Eesti muusikud maailmas, märts
1. III Tel Avivis toimunud „MustonenFesti“ järelkajana anti galaõhtu Iisraelis Rishon LeZioni kultuurikeskuses. Koos Rishon LeZioni sümfooniaorkestriga astuvad üles RO Estonia poistekoor, kammerkoor Voces Musicales, solistidena Helen Lokuta, Monika-Evelin Liiv, Oliver Kuusik, Rauno Elp ning pianist Asthrith Baltsan, dirigendiks ja solistiks Andres Mustonen. Selles kavas on Verdi, Donizetti ja Cilea ooperiaariaid, Mozarti „Laudate Dominum“,…
12 minutit
Vastanduvad jõud
Donald Trump võitis sel nädalal vabariiklaste eelvalimised veel kolmes osariigis, nii et nüüdseks on tal teel vabariiklaste presidendikandidaadiks selline edumaa, mida teistel on väga raske ületada. Trumpil on koos 619 delegaadi hääl 1237 vajalikust.
Kuivõrd Trump võib saada vabariiklaste kandidaadiks USA presidendiametisse, siis ragistavad analüütikud ajusid juukseid püsti ajava tulevikustsenaariumi üle, mil Ameerika presidenditoolil istuks Donald Trump. Mees,…
Kuivõrd Trump võib saada vabariiklaste kandidaadiks USA presidendiametisse, siis ragistavad analüütikud ajusid juukseid püsti ajava tulevikustsenaariumi üle, mil Ameerika presidenditoolil istuks Donald Trump. Mees,…
2 minutit
Albert Kivika ja Erni Hiire esimene manifest, mida säilitatakse kirjandusmuuseumis Friedebert Tuglase (!) arhiivis. EKLA, f 245, m 234:1.
Eestlased on silmapaistev manifestirahvas
Tiit Hennoste: „Kirjandus ei ole kirjandustekstid ja avangardkirjandus ei ole avangardkirjandustekstid.“
10 minutit
Sõnasõnaline tsitaat
„Klassikokkutulek“ ja mõned mõtted riskimisest, rahast, kultuurist ja eestlaste enesekindlusest
6 minutit
Sloveenia näituse eesmärk oli sõnastatud kui katse leida üles sotsrealismi kunstiajalooline ja esteetiline väärtus. Esiplaanil Antun Augustinĉići teose „Pobjeda“ ehk „Võit“ (1945).
Eva Voog
Revisionistid ajaloo prügikasti ümber
Stalinistlik impressionism on üks võimalus kultuuripärand ajaloo prügikastist välja tuua ja Stalini režiimi ning tollaseid kunstnikke mõista.
7 minutit
Uus eestikeelne nimetus:
tänu artikli autori päringule, mis võiks olla Lepomis macrochirus’e eestikeelne vaste, pakkus kalade nomenklatuuri komisjon ametlikuks liigi nimetuseks välja „sinilõpuseline päikeseahven“.
Iseloomulik tunnus, mille järgi seda päikeseahvenat teistes keeltes nimetatakse, on tumesinine kõrvakujuline lõpuskaane väljakasv (blue gill või blue ear).
Wikipedia
Sohitegu kui strateegia
Kui laialt on petmine kui strateegia looduses levinud ning kas, lähtuvalt evolutsioonilistest arusaamadest, on kuidagi võimalik sohitegemist vähendada?
9 minutit
„Hipsteri surmas“ on realistlik lugu vägagi olemas, sh Jim Ashilevi tegelaskuju armastuseotsingud. Töise argipäeva kujutamine niikuinii.
Pressifoto
Hetk enne järelehüüet
Vaevalt Hans-Thies Lehmann tahtis, et postdramaatilisest saab arusaamatu teatri sünonüüm.
6 minutit
Kui NO99 etendas lavastust „GEP“ välismaal, palgati sünkroontõlk, sest sõnu oli lihtsalt nii kohutavalt palju, et nende kuvamine subtiitritõlkega kuhugi tabloole
oleks olnud sama hea kui 600-leheküljelise raamatuga lavaruumi tapetseerimine.
