2015-04 (3524)

Ajalugu – vangistatult, palun

„Minevik ja olevik“ on jaotatud neljaks osaks („Sissejuhatus“, „Muistne munk“, „Tänapäevane tööline“, „Horoskoop“) ning iga osa omakorda hulgaks huvitavate pealkirjadega peatükkideks, joone all jääb silma märkusi, taga on tõlkija järelsõna. Ühesõnaga – välised tunnused on nõuetekohased.
Lugema hakates hiilib hinge siiski kähku rahutus. Esimese asjana rabab autori stiil ja toon. Vaevalt saab…

Eesti põhjamaisus ehk Vana idee uued rõivad

Mõte sellest, et ka Eesti on Põhjamaa, on meid ikka ja jälle köitnud. Eesti kultuuriruumis loob põhjamaisuse mõiste hulgaliselt positiivseid seoseid (ürgne loodus, väärikas ajalugu, kõrgetasemeline kultuur ja haridus) ning välismaailmagi silmis on Põhjamaade maine kõike muud kui kehv. Ootuspäraselt on vastavasisulist retoorikat seetõttu tihti kasutatud, kui on vaja end…

Otsustav koma

Põhikooli emakeeletunnist meenub üks näitelause, millega grammatika olulisust õpetatakse. Võimutäitja juurde tuuakse kurjategija ning saatekiri käsuga, kus reas neli sõna „Tappa mitte ellu jätta!“ Sisu sõltub juba sellest, kuhu võimutäitja ärajäänud koma paneb: kui lause keskele, kingitakse kurjategijale elu, kui aga esimese sõna järele, viiakse kurjategija hukkamisele.
Euroopas mõeldakse praegu, kuhu…
Kultuurkapital ja armastus
Raivo Kelomees. Haarded. Video, 1993

Kultuurkapital ja armastus

Eesti Vabariigi esimesel aastal, kui inimkond alles hakkas toibuma ilmasõja õudustest ning meil endil veel kestis Vabadussõda, mõtles meie noore riigi vaimne eliit juba sellisest Eestist, mida ei hävita ei tuleviku viiskümmend okupatsiooniaastat ega ka ebaeetiline poliitiline lehmakauplemine. Mõte oli lihtne: riigi püsimajäämine sõltub kultuurist. Mitte kitsalt kirjandusest, teatrist või…
Rangelt valvatud Maksuparadiis
Kultuurkapitalile aastatel 2012–2014 tehtud sihtannetuste kogusumma jagunemine annetaja tüübi järgi.

Rangelt valvatud Maksuparadiis

Erakapitali kaasamist kultuuri rahastamisse saab käsitleda kahest vaatenurgast: põhjendatult kitsendavast ja elavdavast.

Kultuur, töö ja kapital
Raivo Kelomees. Haarded. Video, 1993.

Kultuur, töö ja kapital

Kulka tulevik seadusemuutuste valguses

Taotlejakesksemast kultuurkapitalist
Raivo Kelomees. Haarded. Video, 1993.

Taotlejakesksemast kultuurkapitalist

Kahtlemata on Eesti Kultuurkapital väärtus, milleta siinse kultuuri toimimist on raske, kui mitte võimatu ette kujutada. Peaks ometi olema selge, et nii väikeses riigis oleks vaid turureeglitele lootma jäämine vaimne enesetapp. Paraku on ka riigieelarve kultuurirahastuse põhimõtted osutunud üsna jäikadeks, kõiksugu arenguvisioonide koostamise kiuste tegelikele vajadustele härgamisi kohalduvateks. Ent selle…

Talendid kodus a. D. 2015, esimene

„Talendid kodus“ 21. I Mustpeade majas: solistid Juta Õunapuu-Mocanita ja Liisa Randalu, Tallinna Kammerorkester, dirigent Juha Kangas.
Sarja „Talendid kodus“ 24. jaanuari kontsert vaimustas igati. Talentideks olid seekord Juta Õunapuu-Mocanita ja Liisa Rand­alu ning esitamiseks oli valitud Mozarti (1756–1791) „Sinfonia concertante“ K 364 viiulile, vioolale ja kammerorkestrile.
Mingi vastupandamatu jõud paneb mind…
… ja kuhu kaob raha ehk Punk on oluline

