2014-44 (3514)
Viinakatk
Tallinna linnavalitsus kinnitas korralduse eelnõu, millega peatatakse Tallinnas pühapäeviti alkohoolse joogi jaemüük pooleks aastaks märtsist 2015. Tallinna volikogu menetleb samaaegselt eelnõu, mis keelaks alkoholimüügi koolide lähiümbruses, tanklates ning alla 150 m² pinnaga kauplustes.
Linnavalitsuse eelnõu seletuskirjast: „Alkoholi liigtarvitamine on tõsine probleem”. Raske on mitte nõustuda. Kuid veelgi raskem on mõista, kuidas…
Linnavalitsuse eelnõu seletuskirjast: „Alkoholi liigtarvitamine on tõsine probleem”. Raske on mitte nõustuda. Kuid veelgi raskem on mõista, kuidas…
2 minutit
Pügatud Eestimaa
Oleme loonud poolkogemata praeguse tootmise ja tarbimise kasvule rajatud tsivilisatsiooni, masinavärgi, mis dikteerib meile, kuidas peame elama.
Pole ammu tunnud sellist masendust, kui lugedes, kuidas Tallinnas Õismäel müüriti kinni hulk poegadega piirpääsukeste pesi. Juhtus see, mida olin kartnud: paljud piirpääsukesed pesitsevad avades, mis omaaegsete tüüpmajade katuse alla jäeti ja…
8 minutit
Kas kodumaa muld on nüüd kadunud väärtus?
Muutused ühiskonnas on mõjutanud ka surmakultuuri.
Ilmar Jaksi novellis „Kodumaa muld” võtab peategelane kodumaalt põgenedes padjapüüriga kaasa kodumaa mulda ja hakkab seda eksiilis müüma saatusekaaslastele. Kui kodunt kaasavõetu saab otsa, ei ole kaupmehel sellest suurt lugu – muld on muld, kuni soovijaid jätkub. Oluline on ostja teadmine, et see…
9 minutit
See sõna sest surmast
Surnuid on rohkem kui elavaid. Kui lugeda inimkonna vanuseks 50 000 aastat, siis on surnuid 107 miljardit. Meiesuguseid elavaid on veidi rohkem kui 7 miljardit, meid kõiki kokku umbes 114 miljardit, seega on elavaid napilt üle 6 protsendi. Maailma iibekasvuga elavate jagu suureneb, ent mitte kunagi ei saa meie arvulist ülekaalu…
12 minutit
Õel maailm ja ilusad ideed
Klassikalised näited õelatest probleemidest kuuluvad majanduse, ökoloogia ja poliitika valdkonda.
4 minutit
Kas iseseisev Kataloonia? Sel viisil mitte
Katalaanide natsionalistliku liikumise juures hämmastab mind kõige enam nende valitud sõnum. Kataloonia rahvusassamblee iseseisvuse toetajate mobiliseerimiseks ellu kutsutud portaalis „Ara És L’hora” ehk „Aeg on käes” saab lugeda näiteks selliseid postitusi: „Ma tahan riiki, kus on hea kooliharidus”, „Ma tahan riiki, kus on lihtne ettevõtlusega alustada”, „Ma tahan riiki, kus…
3 minutit
Performatiivsuse ja poliitilisuse vahel
Krakówi seekordse etenduskunstide festivali ühed põnevamad esinejad olid saksa teatrirühmitus Showcase Beat Le Mot ja šveitsi lavastaja Milo Rau.
Kuigi Lõuna-Poola kultuuri- ja ajalooküllases Krakówis korraldatava festivali pealkiri ei kõla just inspireerivalt, peidab see festival endas eksperimentidele avatud nüüdisaegsete etenduskunstide platvormi, kus kohtuvad teater, tants, performance, videokunst,…
5 minutit
Kuno Areng: „Laulev mees ulatab lahkemalt sõbrakäe ka teisele laulvale mehele”
See, kui populaarne oli RAM pärast sõda koos Ernesaksaga, on legend. Neid, kes seda ise mäletavad, ei ole enam palju. Kuidas võrdlete toonast ja tänast RAMi?