Tiit Ojasoo
Sõna ja näitleja uuemas teatris
Postdramaatilises teatris jäetakse otsad lahti, ollakse ambivalentne, tsiteeritakse ja vihjatakse, pakutakse vastuolusid, põgenetakse hinnangute eest, esitatakse küsimusi ega vastata.
8 minutit
Pahupidi tohuvabohu – utoopiline soov luua maapealne paradiis
Mõnedes tänapäeva keeltes on käibel sõna „tohuvabohu“, ilmestamaks segadust. Väljend pärineb heebrea keelest, piibli loomisraamatust ning on sõnamäng, mis tähistab vormitut ja tühja. „Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas . . . .“1 Nii viitab „tohuvabohu“ perfektsuse ehk lõpetatuse potentsiaalile. Ja Jumal mitte ainult ei anna vormi,…
5 minutit
Pavlo Balakin tundis enda Attilana Massimo Teatro hiidlaval vabalt.
Pressifoto / Rosellina Garbo
Estonia noor solist Attilana Itaalias
Pavlo Balakin: „Kui rolli pakutakse, olen alati nõustunud – ka siis, kui pole klaviirigi näinud. Kui on bassiroll, siis jah, laulan!“
6 minutit
Rokenrolli pragu
Neljandat päeva samade sokkidega,
huuled nagu õhtupäike,
saba kohev ja vaba,
käsi hoidmas kohvikruusi õllega –
nõnda seisangi keset planeeti.
Kostub meeskoori viimset korinat.
Traditsioon saavutab täiuse,
kui rohkem enam ei tule.
Viimane laulupidu,
viimane Viljandi folk,
viimane jaanipäev,
viimane sõda Afganistanis.
On hetki, mil ma enam ei tea,
millist kangi tõmmata.
Kuidas mõjutada maailmamasinat,
et ta must üle ei sõidaks?
Hambahari on ainus,
mis ühendab mind ja inimkonda.
Sülitades kraanikaussi sügavad mõtted,
asun ennast korrastama.
Õhtu…
huuled nagu õhtupäike,
saba kohev ja vaba,
käsi hoidmas kohvikruusi õllega –
nõnda seisangi keset planeeti.
Kostub meeskoori viimset korinat.
Traditsioon saavutab täiuse,
kui rohkem enam ei tule.
Viimane laulupidu,
viimane Viljandi folk,
viimane jaanipäev,
viimane sõda Afganistanis.
On hetki, mil ma enam ei tea,
millist kangi tõmmata.
Kuidas mõjutada maailmamasinat,
et ta must üle ei sõidaks?
Hambahari on ainus,
mis ühendab mind ja inimkonda.
Sülitades kraanikaussi sügavad mõtted,
asun ennast korrastama.
Õhtu…
2 minutit
Triin Koch arvab, et õpetajatöö on see, mis teda üsna pea ees ootab.
Luule Põder
Üliõpilaskooridele pühendunu
Triin Koch: „Tellige laul – see on koorile parim kingitus.“
6 minutit
Väärt täiendus jazzitrükistele
Viimase aasta jooksul on meie muusikakirjandust rikastanud kaks olulist jazzialast trükist, mõlemad eesti algupärandid.
Läinud kuul esitles Eesti jazziliit kogumikku „Eesti jazz noodis”, ingliskeelse pealkirjaga „Estonian Jazz Real Book“ (mõiste „Real Book“ sai alguse 1970ndate keskel, kui grupp Berklee’ muusikakolledži taustaga muusikuid hakkas välja andma jazziteemade kogumikku „The Real Book“, mille pealkiri oli justkui vastandiks 1940ndatel…
Läinud kuul esitles Eesti jazziliit kogumikku „Eesti jazz noodis”, ingliskeelse pealkirjaga „Estonian Jazz Real Book“ (mõiste „Real Book“ sai alguse 1970ndate keskel, kui grupp Berklee’ muusikakolledži taustaga muusikuid hakkas välja andma jazziteemade kogumikku „The Real Book“, mille pealkiri oli justkui vastandiks 1940ndatel…
2 minutit
Püha tõde – Vahelduv pilvisus ajalootaevas
Ajalugu on läbi aegade talletatud kivitahvlitele, pärgamendile ja trükikunsti leiutamisest peale ka paberile. Kroonikate ja raamatute kõrval on paar viimast sajandit salvestatud ka ajakirjandusse. Valdkondades, mida riigi tasandil süsteemselt ei dokumenteerita, peaasjalikult just ajakirjandusse. Et saada teada, millised näitused olid eksponeeritud või missugused etendused toimusid kolmkümmend aastat tagasi, oli kõige lihtsam…
2 minutit
Leedu metsast ja Tšehhi väljadelt
Estonia kontserdisaalis: 11. III esitasid Leedu Riiklik Sümfooniaorkester ja dirigent Martynas Staškus Čiurlionise sümfoonilise poeemi „Metsas“, Raveli klaverikontserdi vasakule käele (solist Vestards Šimkus) ja Stravinski „Kevadpühitsuse“ ning 12. III Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja dirigent Paavo Järvi Smetana „Minu kodumaa“.
