2015-16 (3536)

Luksuselemb valitsus

Meie uus koalitsioon armastab luksust. Ei mingit kapitali- või teemaksu, vaid ikka igaühele sama vitsaga – kütuse­liiter liitri haaval.
Aktsiiside kiirendatud tõstmine on põhimõtteliselt muidugi üks võimalus kompenseerida muude maksude alandamist, aga miks valitsus nii kiivalt selle otsuseni viinud arutluskäiku (või lausa oma kurikuulsat Exceli tabelit) avalikkuse eest varjab, jääb igal juhul arusaamatuks.
Arutelu ja arvutused ju ometigi eelnesid…
Viljandil on kunstipotentsiaali
Viljandi gümnaasium on Eestis esimene maakondlikul tasandil tegutsev nii-öelda puhas gümnaasium. Koolihoone juurdeehitus, mille interjööri ehivad Merike Estna maalid, nn protsendiseaduse parimad palad, pälvis kultuurkapitali aastapreemia.
Piia Ruber

Viljandil on kunstipotentsiaali

(Kunsti)institutsioonidest, mis annavad oma panuse iseseisva mõtte väljendumisse siinses kultuuriruumis.

Perifeerias asuva kõrgkooli vajalikkus ja võimalused

Anzori Barkalaja: „Ühiskonnas on kraadhaaval konna keetmise mentaliteet tugevalt sees.“

Viljandi kultuuriakadeemia peab oma eelkäijaks 1952. aastal Tallinnas asutatud ja 1960. aastal Viljandisse kolitud Tallinna kultuurharidusala kooli, kus koolitati raamatukogude ja kultuurimajade spetsialiste. Kultuurialast kõrgharidust andev Viljandi kultuurikolledž avati 1991. aastal. 2003. aastal muudeti nimetus Viljandi kultuuriakadeemiaks ning veel kaks…
Leola kingadest folgini
Kristjan Mändmaa kunstikooli õpilaste maalitud suurkujude taustal. Lapsi juhendas Viljandis talvitunud Austraalia kunstnik Richard Denny.
2 × Piia Ruber

Leola kingadest folgini

Kristjan Mändmaa: „Võib hellitada lootust, et ehk ei langegi enam surutis linna peale.“

Kihiline Viljandi
Eesti ajal kujundas Viljandi nägu linnapea August Maramaa. Pildil Aili Vahtrapuu skulptuur raekoja kõrval.
Piia Ruber

Kihiline Viljandi

Laur Pihel: „Linnas on tõsidust väga palju, rohkem on rõõmsat meelt ja rahulolu, häid mõtteid ümbritsevast keskkonnast.“

Matke mu süda linnastaadionile
Viljandi on minu Veneetsia: ilus, idülliline ja sanatoorne, täis rahu, poeesiat ja õnnelubadust.
Piia Ruber

Matke mu süda linnastaadionile

Sirbi sotsiaaliatoimetaja Valle-Sten Maiste avaldas seda lugu tellides soovi, et ma kirjutaksin esseistlikus vormis oma suhtest Viljandiga, kuid hoidus täpsematest ettekirjutustest probleemipüstituse osas. Seepeale meenus mulle tema enese kümnenditagune…
Terviseid Viljandist!
Vana Koidu seltsimaja hoov. Kusagil siin on ka raamatu­baari Romaan vaid kriidikirjaga tähistatud diskreetne ja orgialik sissekäik.
Piia Ruber

Terviseid Viljandist!

Andku andeks kallis lehelugeja nüüd need kauge väikelinna kummalised faktid, mida siin kohe esitama hakkame! Võtke kõike järgnevat kui kirja vaeselt ja põrunud maamõisnikult Teile kui õpetatud ja targale linnaharidust saanud…
Pollis aretatakse lõviosa meie  puuvilja- ja marjakultuuridest
Polli uutest pirnisortidest kuulub soovitusnimistusse ka magusa viljalihaga ‘Kadi’, mis saab söögikõlblikuks augustis.
Polli aiandusuuringute keskus

Pollis aretatakse lõviosa meie puuvilja- ja marjakultuuridest

Esimesed teated Eesti ala puu- ja köögiviljaaedadest pärinevad XIII sajandist.

