2018-05 (3676)
Üks roll
Nimelt on uue kõrgharidusseadustiku väljatöötamiskavatsuses kirjas plaan, et ülikoolidesse võiks…
Eesti maksusüsteemi suurimad küsitavused
Varjatud astmelist tulumaksu võib senise ühetaolise tulumaksuga kõrvutades ju pidada veidi õiglasemaks, aga hinnaks on tõsine tagasiminek lihtsuses.
EV 100 – kohustusliku õnnetunde päevad
Vaja on kriitilist massi noori, kes alandlikus meeles ja tänutundes loovutavad oma töö vilju poliitlüpsikutesse ja -kilekottidesse ja Eestis on sellise noorsoo kasvatamiseks aastaid vaeva nähtud.
Eliidist ja elitismist
Mille hea pärast liberaalselt meelestatud poliitilised jõud üldse omal ajal hakkasid seisusliku korra kukutamisega vaeva nägema?
Mis tunne on olla (noor) naisteadlane?
Akadeemilise personali sooline jaotus räägib selget keelt: kõrgematel ametikohtadel, eriti teadustegevuses (professor, vanemteadur, juhtivteadur) on ilmne meeste ülekaal.
Järelmõjuta šikk, kodukootud oma
Tallinna kesklinna galeriides oli jaanuaris vaadata mitu installatsiooninäitust, mis pakkusid võrdlusainet teemade põrkumise ja/või visuaalselt kattuva materjali kasutamisega.
Roosa müts – Riik ja seksuaalsus
Karin Saarsen 31. XII 1926 – 25. I 2018
Ajakirjandus elamusmajanduse ajastul
Tartu ülikoolis on bakalaureuse tasandil ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala ühendatud juba 2002. aastast, alates sellest sügisest kaob eraldiseisva erialana ka ajakirjanduse magistriõpe, mis vastavalt eelmise nädala ülikooli senati otsusele asendub samuti ajakirjanduse…
Üle-võlli-Borges
„Liivaraamatu“ ja „Shakespeare’i mälu“ jutud mõjuvad, nagu keegi üritaks Borgest jäljendada. See keegi on aga Borges ise.
Väärtustamine peab algama riigi tasandilt
Ragne Kõuts-Klemm: „Eesti meediapoliitika alused on vaja uuesti läbi mõelda ja ümber sõnastada.“
Ajakirjandusalast kõrgharidust on Eestis võimalik olnud õppida 1954. aastast alates, mil Juhan Peegel pani aluse eestikeelsele ajakirjandusõppele.
Bakalaureuse erialal ühendati ajakirjandusõpe kommunikatsiooni erialaga aastal 2002.
Bakalaureuse tasemele võetakse vastu igal aastal 50 tudengit.
Kommunikatsioonijuhtimise magistrikaval…
Vesi ühendab ja eraldab
Tallinna mereääre võlu on majade suured vahed, mis võimaldavad linnal kasvada ja täita tühikud eri moel.
Kes on üldse lugenud „Pöialpoissi“?
Anton Hansen Tammsaare novellikogu „Pöialpoiss“ oli tollasel Euroopa kultuuri okultistlikul taustal vägagi moodne teos.
Tobude õngevõtmise õpetus
Meie reliikvia on pressivabadus
„Salajased paberid“ on mõjuv ja kohati kõhedust tekitav hoiatus, mis võib juhtuda, kui inimesed lasevad valitsusel ajakirjandusele suukorvi pähe panna.
Lembitu pealuu on leitud!
Stsenaariumivisand olukorra puhuks, kui Sakala kuninga pealuu Poolast üles leitakse
Teekonda Valgast Tartusse palistab katkematu spaleer ja ehkki professor…
Ühe jalaga minevikus, teisega tulevikus
Lauri Kadalipp Social Jazz on alles arenemisjärgus ansambel, mille iga uus esinemine pakub üllatusmomente nii publikule kui ka muusikutele enestele.
