2018-25 (3696)

Üks roll

Õige eesti mehe nime võrdkujuks on ikka olnud Jaan, kuigi tänapäeval veab pigem sinna Kevini ja Robini kanti. Jaani peetakse küll pikaldaseks, aga huvitaval kombel on tema elemendiks hoopis tuli – ohtlik, ettearvamatu, kirglik olend.
Jaanil on tulega omad probleemid. Tema ebastabiilne, ütleksin isegi passiiv-agressiivne sõltuvussuhe tuliveega viis seadusliku lähenemiskeeluni, mis on põhjustanud laialdase meelepaha ja sundinud Jaani oma muusa…
Viiskümmend aastat hiljem
Lavastuses „Kuninga teel“ on lolli kuninga stereotüüpne lavaversioon nii karikatuurne, et ei tekita saalis äratundmist, peeglisse vaatamise tunnet.
Arno Declair

Viiskümmend aastat hiljem

Mitmete Euroopa maikuistel teatrifestivalidel nähtud lavastustega meenutati 1968. aasta sündmusi nii Euroopas kui ka Ladina-Ameerikas.

Türgi ja Eesti ühine aeg ehk Onu Suat ja teised
Aastatel 1936–1940 oli Eesti aukonsul İstanbulis Suat Karaosman, toonane Mercedese ja Boschi esindaja Türgis. Fotol onu Suat, nagu teda firmas kutsuti, oma töölaua taga istumas. Vaade näitusele „Eesti esindus Türgis 1927–1940“.

Türgi ja Eesti ühine aeg ehk Onu Suat ja teised

Kas see pole mitte meilegi siin Eestis tuttav tunne: kusagil minevikus oli üks müütiline n-ö meie aeg, kuldne hõllandus, täiuslik ja nüüdisajast tõelisem.

Inimnäoline Praha kevad 1968
Ühe efektsema ja meeldejäävama sissevaate tarbimisühiskonnast tüdinenud hipimaailma lillelisusesse pakub Dennis Hopperi „Easy Rideri“ kõrval hoopiski film, mis pärineb alles tarbimisühiskonna hüvede poole kiikavalt sotsialismimaalt – Věra Chytilová „Karikakrad“.
Kaader filmist

Inimnäoline Praha kevad 1968

Filmiretrospektiiv „Praha kevad – tšehhi uue laine filmid“ Tartu Elektriteatris 8. – 10. juunini.
Väljend „inimnäoline sotsialism“ kõlas esmakordselt 18. juulil 1968 Tšehhi TV ekraanil toonase parteiliidri Alexander Dubčeki suust. Sel…
MOCAA on kunstimaailma uus maamärk
Kultuurirändurina on William Kentridge valinud tsitaate ja väärtushinnanguid maailmakultuurist ning asetanud need Musta Mandri konteksti, paljastades ütlejate-kirjutajate imperialistliku-rassistliku tausta.
Jaan Elken

MOCAA on kunstimaailma uus maamärk

Lõpuni mineva ja läbiraputava Aafrika nüüdiskunsti eest on kontinent maksnud oma dramaatilise ajalooga kallist hinda.

Kas rahvuskeelte koht on jälle  ajaloo prügikastis?
Veel 2018. aastal leiab Eesti Vabariigi pealinna ühes populaarsemas ärilinnakus, kunagises Dvigateli kvartalis, sõnumeid Nõukogude ajast. Keeleseaduse rikkumist ei ole: eesti keel on esikohal (maja esiküljel) ja tõlge vene keelde on teisel pool maja.
2 × Ilmar Tomusk

Kas rahvuskeelte koht on jälle ajaloo prügikastis?

1978. aasta NLKP Keskkomitee määrus ja mida on meil sellest õppida

Vaimsest kraavikaevamisest, füüsilisest ka
Paradoksaalselt on harvesterijuht üks väheseid, keda maal üldse vaja võib minna. Ülejäänud muruniidutaludest linna pendeldajatele tuleb rajada järjest enam ringteid, kahetasandilisi ristmikke ja bensiinijaamu linnaservadesse.
Toivo Tammik

Vaimsest kraavikaevamisest, füüsilisest ka

Endine maarahvas armastab end nimetada metsarahvaks, kuigi ei oska ega taha elada õieti ei maal ega metsas – ja ega tal linnaski elamine veel hästi välja tule.