Oletame, et mõni muusikahuviline viibib parasjagu Vilniuses, ütleme näiteks katedraali juures, ja silmitseb kõrgendikul rohelusse mähkunud Gediminase torni.…
Oletame, et mõni muusikahuviline viibib parasjagu Vilniuses, ütleme näiteks katedraali juures, ja silmitseb kõrgendikul rohelusse mähkunud Gediminase torni.…
3 minutit
Ajatelg kulgeb XX sajandi algusest tänapäeva ja võtab iga kümnendi kokku, tekstimaterjali on illustreeritud suure hulga fotodega ning kirsiks tordil on kümnendit iseloomustava ikoonilise hoone makett.
2 × Kristo Kooskora
Arhitektuuri A ja B
Arhitektuurimuuseumi uus püsiekspositsioon pakub võimaluse Eesti arhitektuuri alustalade tundmaõppimiseks.
3 minutit
Liivimaa kirjanduslik renessanss
Paavo Matsin: „Viljandi on ilmselt elamiseks üks kõige ägedamaid paiku.“
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali tänavuste luule- ja proosaauhinna kandidaatide hulgas oli suur hulk põhjaliivimaalaste teoseid, mõnigi neist sai emakeelepäeval ka pärjatud. Kas Liivimaa kirjanduslik renessanss?
Mis puutub sellesse, et tähistame emakeelepäeva Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval (tänavu 215.), siis see on ju lausa natuke naljakas…
Mis puutub sellesse, et tähistame emakeelepäeva Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval (tänavu 215.), siis see on ju lausa natuke naljakas…
2 minutit
Burleskne teekond eikuhugi
Publikule oligi ehk lavastuse „A Festival Piece ehk Meeleheitlik katse pälvida festivalikutse“ suurim intriig see, kas Henrik Kalmet tuleb ka tegelikult huumorikapist välja.
Kinoteatri „A Festival Piece ehk Meeleheitlik katse pälvida festivalikutse“, autor ja esitaja Henrik Kalmet, dramaturg Paul Piik, kunstnik Anneli Arusaar, valguskujundaja Revo Koplus, videokunstnik Emer Värk, koreograaf Rene Köster, helikujundaja…
4 minutit
Piret Laurimaa mängitud Hannah on hobiajaloolane ja väga menukas kirjanik, kuid sisemine ebalus ja oma raamatule ajaloolastelt saadud kriitika on teinud ta inimeseks, kes püüab iga hinna eest olla kindel ja täpne.Tõnis Järs
See, millest ei saa rääkida
Ilmselgelt ei ole Ain Mäeots lavastanud selleks, et kuidagi Stoppardi näidendit ümber tõlgendada või anda sellele uudne, lavastaja kujutlusest lähtuv sisu.
5 minutit
Pealelend – Normunds Šnē, Läti dirigent
Dirigent Normunds Šnē juhatab eeloleval pühapäeval kell 18 Estonia kontserdisaalis oma orkestri Sinfonietta Rīga ja Tallinna Kammerorkestri esimest ühiskontserti.
Olete Lätis suur uue muusika eestvedaja. Mõlemad teie loodud orkestrid, nii Rīga Festival Orchestra kui ka Sinfonietta Rīga mängivad põhiliselt uut muusikat. Mis teid selle juures võlub?