Kuno Areng: Kui võrrelda Ernesaksa-aegset ja tänast RAMi, siis on vahe väga suur. Kõigepealt ei ole praeguses RAMis nii palju lauljaid. Kui Ernesaks tuli 1944.…
Kuno Areng: Kui võrrelda Ernesaksa-aegset ja tänast RAMi, siis on vahe väga suur. Kõigepealt ei ole praeguses RAMis nii palju lauljaid. Kui Ernesaks tuli 1944.…
7 minutit
Pealelend: Loit Jõekalda SA Tallinna Kunstihoone Fondi nõukogu esimees
Loit Jõekalda, SA Tallinna Kunstihoone Fondi nõukogu esimees
Seoses SA Tallinna Kunstihoone Fondi senise juhataja Karin Hallas-Murula lahkumisega teisele tööle on kuulutatud välja konkurss juhataja kohale. Mida ootab nõukogu uuelt juhatajalt? Milline peaks olema nüüdisaegse kunstiinstitutsiooni, nagu seda on Tallinna Kunstihoone, ideaalne juhataja?
Sihtasutuse Tallinna Kunstihoone Fond on loonud…
Sihtasutuse Tallinna Kunstihoone Fond on loonud…
2 minutit
Surnult sündinud võistlustulemus
Tallinna Ülemiste ühisterminali ideevõistlus ei täitnud lootusi.
I preemia pälvis „Tagasi” (3+1 arhitektid Gert Guriev, Markus Kaasik, Riin Kersalu, Kerstin Kivila, Taavi Lõoke, Mihkel Meriste, Andres Ojari, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur), II koha sai „Puhkus” (Maarja Kask, Ralf Lõoke – Salto AB) ja III preemia anti tööle…
5 minutit
In memoriam: Käbi Laretei
14. VII 1922 – 1. XI 2014
Stockholmis kõigi pühakute päeval, 1. novembril meie seast lahkunud Käbi Alma Laretei sündis 14. juulil 1922. aastal Tartus. Tema isa Heinrich Laretei oli sõjaväelane, hiljem riigitegelane ja diplomaat. Kaks aastat varem oli sündinud õde Maimu. Oma vanemate kohta on Käbi öelnud, et isa oli eeskuju, kes oli alati…
3 minutit
Grigorjeva loomingus kohtuvad lääne ja ida kiriku liturgiad
Mingis mõttes on lausa hämmastav, et mõni helilooja võib Eesti muusikaelus olla pildil juba üheksakümnendate lõpust läbi mitme aastakümne – pälvida Heino Elleri muusikapreemia (2003) ning saada kahel korral ka kulka helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2004 ja 2013) – ning jõuda alles siis, kuldses keskeas, oma esimese autoriplaadini. Jutt on Galina…
3 minutit
Euroala vajab suuremat fiskaalset stimuleerimist
Täistööhõive prioriteetsuse kahanemist seostatakse sellega, et täistööhõive oludes saavad töötajad palga ja töötingimuste üle tugevamalt positsioonilt läbi rääkida.
Euroala majanduse taastumine on juba hulk aastaid olnud kidur. Tööpuudus on viimase aasta jooksul küll pisut langenud, ent jätkuvalt suhteliselt kõrge, ulatudes…
7 minutit
Laigulise pidžaamaga ajataksos
ehk Veidi militaarsest temaatikast uuemas proosas
Taustast
Vaadates praegusi raamatulette, näib, et käimas on militaartemaatika uus, suures osas memuaarset laadi tõusulaine. Viimase aasta jooksul on ilmunud mitu niisugust ainevaldkonda puudutavat algupärast ilukirjanduslikku teost, mis viivad lugeja päris erinevatesse ajahetkedesse.