Rahaäng ja julgus
Andrew Hurle, Räpane raha (stereotüüp). Messing, vask, puit, polüuretaan, 2008. Eesti Kunstimuuseum.

Rahaäng ja julgus

Kuidas kõige kiuste julgeda jääda humanitaariks?

Eesti keele põli ja põletikud

Eesti keele jõgi voolab lakkamatult. Kahjuks kobrutab kärestike all peale puhta vahu pinnale ka määrdunud rämpsu. Olen kord sellest küll juba 2011. aastal kirjutanud,1 kuid kõik see kestab ja kobrutab aina edasi, mistõttu pean neidsamu tõdemusi ikka ja jälle meelde tuletama.
Lausa lömitatakse võõrsõnade ees. Sõnade laenamine on keele seisukohast loomulik ega kahjusta, vaid rikastab…

Arhitektuurikoolide kaleidoskoop

Selleaastased lõputööd kinnitavad üha selgemat suundumust kunstniku tüüpi loojatest ühiskondlike valupunktide osutajateni ehk konkreetsest hajusama suunas.

Mai lõpust juuni keskpaigani toimusid arhitektuurikoolide lõputööde kaitsmised ja näitused. Eesti kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja linnaplaneerimise ning sisearhitektuuri osakond, Tallinna tehnikakõrgkooli (TKK) arhitektuuri instituut ja Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) arhitektuuri ja urbanistika akadeemia lõpetajate teemavalik ja…

Nõukogude perioodi eesti etnograafiast

Nõukogude ajal tuli etnograafidel otsida ja leida klassivõitlust, lähtuda evolutsiooniteooriast, lahterdades kultuure enam- ja vähemarenenuiks.

Olles ise Nõukogude aja lõpul alustanud tollases Tartu riiklikus ülikoolis etnograafiaõpingutega, on mulle eesti etnoloogia Nõukogude periood juba ametialaselt huvi pakkunud. Antud distsipliinist puudub seniajani asjalik ajalooline ülevaade, olemasolevates kirjutistes vaadeldakse eesti nõukogude etnograafiat…

Läänemeresoomlased ja nende jõudmine

Valter Lang selgitab, kuivõrd mitmetahuline on rahvaste ja keelte minevik, ning näitab, et inimeste, geenide, esemete ja vaimse kultuuri seosed ületavad tänapäevased riigipiirid ning nende tuvastamine on keeruline.

Kes me oleme, kust me tuleme ning kes on ajaloorännakul olnud meie kaasteelised? Eesti Vabariigi suurt juubelit silmas pidades on eestlaste…

Industriaalne imedemaa

„Olmeulmad 2“, autorid, lavastajad ja esitajad Raho Aadla, Age Linkmann, Arolin Raudva ja Maarja Tõnisson, valguskunstnik Revo Koplus, lavakunstnik Kairi Mändla, kostüümikunstnikud Liisi Eesmaa, Kadi Adrikorn ja Mariliis Niine, helikunstnikud Hello Upan ja Killu Sukmit. Esietendus 13. VI Koplis Põhjala tehase hoones.
Etenduskunstide võlu on elulisus ja mängulisus, võimalus luua eriline, maagiline aegruum, kus tavareeglid ei kehti ning…
Ligi-null-energia inimene
Neljaliikmelise pere energiatarbimine eramus 2017. aastal. Tartu regiooni energiaagentuuri energiaküsitluses (2017–2018) jagati pere ja kodumajapidamise energiakulu kolmeks: transpordienergia, soojusenergia ja elektrienergia.
Allikas www.trea.ee/sec

Ligi-null-energia inimene

Tehnokraatlikult ja e-edvistades oleme targa linna arendamisel unustanud targa inimese, kes oskab teha energiatõhusaid ja kliimasõbralikke valikuid.

Emakeele väärtus

Eestikeelse kõrghariduse ja teaduse eelisarendamine tuleb sisse kirjutada riigi eesti keele arengukavasse ja kõrghariduse programmi ning tagada rahastus.

Eesti keel ei ole kunagi olnud nii hästi uuritud, arendatud ja hooldatud kui praegu. Ka keeletehnoloogia arendused ja rakendused peavad ajaga sammu: meil on ulatuslikud elektroonilised keelekorpused, enamik sõnaraamatuid on elektrooniliselt kasutatavad, eestikeelne Vikipeedia teeb Eesti nähtavaks…
Mis identiteet õigupoolest ikkagi on?
„Identiteet pole põhimõtteliselt muud kui kultuuriline kompetents,“ väidab nüüd ka eesti keeles autoriseeritud tõlkena ilmunud raamatu autor Martin Ehala.

