2018-33 (3704)
Üks roll
Üks festival – 35 millimeetrit ajas tagasi
Filmilindifestival püüab rahuldada sisemist soovi anda lindil olevale filmile sõna otseses mõttes mingi käegakatsutav mõõde.
Habras asi valel põhiteesil
Miks peab üks kasvaval riigieelarvelisel toel tegutsev eramuuseum end laiendama lähiajaloo niššides, mis on mujal juba suurelt ja hästi kaetud?
Venestamisest ja integratsioonist. Tagasihoidlik ettepanek
Kui me oleme välja suremas, siis ei tulene see sisemisest (viienda kolonni) või idapoolsest õõnestustegevusest, vaid poliitiliste otsustena omaksvõetud sotsiaal-majanduslikust mudelist.
Ohvrist ja valedest
Xavier Giannoli: „Ma olen kristliku kasvatusega skeptik, kes tunneb usuteema vastu sügavat austust.“
Eesti on leidnud superstaari
Pealkiri „Kremli ööbikud“ sätib ootushorisondi poplauliku kui ideoloogia tööriista fenomeni avamisele, kuid seda latti lavastus ei ületa.
Näitlemine autentsuse ajajärgul
Kõigile kehtiva tõe otsimise kõrval võib näitleja eesmärk olla ka teadlik ambivalentsuse külvamine.
Õhuloss peab vastu
Tanel Veenre: „Alati ei pea ise muutuma, las muutub ümbritsev ja saan uue tähenduse.“
Teine loodus ehk Betooni valatud maamärk Mustamäel
Avalikku ruumi kujundatakse standardeid järgides liiga konventsionaalselt. Nii puudub kasvavale organismile loominguline vaimutoit või on see asendatud toidulisanditega.
Pärandikirju V – Mäletavad ja tõtt kõnelevad (pärand)maastikud
Pärnust BBC Promsile
Pärnu muusikafestival tõestab, et väiksusele vaatamata on Eesti, eriti muusikaga, Euroopa loomingulises ja kultuurilises arengus selle tähtis ja kõnekas osa.
Pärnu muusikafestival on tähtsaim ja prestiižseim klassikalise muusika festival Eestis ning sellest on kujunenud silmapaistev sündmus…
Eesti dokumentalistikaõpe. Teel koolist koolkonnaks
Riho Västrik: „Dokumentalist peab olema väga tundliku sotsiaalse närviga, aga ka üleüldse haritud inimene.“
Krüptodetektiiv loob kunstlikku inimest
Kunstliku inimese loomine ei ole ainult tehniline probleem, vaid on seotud poliitiliste, moraalsete ja teoloogiliste küsimustega.
Linnalugude uurija
Detroit on nagu inimene, kes halbadel päevadel ei suuda enesegi eest hoolt kanda, aga parematel päevadel jääb energiat üle, et ka teiste eest hoolitseda.
Silvia Urb 18. II 1924 – 11. VIII 2018
Nõukogude hipidele tundmatu muusika
Üheteistkümnest „Nõukogude hipide“ albumi loost on ainult kaks sellised, mida tolleaegne Nõukogude Liidu hipi oleks saanud plaadilt kuulata.
Karismaatiline Ruudt Peters ja tema allikad
Ehtemaailma force majeure
Ruudt Petersi näitus „Bron“ on astraalne, kunstniku elu meelevaldne pusle, üks paljudest võimalikest ja samal ajal ainuvõimalik.
Kuidas rääkida raamatutest, mida lugenud oleme?
W. S. Maughami arvates on romaani eesmärk pakkuda lugemisnaudingut ning autori tundmine aitab meil seda paremini nautida.
Helisevatest kividest aed üle virvendava liiva
„Meretaguse paradiisi“ maailm Sadamaaidas saab ja jääb isiklikuks igale vaatajale, kellel Saaremaaga side, olgu juurdumine siis sündimisega ettemääratud või aastate ja aastakümnetega ise tekitatud.
Metsikud äärealad
Kunstiresidentuurid ja näitused perifeerias esindavad noorema põlvkonna horisontaalset kunstielu. Need eristuvad kunstielu vertikaalsest paradigmast, mille siht on üksikute kuraatorite ja väheste kunstnike näitused keskustes.
Verstapost, aga mitte lõpp-peatus
Khalil Gibrani ajatus armastusloos kritiseeritakse õhkamiste kõrval teravalt usueliiti ja naisi kammitsenud patriarhaalset ühiskonnakorraldust.
Auhind – Muusikalise tunnetuse apologeet
Tõnu Kõrvitsa kasvamine eesti muusikasse on olnud loomulik. Aegamisi on temast saanud selle vereringe niivõrd oluline osa, et temata on eesti nüüdismuusikat raske ette kujutada. Iseenesestmõistetavus, millega ta sellel maastikul toimetab, jätab mulje, nagu oleks ta…
Tanel Veenre
on rahvusvahelise haardega ehtekunstnik ning omanimelise kaubamärgi juht.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Vestluses väliskolleegidega toon tihti uhkusega välja Eesti kultuurielus (ja tegelikult ka ühiskonnas) hierarhilisuse puudumise. Eesti kultuuripoliitika on suutnud jääda üsna inimmõõduliseks, kättesaadavaks nii alt kui ka ülalt lähenemisel. Rahastus ja tunnustus ei liigu bürokraatide suva järgi,…
Nööp paneb kivi naeratama
„Seeme lume all“ on kuldlõige läti kirjaniku Knuts Skujenieksi parimatest luuletustest läbi aegade. Suur osa neist on kirjutatud vangilaagriaastatel.
Pealelend – Eve Komp, arhitekt ja MTÜ Ruumiringlus liige
„Narva Urban Labi“ eesmärk on aktiveerida linnaruumi ja luua linnateemadega tegelemiseks eri valdkondade rahvusvaheline platvorm. Narva pakub oma rikkaliku ajaloopärandi, geopoliitilise asukoha ja eriilmeliste kogukondadega huvitavaid teemapüstitusi nii arhitektuuri, urbanismi kui ka sotsiaalse kunstipraktika vaatepunktist. Rahvaarvult Eesti…
Eero Epneri „Näitlemine autentsuse ajajärgul“
Tristan Priimägi, „35 millimeetrit ajas tagasi“
Kaarel Tarandi „Vabamu, habras asi valel põhiteesil“
Karl Lembit Laane „Venestamisest ja integratsioonist. Tagasihoidlik ettepanek“
Pärandikirju V. Marju Kõivupuu „Mäletavad ja tõtt kõnelevad (pärand)maastikud“
Tartu Uue teatri „Kremli ööbikud“
William Somerset Maughami „Kümme romaani ja nende autorid“
Mooste külalisstuudio projekt „Metsik. Käärimine normaalsuse äärealadel“
