2017-42 (3662)
Üks roll
Neil, kes ootavad, et jutt jätkub nüüd sedasi, et esile vupsab valimiste üldvõitja Mihhail Kõlvarti nimi, tuleb kahjuks pettumus alla…
Plombeeritud vagunis Venemaale justkui katkubatsill
Lenini lugu on küll XX sajandil lahti kirjutatud viimase kui üksikasjani, kuid küsimus on selles, kuidas hoida tegelikult toimunu müütidest lahus.
Kõrvalpilk 1917. aastale
Revolutsioonilised 1517, 1717 ja 1917
Metamorfism. Majanduse lõimimine ühiskonda
Kapitalism on läbi teinud arengu, mis on seisnenud mitmekülgsemas lõimumises teiste ühiskonnamõõtmetega.
Kas Euraasia on lootus või ähvardus?
Kas on ikka tark jätkata Venemaa tugevat tõukamist liitu Iraani ja Hiinaga ning vene ühiskonna lükkamist veelgi enam duginliku eurasianismi rüppe?
Konnad impeeriumi idaväravas
Eesti visiitkaart annab tunnistust postkolooniale iseloomulikust kultuurilisest minapildist ja imperiaalse ruumitaju edasikestmisest.
Perekondlikud portreed aegade jõest
Taas üks väärt kunstikogu
Reigo Kuivjõgi on heas mõttes koolipapalik: kunstikogumisega aitab ta noored anded meistrite kõrvale parnassile.
Viimastel aastatel on meie kunstikogude põhjal tehtud õige mitu näitust. Nojah, Mart Lepp ja Matti Milius…
Rusikasse jäänud pihk
Kui mõte on saanud teoks, pole uutele mõtetele enam kohta, sest tuleb tegutseda. Oi, kuidas tuleb tegutseda, ah, mis kõik tuleb ära teha!
Uute helide aeg
Muusikatudengid on alati avatud uuele, seega väisasin EMTA „Sügisfesti“ suure uudishimuga. Rõõm on näha, et akadeemilises õhkkonnas tegeletakse uute suundadega, kuid igale kuulajale ei pruugi see sobida ja nii oli publikus ka poole pealt lahkujaid ja kulmukortsutajaid. Aga see ongi just äge,…
Puurimine vaevatud inimmeelde
Jändrik on inimeseloom. Miskipärast peame ikka ja jälle tõdema, et…
Igavusetohter
Alexander Genis: „Kirjanik selleks ongi, et igavust peletada, ja igavuserohi kirjandus ongi, olgu tegu kirjaniku või lugejaga.“
Seal, kus lõpeb asfalt, algab nutitee
Ain Kendra: „Päikeseenergiast elektrit tootvatest moodulitest tee on töökindlam, laialdasemalt kasutatav ja tõhusam kui muud päikesepaneelidel toimivad välisruumi valguslahendused.“
Roosiristlaste imaginaarne revolutsioon
Revolutsioon osutub edukaks vaid siis, kui see haarab inimolu kõikvõimalikke sfääre, sealhulgas nii igapäevaseid kui ka vaimseid.
Identiteet tehisintellekti ajastul
„Ars Electronica“ hoiab ikka kätt pulsil, tehisintellekti teema on oluline automatiseeritud jälgimistehnoloogiatest pilditöötlustarkvarani ja ükskõik millistes autonoomsetes tehnilistes süsteemides.
„Ars Electronica” on nauditav oma mitmekesisusega: kunsti- ja…
Soome-ugri rahvad ja 1917
JAAK PROZES
Karjalaste rahvuslik organiseerumine käis teisiti kui teistel Venemaa soome-ugri rahvastel, sest karjalased olid oma esimese rahvusliku…
Kaduvad keeled helis
Teatud vaadete kohaselt on muidugi igasugust heli võimalik tajuda muusikana, kuid mida jõulisemalt on semantilist tähendust rõhutatud, seda keerukam see on.
Antropotseeni saar Paljassaar
Tallinna arhitektuuribiennaali kuraatorinäitus eksperimenteerib looduse ja tehnoloogia hübridiseerimisega.
Udo Ivask 8. IV1932 – 9. X 2017
Maailmavaateline kokkupõrge ehk Esperanto eestimaine konkurent
Öös on Hrabalit
Ungari kirjaniku Péter Esterházy mõte tundub maksimaalselt liikuv ja vaba nii sisuliselt kui ka žanriliselt, ta teeb kirjutades tõesti seda, mida tahab.
Kiindumussuhe Süsteemiga
Ehkki „Lendas üle käopesas“ ei lähtuta selgelt sõnastatud välisest kontseptsioonist, joonistatakse selles need alusteoses kujutatud võimu-, hulluse- ja võitlusemehhanismid välja just tegelaspsühholoogia kaudu.
Kõige sõbralikum kitarrifestival*
Seekordse Viljandi kitarrifestivali kava oli väga esinduslik: kunstiline juht Ain Agan tõi publiku ette imposantse valiku Eesti ja maailma tippkitarristidest. Viljandi on tuntud sooja koduse atmosfääriga linnana. Ka festivalil oli tunda samalaadset hõngu – paljud lähiriikide kitarristid olid Viljandis juba mitmendat korda ning näisid…
Kunstiteadus kui intellektuaalne kiusatus
Krista Kodres: „Kunsti ja kunstiteaduse kude on põimunud keeruliselt, ühiskondlikult ja erialaselt. Uurija võimalus sellega toime tulla on süveneda mõnda ilmingusse ja sedakaudu jõuda laiemate seosteni.“
Lend globaalküla kohal
Maski- ja nukuteatri vahenditega, milles pinge elutu ja elava vahel on olemuslik, käsitletakse tegelikkuse ja näivuse aktuaalseid küsimusi ning nende vastandlikkuse paikapidavust.
Elu ise
Denis Villeneuve’i „Blade Runner 2049“ räägib nagu originaalfilmgi inimese ja tehnoloogia suhtest, aga jõutakse täiesti teistsuguste järeldusteni.
Henn-Kaarel Hellat 5. IV 1932 – 13. X 2017
Henn-Kaarel Hellat
Kõik teavad, et Henn-Kaarel Hellat on andnud meile sõna „ulme“ ja eesti esimese ulmeromaani „Naiste maailm“. Vähem on kõneldud Hellati osast Tartu kirjanikele Vanemuise tänava maja KGB-lt tagasivõitmisel. Ta pani sellesse palju vaimujõudu ja energiat, pidades seda oma saavutuste hulgas sama oluliseks kui…
Soome-ugri rahvad ja 1917
Roosiristlaste imaginaarne revolutsioon
Toomas Kalli intervjuu Alexander Genisega
Keele-elu. Esperanto eestimaine maailmavaateline konkurent oktsidentaal
Teatri NO99 „Revolutsioon“
Jelena Minkina-Taycheri „Rehbinderi efekt“
Värske heli festival „Sügisfest“
Tallinna arhitektuuribiennaali kuraatorinäitus „Antropotseeni saar“
Reigo Kuivjõe kunstikogu näitus „Ma ei tea mis“