Etteaimamatus. Muusikastiile on nii palju ja kui tellid…
Olete Lätis suur uue muusika eestvedaja. Mõlemad teie loodud orkestrid, nii Rīga Festival Orchestra kui ka Sinfonietta Rīga mängivad põhiliselt uut muusikat. Mis teid selle juures võlub?
Etteaimamatus. Muusikastiile on nii palju ja kui tellid…
2 minutit
Teadust ei tule meedias ja avalikus ruumis tikutulega taga otsida, vaid tihti särab see kutsuvalt LED-lampide valgel (tõsi, keset plinkivat linnadžunglit). Pildil teadlaste öö 2015.
Pressifoto
Kes saab teadlast sundida …
Teaduskommunikatsiooni kursus võiks kuuluda iga doktorandi kohustuslikku programmi.
6 minutit
Täitkem Eri Klasi viimane soov – taastagem Lutheri klubi!
Paar kuud tagasi helistas vana sõber Eri Klas ja kutsus mind kaasa võitlema Vana-Lõuna tänaval tegutsenud Lutheri klubi taastamise nimel. Olin sellega kohe päri, sest vaatamata sellele, et majas töötab hea pagarifirma, ei sobi sellist hoonet nüüdisajal enam väiketööstuse majutamiseks kasutada. Pealegi leiaks see endale paremad ruumid, kuhu…
2 minutit
Juss Piho. Vertikaal ja horisontaal. Õli, lõuend, 2016.
Vaal ja Juss Piho
Jalad pildilt väljas
On ütlemata vaimustav, kui kellelgi on jõudu ja meelekindlust teha seda, mida ta ikka teeb.
3 minutit
Klähvib, ei pure – Vähidiagnoos (pop)muusika-ajakirjandusele
Avaõiguslik eelarveline meedia on meil sellepärast, et järjest toote- ja müügikesksem erameedia pole võimeline/huvitatud olema teatud valdkondades vajalikul tasemel ühiskonna valvekoer, rääkimata sisulise mitmekesisuse pakkumisest. Ka Sirbi ülesanne on pakkuda kultuurikriitilisi tekste, mis puudutavad. Kui igapäevameedia dekonstrueerib arvamuskülgedel ühiskonda, siis kultuurimeedia ülesanne on dekonstrueerida just samal moel…
3 minutit
Tädi Siima imaginaarne muinasmaa
Siima Škopi näitusel sai selgeks, et tegelikkuse ja unistuse, kavandi ja trükise kuristiku tajumiseks on vaja näha originaalkavandeid.
Siima Škopi tööde näitus Tiina Tammetalu kuraatoriprojekti „Imaginaarne muuseum“ raames Tallinna Õpetajate Majas 3. – 29. II 2016.
See arvustus ei pidanud olema nekroloog ja palun seda sellena ka mitte võtta. Näituse koostamise ajal oli Siima Škop veel…
See arvustus ei pidanud olema nekroloog ja palun seda sellena ka mitte võtta. Näituse koostamise ajal oli Siima Škop veel…
6 minutit
Sõjamõtted
Mitu sõdurit peab hukkuma, enne kui valitsus (eksiilis) valge lipu heiskab? Või mängime ainult võidu peale ja kui see tähendab „põlvepikkuse poisikeseni“, siis olgu nii?
Laenasin Tammsaarelt pealkirja, sest tema sada aastat tagasi, Esimese maailmasõja alguskuudel sõnastatu on endiselt aktuaalne. „Ääremärkustes“ loeb Tammsaare irooniliselt üles kõik sõjapidamise voorused: „Sõda on esimene samm…
9 minutit
Ajalooline väärtus – tundmatu suurus energiasäästu võrrandis
Miljööväärtuslikel aladel paiknevate ajalooliste hoonete energiatõhususe parandamise juhend / abimaterjal. Väljaandja Säästva Renoveerimise Infokeskus (SRIK). Koostaja Tarmo Andre Elvisto, toimetanud ja kujundanud Meediapilt OÜ, joonised koostanud Apex Arhitektuuribüroo. 2015, 70 lk. Koostatud rahvusvahelise programmi Interreg koostööprojekti „CoolBricks“ raames.