Mis identiteet õigupoolest ikkagi on?

Identiteet on üks neid sõnu, mille mõistepiirid on ähmased ja sisu osas puudub üksmeel. Mõned teadlased on seetõttu soovitanud seda sõna terminina üldse mitte kasutada ja püüda selle…

Itkemine eesti moodi

Ega reekviemgi ole muud kui üks suur itkemine, kus küll isiklik läbielamine on üldistatud kiriklikest tavadest lähtudes kollektiivseks kaebekogemuseks.

„Eesti reekviemid“ 14. VI Estonia kontserdisaalis. Cyrillus Kreegi „Reekviem“ c-moll. Rahvusooper Estonia poistekoor, Tartu poistekoor, Uue Tänava Orkester, dirigent Kaspar Mänd. Eduard Tubina „Reekviem langenud sõduritele“. Iris Oja (metsosopran), Indrek Vau (trompet), Anto Õnnis ja…

Toivo Tammik

Toivo Tammik
on arhitekt, kes õpetab Tallinna tehnikakõrgkoolis, juhib arhitektuuribürood AB Ansambel ja valdusfirmat Huuksi Mõis.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine? 
Kultuuri alusteadmiste jagamist saab riik reguleerida eelkõige hästi toimiva haridusvõrgu kaudu. Võtakski korraks ette kooliteema arhitekti pilgu läbi.
Läbikukkumiste hulka tuleb lugeda juhtumid, kus riik oma haldus- ja valdusettevõttega loovisikutele ära teeb. Sajandi esimesel kümnendil juhtus näiteks,…

Talbot või Zahir? Otsusta ise!

Kuidas saada kuulsaks selleks midagi tegemata? Passiivse mudeli juures on kõige olulisem ära hoida esimese koosseisu mõttetu ja enneaegne legendiks saamine.

Zahiri albumi „What Noise?“ ja Talboti albumi „Magnetism“ ühine esitluskontsert 16. VI Sveta baaris.
Teadlased on välja arvutanud, et mõõdukalt tuntud bändi tegemiseks on veidral moel täpselt kaks varianti. Kui aega on…
Kitarristiilipidu laienes konkursi võrra
Noorte muusikute arengu huvides on hädavajalik, et rahvusvaheline kitarrikonkurss tuleb n-ö koju kätte. Fotol on konkursi II koha ja publikupreemia võitja Carlo Curatolo Itaaliast.
Erakogu

Kitarristiilipidu laienes konkursi võrra

Peale eri stiilides kontserdikavade meistritelt ja ansamblitelt korraldati Tallinna kitarrifestivalil sel aastal esimest korda rahvusvaheline kitarrikonkurss.

Siia tuleb panna üks tönk
Laval on justkui kaos, kuid see on siiski proovides ära tarretatud ja dramatiseeritud.
Pressifoto

Siia tuleb panna üks tönk

Tudengid mängivad laval rahvamänge, hullavad üksteisega – seal ei paista olevat muid kommentaare kui see, et elav mäng ja pärand lõpetavad ükskord museaalina.

HTMi veerg – Mis on saanud Eesti keelevaldkonna arengukavast?

Viimased poolteist aastat panustas haridus- ja teadusministeerium koos valdkonna ekspertidega aastaid 2018–2027 hõlmava Eesti keelevaldkonna arengukava „Keel loob väärtust“ koostamisse. Ettevalmistuste käigus kohtuti korduvalt partnerite ja huvigruppidega ning arutati arengukava ühel või teisel viisil keelevaldkonna arengusse panustavate ministeeriumi osakondadega. 2017. aasta lõpus esitasime arengukava kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele ja…

Küsib/Vastab

Aili Künstler: Eesti juubeliaasta puhul Rakveres 23. ja 24. aprillil riiklikul tasemel korraldatud konverentsil „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III“ jäi kokkuvõtvas vestlusringis kummalisel kombel domineerima hoiak, et häda on vaid väärtushinnangutes ning kui inimene ei näe emakeeles väärtust, ei suuda seda päästa ega hoida keegi. Koolikeel ja kõrghariduse toimemehhanismid on ometi riigi suunata? Hoiakute kujundamine peaks ju algama…
Sirp