2014-41 (3511)
Sõjaväekomisjonis võtsid mind vastu kaks, ütleme, vanimas keskeas naisterahvast, kes hakkasid mulle esitama küsimusi, mis tundusid mulle ausalt öeldes tobedad. Näiteks küsis üks mu käest, mis on mu mütsi suurus. Okei, arusaadav, riik tahab mulle vormimütsi tagada, kuid ma ei tea oma suurust. No vot ei tea ja kõik. Siiamaani ei tea.
Marek Miil
Pidu sinus eneses, isegi kui ise ei taha
„Mis on Eesti riigi mõte?”
8 minutit
Rootsis on esile tõusmas parempoolne sisserändevastane populistlik erakond Rootsi Demokraadid. Nad pääsesid esimest korda parlamenti 2010. aastal ning enam kui kahekordistasid oma esindatust sel aastal. Pilt on tehtud Stockholmis 16. IX 2010, mil erakonnal tuli vastudemonstrantide tõttu ära jätta planeeritud kohtumine valijatega.
Fredrik Persson / Scanpix
Antropoloogid puurivad Ida-Euroopa uusrahvuslust
Pürg ühetaoliseks, roma rahvas, seksuaalvähemused, folkmuusika, peremoralistid, sisseränne ja talupojaühiskonna-järgne ühiskond olid teemad, mis kerkisid augustis Tallinna ülikoolis Euroopa Sotsiaalantropoloogide Ühenduse konverentsil arutlusringis „Uusrahvusluse kultuurilised strateegiad ja sotsiaalsed tingimused Euroopas”.
Oma uurimistööst räägivad Juraj Buzalka (Comeniuse ülikool, Bratislava), Marija Grujić (kirjanduse ja kunstide instituut, Belgrad) ja Tova Höjdestrand (Lundi ülikool).
Laur Kiik:…
Oma uurimistööst räägivad Juraj Buzalka (Comeniuse ülikool, Bratislava), Marija Grujić (kirjanduse ja kunstide instituut, Belgrad) ja Tova Höjdestrand (Lundi ülikool).
Laur Kiik:…
9 minutit
Katel
Sel nädalal ilmnes, et Tallinna linnavalitsus tahab muuta detailplaneeringuga praegu Kultuurikatla aiale ja Eesti kaasaegse kunsti muuseumile (EKKM) koduks territooriumi funktsiooni nii, et seni avaliku ruumina linnale kuuluva maa saaks äripinnana maha müüa. Praegustele asunikele seda plaani pole tutvustatud, kuigi nende muutuste tagajärjel peab uksed sulgema üks linna omanäolisemaid vabaõhu…
1 minut
Maša Gesseni ja Mark Adomanise vahel on New York Review of Booksi ja Forbesi veergudel puhkenud debatt Venemaa rahvastiku teemadel, selle avaosa eestindas ka septembrikuine Vikerkaar. Adomanise väitel on Venemaa rahvastikuprobleemid üle dramatiseeritud ning tõeline demograafiline katastroof on tabanud hoopis värskeid Euroopa Liiduga liitunuid Ida-Euroopas. Samuti ei kinnitavat Venemaa näide Gesseni tõmmatud paralleele Venemaa kui ebademokraatliku ühiskonna poolt külvatud lootusetusetunde ja rahvastikuprotsesside vahel. Ometi näib, et rahvastikuprotsessidele spetsialiseerumisele vaatamata on Adomanise arusaam Venemaa demograafilisest olukorrast poolik.
Ta sureb aina edasi
Illusionist Putin Venemaa demograafilist paratamatust väärata ei suuda.
8 minutit
Värske akvamariinivärviline plekk-katus
eelmise sajandi esimesel poolel ehitatud elamul Kulömdini alevikus Komimaal.
Foto: Art Leete
Soome-ugri esteetika
Selles verandade ja katuste loos saavad kokku rahvakunsti loovus ja argikultuuri anonüümne mehhanism.
7 minutit
„Seitsmeteistkümnenda nuku suve” tasakaalu kõigutas asjaolu, et tugevaimad etteasted tegid kõrvalosalised. Ülle Lichtfeldt on niisuguses vormis, et suudab superhästi mängida kõike Pipist ja esimestest armastajatest kiiksuga vanamuttideni välja.