Kui vaadata, mis siiani eesti ilukirjanduses ilmunud on, siis praeguse sõjaväekirjanduse tõusulaine algas…
Vaadates praegusi raamatulette, näib, et käimas on militaartemaatika uus, suures osas memuaarset laadi tõusulaine. Viimase aasta jooksul on ilmunud mitu niisugust ainevaldkonda puudutavat algupärast ilukirjanduslikku teost, mis viivad lugeja päris erinevatesse ajahetkedesse.
Kui vaadata, mis siiani eesti ilukirjanduses ilmunud on, siis praeguse sõjaväekirjanduse tõusulaine algas…
6 minutit
Pealelend: Kirsten Simmo, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teatriosakonna juhataja
Kirsten Simmo,
Teatri- ja muusikamuuseum tähistab novembri lõpus traditsiooniliste Panso päevadega kuulsa teatrimehe 94. sünniaastapäeva. Millised ettevõtmised on seekord kavas?
Panso päevi korraldab muuseum juba kaheksandat korda. Igal aastal on üks kesksemaid sündmusi olnud kohtumisõhtu lavakunstikooli ühe lennuga ning tänavu langevad numbrid kenasti ühte: kaheksandatel Panso päevadel ootame kohtumisõhtu külaliseks VIII…
Panso päevi korraldab muuseum juba kaheksandat korda. Igal aastal on üks kesksemaid sündmusi olnud kohtumisõhtu lavakunstikooli ühe lennuga ning tänavu langevad numbrid kenasti ühte: kaheksandatel Panso päevadel ootame kohtumisõhtu külaliseks VIII…
2 minutit
Otsekui tõlkes
Käbi Laretei – kas eesti või rootsi kirjanik?
Minult on aastaid küsitud – kuidas, kas Käbi Laretei ei kirjutagi eesti keeles? Ei, ta kirjutas enamasti rootsi keeles, ehkki oli viimastel aastakümnetel Eesti Kirjanike Liidu liige. Oli siiski ka erandeid, näiteks raamatus „Okas ja Käbi” ilmunud Tuneesia-novell on kirjutatud eesti…
2 minutit
Queer-feminism on moes!
Queer-feministlike eetiliste hoiakute nagu solidaarsus ja hoolimine levimisega võidavad kõik.
Chris Kraus, The Adult, The New Inquiry, Laurel Berlant, Mark Fisher, Nora Ephron, Lena Dunham, Sianne Ngai, AA Bronson, Donald Urquhart „Oled sa piisavalt mees, et olla naine?”, Caitlin Moran, Bernadette Corporation, Simone Weil, Hannah Arendt, James Baldwin,…
3 minutit
Rail Baltic. Mõned mõtted väljaspool eelarveridu
Senised meediakajastused Rail Balticu teemal keskenduvad enamasti kavandatava raudteeliini veoste mahule, tasuvusele ja trassivalikule. Vähem on aga puudutatud oma maksumuselt ja mõjult kõiki seniseid infrastruktuuriprojekte Eesti ajaloos ületava plaani laiemaid ühiskondlikke ja globaalseid tahke. Tänapäeval räägitakse palju globaliseerumisest ja selle mõjust üksikisikutele, kogukondadele, rahvustele ja riikidele. Taasiseseisvumise järel sai Eestistki…
3 minutit
Kirjutada surmale vastu
Boriss Jevsejevit võiks nimetada elavaks klassikuks. Võiks. Kui ta oleks vaid piisavalt tuntud – klassik peab ju tuntud olema! Ent vähemalt väljaspool Venemaad Jevsejev liiga tuntud küll pole. Tõsi, ta sai 2012. aastal kaks aastat varem ilmunud romaani „Jevsitgnei” eest Venemaa kultuuriauhinna ning teda on pärjatud teistegi Vene kirjanduspreemiatega. Samuti…
3 minutit
Trakl, yksiklaste eest lausutud palve
See on imelik, et sada aastat möödub ja rindeteateid tuleb ysna samast kaarest. Ikka Ukraina ala, praegused tapatööd käivad õnneks veel teispool Dneprit. Esimeses ilmasõjas hukkus ka palju kultuurirahvast. Väljaanded ei jõudnud avaldada kõiki nekrolooge. Oli sõja esimene sygis, idarinne liikus Galiitsias. „Iseäranis äge, ajalooline lahing oli Gorodoki all, kus…
5 minutit
Sinu peas on tuumarelv
Mängufilm „Kadunud” („Gone Girl”, USA 2014, 148 min), režissöör David Fincher, stsenarist Gyllian Flynn, põhineb Gyllian Flynni samanimelisel romaanil, operaator Jeff Cronenweth, Trent Reznori ja Atticus Rossi muusika. Osades Rosamund Pike, Ben Affleck, Neil Patrick Harris jt. Linastub kinodes Coca-Cola Plaza, Solaris, Cinamon, Ekraan ja Astri.
