pärast ning peab muutust liiga suureks.
Rändajate maailmaküla
Eesti ettevõtted lükkavad automatiseerimist edasi, sest kolmandate riikide väiksema sissetulekuga…