Gabriela Liivamägi
Mina, sina ja fantaasia
„Seitsmeteistkümnenda nuku suves” ja „Illusioonides” jätkatakse vana, Ovidiuse poeemidega alanud ja kurtuaasse armastuse kaudu Lacani fantaasialembuseni ulatuvat traditsiooni.
Keskendun kahele lavastusele, mis ei küündi tervikuna kumbki täiuslikkuseni ja millel vormi poolest on vähe ühist, kuid mida seob samasugune lähenemisviis armastusele. Selle lähenemise idusid on nähtud juba Ovidiuse armastuspoeemides. John Jay Parry…
Keskendun kahele lavastusele, mis ei küündi tervikuna kumbki täiuslikkuseni ja millel vormi poolest on vähe ühist, kuid mida seob samasugune lähenemisviis armastusele. Selle lähenemise idusid on nähtud juba Ovidiuse armastuspoeemides. John Jay Parry…
8 minutit
Ene Mihkelson on läinud mäletades tõesti sügavale, teda innustab tung minna lausa „läbi põhja”.
Foto: Alar Madisson
Ene Mihkelsoni sünnipäeva puhul
Sel aastal sai Nobeli kirjandusauhinna Patrick Modiano. Ma ei teadnud temast suurt midagi, aga kõik lühiiseloomustused, mida ta kohta nüüd näinud olen, sobivad kohe päris hästi ka peatse sünnipäevalapse Ene Mihkelsoni kohta.
„Kirjaniku romaanide põhiteemaks on traagilised inimsaatused nii sõja, okupatsiooni kui rahu tingimustes, kuid ka süütunded ja identiteediotsingud” vahendab Postimees…
„Kirjaniku romaanide põhiteemaks on traagilised inimsaatused nii sõja, okupatsiooni kui rahu tingimustes, kuid ka süütunded ja identiteediotsingud” vahendab Postimees…
6 minutit
Kitarrist Mart Soo andis „Sügisjazzil” sünnipäevakontserdi.
Siiri Padar
Kulg läbi otsingute
Mart Soo: „Värskuse hoidmiseks ongi tarvis just seda noateral kõndimise tunnet.”
5 minutit
Kontserdipeegel: Rostrum tuleb kodutanumale
Kontserdisarja „Siin rostrum!” avakontsert: saksofonikvartett Quasar (Kanada) koosseisus Marie-Chantal Leclair (sopransaksofon), Mathie Leclair (altsaksofon), André Leroux (tenorsaksofon), Jean-Marc Bouchard (baritonsaksofon) 7. X Eesti Raadio 1. stuudios.
Ladina keelest laenatud sõna rostrum tähendab inglise keeles kõnetooli või (dirigendi)pulti, kuid ka näiteks sõjalaeva ninamikku. Mitmuses ladinakeelne rostra on aga „vaenlaselt vallutatud sõjalaevade ninamikega…
Ladina keelest laenatud sõna rostrum tähendab inglise keeles kõnetooli või (dirigendi)pulti, kuid ka näiteks sõjalaeva ninamikku. Mitmuses ladinakeelne rostra on aga „vaenlaselt vallutatud sõjalaevade ninamikega…
4 minutit
Nagu dr Jekyll ja mr Hyde
„Sügisjazzi” kontsert „Mart Soo 50” 3. X No99 Jazziklubis.
„Sügisjazzi” raames andis sünnipäevakontserdi kitarrist Mart Soo. Õhtu oli jaotatud kaheks: esimeses pooles esitati tema kevadel ilmunud sooloalbumi „Kulg” materjali ansambliga Kulgejad ning teises pooles improviseeriti trioga ASK. Kontserdi kaks poolt andsid juubilarist kontrastse pildi: esimese poole tasane ja tasakaalukas minoorsete ballaadide…
„Sügisjazzi” raames andis sünnipäevakontserdi kitarrist Mart Soo. Õhtu oli jaotatud kaheks: esimeses pooles esitati tema kevadel ilmunud sooloalbumi „Kulg” materjali ansambliga Kulgejad ning teises pooles improviseeriti trioga ASK. Kontserdi kaks poolt andsid juubilarist kontrastse pildi: esimese poole tasane ja tasakaalukas minoorsete ballaadide…
1 minut
Tallinna Kunstihoone suure saali „altaris” on väljas Enn Põldroosi, Olev Subbi ja Malle Leisi maalid. Põldroos ja Subbi kuulusid nende kunstnike hulka, kelle töid eksponeeriti aastanäitustel ikka ainult esinduslikus suures saalis.