Mere filmientsüklopeedia teine tulemine
Lennart Meri andmas nõu operaator Ago Ruusile filmi „Toorumi pojad“ võttel. Pildistab Mart Meri.
Enn Säde

Mere filmientsüklopeedia teine tulemine

Kuus aastat tagasi ilmus Lennart Mere 80. sünniaastapäevaks kahe plaadiga DVD-kogumik „Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia“. See sisaldas viit dokumentaalfilmi, mis Meri režissöörina tegi: „Veelinnurahvas“ (1970), „Linnutee…
Krabat tõuseb lendu
Andrus Vaariku Meister on võimust väsinud ja veidi kurvalt lõikav.
Siim Vahur

Krabat tõuseb lendu

Üks päris sünge lugu on lavastatud, üks päris ilus sünge lugu.

Soomlaste suured mängud
Jalmari Helanderi teine mängufilm „Suur mäng“ on 8,5 miljoniga Soome kõigi aegade kalleim film. Seda ilmselt kuni järgmise aasta kevadesse planeeritud mängu „Angry Birds“ filmiversioonini, mis peaks selle rekordi mitmekordselt ületama.
Kaader filmist

Soomlaste suured mängud

Jalmari Helander: „Kinos peaks nägema midagi sellist, mida igapäevaelus ei näe.“

Pedagoogiline poeem pehmete kelladega
Juske teeb lugejale väikese ekskursi kunstiajalukku. Tähtsamad peatuspaigad on Vermeer van Delft ja camera obscura, Giorgio de Chirico ja metafüüsiline maal, Marcel Duchamp ja ready-made, Max Ernst ja frotaaž, kubism ja dadaism.

Pedagoogiline poeem pehmete kelladega

Vaadeldavas teoses viitab Ants Juske mitmes kohas Linnar Priimäe „Klassit­sismi“-raamatule (2005). Priimägi omakorda avastas mullu oma sahtlist sürrealismi võtme.1 Kaht kunstiteaduse doktorit ühendab tõdemus, mille Juske eelmise raamatu…
Käeline pärimus ja käsitöö
Pärandtehnoloogia magistriõppe lõpetanud Monika Hindi töö keskmes oli luu traditsioonilise käsitöömaterjalina. Fotol tema tehtud põdra lõualuudest kelk.
Monika Hint

Käeline pärimus ja käsitöö

Viljandi kultuuriakadeemias keskendutakse meie oma materjalidele, tehnikatele ja meistritele.

Tsensuur ja mäss filmimaailmas. Cannes, Türgi, Locarno.
Kaader Türgi dokfilmist „Põhi“ („Bakur“, Çayan Demirel, Ertugrul Mavioglu, 2015).

Tsensuur ja mäss filmimaailmas. Cannes, Türgi, Locarno.

Eelmisel nädalal tühistati 34. İstanbuli filmifestivali, Türgi olulisima rahvusvahelise filmisündmuse kõik võistlusprogrammid tsensuuri ümber lahvatanud skandaali tõttu. 23. aprillil alanud Ankara filmifestival on järgnenud…
Ooperivormi valatud loeng male ajaloost
„Mihhail ja Mihhail“ räägib poole sajandi tagusest ajast, mil rahvusvahelisel tasemel male oli külma sõja tingimustes suuresti poliitilise ideoloogia ja superriikide avaliku kuvandi teenistuses.
Pressifoto

Ooperivormi valatud loeng male ajaloost

Ooperis „Mihhail ja Mihhail mängivad malet“ on provokatiivsel moel teostunud kunstist pärit romantilise geeniusemüüdi ülekanne spordi valdkonda.

Metsik  ja vaba sõna  „Prima vistal“

Metsik ja vaba sõna „Prima vistal“

Emajõgi ei ujutanud sel aastal kaldaid kevadvetega üle, kuid paisu tagant pääseb välja kirjandus. 6.–9. maini kaheteistkümnendale kevadele vastu minev festival „Prima vista“ hüüab sedapuhku: „Metsik sõna!“,…
Schrödingeri „Mis on elu?“

Schrödingeri „Mis on elu?“

Schrödinger näib arvavat, et kõlbelisuse paratamatuks tunnusjooneks on vastandumine ego tahtele.

