Valitsuse üldhoiak toitub veendumusest, et kogu ajakirjandus on valitsuskoalitsiooni-vastane.
Ekreiitliku mäs(s)u puhul äratab tähelepanu selle retoorika: see on agressiivne, terveid gruppe solvav ja ebaintelligentne, põhjustades vastumeelsust ennekõike haritlaskonna hulgas.
Ei kuraator ega kunstnikud ole enamasti üritanud anda ühest hinnangut, vaid on usaldanud otsuste langetamisel publikut. Avalikul õigusemõistmisel ilmneb läbematu tung teisitimõtlejad risti lüüa.
Nuccio Ordine seab kahtluse alla majanduslikult kasulikuks peetavate väärtuste ülimuslikkuse ning võtab kaitsta laiadest massidest hüljatud vabu kunste.
Juuli keskel esitleti Rail Balticu arhitektuuri, haljastuse ja visuaalse identiteedi loomise juhiseid ehk Baltimaade raudteejaamade stiiliraamatut.
Arvamusfestivalil oli poliitikute jälgimine suurim ajaraisk, mille tõttu nii mõnigi huvitav arutelu jäi nägemata.
Balti jaama kõrvale Toompargi serva võiks luua hübriidraamatukogu koos audiokinoga, et toetada nägemispuudega inimesi ning pakkuda ruumikogemus kõigile.
Kõige enam tõuseb Madis Kalmeti ja Kristo Viidingu tõlgenduses esile õiguse ja ülekohtu teema, aga ka kohuse täitmine.
Rõõmustab korraldajate valmisolek pakkuda publikule ootuspärase kõrval ka teistlaadi elamusi, aga nagu igasuguse katsetamisega, on ebaõnnestumise oht suurem kui läbiproovitud valemi puhul.
Et tekstid ei jääks müstiliseks, peab tähenduse järele küsima.
Meelis Friedenthal: „Praegu, elades aeglase katastroofi eelaimduses võib proovida vaadata tagasi minevikku, et kas me suudame sealt midagi õppida.“
Tõnu Kõrvitsa muusika on metsas ritsika- ja konnahäälitsuste vahel kahtlemata leidnud oma õige keskkonna.
Augusti lõpp pakub rohkelt filmiteemalisi eriüritusi veetmaks viimased kaunid suvepäevad kinosaalis.
Tehisintellekti üle mõeldes pole meil ju muid sõnu võtta kui neid, mis praegu inimesi või masinaid iseloomustavad.
Nõukogude aja järsk vahetumine iseseisva Eesti ajaks ja iseseisva Eesti aja vahetumine Euroopa ajaks tekitab küsimuse, kuidas on psühhoanalüütilise vaatenurga alt vaadatuna muutunud eestlase enesetundmus.
Metamorfoosis proosast draamaks on Silvia Rannamaa „Kadri“ pidanud maksma lõivu teatriteksti spetsiifikale ning vajanud tihendamist, et mahtuda napi kahe lavatunni sisse.
Ilukirjandusteoste illustreerimisel on Heldur Viires loonud täiesti omanäolise ning tehniliselt virtuoosse illustratsioonivormi.
Muusikafestivalil „Kukemuru ambient“ otsitakse küll elamust, aga mitte mingi raputava vau-efekti, vaid sulandumise kaudu.
Pühalepa kirikus tähistati Erkki-Sven Tüüri peatselt saabuvat kuuekümnendat sünnipäeva kompaktse tagasivaatega helilooja loomingule.
Mõneti on Rapla linna uus keskväljak ikka veel vaid kunstiteos. Tähendus, kui tuleb, tuleb aastatega ja sellega, mis hakkab toimuma väljaku ümber ja väljakul.