2018-25 (3696)
Üks roll
Jaanil on tulega omad probleemid. Tema ebastabiilne, ütleksin isegi passiiv-agressiivne sõltuvussuhe tuliveega viis seadusliku lähenemiskeeluni, mis…
Viiskümmend aastat hiljem
Mitmete Euroopa maikuistel teatrifestivalidel nähtud lavastustega meenutati 1968. aasta sündmusi nii Euroopas kui ka Ladina-Ameerikas.
Türgi ja Eesti ühine aeg ehk Onu Suat ja teised
Kas see pole mitte meilegi siin Eestis tuttav tunne: kusagil minevikus oli üks müütiline n-ö meie aeg, kuldne hõllandus, täiuslik ja nüüdisajast tõelisem.
Inimnäoline Praha kevad 1968
Väljend „inimnäoline sotsialism“ kõlas esmakordselt 18. juulil 1968 Tšehhi TV ekraanil toonase parteiliidri Alexander Dubčeki suust. Sel kujul oli inimnäolisele sotsialismile antud eluõigust veel kõigest kuu aega, 21. augustini 1968. Kummatigi on inimnäolise ühiskonna ehitamise katse, tegelikkuses…
MOCAA on kunstimaailma uus maamärk
Lõpuni mineva ja läbiraputava Aafrika nüüdiskunsti eest on kontinent maksnud oma dramaatilise ajalooga kallist hinda.
Kas rahvuskeelte koht on jälle ajaloo prügikastis?
1978. aasta NLKP Keskkomitee määrus ja mida on meil sellest õppida
Vaimsest kraavikaevamisest, füüsilisest ka
Endine maarahvas armastab end nimetada metsarahvaks, kuigi ei oska ega taha elada õieti ei maal ega metsas – ja ega tal linnaski elamine veel hästi välja tule.
Rahaäng ja julgus
Kuidas kõige kiuste julgeda jääda humanitaariks?
Eesti keele põli ja põletikud
Lausa lömitatakse võõrsõnade ees. Sõnade laenamine on keele seisukohast loomulik…
Arhitektuurikoolide kaleidoskoop
Selleaastased lõputööd kinnitavad üha selgemat suundumust kunstniku tüüpi loojatest ühiskondlike valupunktide osutajateni ehk konkreetsest hajusama suunas.
Nõukogude perioodi eesti etnograafiast
Nõukogude ajal tuli etnograafidel otsida ja leida klassivõitlust, lähtuda evolutsiooniteooriast, lahterdades kultuure enam- ja vähemarenenuiks.
Läänemeresoomlased ja nende jõudmine
Valter Lang selgitab, kuivõrd mitmetahuline on rahvaste ja keelte minevik, ning näitab, et inimeste, geenide, esemete ja vaimse kultuuri seosed ületavad tänapäevased riigipiirid ning nende tuvastamine on keeruline.
Industriaalne imedemaa
Etenduskunstide võlu on elulisus ja mängulisus, võimalus luua eriline, maagiline…
Ligi-null-energia inimene
Tehnokraatlikult ja e-edvistades oleme targa linna arendamisel unustanud targa inimese, kes oskab teha energiatõhusaid ja kliimasõbralikke valikuid.
Emakeele väärtus
Eestikeelse kõrghariduse ja teaduse eelisarendamine tuleb sisse kirjutada riigi eesti keele arengukavasse ja kõrghariduse programmi ning tagada rahastus.
Mis identiteet õigupoolest ikkagi on?
Itkemine eesti moodi
Ega reekviemgi ole muud kui üks suur itkemine, kus küll isiklik läbielamine on üldistatud kiriklikest tavadest lähtudes kollektiivseks kaebekogemuseks.
Toivo Tammik
on arhitekt, kes õpetab Tallinna tehnikakõrgkoolis, juhib arhitektuuribürood AB Ansambel ja valdusfirmat Huuksi Mõis.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Kultuuri alusteadmiste jagamist saab riik reguleerida eelkõige hästi toimiva haridusvõrgu kaudu. Võtakski korraks ette kooliteema arhitekti pilgu läbi.
Läbikukkumiste hulka tuleb lugeda juhtumid, kus riik oma haldus- ja valdusettevõttega…
Talbot või Zahir? Otsusta ise!
Kuidas saada kuulsaks selleks midagi tegemata? Passiivse mudeli juures on kõige olulisem ära hoida esimese koosseisu mõttetu ja enneaegne legendiks saamine.
Teadlased on välja arvutanud, et mõõdukalt tuntud bändi tegemiseks on veidral moel täpselt kaks…
Kitarristiilipidu laienes konkursi võrra
Peale eri stiilides kontserdikavade meistritelt ja ansamblitelt korraldati Tallinna kitarrifestivalil sel aastal esimest korda rahvusvaheline kitarrikonkurss.
Siia tuleb panna üks tönk
Tudengid mängivad laval rahvamänge, hullavad üksteisega – seal ei paista olevat muid kommentaare kui see, et elav mäng ja pärand lõpetavad ükskord museaalina.
HTMi veerg – Mis on saanud Eesti keelevaldkonna arengukavast?
Küsib/Vastab
Aija Sakova, „Rahaäng ja julgus. Kuidas kõige kiuste julgeda jääda humanitaariks?“
Marin Mõttus, „Türgi ja Eesti ühine aeg ehk Onu Suat ja teised“
Toivo Tammik, „Vaimsest kraavikaevamisest, füüsilisest ka“
Antti Roose, „Ligi-null-energia inimene“
Keele-elu: Martin Ehala identiteedi mõistest
Valter Lang, „Läänemeresoome tulemised“