I
„Õnn ei peitu…
I
„Õnn ei peitu…
6 minutit
Subjektiivne sisujuht XVIII PÖFFi kava kõrvale
Esmalt päevselgest: pole olemas tuhandet ja üht filmi, mida peaks elu jooksul nägema. Ei pea nägema ka sadat ega üldse mitte ühtegi filmi. Kuningas Saalomon, Šeherezade, Lembitu ja Jeanne d’Arc surid väärikalt, tõstmata ealeski jalga kinomajja; lugematud inimpõlved enne ja pärast neid on veeretanud oma elupäevad õhtusse täies filmisüütuses ning…
6 minutit
„Peer Gyntist” ja ooperiteatrist üldse
Per Boye Hansen: „Ooper jääb ellu siis, kui leiab aset dialoog ühiskonnaga.”
Kuu aega enne Jüri Reinvere ooperi „Peer Gynt” esiettekannet (29. XI) Oslos vestleme Per Boye Hanseniga Reinvere ooperist ning laiemalt ooperiteatri funktsioneerimisest, repertuaarist ja perspektiividest.
Käisite 2012. aasta kevadel Helsingis vaatamas ooperit „Puhastus” ja pärast seda alustasite kohe…
Käisite 2012. aasta kevadel Helsingis vaatamas ooperit „Puhastus” ja pärast seda alustasite kohe…
4 minutit
„Need on kuulid, eks?”
Fotonäitusel „Ruum number 4” tuuakse välja, mida ei tohi inimestega teha, kui me ei soovi, et terrorismioht maailmas kasvab.
Ma ei ole suuremat sorti konverentsisõber. Eelmisel nädalal väsisin Itaalias ühel konverentsil kolmanda päeva õhtuks tõsistest inimestest nii ära, et jäin suhtlema hoopis 11aastase Palestiina poisi Nasseriga, kelle kodu on…
5 minutit
Rakendusteadus esinduslike artiklite asemele
Tööandjate värskes manifestis tõdetakse, et odavat tööd me enam teha ei taha, aga kallist veel ei oska. Targemat ja kallimat tööd ei tehta ilma seda toetava teadussüsteemita. Teaduse ja töö senisest tihedamate seoste olulisust on rõhutatud ka strateegias „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020”, kus soovitakse, et riik oleks targem ja aktiivsem rakendusuuringute…
3 minutit
„Eksperimenta!” kõnetab just noort publikut
II koolinoorte nüüdiskunsti triennaali tugevus peitub koostööprojektides.
„Kunst ja teadus” on õnnestunud katusteema: peale noorte saab sellega suunata ka nende juhendajad süsteemselt mõtlema, pühendunult tegutsema ja ka loovalt väljenduma. Loovuse demüstifitseerimine, selle arusaadavaks ja kasutamiskõlblikuks tegemine, on ju kunstihariduse üks kesksemaid eesmärke.
Triennaali kunstiline juht Annely Köster rõhutab oma…
Triennaali kunstiline juht Annely Köster rõhutab oma…
6 minutit
Õnnestunud võistlus
Ülemiste ühisterminali ideevõistluse žüriiliikmete vestlusring.