Peeter Sirge
Demokraatia alfabeedi järgi
Tallinna Kunstihoone 80 aasta juubelinäitusest kumab programmiline püüe eraldada kunst ühiskonnast.
3 minutit
Kontserdipeegel: Uudne kuldne klassika
„Kuldne klassika”: Tallinna Kammerorkester, solist Martin Kuuskmann (fagott), dirigent Risto Joost 4. X Estonia kontserdisaalis.
Juba mitmendat hooaega vältab Eesti Kontserdi sari „Kuldne klassika”. Ühelt poolt kutsub see kuulajaid, kes ootavad midagi traditsioonilist – pealkiri viitab ju millelegi tuntule (ühtlasi ka turvalisele, võib-olla ka igavale?). Millegi uue ja ebatavalise otsijale on see…
Juba mitmendat hooaega vältab Eesti Kontserdi sari „Kuldne klassika”. Ühelt poolt kutsub see kuulajaid, kes ootavad midagi traditsioonilist – pealkiri viitab ju millelegi tuntule (ühtlasi ka turvalisele, võib-olla ka igavale?). Millegi uue ja ebatavalise otsijale on see…
2 minutit
In memoriam: Helle Kuningas
Helle Kuningas
10. VI 1949 – 10. X 2014
10. oktoobril suri pärast rasket haigust näitleja Helle Kuningas.
Helle Kuningas sündis Pärnus ajakirjanike peres. 1968. aastal lõpetas ta Sindi keskkooli. 1970. – 1972. aastani õppis ta Tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateedris. Aastatel 1972–2009 töötas Helle Kuningas Endla teatris näitlejana, aga mängis ka hiljem kaasa…
10. VI 1949 – 10. X 2014
10. oktoobril suri pärast rasket haigust näitleja Helle Kuningas.
Helle Kuningas sündis Pärnus ajakirjanike peres. 1968. aastal lõpetas ta Sindi keskkooli. 1970. – 1972. aastani õppis ta Tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateedris. Aastatel 1972–2009 töötas Helle Kuningas Endla teatris näitlejana, aga mängis ka hiljem kaasa…
1 minut
Märkmeid Kreekast
1. Kreekast on nii palju räägitud, et enam ei räägi temast keegi. Need, kes riiki külastavad, väidavad sageli, et pealtnäha pole palju paanikat tekitanud kriis nii hull midagi. Et kulunud, unustatud ilmega Ateena tänavatel sõidavad autod ega lagunegi kohe-kohe koost, et inimesed (need, kes parkides ei ööbi, prügikastides ei sori…
5 minutit
Autori hääl
Mõne aasta eest algatasid Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Kirjandusmuuseum CDde sarja „Kirjanike hääled”, kus kirjanikud loevad oma tekste. Seni on ilmunud Indrek Hirve, Jaan Isotamme, Ain Kaalepi, Hando Runneli ja Ene Mihkelsoni plaat, järgmisel nädalal esitletakse Jaan Kaplinski oma.
Sarja viies plaat ilmus tänavu märtsis. Selle puhul on tegu Ene…
Sarja viies plaat ilmus tänavu märtsis. Selle puhul on tegu Ene…
5 minutit
Mariliis Lilover
Reio Avaste
Või määri ühe leivatüki peale!
Mariliis Lilover – Eesti arhitektuuri „kadunud laps”
4 minutit
Patrick Modiano
Xinhua / Sipa USA / Scanpix
Patrick Modiano hindamatu saladus
„Ma olen okupatsiooni sõnnikul võrsunud taim,” ütleb Patrick Modiano. „Ma nägin ilmavalgust mõni kuud pärast Prantsusmaa vabastamist, kuid sakslaste Pariis on öö, kust minu aeg sai alguse. Minu mälu eelneb minu sündimisele.”