Juhendit lugedes tekkis küsimus ja kahtlus, kas juhendajad ikka teavad,…
Juhendit lugedes tekkis küsimus ja kahtlus, kas juhendajad ikka teavad,…
9 minutit
Pealelend – Katrin Koov, Eesti Arhitektide Liidu president
Juhid järgmised kaks aastat arhitektide erialaliitu. Milline on praegu arhitektuuri positsioon Eesti ühiskonnas?
Positsioon on viimaste aastatega paranenud. Paradoksaalsel kombel on sellele kaasa aidanud ka kriisiolukorrad ja arhitektide kiire reageerimine ning hea avaliku ruumi eest võitlejatena meedias „pildilolemine“. Samuti on kuvandi paranemisele kaasa aidanud mitmed algatused, näiteks „EV 100“…
Positsioon on viimaste aastatega paranenud. Paradoksaalsel kombel on sellele kaasa aidanud ka kriisiolukorrad ja arhitektide kiire reageerimine ning hea avaliku ruumi eest võitlejatena meedias „pildilolemine“. Samuti on kuvandi paranemisele kaasa aidanud mitmed algatused, näiteks „EV 100“…
2 minutit
Eesti arhitektuuri konspekt
Arhitektuurimuuseumi uue püsiekspositsiooniga kaasnenud trükis „Elav ruum – sajand Eesti arhitektuuri“ on vaadeldav-hinnatav mitmest vaatepunktist. Raamatu sihtgrupina on nähtud arhitektuurihuvilisi, nii et mõni professionaali mätta otsast tehtud etteheide võib ehk ka ülearu olla.
Ülevaateraamatuid on Eesti XX sajandi arhitektuuri kohta välja antud pigem vähe ja uutele tulijatele on ruumi küll. 15 aastat tagasi ilmus Leonhard Lapini…
Ülevaateraamatuid on Eesti XX sajandi arhitektuuri kohta välja antud pigem vähe ja uutele tulijatele on ruumi küll. 15 aastat tagasi ilmus Leonhard Lapini…
4 minutit
Ei hirmu ega paanikat
Teatriajastul, kui lavastajad ja trupp üritavad üha rohkem ise lavastuse teksti kokku pusida, on eriti kiiduväärne, et seekord on pöördutud päris näitekirjaniku poole.
Terateatri „Kes kardab pimedat?“, autor Martin Algus, idee autor ja lavastaja Jaanika Juhanson, lavastuskunstnik Sander Põldsaar, valguskunstnik Priidu Adlas, heliloojad Jakob Rosin ja Andre Louis, helirežissöör Jakob Rosin, muusikaõpetaja…
3 minutit
Elu pärast elu
Kuna HAPKOMAHi raamatust on kirjutatud juba hulk sisukokkuvõtteid nagu ka teose kasulikkusest (annab meile pildi fentanüülinarkomaania olemusest ja katastroofilisest seisust sellega võitlemisel), siis ei tahaks sellel peatuda. Pigem huvitab mind raamat kui kirjandusteos ning autori isik, tema eetilised hoiakud. Just viimased väljendused teevad päevikusarnase teose kurb-nauditavaks, autor mõjub inimesena ja tänu sellele ehedalt ka ümbritsev – trööstitu…
3 minutit
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2015
Ilukirjanduslik proosa
Paavo Matsin, „Gogoli disko“
Luule
Vahur Afanasjev, „Tünsamäe tigu“
Näitekirjandus
Urmas Lennuk, „Ükskord Eestimaal“
Laste- ja noorsookirjandus
Piret Raud, „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist“
Esseistika
Anne Lange, „Tõlkimine omas ajas“
Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
Lauri Eesmaa – Péter Nádasi „Mälestuste raamat“
Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde
Hannu Oittinen – Tiit Aleksejevi „Kindel linn“, Rein Raua…
Paavo Matsin, „Gogoli disko“
Luule
Vahur Afanasjev, „Tünsamäe tigu“
Näitekirjandus
Urmas Lennuk, „Ükskord Eestimaal“
Laste- ja noorsookirjandus
Piret Raud, „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist“
Esseistika
Anne Lange, „Tõlkimine omas ajas“
Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
Lauri Eesmaa – Péter Nádasi „Mälestuste raamat“
Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde
Hannu Oittinen – Tiit Aleksejevi „Kindel linn“, Rein Raua…
1 minut
Alfred Kongo. Natüürmort sidruniga. Guašš, tempera, papp, 1964.