… ja kuhu kaob raha ehk Punk on oluline

Veidi kultuuriministeeriumi 2015. aasta muusika valdkonna eelarvest

Romantilised fatalistid Moskvast

Romantilised fatalistid Moskvast

Suurbritannia ajaloolase Simon Sebag Montefiore neljas ilukirjanduslik teos „Ühel talveööl“ („One Night in Winter“, 2013) viib lugeja Teise maailmasõja järgsesse Moskvasse. Meeleolud on ülevad, tähistatakse võitu. Pidustused lõpevad aga ootamatult, kui Kamennõi sillalt leitakse kaks kuulihaavadega eliitkooli noort. Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et tegemist on poliitladviku lastega. Sellest juhtumist hakkab…
Maadlemine tunnetega
“Foxcatcheris” on tundelised hetked kohati äravahetamiseni sarnased sportlike poosidega. Pildil Mark (Channing Tatum) ja Dave Schultz (Mark Ruffalo).
Kaader filmist

Maadlemine tunnetega

Mängufilm „Foxcatcher“ (USA 2014, 134 min), režissöör Bennett Miller, stsenaristid E. Max Frye ja Dan Futterman, operaator Greig Fraser, helilooja Rob Simonsen. Osades Channing Tatum, Steve Carell, Mark Ruffalo, Sienna Miller, Vanessa Redgrave jt. Linastub kinodes Coca-Cola Plaza, Solaris, Cinamon ja Ekraan.
Tänapäeva Ameerika filmikunstil on väga laialt üldistatuna mehelikkusest kaks…
Ortodoksi hääl – side taeva ja maa vahel
Orthodox Singers elab meie muusikamaailmas kui omaette saarekesel.
Birgit Kraas

Ortodoksi hääl – side taeva ja maa vahel

Orthodox Singers Valeri Petrovi juhatusel: „Kolmekuningapäev ja õigeusu jõulud“ 7. I Tallinna toomkirikus, „Helilised šedöövrid“ 11. I Kadrioru kunstimuuseumis.
Ortodoksi kirikumuusikaansambli lauljad alustasid tänavu oma 26. hooaega, tihedat juba aasta esimestest päevadest peale. Õigeusu esimesel jõulupühal antud kirikukontsert ja Peeter Suure ajale pühendatud muuseumiõhtu näitasid kaheksa liikmega ansambli oskust end sobitada…
Disaini ja arhitektuuri arenguvedur
Rotermanni soolaladu, Eesti Arhitektuurimuuseum.
Wikimedia.org

Disaini ja arhitektuuri arenguvedur

2003. aasta 23. oktoobril läks toonane majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen valitsuse istungile „Eesti disainiprojekti“ sõnumiga, mida ta pidas Eesti tööstuse arengu- ja konkurentsivõime tõstmise võtmeküsimuseks. Räägiti Disainiinfo Keskuse loomisest ja Eesti eksponeerimisest rahvusvahelises suhtluses disainimaana. Olime ministeeriumis teinud enne seda üheskoos Tea Danilovi, Ilona Gurjanova ja Martin Pärnaga üle…
Kultuurisponsorlus ei ole heategevus
Advokaadibüroo Borenius üks partneritest Peeter Kutman on veendunud, et kultuurisponsorluse tekkeks peab riik reeglid selgelt paika panema.
Piia Ruber

Kultuurisponsorlus ei ole heategevus

Peeter Kutman: „Kui riik ei soodusta maksurežiimiga, siis tuleb toetuseotsijal endal leida midagi, mida toetajale vastu anda.“

Uut ja vana

Eesti kirjandusväljal on põnev aeg. Nagu alati. Praegu võib nentida, et kirjutatav jätkuvalt mitmekesistub ja igal aastal ilmub väärt teoseid, lugejate ilukirjanduse lugemise harjumus paraku aga kahaneb ja nad killustuvad. Heal raamatul on praegu vähem lugejaid kui paarikümne aasta eest ja see pälvib ka vähem arvustusi. Kriitika trükiväljaannetes avaldamise võimalused…
Julge võtab kõik konnad peosse (Martna)
Lepingutega seisavad vasakult Jón Baldvin Hannibalsson, Algirdas Saudargas, Jānis Jurkāns ja Lennart Meri – Islandi, Leedu, Läti ja Eesti välisministrid – vahetult peale Balti riikide iseseisvuse tunustamist Islandi poolt, Reykjavíkis Höfdi majas.
Ragnar Axelson

Julge võtab kõik konnad peosse (Martna)

Dokumentaalfilm „Need, kes julgesid“ (Eesti-Island-Läti-Leedu 2015, 56 min), režissöör Ólafur Rögnvaldsson, stsenaristid Kolfinna Baldvinsdóttir, Ólafur Rögnvaldsson ja Tiit Pruuli, produtsendid Ólafur Rögnvaldsson (Ax Films), Tiit Pruuli, Kiur Aarma (Traumfabrik), Uldis Cekulis (Vides Filmu Studija), Laura Almantaitė (CMC). Linastub kinos Artis.
Okupeeritud Baltimaade vabanemise loos on küll vaevalt selliseid leidmata fakte, mis…
Tõuske üles, heitke pikali!
Kaader Flo Kasearu videost „Ülestõus“, 2015. Flo Kasearu videotöö puhul on lõpptulemus juba avakaadritest teada: pole mingit üllatust, et katuseplekist tekib lennuk.