Sõnaga näkku progressile ja ilule

Sõnaga näkku progressile ja ilule

Punk- ja sotsiaalluule kogumik „Sõnaga näkku 2“ koondab 2013. aasta sügisel punk- ja sotsiaalluulekonkursil „Sahtlist raamatusse“ osalenud 110 autorist parimate tekste. Paremad selgitati internetis Eurovisioni lauluvõistluse malli järgi: igal…
Uus ja hea õpik

Uus ja hea õpik

Väikekandle (edaspidi kandle) populaarsus on kasvanud viimastel aastakümnetel tõusvas joones. 2013. aasta 1. septembrist põhikoolides rakendunud uue õppekavaga muutus ka muusikaõpetuse ainekava. Selles on pilliõpetus tähtsamal kohal kui varem ning I ja…
Rokkstaari surm  20 aastat hiljem
Kui lugematutes Nirvana-teemalistes dokkides on seni toetutud sensatsioonile ja emotsioonile, siis „Montage of Heck“ on pigem lugu Kurt Cobainist kui inimesest, muusikust, abikaasast ja isast.
Kaader filmist

Rokkstaari surm 20 aastat hiljem

Dokumentaalfilm „Kurt Cobain: Montage of Heck“ (USA 2015, 145 min), režissöör-stsenarist Brett Morgen, helilooja Jeff Danna. Film linastub kinos Coca-Cola Plaza 24. – 30. IV.
Ansambli Nirvana keerulise elukäigu ja kurva lõpuga…

Eesti muusikud maailmas aprill 2015

1. IV Belgias Tangerenis esitab Maastricht Chamber Orchestra Arvo Pärdi teose „Cantus in Memory of Benjamin Britten“, dirigent Frederico Santi.
1.-2. IV Kouvola kirikus ja Kotka kirikus tuleb Andres Mustoneni juhatusel ettekandele Bachi „Matteuse passioon“, esitajaiks Kymi Sinfonietta ja Kotka Kantaattikuoro. Solistide hulgas on ka Monika-Evelin Liiv ja Mati Turi, teised solistid on Soomest,…
Barnaby ja Morse’iga välitöödel
Mait Malmsten mängib isa Fjodor Karamazovi ühtaegu armastusväärselt halenaljakaks ja vihastavalt hoolimatuks.
Siim Vahur

Barnaby ja Morse’iga välitöödel

Kriminull (motiiv, võimalus, relv) on kriitiku otsitud konks ja lavastaja harpuun Dostojevski püüdmiseks.

Viljandi vanalinna romantilised õued
Viljandi vanalinna õu ei ole pelgalt avalik atraktsioon, millele möödakäija pilgu peale viskab ja seejärel pealiskaudse hinnangu andnuna edasi kihutab.
Piia Ruber

Viljandi vanalinna romantilised õued

Vesi soliseb alla mööda vihmaveetoru veidi roostes metalltünni. Kilerõivastes suusamütsidega lapsed jälgivad õhinaga, et tünn pilgeni täis saaks ning aitavad kaasa, et veenire oma käiku mööda mäenõlva allapoole…
Teadlikult muhklik ja vurtsu täis Viljandi
Viljandis on uskumatult imelikke hoovimaju.

Teadlikult muhklik ja vurtsu täis Viljandi

Umbes kakskümmend aastat tagasi võis piirkondlikke erinevusi õpetada õige lihtsalt. Lõuna-Eestit oli hõlpus ära tunda punaste lehmade, punasest tellisest või maakivist majade ning kukega kirikute järgi, Põhja-Eestis…
Renessanslik pärandehitus
Materjali tundmaõppimiseks on vaja ka käsitööriistu, kuigi igapäevatöös kasutatakse siiski mootorkäsitööriistu.
Viljandi Kultuuriakadeemia

Renessanslik pärandehitus

Priit-Kalev Parts: „„Karu maju“, reguleerimatust ja segadust on väga palju.“

Olev Subbi spiraali keeratud elulugu tahtest õnneni
2000ndeid tähistab Olev Subbi elulooraamatus üksainus peatükk „Õnn“.
Terje Lepp

Olev Subbi spiraali keeratud elulugu tahtest õnneni

Kas Subbi elulugu on kunstiteaduslik tekst sellele vaatamata, et autor väidab vastupidist?

Ani-elamus
Armeenia kunagise kuningriigi pealinna Anit saab praegu linnaks pidada vaid hea kujutlusvõimega inimene või arheoloog. Pildil Püha Gregoriuse kirik oktoobris 2014.
Janika Kronberg

Ani-elamus

Mõeldes sajanditagusele Armeenia genotsiidile

Diagnoos: äärelinn
Äärelinna bluusi taktis elavad õhkimisekspert Ned (Meelis Rämmeld) ja tema abikaasa Joy (Kadri Lepp), kelle üksteist aastat kestnud abielu on jõudnud tupikusse.
Taavi Piibemann

Diagnoos: äärelinn

„Äärelinna bluusis“ näidatakse, kuidas isiklik traagika sumbub üleüldisesse ühenäolisusse.