TKM
Poleemika – Milline peab olema eesti kunsti põhiekspositsioon?
Kumu avamisega kümme aastat tagasi sain laengu, millest on siiani aidanud. Muuseumi kümnendal sünnipäeval sain sama tugeva, kuid pigem negatiivse elamuse.
2006. aastal…
2006. aastal…
3 minutit
Detektiiv Anne ehk Tõlkelugu omal kohal
„Arvan, et peale selle, et nad on mõistagi intensiivselt tõlkeid uurinud, peaksid tõlketeadlased olema kogenud vähemalt ühte osist järgnevast loetelust: nad peaksid olema kas ise tõlkinud, tõlget kontrollinud ja toimetanud või peab olema neid tõlgitud ning nad on teinud tihedat koostööd oma tõlkijatega,“ on leidnud kadunud Umberto Eco,1 jätkates väitega, et tõlkekogemus ei…
4 minutit
Margus Laidre raamatud tõestavad, et ajaloolistele faktidele toetuvad uurimused on põnevamad kui väljamõeldistega täiendatud ajalooteemalised jutustused. Kaader filmist „Viimne reliikvia“.
107 aastat Rootsile õnneliku lõpuga sõdu Läänemere ääres
Eesti varauusaja algust on tihti nimetatud (vanaks heaks) Rootsi ajaks, ent samavõrd sobilik tundub seda pidada sõdade ajastuks: selle algust ja lõppu raamivad…
10 minutit
Mari Moora (pildil paremal krohmseente uuringul Koerus) ja tema kolleegid on viimastel aastatel jälginud, milline on krohmseente mitmekesisus lokaalselt ja globaalselt ning kuidas reageeritakse keskkonnamõjudele.
Erakogu
Eesti teadlaste tulised arutelud Science’is
Taimede produktiivsuse ja mitmekesisuse vahelisest seosest krohmseente liikide määramisel
9 minutit
Vaim oli valmis, aga liha jäi nõdraks
J. S. Bachi „Matteuse passioon“ 10. III Estonia kontserdisaalis: lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Lilja Blumenfeld, valguskunstnik Kalle Karindi, esitasid Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, RO Estonia poistekoor, solistid Anto Õnnis (Evangelist), Taaniel Kirikal (Jeesus), Taavi Tampuu (Pilaatus), Olari Viikholm (Peetrus), Rainer Vilu (Juudas), Katrin Targo (sopran), Iris Oja (metsosopran), Valter Soosalu (tenor) jt, dirigent Risto Joost.
Kavalehel…
Kavalehel…
4 minutit
„Zootropolises“ on kiskjad ja koduloomad omandanud evolutsiooni käigus oskuse rahumeelselt koos eksisteerida.
Pressifoto
Moodne mitmekesisuse õppetund lastele
Animafilm „Zootropolis“ („Zootopia“, USA 2016, 108 min), režissöörid Byrn Howard ja Rich Moore, stsenaristid Jared Bush ja Phil Johnston, tegelastele on eesti keeles hääle andnud Liis Lindmaa, Tiit Sukk,…
4 minutit
13 vestlust vis-à-vis Rancière
Juhuslikkusest filmis ja filosoofias
Juhuslikkuse temaatika on olulisel kohal nii filosoofias kui filmis. Mitme peategelasega film on eriti sobiv juhuslikkuse mitmekülgseks kujutamiseks. Kuna tänapäeva mitme peategelasega filmivorm esitab juhuslikkust nagu moodne filosoofia, siis ei ole põhjust näha filmis pelgalt filosoofiliste ideede illustratsiooni, vaid meediumi, mis on võimeline ise filosofeerima.
Berkeley filmiprofessor Mary Ann Doane väidab…
Berkeley filmiprofessor Mary Ann Doane väidab…
7 minutit
Positiivne paharet teatrilaval
Krõlli lood on nii ehk naa luulevormis, mistõttu tõmbab vormikatsetuste kuhjamine tekstilt tähelepanu.