Tõuske üles, heitke pikali!

Flo Kasearu näitus „Ülestõus“ Temnikova ja Kasela galeriis kuni 21. II.
Vähemalt Ukraina kriisi puhkemisest peale on Eesti avalikkuse ja poliitikute sõnavaras kesksel kohal sõnapaar „praegune julgeolekuolukord“, mida saab pruukida nii juba tehtud otsuste põhjendamiseks kui ka ideede argumenteerimiseks. Kuigi see väljend on tõeliselt üle kasutatud, ei saa seda kuidagi pahaks…
Alguses oli …

Alguses oli …

23. jaanuaril esitles Arvo Pärdi Keskus Eesti Teaduste Akadeemia saalis oma esimest raamatut „In principio: The Word in Arvo Pärt’s Music“ ehk „Alguses oli: sõna Arvo Pärdi muusikas“. Kogumik hõlmab kõik 81 teksti üheksas keeles, mis Arvo Pärt on alates 1956. aastast tänaseni oma teostesse komponeerinud.
Lauldud tekstide puhul on ajast…
Kuidas reformida imet?
Raivo Kelomees. Haarded. Video, 1993.

Kuidas reformida imet?

1. VII 2014 möödus 20 aastat kultuurkapitali taasasutamisest. Keegi seda tähtpäeva ei tähistanud, keegi ei kiitnud, keegi ei laitnud. On see märk sellest, et kultuurkapital on taandatud tavalise rahakassa tasemele? Ometi on Karl Martin Sinijärv nimetanud seda Eesti imeks.1 Kas ime on selle taasasutamine või on kultuurkapitali näol tegemist millegagi,…
E: „elevandid“, „eurod“ või lihtsalt „edasi“
Raivo Kelomees. Haarded. Video, 1993.

E: „elevandid“, „eurod“ või lihtsalt „edasi“

Eesti kultuuri riiklikest institutsioonidest võib mõelda kui neljast elevandist, millele toetub maailm. Need eksootilised loomad ei kuulu küll meie maailmapilti, isegi mammutijäänused on tõenäoliselt kandunud Eesti aladele liustikujää liikumisega. Eestis sündinud ja sündiv looming vajaks mõnd loomulikumat ja praktilisemat kujundit. Tõenäoliselt on see midagi igapäevaselt tarvitatavat, näiteks laud. Laual on…
Penetratsiooni peegeldus
Sandra Kossorotova käsitleb installatsiooniga „Slavinaavia“ Eesti enesemääratlemise raskusi, vastandumist Venemaale kui oma Teisele.
Matti Adoma

Penetratsiooni peegeldus

Näitusel esitatud kunstiteostes tuuakse esile ei-kuskil-olemise raskus, eksponeerimispaik näitlikustab seda.

Vaikusevääriline ime
Galina Grigorjeva ja Paul Hillier on õnnelik kooslus.
Peeter Sirge

Vaikusevääriline ime

Galina Grigorjeva autoriõhtu „Nature morte“ 18. I Niguliste kirikus: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, vokaalansambel Theatre of Voice ja Yxus Ensemble, dirigent Paul Hillier.
Galina Grigorjeva autorikontsert ja Paul Hillieri taastulek Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) ette pärast pikka vaheaega oli muusikasündmus, mida pikisilmi oodata. Oleme õnnega koos, et Grigorjeva elab ja töötab sel…
Pealelend: tantsukunstnikud Maarja Tõnisson ja Arolin Raudva

Pealelend: tantsukunstnikud Maarja Tõnisson ja Arolin Raudva

18. veebruaril stardib Sõltumatu Tantsu Laval taas uute koreograafide sari „Première”: seitsmes toimumisaasta toob vaatajate ette Maarja Tõnissoni lavastuse „Body Shift Body“ („Keha nihe kehas“) ja Arolin Raudva lavastuse „Dying to Become“ („Surra, et olla“). Maarja Tõnisson on lõpetanud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tantsukunsti erialal ning täiendanud end Berliini Kunstide Ülikoolis.…
Retoorika on õige, kuid rikkaks saamine võtab aega

