„Minevik ja olevik“ on jaotatud neljaks osaks („Sissejuhatus“, „Muistne munk“, „Tänapäevane tööline“, „Horoskoop“) ning iga osa omakorda hulgaks huvitavate pealkirjadega peatükkideks, joone all jääb silma märkusi, taga on tõlkija järelsõna. Ühesõnaga – välised tunnused on nõuetekohased.
Lugema hakates hiilib hinge siiski kähku rahutus. Esimese asjana rabab autori stiil ja toon. Vaevalt saab…
Mõte sellest, et ka Eesti on Põhjamaa, on meid ikka ja jälle köitnud. Eesti kultuuriruumis loob põhjamaisuse mõiste hulgaliselt positiivseid seoseid (ürgne loodus, väärikas ajalugu, kõrgetasemeline kultuur ja haridus) ning välismaailmagi silmis on Põhjamaade maine kõike muud kui kehv. Ootuspäraselt on vastavasisulist retoorikat seetõttu tihti kasutatud, kui on vaja end…
Põhikooli emakeeletunnist meenub üks näitelause, millega grammatika olulisust õpetatakse. Võimutäitja juurde tuuakse kurjategija ning saatekiri käsuga, kus reas neli sõna „Tappa mitte ellu jätta!“ Sisu sõltub juba sellest, kuhu võimutäitja ärajäänud koma paneb: kui lause keskele, kingitakse kurjategijale elu, kui aga esimese sõna järele, viiakse kurjategija hukkamisele.
Euroopas mõeldakse praegu, kuhu…
Eesti Vabariigi esimesel aastal, kui inimkond alles hakkas toibuma ilmasõja õudustest ning meil endil veel kestis Vabadussõda, mõtles meie noore riigi vaimne eliit juba sellisest Eestist, mida ei hävita ei tuleviku viiskümmend okupatsiooniaastat ega ka ebaeetiline poliitiline lehmakauplemine. Mõte oli lihtne: riigi püsimajäämine sõltub kultuurist. Mitte kitsalt kirjandusest, teatrist või…
Kahtlemata on Eesti Kultuurkapital väärtus, milleta siinse kultuuri toimimist on raske, kui mitte võimatu ette kujutada. Peaks ometi olema selge, et nii väikeses riigis oleks vaid turureeglitele lootma jäämine vaimne enesetapp. Paraku on ka riigieelarve kultuurirahastuse põhimõtted osutunud üsna jäikadeks, kõiksugu arenguvisioonide koostamise kiuste tegelikele vajadustele härgamisi kohalduvateks. Ent selle…
„Talendid kodus“ 21. I Mustpeade majas: solistid Juta Õunapuu-Mocanita ja Liisa Randalu, Tallinna Kammerorkester, dirigent Juha Kangas.
Sarja „Talendid kodus“ 24. jaanuari kontsert vaimustas igati. Talentideks olid seekord Juta Õunapuu-Mocanita ja Liisa Randalu ning esitamiseks oli valitud Mozarti (1756–1791) „Sinfonia concertante“ K 364 viiulile, vioolale ja kammerorkestrile.
Mingi vastupandamatu jõud paneb mind…
Suurbritannia ajaloolase Simon Sebag Montefiore neljas ilukirjanduslik teos „Ühel talveööl“ („One Night in Winter“, 2013) viib lugeja Teise maailmasõja järgsesse Moskvasse. Meeleolud on ülevad, tähistatakse võitu. Pidustused lõpevad aga ootamatult, kui Kamennõi sillalt leitakse kaks kuulihaavadega eliitkooli noort. Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et tegemist on poliitladviku lastega. Sellest juhtumist hakkab…
Mängufilm „Foxcatcher“ (USA 2014, 134 min), režissöör Bennett Miller, stsenaristid E. Max Frye ja Dan Futterman, operaator Greig Fraser, helilooja Rob Simonsen. Osades Channing Tatum, Steve Carell, Mark Ruffalo, Sienna Miller, Vanessa Redgrave jt. Linastub kinodes Coca-Cola Plaza, Solaris, Cinamon ja Ekraan.
Tänapäeva Ameerika filmikunstil on väga laialt üldistatuna mehelikkusest kaks…
Orthodox Singers Valeri Petrovi juhatusel: „Kolmekuningapäev ja õigeusu jõulud“ 7. I Tallinna toomkirikus, „Helilised šedöövrid“ 11. I Kadrioru kunstimuuseumis.
