2019-22 (3744)
Kui õige maksaks rohkem?
Maksukoormust kergitades võiks valitsus end uppumisest päästa.
Sõnakunst ja müra
Sõnavõtt Eesti Kultuurkapitali klassikatõlkeprogrammi „Hieronymus“ esimeste köidete esitlusel Tallinnas Kirjanike Majas 27. V 2019.
Céline’i aja pits
Heli Allik: „Küsimus, kuidas on võimalik olla kirjanduses geenius ja moraalses plaanis lurjus, tõuseb seoses Louis-Ferdinand Céline’iga taas ja taas esile.“
Igiaktuaalne „Kuutõbised“
Mati Sirkel: „Hermann Brochile ülioluline väärtuste küsimus pole meie neurootilisel ajal põrmugi aegunud, vaid üksnes tungivamaks muutunud.“
Liberaal, järelikult vegan
Floris van den Berg: „Mul on unistus, et lapselapsed küsivad minult ühel päeval õudusega: „Vanaisa, kas on tõsi, et kui sa noor olid, siis inimesed sõid loomi!?““
Meeleavaldamise tase
Rahvuslik must sabat
Paraku pole joonlaua alla lükatud pelgalt…
Kuidas ehitada välismaal kodu(tunnet)?
Torontos on ette võetud sajandi suurprojekt ehitada uus Eesti Maja. Ambitsioonikas arhitektuur ja läbitöötatud äriplaan võidab juba südameid, aga mitte terves kogukonnas.
Laagna, evridei
Öed, „Rulli rulli rulli“ (Tenet remiks, fiktiivne)
Esimese tõelise Hollywoodi suurprojekti, Christopher Nolani uue filmi „Tenet“ võtete jõudmine Eestisse on vähemalt meedias päädinud poleemikaga, mille autoriks võiks vabalt olla ka Andrus Kivirähk. Avalikkuse ette on jõudnud sisuliselt ainult naaklemine Laagna tee sulgemise võimalikkuse…
Mis on eesti punk?
Eesti praegust punkmuusikat iseloomustab mitmekesisuse nappus koos kõva kaldumisega käredamale küljele.
Toomas Eduri „Romeo ja Julia“ läbi tantsijaisiksuste ja rollilahenduste prisma
Põnev on jälgida, kuidas rollid rikastuvad iga järgmise esituskorraga.
Pealelend – Andrea Tamm, 2019. aasta „Sisu“ kuraator
Sel aastal on eesmärk füüsilise, reaalse, iseehitatud ruumi kogemine interdistsiplinaarses võtmes, keskendudes sisearhitektuurile. Ka kuraatoritiimis on EKA sisearhitektuuri osakonna õppejõud ja tudengid: Hannes Praks, Maria Luiga, Jüri Kermik, Andrea Tamm ja Linda Zupping. Teemade…
Viiding ja Collegium Musicale – kõlas hästi!
Kuulajani jõudis Juhan Viiding kogu oma vastuolulisuses, igast küljest vaadatuna, kuid mitte ühe kitsa tõlgenduse piiridesse surutuna.
Aili Künstler
Nii nagu ei tohiks eesti keele elujõu huvides kaotada inglise keelele ühtki teadusvaldkonda, ei maksaks inglise keele eelistamisega kirjandus-, muusika- ja kunstiteostele, lavastustele, üritustele jms pealkirja pannes iseenesele rahvana auku kaevata.
See ei tähenda loomulikult, nagu ei tohikski muus keeles (tänapäeval enamasti küll inglise keeles) pealkirja panna. Loomulikult…
Luigeliug läbi kuue aastatuhande
Väinö Poikalaineni ja Enn Ernitsa uues teoses võimalike sugulusseoste üle lähikonna või kaugemate piirkondade vahel ei arutleta – teos on rangelt kirjelduslik.
Lisandusi kurbade jobukoomikute diskursusse
Mihhail Idovi „Humorist“ on usutav lugu nõukogude humoristi elust. Peategelane Boriss Arkadjev on pisut stereotüüpne, aga õnneks piisavalt nurgeline, nii et ei teki kiiresti tüdimust.
Too imetabane riik
Kuigi mõned kõrvalteemad, nagu arutlus loomade õiguste üle välja jätta, on Robert Nozicku põhiargumendid praeguseks oma aktuaalsusest palju kaotanud.
Putukaväil – Põhja-Tallinna uus liigirikas rohekoridor
Kuidas arvestada linna avalikus ruumis võrdväärselt elanike soovide ning tolmeldajate vajadustega? Milline on põnev ja elurikas keskkond, mis sobib kõigile?
Vaenuõhutus ja väljendusvabadus
Tuleb leida tasakaal sõnavabaduse kui demokraatliku ühiskonna ühe nurgakivi ning võrdõiguslikkuse, avaliku korra jne kaitsmise vahel.
Tuha(t)kunstnik – Stiil ja viga
Hea kirjanduse puhul peidab stiil vead nagu Haapsalu salliga, lastes ainult vilksamisi osava lõime taga aimata maksaplekilist säärt.
Gambaravi vabas õhkkonnas
Muheda kammerkontserdisarja jaoks on raske ette kujutada sobivamat saali kui Hopneri kaupmehemaja omaaegsete ehitusdetailide rikas diele.
Sügisel alanud…
Julgeolek sinus eneses
Eesti rahvuslikku julgeolekut tuleb kaitsta nii Nõukogude Liidu nostalgia kui ka Venemaa, selle uuenemise, eest.
Kohutav hiilgus
Nelly Sachsi luulet kannab korraga nii sügavalt isiklik ja juudi rahva saatusega seotud kui ka kosmiline ja universaalne mõõde.
Luule Epneri kauamängiv maailm
Kaks empiirilist fookust, Kõivu näidendite maailmalikkus ja Undi lavastustest mängulisus, kujundavad teose „Mängitud maailmad“ teoreetilist raamistikku.
Mägironijad vallutavad „Taset“
Varasematega võrreldes on tänavune EKA lõputööde näitus ühiskonnakriitilisem. Seal on rohkelt õnnestunud töid, kuid mõnel juhul jääb mulje, et kontseptsiooni ei ole süvenetud.
Kosmopoliit mitme aktsendiga
Mihhail Idov: „Kui „Humoristi“ kirjutama hakkasin, ei teadnud ma veel, kas julgen hakata ka selle režissööriks.“
Enne kui algavad suvetuurid
Kammermuusikast tuleb kindlasti esile tõsta noorte interpreetide Marten Altrovi ja Johan Randvere kontserti, kus kõlasid ainult eesti heliloojate teosed.
Tuulikud, tuhnurid ja radarid
Rail Balticu alla mineva rahaga saaksid teadlased järgmiseks kümneks aastaks oma toetuse mitmekordistada.
Üürike käik tagasi
Marju Lepajõe, „Sõnakunst ja müra“
Peeter Olesk, „Julgeolek sinus eneses“
Ago Samoson, „Tuulikud, tuhnurid ja radarid“
Sergei Metlev, „Vaenuõhutus ja väljendusvabadus“
Kaur Riismaa, „Tuha(t)kunstnik. Stiil ja viga“
Intervjuu tõlkija Mati Sirkliga
Eesti kunstiakadeemia lõputööde näitus „Tase“
Nelly Sachsi luulekogu „Tähestiku laip tõuseb hauast“