Retoorika on õige, kuid rikkaks saamine võtab aega

Enne kui algas masu, seati eesmärk, et Eesti SKTst peab 3% minema teadusele, sellest 1% maksumaksja raha ja 2% erasektori raha. Ligi 4% SKTst läheb teadusele näiteks Soomes, Iisraelis ja Lõuna-Koreas ning üle 3% USAs, Rootsis ja Taanis.
Kui vahepeal näidati innovatsiooni statistikas investeeringuid mõnevõrra kunstlikult kõrgena, nii et jõuti kuni…

Eesti muusika-aasta algas ka Iisraelis

Eesti muusika-aasta üritused jõuavad neil päevil Saksamaale ning seda Tüüri muusika kõlades. 28. jaanuaril mängisid Hando Nahkur ja Prezioso-kvartett Tüüri teoseid Ulmis, kohal ka helilooja ise, ja täna Münchenis. Nädal hiljem on 6. veebruaril aga esiettekanne Brüsselis: Arvo Volmer juhatab Tüüri uut orkestriteost „Le poids des vies non vécues“ ehk…
Õhinapõhine kaos ja lõbus voluntarism  mitte just liiga kaugel Las Vegasest
Raivo Kelomees. Haarded. Video, 1993.

Õhinapõhine kaos ja lõbus voluntarism mitte just liiga kaugel Las Vegasest

Ma ei räägi hirmust ja jälestusest seoses kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali ekspertgrupi tööde ja tegemistega, sest vihje kirjanik Hunter S. Thompsoni loomingule võib huvitatud isikutes tekitada ainult segadust. Kirjandus ei ole kirjandusbürokraatide tugevaim külg. Kas peaks olema või saaks olla, selles üritamegi lähemate lehekülgede jooksul selgusele jõuda.
Üritan kirjanduse ekspertgrupi tegevust hinnata…

Segadus valge mehe keskeakriisiga

„Ma olen nüüd ära vaadanud kõik Õunpuu filmid, poole Sarneti filmidest, „Nimed marmortahvlil“, „Kertu“, „Karikakramäng II“, „Roosa kampsuni“, „Lumekuninganna“, „Kõik muusikud on kaabakad“ ja „Mandariinid“, võimalik, et veel midagi, ja ma tean, et Eesti on selline tore dokfilmimaa, aga kuidas saab olla üks žanr nii suures valge mehe keskeakriisis? Kunstilisest…
Ihusilmas ihaldatud,  vaimusilmas vahendatud

Ihusilmas ihaldatud, vaimusilmas vahendatud

Ei saa öelda, et luuletaja ja kunstniku Anne Prangeli luule oleks jäänud päris tähelepanuta: iga senise tavapäraselt lakoonilise pealkirjaga luulekogu järel on mõni arvustus ilmunud. Esikkogu „Veel“ (1997) puhul leiti, et autori põhipüüdluseks on sõnades käsitletamatu sõnadesse vormimine, ja toodi välja kolm peamist teemaringi.1 Teise luulekogu „Sinas“ (1999) ilmumise puhul…

Eesti muusikud maailmas (jaanuar 2015)

1. I dirigeerib Mihkel Kütson Krefeld-Mönchengladbachi teatri pidulikku ooperigalat „Addio – Lebwohl – Adieu“, päeval Krefeldis ja õhtul Mönchengladbachis. Kavas on lahkumisstseenid populaarsetest ooperitest. 2. I juhatab Kütson Humperdincki ooperi „Hansuke ja Greteke“ viimast etendust Dresdeni Semperoperis.
1. I Eesti Filharmoonia Kammerkoori uusaastakontsert Wiesbadeni Kurhausis koos Frankfurti Raadio SO ja NDR-kooriga,…
Raminagrobis mäletab I
Nii et vut-vut-vut piki Pikka minema ja mäletama.
SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid kogu

Raminagrobis mäletab I

Kui sul on elus vedanud ja sa oled oma tööelu Sirbis elanud, siis ükskord peab ju sellest ka kirjutama hakkama. Ja siin ma nüüd istun ning kriban.
Olen toimetusega jõudnud suure ringiga peaaegu algusesse tagasi, ainult et Pika tänava teise otsa. Nii et vut-vut-vut piki Pikka minema ja mäletama. Justkui tagurpidirännak,…
Sirp