2018-44 (3715)
Üks roll
Kolmteist aastat hiljem nähti seda koera ka Eestis, kui teatris NO99 etendati…
Digitaalne uusšamanism
Maarja Nuut: „Seisund, mille poole laval püüdlen, on tunne, et õõtsun kujutletavas võrgustikus kuskil vahealas, ja selleni pääseb vaid muusikat tehes või tantsides.“
Kui rõlge film, kui rõve inimene
Film Jackist on oma moraalse kompassi läbikatsumiseks hea lakmuspaber ning annab võimaluse mõtiskleda selle üle, milline peaks olema eluilguse ja kunsti suhe.
Tundeline teekond uuendatud Tammsaare pargis
Ükskõik kust pargi otsast ka ei vaataks, eksponeeritakse pargiuuendusega vaid üht dominantset objekti, skulpturaalse karniisiga pargikohvikut.
Juubelikõne tulevikust
Eesti 200 aasta juubelit tähistades on mõistlik vaadata tagasi ja mõelda, kus olime saja aasta eest, kui meie vabariik tähistas oma 100. aastapäeva.
Urmas Lüüs
on visuaalkunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Eks igaüks vaatab esimese hooga asju oma mätta otsast. Seetõttu võin öelda, et kõige suurem mind puudutav kultuuripoliitiline läbikukkumine on mu enda passiivsus võtmaks sõna kultuuripoliitilistel teemadel. „Poliitika“ on niivõrd mõnusalt räpane, haisev ja tülgastav sõna, et…
Mihkel Veiderma 27. XII 1929 – 25. X 2018
Vergilius, Naine 2 ja Naine 3
Bruno Ganz: „Lars von Trieri vägivald puudutab sind, sest sa näed seda sellena, nagu see tegelikult on.“
Jüri Nael: „Selli ja meistri suhe on sellise õppeviisi puhul ülitähtis.“
Romaan vihmaveetoru ja kajakaga
Piret Raua esimese täiskasvanutele mõeldud raamatu peateema on tunnustusevajadus. Seejuures ei unistata mitte niivõrd lähedase heast sõnast või kaaslase suuremast tähelepanust, kuivõrd avalikust kiitusest.
Kuidas ma Jaap Blonkiga intervjuud tahtsin teha
Jaap Blonk: „Olen vananev artist, keda välisilm üha enam ja enam hülgab. Ainuke, mis mind päästa võib, on pühendumine loovtööle.“
Miks just nüüd keraamika ja savi?
Niipea kui kriitikud midagi liiga enesekindlalt väidavad, astuvad esile kunstnikud, kes tõestavad edukalt täpselt vastupidist.
Armastus matemaatika vastu
Gábor Stépán: „Ungaris on teadussüsteem valitsuse poliitika osa ja seega pidevalt muutuv. Paljuski sõltub see valitsuse stiilist.“
Teatriformaadis, aga kunstisaali publikuga
Kadri Noormets: „Me ei peaks looma nii palju lavastusi, vaid minema sügavamale, olema iseseisvamad ja isepäisemad.“
Objekt ajaliinil
Henri Hütt: „Kui juba kollektiivselt kokku tulla, siis miks mitte ka teadvustada, et publik pole vähem tähtis, kui on vaatemäng.“
Sissevaade teadusdoktoriks pürgimise protsessi
Doktorantuur ja teadustöö tegemine erinevad valdkonniti ja kohati on nende hindamine ühesuguse mõõdupuuga ebaõiglane.
Kaarsilla helikaunistaja
Judith Parts: „Ma arvan, et noored ei tohiks olla liiga kuulekad. Mina kaotasin selle tõttu julguse ise midagi luua.“
Jüri Tallinn 1. VIII 1948 – 25. X 2018
Jüri Tallinna tööaastad ETV…
Eks igaüks vaatab ise
Tänavune „Sügisfest“ tõi kokku muusika interpretatsiooni, heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ning nüüdisaegsete etenduskunstide üliõpilased ja õppejõud.
Veel üks teine Eesti ehk Mis on juhtunud maikaga?
Hollandi kirjanik Sana Valiulina kirjeldab romaanis „Brežnevi lapsed“ eestlaste ja mitte-eestlaste isevärki kooselu.
Mineviku liitmine tulevikuga pole lihtne aritmeetika
Areng toimub ainult siis, kui me tuleme välja oma mugavustsoonist, milleks on praegu Maa. Retsept selleks ei ole ei lihtne ega valutu.
Hämaruse rahvad – Jugid, Siberi algupärased eurooplased
Jagamatu ja jaotatud terviku eristamise eksistentsiaalseks aluseks on kiviaegne jahisaagi tükeldamise kogemus.
Kullaketrajad ei lähe halliks, Oskar alati jääb kalliks
Kas igal põlvkonnal on oma Nublu, Sipsik ja Lotte? Jah, on – ja neid tuleb veel. Lastekirjanduse elujõu tagab muutuva maailma peegeldamine fantaasiaküllaselt ja meeldejäävate tegelaste abil.
Rein Põder 7. VII 1943 – 23. X 2018
Rein Põder sündis 7. juulil 1943. aastal Võrumaal Mõniste vallas Tundu külas Uibumäe talus. Suureks…
Muinasjutt, mis nõuab süvenemist
„Augustuses“ püstitatud armastuse ja õnne teema on eluks põhimõtteid kujundavale noorele inimesele enam kui aktuaalsed.
Valsi variatsioonid kohtumiste kaldal
Guido Kangur näib väliselt hämmastavalt Beethoveni moodi, kui tuhiseb ringi, hallid lokid metsikud ja tujukad. Rolli siseilm on lahendatud pehmemalt, trampiv jonnakus mahendatud soojalt lapselikuks.
Kas naabrist parem?
Kommunismiohvrite memoriaali ja kavandatava jalgpallihalli konflikt tõstatab küsimuse, millised ehitised linnas üksteise kõrvale sobivad.
Olla lihtsalt tüdruk
„Tüdruk“ on Belgia noore filmirežissööri Lukas Dhonti esimene täispikk, rohkelt tähelepanu ja mainekaid auhindu võitnud sügavalt humanistlik…
Kuninganna Mabi mängukannid
Petr Zuska „Romeo ja Julia“ lavastuses otsitakse kehakeele kaudu uusi värve ja lahendusi sajandeid maailma köitnud armastusloole.
Kahtlaselt mõjus Kris Lemsalu
Kris Lemsalu skulpturaalse moekunsti lembust saab tõlgendada üleskutsena tutvuda inimese esitava loomusega ja seeläbi teadvustada esitamistegevuse moonutavat, mutileerivat mõju isiksusele.
Ülo Pikkov, „Juubelikõne tulevikust“
„Digitaalne uusšamanism“, Peeter Lauritsa intervjuu Maarja Nuudi ja Hendrik Kaljujärvega
Meelis Oidsalu, „Kahtlaselt mõjus Kris Lemsalu“
Sissevaade teadusdoktoriks pürgimise protsessi
Art Leete, „Hämaruse rahvad. Jugid, Siberi algupärased eurooplased“
Intervjuu „Nu-performance’i“ festivali kuraatorite Henri Hüti ja Mihkel Ilusaga