2014. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat sündis 30. juulil 1945. aastal Pariisis. Tema isa oli itaalia päritolu juut, kes oli…
2014. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat sündis 30. juulil 1945. aastal Pariisis. Tema isa oli itaalia päritolu juut, kes oli…
5 minutit
Foto: Grete Veskiväli
Modernism ja panaraabia
Araabia maade usulis-poliitiliste keeristormide ning tänavuse Veneetsia biennaali teemapüstituse valguses võiks pilgu heita sealse modernistliku arhitektuuri problemaatikale. Biennaali kuraatori, arhitekti Rem Koolhaasi üleskutse küsida, mis meil on, kuidas me siia saime ning kuhu siit edasi läheme, andis araabia riikidele võimaluse saja aasta sündmuste sisekaemuseks.
Araabiakeelsete maade hulka kuulub 22 riiki Araabia…
Araabiakeelsete maade hulka kuulub 22 riiki Araabia…
4 minutit
Vaba ruum. Esseed digitaalsest & avalikust
Mario Carpo: „Mulle meeldib eestlaste optimism, et tehnoloogia abiga suudame luua parema homse päeva.”
3 minutit
TAB 2015
Marten Kaevats: „TABi visioonivõistluse eesmärk on pakkuda Viru väljakule uus lahendus.”
„TABi kuraatorivõistlusele esitatud töö oli väga tehnoloogiakeskne. Minu töö järgi esialgu kõrvale seetõttu, et idee oleks võinud žürii arvates olla rohkem ruumi- ja mitte nii tehnoloogiakeskne. Minule ongi aga see olemuslikult üks ja sama asi: tehnoloogia…
3 minutit
Alati noor Johnny B
Tutvusin Johnny B luulega ülikooli esimesel kursusel. Ilmselt oli see hea ajastus, sest luulemina teisitiolemisele rõhuv hoiak mõjus loetu taustal ootamatult intensiivselt ja põnevalt, mistõttu oli muljegi ehk sügavam, kui see oleks võinud olla mõnel hilisemal momendil. Jaan Isotamme ma ise ei tundnud, kuigi eks olnud mulgi ta tekstide, aga…
3 minutit
In memoriam: Heino Pars
Heino Pars
13. X 1925 – 08. X 2014
Heino Pars, nukufilmilavastaja ja maailmas silmapaistva animafilmi koolkonna üks alusepanijatest, sündis 1925. aastal looduse keskel Mulgimaal Mustlas. Suur Loodus võttis ta enese rüppe tagasi 8. oktoobril 2014.
Heino Parsi unistuste lapsepõlves andsid tooni valges õiemeres õunapuuaed, vaatlused jäätunud oja kaldal ning isamaalisest vaimust…
13. X 1925 – 08. X 2014
Heino Pars, nukufilmilavastaja ja maailmas silmapaistva animafilmi koolkonna üks alusepanijatest, sündis 1925. aastal looduse keskel Mulgimaal Mustlas. Suur Loodus võttis ta enese rüppe tagasi 8. oktoobril 2014.
Heino Parsi unistuste lapsepõlves andsid tooni valges õiemeres õunapuuaed, vaatlused jäätunud oja kaldal ning isamaalisest vaimust…
2 minutit
In memoriam: Ants Saluraid
Ants Saluraid
4. VIII 1948 – 5. X 2014
Lahkus klaverihäälestaja Ants Saluraid. Eesti klaverite hoidja – nõnda kirjeldas Eesti Muusikanõukogu tema elutööd, tunnustades 2011. aastal teda preemiaga olulise ja väljapaistva muusikategevuse eest. Saluraid tegutses aastakümneid selle muusikaelu kvaliteedile olulise, kõrget meisterlikkust nõudva eriala tipus, olles kauaaegne Estonia kontserdisaali esindusklaverite häälestaja…
4. VIII 1948 – 5. X 2014
Lahkus klaverihäälestaja Ants Saluraid. Eesti klaverite hoidja – nõnda kirjeldas Eesti Muusikanõukogu tema elutööd, tunnustades 2011. aastal teda preemiaga olulise ja väljapaistva muusikategevuse eest. Saluraid tegutses aastakümneid selle muusikaelu kvaliteedile olulise, kõrget meisterlikkust nõudva eriala tipus, olles kauaaegne Estonia kontserdisaali esindusklaverite häälestaja…
1 minut
In memoriam: Tarmo Leinatamm
Tarmo Leinatamm
2. IX 1957 – 13. X 2014
Vanemuislased on leinas, sest meie ridadest on lahkunud tore kolleeg ning andekas muusik, kellega koos on eri aegadel ära söödud mitu puuda soola.