Kas pidu versus argipäev?
Viimastel aastatel pärimusmuusikat jõuliselt uuendanud Trad.Attack astus 18. aprillil üles Eesti esimesel elektroonilise pärimusmuusika festivalil Viljandi pärimusmuusika aidas.
Jelena Rudi

Kas pidu versus argipäev?

Väike uurimisretk Viljandi muusikamaastikul

Viljandi iseseisev kino
Rait Sulg Männimäe kino 50-kohalises saalis.
Piia Ruber

Viljandi iseseisev kino

Rait Sulg: „Eesti filmid lähevad üldiselt hästi.“

Riigi maapõueprogramm

Läbimõeldud maapõuepoliitikaga arenenud rikaste riikide sekka

Viimased valimised on õnneks kergitanud korraks ka meie maapõueressursside temaatikat. Enamikul suurematel parteidel on oma kavatsuste dokumendis ühel või teisel moel maavarade teema käsitlust leidnud. Geoloogina ja ennast maavarade valdkonnas spetsialistina tundvana ma nendest dokumentidest midagi uut või edasiviivat küll ei leidnud. Samuti ei kohanud ma ühtegi…
Viljandi on taas nüüdiskunstihariduse pealinn
Gregor Taul kureeris Art Allmäed ja kirjutas tema installatsioonist „Nägin täna öösel unes …“. Teos oli esmakordselt väljas Hobusepea galeriis 2012. aastal kunstniku isikunäitusel. Kuigi lapsed ei tea kunagist poplauljat Joel Steinfeldti, tema hitti „Tiigrikutsu“ ja kriminaalseid eluseiku, saab teoses käsitletud hirmudest ja painetest rääkida neilegi arusaadavalt.
Piia Ruber

Viljandi on taas nüüdiskunstihariduse pealinn

Kunstiga vahetu suhtlemine aitab seda mõista.

Väike taskulambike meie teedel
Raamatu sisekaane fragment

Väike taskulambike meie teedel

Kohe alguses tuleb öelda, et akadeemik Arvo Pärdi raamat, mida selle aasta 23. jaanuaril Eesti teaduste akadeemia saalis esitleti, on väga ilus. Seda nii kujunduse kui ka idee mõttes…
Christopher Stembridge’i ajalooteadlik interpretatsioon
Christopher Stembridge
Pressifoto

Christopher Stembridge’i ajalooteadlik interpretatsioon

Tähelepanuväärne on fakt, et inglise interpreet Christopher Stembridge väisas Eestit esmakordselt 1991. aastal. Seega on tema kontsertvisiitide ajalugu niisama pikk kui taasiseseisvunud Eestil. Nüüdse…
Öised tiivulised
Ööliblikate tiibade värvus ja muster pakuvad üllatavat vaatepilti.
2 × Lennart Lennuk

Öised tiivulised

Näitus „Öised tiivulised“ Eesti loodusmuuseumis kuni 31. VIII. Näitus ühendab kaht teemat: ööliblikaid ja kakke.
Nii ööliblikad kui ka kakud tegutsevad enamasti öösel, nende tegevus jääb meie eest varjatuks või siis näeme pinnavirvendusena…
Lokaalse kaudu suurte teemadeni
Ott Aardam tagasi Viljandis.
Jaanus Lensment / Pm / Scanpix

Lokaalse kaudu suurte teemadeni

Ott Aardam: „Teater peab olema avatud kultuurikeskus, mitte üksnes maja, kus õhtuti antakse etendusi, muul ajal aga inimestel sinna asja pole.“

Soome-ugri tõde

See tõde on olendite ja asjade, sõnade ja tunnete hägu, mis on kõigile selge.

Jaan Kaplinski on paaril korral arutlenud sõnapaaride kaudu üldmõistete tuletamise üle soome-ugri mõtlemises (näiteks tähistab ersa ja mokša keeles seidet’-maksot (`südamed-maksad´) sisikonda ja kasoms-keletems (`kasvama-tõusma´) suurekskasvamist või komi keeles gut-tšag `kärbes-putukas´ putukaid). Laiemad mõisted, millele selliste sõnapaaridega loogiliselt vihjatakse,…
Võrtsjärv, see on kuupkilomeeter magedat vett
Limnoloogiajaam 1964. aasta paiku.
Neeme Mikelsaar

Võrtsjärv, see on kuupkilomeeter magedat vett

Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuses uuritakse meie siseveekogude elustikku.

Ugala rahva remondiaasta
Kristiina Alliksaar
Heigo Teder

Ugala rahva remondiaasta

Kristiina Alliksaar: „Usun, et suudame peagi remonditud teatrimaja väärika sisuga täita.“

Sirp