Ortodoksi kirikumuusikaansambli lauljad alustasid tänavu oma 26. hooaega, tihedat juba aasta esimestest päevadest peale. Õigeusu esimesel jõulupühal antud kirikukontsert ja Peeter Suure ajale pühendatud muuseumiõhtu näitasid kaheksa liikmega ansambli oskust end sobitada…
2003. aasta 23. oktoobril läks toonane majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen valitsuse istungile „Eesti disainiprojekti“ sõnumiga, mida ta pidas Eesti tööstuse arengu- ja konkurentsivõime tõstmise võtmeküsimuseks. Räägiti Disainiinfo Keskuse loomisest ja Eesti eksponeerimisest rahvusvahelises suhtluses disainimaana. Olime ministeeriumis teinud enne seda üheskoos Tea Danilovi, Ilona Gurjanova ja Martin Pärnaga üle…
Eesti kirjandusväljal on põnev aeg. Nagu alati. Praegu võib nentida, et kirjutatav jätkuvalt mitmekesistub ja igal aastal ilmub väärt teoseid, lugejate ilukirjanduse lugemise harjumus paraku aga kahaneb ja nad killustuvad. Heal raamatul on praegu vähem lugejaid kui paarikümne aasta eest ja see pälvib ka vähem arvustusi. Kriitika trükiväljaannetes avaldamise võimalused…
Dokumentaalfilm „Need, kes julgesid“ (Eesti-Island-Läti-Leedu 2015, 56 min), režissöör Ólafur Rögnvaldsson, stsenaristid Kolfinna Baldvinsdóttir, Ólafur Rögnvaldsson ja Tiit Pruuli, produtsendid Ólafur Rögnvaldsson (Ax Films), Tiit Pruuli, Kiur Aarma (Traumfabrik), Uldis Cekulis (Vides Filmu Studija), Laura Almantaitė (CMC). Linastub kinos Artis.
Okupeeritud Baltimaade vabanemise loos on küll vaevalt selliseid leidmata fakte, mis…
Flo Kasearu näitus „Ülestõus“ Temnikova ja Kasela galeriis kuni 21. II.
Vähemalt Ukraina kriisi puhkemisest peale on Eesti avalikkuse ja poliitikute sõnavaras kesksel kohal sõnapaar „praegune julgeolekuolukord“, mida saab pruukida nii juba tehtud otsuste põhjendamiseks kui ka ideede argumenteerimiseks. Kuigi see väljend on tõeliselt üle kasutatud, ei saa seda kuidagi pahaks…
23. jaanuaril esitles Arvo Pärdi Keskus Eesti Teaduste Akadeemia saalis oma esimest raamatut „In principio: The Word in Arvo Pärt’s Music“ ehk „Alguses oli: sõna Arvo Pärdi muusikas“. Kogumik hõlmab kõik 81 teksti üheksas keeles, mis Arvo Pärt on alates 1956. aastast tänaseni oma teostesse komponeerinud.
Lauldud tekstide puhul on ajast…
1. VII 2014 möödus 20 aastat kultuurkapitali taasasutamisest. Keegi seda tähtpäeva ei tähistanud, keegi ei kiitnud, keegi ei laitnud. On see märk sellest, et kultuurkapital on taandatud tavalise rahakassa tasemele? Ometi on Karl Martin Sinijärv nimetanud seda Eesti imeks.1 Kas ime on selle taasasutamine või on kultuurkapitali näol tegemist millegagi,…
Eesti kultuuri riiklikest institutsioonidest võib mõelda kui neljast elevandist, millele toetub maailm. Need eksootilised loomad ei kuulu küll meie maailmapilti, isegi mammutijäänused on tõenäoliselt kandunud Eesti aladele liustikujää liikumisega. Eestis sündinud ja sündiv looming vajaks mõnd loomulikumat ja praktilisemat kujundit. Tõenäoliselt on see midagi igapäevaselt tarvitatavat, näiteks laud. Laual on…
Galina Grigorjeva autoriõhtu „Nature morte“ 18. I Niguliste kirikus: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, vokaalansambel Theatre of Voice ja Yxus Ensemble, dirigent Paul Hillier.