Meie igapäevane itk
„Itku“ rollilahendused köidavad hinge läbipaistvuse üürikestel viivudel, kui silmad ütlevad midagi enamat, salatumat kui sõnad.
kunstnik Jaanus Laagriküll, valguskunstnik Margus Vaigur, helikujundajad Feliks Kütt ja Siim Rohtväli. Mängivad Karin Tammaru, Saara Nüganen ja Lii Tedre.…
Õhuvahedega romaan
Jan Kausi „Kompassi“ puhul on miniatuurromaani žanr andnud lihtsavõitu süžeega loo kirjapanemisel suurepärase tulemuse.
Pimeduse rüütli ja tema kannupoisi seiklused
Vaadelgem Jorge Luis Borgese ja Alberto Mangueli lugemust ning imestagem, kuidas säärasest laiahaardelisusest võib sündida nõnda eriomane tervik.
Kas mineviku jäänuk või tänapäeva unelm?
Tartu Hiinalinna aiamaadel on elatud pool sajandit oma elu, kuid toimivat ja omapärast ökosüsteemi ootavad ees muutused.
Tartu raudteejaamas avatud Maria Kilgi näitus „Шанхай, viimane lennuk“ on keskendunud inimeste lugudele ning nende seosele Jaamamõisa taguse piirkonnaga, kohalikus kõnepruugis Shanghaiga.…
Armastuse köietants elu keerdkäigustikus
Eva Koff rõhutab oma romaanis „Sinine mägi“ inimese olemuse ja tema püüdluste sõltumatust ajast.
Kuningas on poolalasti
Isegi Steven Spielberg ei seisa automaatselt väljaspool kriitikat, kuigi ta on maailma kõigi aegade tulutoovaim režissöör ja teinud terve rea filmiklassikasse kuuluvaid filme.
Galeriide pingeväljad
Mõistukõned
Mäetamm oli ametis suhkrutüki vabastamisega…
Süütu – kas mitte ilmsüütu?!
Ingerisoomlaste ajalookogemus ning selle kajastamine kunstiteostes ja meedias Sulev Keeduse filmiloo „Süütu“ näitel
Usu, kuni see muutub kõigile tõelisuseks
„Väike jumalanna” on nukkernaljakas, üdini liigutav lugu ning värskendavalt maagiline lavastus, mis mõjub Eesti Draamateatri laval rõõmustavalt uudselt.
Nüüdismeedia komplekssus
Indrek Ibrus: „Innovatiivne peab olema ka meediapoliitika – tuleb julgemalt mõelda, kuidas suunata osa ühismeedia kaudu Eestist lahkuvast reklaamirahast tagasi nii kultuuri kui ka kvaliteetajakirjandusse. “
Kompositsioon on muusikaõppe alus
Andrus Kallastu: „Kui inimesed ei saa ise muusikat luua ning nad surutakse tarbijateks, kaotavad nad asja vastu üldse huvi.“
Ivo Heinloo
on Klassikaraadio vastutav toimetaja. Ta on omandanud magistrikraadi kirjandusteaduse alal.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Kõige suurem probleem kogu ühiskonnas on inimeste süvenemisvõime vähenemine ja pealiskaudsuse pealetung. Kultuuri ja lihtsakoelise meelelahutuse piir on hägustumas. Sellega seoses kannatab ka humanitaarharidus. Palju on räägitud sellest, et noorte kontakt klassikalise muusikaga…
Raivo Soosaare „Eesti maksusüsteemi suurimad küsitavused“
Johannes Saare „EV 100 – kohustusliku õnnetunde päevad“
Tanel Vallimäe „Eliidist ja elitismist“
Anton Hansen Tammsaare unustatud „Pöialpoiss“
Roosa müts: riik ja seksuaalsus
Steven Spielbergi „Salajased paberid“
Jorge Luis Borgese „Liivaraamat. Shakespeare’i mälu“
Maria Kilgi näitus „Шанхай, viimane lennuk“ Tartu vaksalis
Lauri Kadalipp Social Jazzi albumi „Feels Just Right“ esitluskontsert
