Kolm karjast ja patused lambad
Valitsuse üldhoiak toitub veendumusest, et kogu ajakirjandus on valitsuskoalitsiooni-vastane.
Riik karjainstinkti võimuses
Ekreiitliku mäs(s)u puhul äratab tähelepanu selle retoorika: see on agressiivne, terveid gruppe solvav ja ebaintelligentne, põhjustades vastumeelsust ennekõike haritlaskonna hulgas.
Miks te ei nimeta kakaod või kohvi immigrandiks?*
Ei kuraator ega kunstnikud ole enamasti üritanud anda ühest hinnangut, vaid on usaldanud otsuste langetamisel publikut. Avalikul õigusemõistmisel ilmneb läbematu tung teisitimõtlejad risti lüüa.
Filosoofia-iduettevõtte viletsus
Nuccio Ordine seab kahtluse alla majanduslikult kasulikuks peetavate väärtuste ülimuslikkuse ning võtab kaitsta laiadest massidest hüljatud vabu kunste.
Rail Balticu Lego klotsid
Juuli keskel esitleti Rail Balticu arhitektuuri, haljastuse ja visuaalse identiteedi loomise juhiseid ehk Baltimaade raudteejaamade stiiliraamatut.
Füüsilise arvamusrubriigi eripärad
Arvamusfestivalil oli poliitikute jälgimine suurim ajaraisk, mille tõttu nii mõnigi huvitav arutelu jäi nägemata.
Nägijaid ja vaegnägijaid ühendav ruum
Balti jaama kõrvale Toompargi serva võiks luua hübriidraamatukogu koos audiokinoga, et toetada nägemispuudega inimesi ning pakkuda ruumikogemus kõigile.
Margus Mikomägi
näitleja, ajakirjanik ja teatrikriitik
Kõige enam rikub ja kahjustab eesti keelt bürokraatia. Kui vaadata ajalehtedest leitud pealkirju, töötas Eestis näiteks 2012. aastal 27 000 ametnikku, enne seda ka üle 30 000, alles hiljuti ikka kusagil…
Tõnu Aav 21. I 1939 – 14. VIII 2019
Põgeneja paigaljooks
Kõige enam tõuseb Madis Kalmeti ja Kristo Viidingu tõlgenduses esile õiguse ja ülekohtu teema, aga ka kohuse täitmine.
Tulnukas ja võlu-ukulele
Rõõmustab korraldajate valmisolek pakkuda publikule ootuspärase kõrval ka teistlaadi elamusi, aga nagu igasuguse katsetamisega, on ebaõnnestumise oht suurem kui läbiproovitud valemi puhul.
Tuha(t)kunstnik – Valgustuse vajadusest
Et tekstid ei jääks müstiliseks, peab tähenduse järele küsima.
Igavatest asjadest ei tüdine kunagi ära
Meelis Friedenthal: „Praegu, elades aeglase katastroofi eelaimduses võib proovida vaadata tagasi minevikku, et kas me suudame sealt midagi õppida.“
Mõtisklusi kunstist – Ikoonist – eksponaadiks
Erandlik kunstnik. Üks väheseid, kelle nime teame (peale Feofan Greki/Kreeklase ja veel paari), sest autorsus juurdus ikoonimaalis alles XVII sajandist alates. Ent mida ütlevad meile…
Laulan üle järvede
Tõnu Kõrvitsa muusika on metsas ritsika- ja konnahäälitsuste vahel kahtlemata leidnud oma õige keskkonna.
Pealelend – Ivar Põllu, festivali „Draama“ kunstiline juht
Lint, kett ja Pärt
Augusti lõpp pakub rohkelt filmiteemalisi eriüritusi veetmaks viimased kaunid suvepäevad kinosaalis.
Filmilindifestival (17. august)
Filmilindifestival vabas õhus Järva-Jaani vanatehnika varjupaigas on endale võtnud ülesande…
Intelligentsus kui ruumivajaduse mõõt
Tehisintellekti üle mõeldes pole meil ju muid sõnu võtta kui neid, mis praegu inimesi või masinaid iseloomustavad.
Salakarid indiviidi ja riigi suhtlemises
Nõukogude aja järsk vahetumine iseseisva Eesti ajaks ja iseseisva Eesti aja vahetumine Euroopa ajaks tekitab küsimuse, kuidas on psühhoanalüütilise vaatenurga alt vaadatuna muutunud eestlase enesetundmus.
Saskia Kasemaa 12. II 1945 – 8. VIII 2019
Saskia Kasemaa (Kits) sündis kunsti ja muusika keskele. Tema vanemad olid Elmar Kits ja Linda Kits-Mägi. Juba tütrele nime valik Saskia räägib iseenda eest, tollal ei olnud tegu traditsioonilise eesnimega. Saskia nimi on seotud kunstilooga ning sellesse oli justkui sisse kirjutatud nimekandja tulevik.
1960. aastal astus…
Tüütutest pulmadest ja keerulistest inimsuhetest
Romantilised komöödiad võib laias laastus lüüa kaheks teineteist mitte välistavaks kategooriaks. Enamasti müüakse sellise žanrisildi all sõbrapäevaks või mõneks muuks tähtpäevaks…
Peaasi – mitte norutada!
Metamorfoosis proosast draamaks on Silvia Rannamaa „Kadri“ pidanud maksma lõivu teatriteksti spetsiifikale ning vajanud tihendamist, et mahtuda napi kahe lavatunni sisse.
Illustraatorid kapist välja!
Ilukirjandusteoste illustreerimisel on Heldur Viires loonud täiesti omanäolise ning tehniliselt virtuoosse illustratsioonivormi.
Kukemurumäng kummaliste helidega
Muusikafestivalil „Kukemuru ambient“ otsitakse küll elamust, aga mitte mingi raputava vau-efekti, vaid sulandumise kaudu.
2019. aasta tõi festivalisündmustikku kõigepealt „Weekendi“ pankrotti mineku ja suve algul tabas sama saatus pseudo-Flow-festivali „Sweet Spot“. Põhjusi tundub olevat mitu, nt kasumiprognoos tehti valesti, emafirma läks pankrotti jne, aga…
Põlvkondadevahelise sideme tõestus
Pühalepa kirikus tähistati Erkki-Sven Tüüri peatselt saabuvat kuuekümnendat sünnipäeva kompaktse tagasivaatega helilooja loomingule.
Hollywoodi platsist kivist keskväljakuks
Mõneti on Rapla linna uus keskväljak ikka veel vaid kunstiteos. Tähendus, kui tuleb, tuleb aastatega ja sellega, mis hakkab toimuma väljaku ümber ja väljakul.
Juta Piirlaid 6. I 1951 – 11. VIII 2019
Juta Piirlaiu kunstnikutee sai alguse Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille ta lõpetas 1975. aastal. Õpitud moeerialal leidis ta rakenduse kombinaadis ARS tiraažiteostajana, kostüümikunstnikuna Vene Draamateatris ja vabakutselise kunstnikuna.
Tema moeloojanärv avaldus eelkõige maalitud siidist, trüki- ja eksperimentaalsetes tehnikates kangastest autorikollektsioonides, millega ta esines…
Lugu ebanormaalsest ema ja poja suhtest, pisut ka kuulsast kirjanikust ja juutidest
Ema ja lapse suhe on kirjanduses nii püha, et vähe on seda julgetud eksponeerida millegi sobimatuna. Unustades…
