Varjatud astmelist tulumaksu võib senise ühetaolise tulumaksuga kõrvutades ju pidada veidi õiglasemaks, aga hinnaks on tõsine tagasiminek lihtsuses.
Vaja on kriitilist massi noori, kes alandlikus meeles ja tänutundes loovutavad oma töö vilju poliitlüpsikutesse ja -kilekottidesse ja Eestis on sellise noorsoo kasvatamiseks aastaid vaeva nähtud.
Mille hea pärast liberaalselt meelestatud poliitilised jõud üldse omal ajal hakkasid seisusliku korra kukutamisega vaeva nägema?
Akadeemilise personali sooline jaotus räägib selget keelt: kõrgematel ametikohtadel, eriti teadustegevuses (professor, vanemteadur, juhtivteadur) on ilmne meeste ülekaal.
Tallinna kesklinna galeriides oli jaanuaris vaadata mitu installatsiooninäitust, mis pakkusid võrdlusainet teemade põrkumise ja/või visuaalselt kattuva materjali kasutamisega.
„Liivaraamatu“ ja „Shakespeare’i mälu“ jutud mõjuvad, nagu keegi üritaks Borgest jäljendada. See keegi on aga Borges ise.
Ragne Kõuts-Klemm: „Eesti meediapoliitika alused on vaja uuesti läbi mõelda ja ümber sõnastada.“
Tallinna mereääre võlu on majade suured vahed, mis võimaldavad linnal kasvada ja täita tühikud eri moel.
Anton Hansen Tammsaare novellikogu „Pöialpoiss“ oli tollasel Euroopa kultuuri okultistlikul taustal vägagi moodne teos.
„Salajased paberid“ on mõjuv ja kohati kõhedust tekitav hoiatus, mis võib juhtuda, kui inimesed lasevad valitsusel ajakirjandusele suukorvi pähe panna.
Stsenaariumivisand olukorra puhuks, kui Sakala kuninga pealuu Poolast üles leitakse
Lauri Kadalipp Social Jazz on alles arenemisjärgus ansambel, mille iga uus esinemine pakub üllatusmomente nii publikule kui ka muusikutele enestele.
„Itku“ rollilahendused köidavad hinge läbipaistvuse üürikestel viivudel, kui silmad ütlevad midagi enamat, salatumat kui sõnad.
Jan Kausi „Kompassi“ puhul on miniatuurromaani žanr andnud lihtsavõitu süžeega loo kirjapanemisel suurepärase tulemuse.
Vaadelgem Jorge Luis Borgese ja Alberto Mangueli lugemust ning imestagem, kuidas säärasest laiahaardelisusest võib sündida nõnda eriomane tervik.
Tartu Hiinalinna aiamaadel on elatud pool sajandit oma elu, kuid toimivat ja omapärast ökosüsteemi ootavad ees muutused.
Eva Koff rõhutab oma romaanis „Sinine mägi“ inimese olemuse ja tema püüdluste sõltumatust ajast.
Isegi Steven Spielberg ei seisa automaatselt väljaspool kriitikat, kuigi ta on maailma kõigi aegade tulutoovaim režissöör ja teinud terve rea filmiklassikasse kuuluvaid filme.
Ingerisoomlaste ajalookogemus ning selle kajastamine kunstiteostes ja meedias Sulev Keeduse filmiloo „Süütu“ näitel
„Väike jumalanna” on nukkernaljakas, üdini liigutav lugu ning värskendavalt maagiline lavastus, mis mõjub Eesti Draamateatri laval rõõmustavalt uudselt.
Indrek Ibrus: „Innovatiivne peab olema ka meediapoliitika – tuleb julgemalt mõelda, kuidas suunata osa ühismeedia kaudu Eestist lahkuvast reklaamirahast tagasi nii kultuuri kui ka kvaliteetajakirjandusse. “
Andrus Kallastu: „Kui inimesed ei saa ise muusikat luua ning nad surutakse tarbijateks, kaotavad nad asja vastu üldse huvi.“
Raivo Soosaare „Eesti maksusüsteemi suurimad küsitavused“
Johannes Saare „EV 100 – kohustusliku õnnetunde päevad“
Tanel Vallimäe „Eliidist ja elitismist“
Anton Hansen Tammsaare unustatud „Pöialpoiss“
Roosa müts: riik ja seksuaalsus
Steven Spielbergi „Salajased paberid“
Jorge Luis Borgese „Liivaraamat. Shakespeare’i mälu“
Maria Kilgi näitus „Шанхай, viimane lennuk“ Tartu vaksalis
Lauri Kadalipp Social Jazzi albumi „Feels Just Right“ esitluskontsert