Galina Grigorjeva autorikontsert ja Paul Hillieri taastulek Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) ette pärast pikka vaheaega oli muusikasündmus, mida pikisilmi oodata. Oleme õnnega koos, et Grigorjeva elab ja töötab sel…
18. veebruaril stardib Sõltumatu Tantsu Laval taas uute koreograafide sari „Première”: seitsmes toimumisaasta toob vaatajate ette Maarja Tõnissoni lavastuse „Body Shift Body“ („Keha nihe kehas“) ja Arolin Raudva lavastuse „Dying to Become“ („Surra, et olla“). Maarja Tõnisson on lõpetanud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tantsukunsti erialal ning täiendanud end Berliini Kunstide Ülikoolis.…
Enne kui algas masu, seati eesmärk, et Eesti SKTst peab 3% minema teadusele, sellest 1% maksumaksja raha ja 2% erasektori raha. Ligi 4% SKTst läheb teadusele näiteks Soomes, Iisraelis ja Lõuna-Koreas ning üle 3% USAs, Rootsis ja Taanis.
Kui vahepeal näidati innovatsiooni statistikas investeeringuid mõnevõrra kunstlikult kõrgena, nii et jõuti kuni…
Eesti muusika-aasta üritused jõuavad neil päevil Saksamaale ning seda Tüüri muusika kõlades. 28. jaanuaril mängisid Hando Nahkur ja Prezioso-kvartett Tüüri teoseid Ulmis, kohal ka helilooja ise, ja täna Münchenis. Nädal hiljem on 6. veebruaril aga esiettekanne Brüsselis: Arvo Volmer juhatab Tüüri uut orkestriteost „Le poids des vies non vécues“ ehk…
Ma ei räägi hirmust ja jälestusest seoses kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali ekspertgrupi tööde ja tegemistega, sest vihje kirjanik Hunter S. Thompsoni loomingule võib huvitatud isikutes tekitada ainult segadust. Kirjandus ei ole kirjandusbürokraatide tugevaim külg. Kas peaks olema või saaks olla, selles üritamegi lähemate lehekülgede jooksul selgusele jõuda.
Üritan kirjanduse ekspertgrupi tegevust hinnata…
„Ma olen nüüd ära vaadanud kõik Õunpuu filmid, poole Sarneti filmidest, „Nimed marmortahvlil“, „Kertu“, „Karikakramäng II“, „Roosa kampsuni“, „Lumekuninganna“, „Kõik muusikud on kaabakad“ ja „Mandariinid“, võimalik, et veel midagi, ja ma tean, et Eesti on selline tore dokfilmimaa, aga kuidas saab olla üks žanr nii suures valge mehe keskeakriisis? Kunstilisest…
Ei saa öelda, et luuletaja ja kunstniku Anne Prangeli luule oleks jäänud päris tähelepanuta: iga senise tavapäraselt lakoonilise pealkirjaga luulekogu järel on mõni arvustus ilmunud. Esikkogu „Veel“ (1997) puhul leiti, et autori põhipüüdluseks on sõnades käsitletamatu sõnadesse vormimine, ja toodi välja kolm peamist teemaringi.1 Teise luulekogu „Sinas“ (1999) ilmumise puhul…
1. I dirigeerib Mihkel Kütson Krefeld-Mönchengladbachi teatri pidulikku ooperigalat „Addio – Lebwohl – Adieu“, päeval Krefeldis ja õhtul Mönchengladbachis. Kavas on lahkumisstseenid populaarsetest ooperitest. 2. I juhatab Kütson Humperdincki ooperi „Hansuke ja Greteke“ viimast etendust Dresdeni Semperoperis.
1. I Eesti Filharmoonia Kammerkoori uusaastakontsert Wiesbadeni Kurhausis koos Frankfurti Raadio SO ja NDR-kooriga,…
Kui sul on elus vedanud ja sa oled oma tööelu Sirbis elanud, siis ükskord peab ju sellest ka kirjutama hakkama. Ja siin ma nüüd istun ning kriban.
Olen toimetusega jõudnud suure ringiga peaaegu algusesse tagasi, ainult et Pika tänava teise otsa. Nii et vut-vut-vut piki Pikka minema ja mäletama. Justkui tagurpidirännak,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.