Tarmo Leinatamm lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1981. aastal koorijuhina ning tema esimene töökoht oligi aastatel 1981–1991 Vanemuises, kus ta tegi…
2. IX 1957 – 13. X 2014
Vanemuislased on leinas, sest meie ridadest on lahkunud tore kolleeg ning andekas muusik, kellega koos on eri aegadel ära söödud mitu puuda soola.
Tarmo Leinatamm lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1981. aastal koorijuhina ning tema esimene töökoht oligi aastatel 1981–1991 Vanemuises, kus ta tegi…
1 minut
In memoriam: Eve Viilup
Eve Viilup
15. IV 1953 – 12. X 2014
Pühapäeval lahkus ootamatult Eesti Televisiooni kauaaegne lastesaadete toimetaja, lastesaadete toimetuse juht ning laste laulukultuuri ja laululoomingu edendaja Eve Viilup.
Eve Viilup jõudis oma elus teha suuri ja olulisi asju. Eesti Televisioonis asus Eve Viilup tööle 1976. aastal, pärast Tartu ülikooli lõpetamist. Tal oli…
15. IV 1953 – 12. X 2014
Pühapäeval lahkus ootamatult Eesti Televisiooni kauaaegne lastesaadete toimetaja, lastesaadete toimetuse juht ning laste laulukultuuri ja laululoomingu edendaja Eve Viilup.
Eve Viilup jõudis oma elus teha suuri ja olulisi asju. Eesti Televisioonis asus Eve Viilup tööle 1976. aastal, pärast Tartu ülikooli lõpetamist. Tal oli…
2 minutit
Tehnoloogia hoiab Joosepit (Gert Raudsep) ja Laurat (Maris Nõvak) küll endiselt linnaeluga ühenduses, aga metsakasvanud maastik pakub siiski igapäevasest reaalsusest pagemise üürikese võimaluse.
Higi ja tubaka lõhn
Mängufilm „Kirsitubakas” (Eesti 2014), režissöörid-stsenaristid Andres Maimik ja Katrin Maimik, operaator Mihkel Soe, Sten Šeripovi muusika. Osades Gert Raudsep, Maris Nõlvak, Maarja Jakobson, Getter Meresmaa, Anne Reemann jt. Linastub kinodes Artis, Sõprus, Coca-Cola Plaza, Cinamon, Solaris ja Ekraan.
CARMEN GRAY
„Mees peabki lõhnama higi ja tubaka järele. Mees peab lõhnama nagu mees,”…
CARMEN GRAY
„Mees peabki lõhnama higi ja tubaka järele. Mees peab lõhnama nagu mees,”…
5 minutit
Henry Miller ja filosoofia
Bloomsbury kirjastus tutvustamist ei vaja ning raamatu avaldamist seal võib pidada suureks kordaminekuks.
4 minutit
Matti Varik. Signaal. 1972, kips, õlivärv, orgklaas.
EKM
Eesti skulptuuri viimane kuldaeg
1960ndate ja 1970ndate skulptuuris on näha veel orgaaniline sild minevikuga.
7 minutit
Külma kätte jäetud modernist
Indrek Männiste: „Uuem Milleri uurijate põlvkond on seksuaalsuse küsimuse juurest edasi liikunud.”
Kaitsesid doktoritöö Henry Milleri teoste kohta Uus-Meremaal. Kuidas satub eestlane Uus-Meremaale doktorantuuri ja kuidas õnnestub avaldada raamat Bloomsbury egiidi all?