Nukuteatri „Krõll“, autor Ellen Niit, dramatiseerija ja lavastaja Vahur Keller, kunstnik Sandra Lange, koreograaf Siim Tõniste, helikujundaja Mart Müürisepp, valguskujundaja Targo Miilimaa. Mängivad Kaisa Selde, Jevgeni Moissejenko, Mihkel Tikerpalu ja Kadri Kalda. Esietendus 28. II Auna teatrimaja…
3 minutit
In memoriam Anu Liivak
Anu Liivak
14. X 1953 – 10. III 2016.
Eesti kunstielu on tabanud valus kaotus. Lahkunud on silmapaistev kunstiteadlane, Kumu kunstimuuseumi direktor Anu Liivak.
Anu Liivak õppis 1972. kuni 1977. aastani kunstiteadust Peterburi Repini-nimelises kunstiinstituudis. Pärast selle lõpetamist töötas ta Eesti Kunstimuuseumis, algul teadussekretäri, siis -direktorina. Modernistliku kunstipärandi ja uuema kunsti huvi kõrval avaldus varakult ka tema administratiivne suutlikkus…
14. X 1953 – 10. III 2016.
Eesti kunstielu on tabanud valus kaotus. Lahkunud on silmapaistev kunstiteadlane, Kumu kunstimuuseumi direktor Anu Liivak.
Anu Liivak õppis 1972. kuni 1977. aastani kunstiteadust Peterburi Repini-nimelises kunstiinstituudis. Pärast selle lõpetamist töötas ta Eesti Kunstimuuseumis, algul teadussekretäri, siis -direktorina. Modernistliku kunstipärandi ja uuema kunsti huvi kõrval avaldus varakult ka tema administratiivne suutlikkus…
2 minutit
In memoriam Vaike Tiik
Vaike Tiik
22. XI 1921 – 13. III 2016
Meie seast on lahkunud silmapaistev kunstiteadlane ja muuseumijuht Vaike Tiik.
Vaike Tiik sündis Järvamaal Paistevälja külas Miku talus, mida ta elu lõpuni pidas oma tõeliseks koduks. 1941. aastal lõpetas ta Tallinnas inglise kolledži, korraliku saksa keele omandas Teise maailmasõja ajal Riia raudteevalitsuses töötades. 1950. aastal lõpetas Vaike Tiik Tartu ülikooli…
22. XI 1921 – 13. III 2016
Meie seast on lahkunud silmapaistev kunstiteadlane ja muuseumijuht Vaike Tiik.
Vaike Tiik sündis Järvamaal Paistevälja külas Miku talus, mida ta elu lõpuni pidas oma tõeliseks koduks. 1941. aastal lõpetas ta Tallinnas inglise kolledži, korraliku saksa keele omandas Teise maailmasõja ajal Riia raudteevalitsuses töötades. 1950. aastal lõpetas Vaike Tiik Tartu ülikooli…
2 minutit
In memoriam Helje Vernomasing
Helje Vernomasing
2. X 1956 – 5. III 2016
On lahkunud Eesti Kunstimuuseumi maalirestauraator Helje Vernomasing.
Ta sündis Harjumaal Kernu vallas Ruila külas möldri tütrena. Vanemad rajasid peatselt kodu Sauele. Põhikooli lõpetas Vernomasing Nõmmel, keskhariduse omandas Gustav Adolfi gümnaasiumis, mille lõpetamise järel töötas kolm aastat Ruilas kooliõpetajana. Restauraatorikutse omandas ta Peterburi Serovi-nimelises kunstikolledžis, kuhu ta suunati 1977. aastal…
2. X 1956 – 5. III 2016
On lahkunud Eesti Kunstimuuseumi maalirestauraator Helje Vernomasing.
Ta sündis Harjumaal Kernu vallas Ruila külas möldri tütrena. Vanemad rajasid peatselt kodu Sauele. Põhikooli lõpetas Vernomasing Nõmmel, keskhariduse omandas Gustav Adolfi gümnaasiumis, mille lõpetamise järel töötas kolm aastat Ruilas kooliõpetajana. Restauraatorikutse omandas ta Peterburi Serovi-nimelises kunstikolledžis, kuhu ta suunati 1977. aastal…
2 minutit