Võistlustele tuleb peaaegu alati töid, kus vaatab vastu suur linnaehituslik pilt ning pakutakse välja lahendus, mis ei mahu etteantud raamidesse. Nii juhtus ka seekord ja seetõttu alustame juttu võistlusülesandest ja etteantud piiridest.
Endrik Mänd: Rail Balticu (RB) projekt on riiklik ettevõtmine, linn on partnerina sellesse…
Endrik Mänd: Rail Balticu (RB) projekt on riiklik ettevõtmine, linn on partnerina sellesse…
5 minutit
Killuke absurdi Emajõe Ateenas
Tartu Üliõpilasteatri A-festival 16. – 18. X Genialistide klubis.
Mitmekülgsus rikastab ja rikastavad ka külalised. Tähtis on teada, mis sünnib siin, kuid tasub tunda uudishimu ka mujal toimuva vastu. Kõige paremaid õppetunde ja ideid saab ikka teiste käest. Eriti hea, kui need tuuakse koju kätte. Tartu kolmandal absurdinäidendite festivalil võõrustas Tartu…
Mitmekülgsus rikastab ja rikastavad ka külalised. Tähtis on teada, mis sünnib siin, kuid tasub tunda uudishimu ka mujal toimuva vastu. Kõige paremaid õppetunde ja ideid saab ikka teiste käest. Eriti hea, kui need tuuakse koju kätte. Tartu kolmandal absurdinäidendite festivalil võõrustas Tartu…
3 minutit
Arhitektuuri- ja Disaini-, aga siiski Kultuurikatel?
Olen töötanud kultuuriministeeriumi nõunikuna arhitektuuriala heaks peaaegu kolm aastat, disain on olnud minu vastutusalas pisut alla aasta. Uuest aastast annan teatepulga edasi järgmisele nõunikule. Lubage lõpetada see vägagi põnev töö veel ühe ilusa suure unistusega. Unistan riigist, kus on elukeskkond, mille pärast siin ollakse, siia jäädakse ja siia tullakse. Unistan…
3 minutit
Kui näis Fantoomist tähtsam muu …
Vanemuise lavastuse kandja on Christine, sest mehed sellega ilmselgelt hakkama ei saa.
„Ooperifantoom” on tänuväärne teos arvustamiseks, sest nõuded lavastuse õnnestumiseks on libretos kirjas. Nimelt saadab Ooperifantoom teatrimaja omanikele ja solistidele korduvalt kirju, kus jagab juhiseid eelseisvateks etendusteks ja kriitikat toimunuile: „Härrased! // Muide, seekord koor näis tõesti hurmav,/ aga…
3 minutit
Oi, kas see on enam eesti keel?
ehk Keel elab ja toimib variantide kujul
Aili Künstler: Täna peetakse Tartus X muutuva keele päeva. Jah, keel muutub, ka kirjakeel (uues eesti keeles: keele suhtes on täheldatav muutumine; keel on muutuv) – ja väga kiiresti. Seda olen oma ametis Sirbi keeletoimetajana täheldanud küll. Ent muutub mitmeti (uues eesti keeles: muutused…
5 minutit
Gregory Rose „Surmatantsu” proovis 2011. aastal Nigulistes.
EFK/Stanislav Moškov.
Gregory Rose’ile meeldib Notke „Surmatantsu” huumoritunnetus
Gregory Rose’i „Dance macabre” kontsertettekanne 11. X Niguliste kirikus: solistid Rainer Vilu (bariton), Henry Tiisma (bass), Raul Mikson (tenor), Olari Viikholm (bass), Kristine Muldma (sopran), Tiit Kogerman (tenor), Andreas Väljamäe (bass), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, kammeransambel, dirigent Gregory Rose (Suurbritannia), lavastaja Helen Ireland (Suurbritannia). Teose plaadistus antakse tõenäoliselt välja suvel 2015.…
3 minutit