Indrek Männiste: See oli vist 2006. aastal, kui nägin Saksamaal Konstanzis õppides kusagil listis infot, et…
Indrek Männiste: See oli vist 2006. aastal, kui nägin Saksamaal Konstanzis õppides kusagil listis infot, et…
8 minutit
Sten Šeripov loodab, et „Kirsitubakal” läheb hästi.
Risto Kozer
Elu ongi ju üks suur improvisatsioon
Eile esilinastunud „Kirsitubaka” muusika on Sten Šeripovi värskeim töö.
7 minutit
Ekspressiivsuse teater
Roosade lindude ja pööraste hobuste järel sprintides said häbibarjäär ja ebamugavustunne natukeseks ületatud.
„Pink Flamingos, Crazy Horses” („Roosad flamingod, pöörased hobused”), idee autorid, koreograafid, lavastajad ja esitajad Renate Keerd ja Maria Ibarretxe (Hispaania). Esietendus 24. IX Kanuti gildi saalis.
Renate Keerd ja Maria Ibarretxe on toonud lavale…
Renate Keerd ja Maria Ibarretxe on toonud lavale…
3 minutit
Pealelend: Helen Melesk, fotomessi projektijuht
Telliskivi loomelinnaku Roheline saal oli oktoobri esimesel nädalavahetusel 3. – 5. X fotokunstnike ja nüüdisfotokunsti armastajate-huviliste päralt.
Viiendal fotomessil olid vaadata-osta kahekümne seitsme (foto)kunstniku tööd. Kolme päeva jooksul jagati eksponeeritud tööde kohta selgitusi, sai kuulata loenguid, kohtuda kunstnikega, osaleda töötubades. Nii on Eesti fotomess ikka käinud. Tänavuse fotokunsti messi projektijuht oli…
Viiendal fotomessil olid vaadata-osta kahekümne seitsme (foto)kunstniku tööd. Kolme päeva jooksul jagati eksponeeritud tööde kohta selgitusi, sai kuulata loenguid, kohtuda kunstnikega, osaleda töötubades. Nii on Eesti fotomess ikka käinud. Tänavuse fotokunsti messi projektijuht oli…
2 minutit
Stiil on inimene
Richard Kaljo nagu paljud teisedki tema põlvkonnakaaslased on oma kõrgperioodiks pidanud Pallase lõpetamise aega ja sellele järgnenud aastaid.
5 minutit
Kuumaastik koduköögis
Mängufilm „Maastik mitme kuuga” (Eesti 2014, 77 min), režissöör-stsenarist Jaan Toomik, operaator Mart Taniel, Mihkel Kleisi muusika. Osades Hendrik Toompere jr, Jaanika Juhanson, Garmen Tabor, Maria Avdjuško jt. Linastub kinodes Sõprus, Coca-Cola Plaza, Solaris, Artis, Ekraan ja Cinamon.
„Maastik mitme kuuga”. Juba filmi pealkirjas on intriig, millest on raske mööda vaadata.…
„Maastik mitme kuuga”. Juba filmi pealkirjas on intriig, millest on raske mööda vaadata.…
4 minutit
Tegelaste miimika – Agnese (Katariina Unt) ilmekad mõtlikud silmad ja Brandi (Ivo Uukkivi) eluraskustele varjupaigaks saanud sügavad murekurrud – tõstab suurde plaani punktvalgus.
Siim Vahur
Kompromissituse kõuekõmin
Kuigi suuresti kärbitud ja tihendatud, jääb „Brandi” lavastuse peategelaseks just sõna ning jäägitult kaasa tõmmatuna ibsenlikust kujundiküllusest ununeb näidendi sobimatus lavale.
5 minutit
Maastik allee ja võsaga
Jaan Toomiku debüüt segab realismi sürrealismiga, ärkvelolekut unenäoga.
Mängufilm „Maastik mitme kuuga” (Eesti 2014, 77 min), režissöör-stsenarist Jaan Toomik, operaator Mart Taniel, Mihkel Kleisi muusika. Osades Hendrik Toompere jr, Jaanika Juhanson, Garmen Tabor, Maria Avdjuško jt. Linastub kinodes Sõprus, Coca-Cola Plaza, Solaris, Artis, Ekraan ja Cinamon.
On pisut…
On pisut…
9 minutit
