2014-37 (3507)

Reform

Sirp vaatleb täna avatavat Vaba Lava mitmest vaatenurgast, nii arhitektuurilisest kui sisulisest.
Laiemalt analüüsib Vaba Lava loomisakti olulisust Ott Karulin, kes seab siiani eesti teatrielus domineerinud G8 monopoli kahtluse alla ning leiab, et Vaba Lava annab hea põhjuse senise riikliku rahastussüsteemi ülevaatamiseks.
Salasoovid? Avalikud soovid – mängu­filmikonverentsil „Kõik räägivad filmist” jäi kõlama…

Valmivast muinsuskaitseseadusest

Riigikogus vastu võetud strateegia „Säästev Eesti 21” (14. IX 2005) määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning näeb majanduse, keskkonna ja sotsiaalvaldkonna arengut kooskõlas üleilmsete („Agenda 21”) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Strateegia eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusnõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti…
Eesti teatri G8
2013. aastal andsid alalise mängupaigata teatrid 908 etendust, mis on 16% kõikidest eelmisel aastal Eestis antud etendustest ning mis kogusid 13% külastuste koguarvust.
Foto: Paco Ulman

Eesti teatri G8

Vaba Lava teatrimaja avamine ei lahenda vabatruppide kodutuse probleemi, kuid on väga suur samm selles suunas.
Vaba Lava avamine on ühe Eesti teatrisüsteemi arenguetapi kulminatsioon. Kui esimesed, veel nõukogude perioodi lõpuaastail ja kohe iseseisvuse taastamise järel loodud erateatrid nagu VAT, Von Krahl ja Theatrum on suuresti üle võtnud riigi omandis repertuaariteatrite…
Kuidas käivitada uut teatrit?
Sven Åge Birkeland: „BIT Teatergarasjen tekkis pakilisest vajadusest luua midagi uut idüllilisse Bergenisse, kus tollel ajal haigutas tummine igavus.”
Pressifoto

Kuidas käivitada uut teatrit?

BIT Teatergarasjeni kunstiline juht Sven Åge Birkeland: „Soovin, et publik oleks avatuma meelega, uudishimulikum, seikluslikum ja mängulisem, et neid huvitaks elu selle erisugustes avaldumisvormides.”
1980. aastate keskel tekkis Norras Bergenis akadeemiliste ringkondade ja kunstnike sünergiast viljakas kultuurikeskkond, mis oli norra nüüdisteatri arengus üliolulise tähtsusega. Sellelt pinnaselt sündis BIT Teatergarasjen,1 nüüdseks 25…
Eesti etenduskunstide naftaplatvorm ja korallrahu
Kristiina Reidolvi sõnul iseloomustavad Vaba Lava olemust kõige paremini sõnad „platvorm” ja „korallrahu”.
Foto: Paco Ulman

Eesti etenduskunstide naftaplatvorm ja korallrahu

Kristiina Reidolv: „Vaba Lava on selles mõttes aus erateater, et kõik, mis majas on, tuli ja tuleb meil endal välja võidelda.”
Tallinnas Telliskivi loomelinnakus avab täna uksed Vaba Lava teatrimaja, etenduskunstide keskus, mis eeskätt pakub esinemispaiga Eesti rohkem kui 30 professionaalsele väiketeatrile ja vabatrupile, millel see seni Tallinnas puudus. Vabal Laval…

Lööviakendest paistab

Vaba Lava sai Telliskivi loomelinnakus omale kodu.

Suur Lasnamäe

Lasnamäel elab 118394 inimest, see oleks Eesti suuruselt teine linn. Sellisel linnal ei ole ühte lugu ega ühte tõde. Ja ei tohikski olla niimoodi, ajaleheveergudel serveerituna, koju kätte tooduna. Seda linna tuleb ise vaatama ja uurima minna ning ise avastada, mis on tõsi, mis kujutelm.Kajakate tiibade siruulatus on võrdne Lasnamäe…

Lõputus meeles on nii segast kui selget

Ärge võtke seda näitust mõistuse, vaid tunnetega!
Andrus Joonase näitus „Meelesurfar” Tartu Kunstimajas kuni 21. IX.

GULAG meie kodus ehk laagrielust pereringis

Anne Daniela Rodgers ja Paul Rodgersi näitus „Suhteline narratiiv” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 29. IX.
Tallinna Kunstihoone galeriis avatud näitus jahutab tublisti lapsevanemaks saamise soovi. Ning sellisena ründab üht olulist tabude pesakonda: perekond, lapsepõlv, emadus, armastus ja turvatunne, süütalapsed, aiaäärne tänav, Midrimaa …

Disain ja tootearendus

Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli  ühise rahvusvahelise magistriõppeprogrammi suunad.
Diskussioonid disaini rollist me kõigi igapäevaelus ning veelgi enam disaini kasutamise võimalustest majanduse konkurentsivõime tõstmisel või avaliku sektori teenuste ja poliitika arendamisel on jõudnud ilmselt kõigi disainihuvilisteni. Üheks kuuldavamaks arutluse all disaini definitsioonidest on käsitlus disainist kui probleemide lahendamise distsipliinist. Teemasse süvenedes…

Tunnetades oma olemasolemise maailma

Ringo Ringvee, Lenni. Kujundanud Martin Pedanik. Teine trükk. Teater NO99, 2014. 168 lk.

Ilma(s)oleku hallus

Tõnis Vilu, Ilma. Toimetanud Tiina Hallik. Kujundanud Andres Rõhu. Tuum, 2014. 60 lk.

Eesti lugu Ille R. Liscinski luules

Ille R. Liscinski, Sädemed tuules. Toimetanud Anne Velliste. Kujundanud Rein Seppius. Aade, 2014. 136 lk.
Lisaks Rahva Raamatule on Pärnu südalinnas taas avatud Eesti suurima raamatukaupluste keti pood – Apollo. See paikneb kevadel valminud Pärnu Keskuses, sealsamas asub ka Apollo kino. Ille R. Liscinski (sündinud 1919. aastal) kunagise kodulinna raamatupoodides köidab…

Linnud meie parvest

See raamat on mõeldud eelkõige neile, kes tunnevad suure ja rikka vene kultuuri suhtes huvi ja tänulikku aukartust, sõltumata sellest, milline tsaar või peasekretär seda maad on valitsenud.
Margus Mikomägi, Minu venelased ehk ühe parve linnud. Koguja raamat 2. Toimetanud Sirje Endre ja Liine Jänes. Kujundanud Andres Tali. Kirjastus SE&JS, 2014.…

Uus

Järgmisel aastal möödub kaheksa sajandit ajast, mil üleilmsel Lateraani kirikukogul tutvustati siinseid alasid kui Maarjamaad. Selle olulise sündmuse tähistamise avavesprina sai Neitsi Maarja sündimise päeva eelõhtul 7. septembril Maarjaoru (Pirita) kloostri kirikus esiettekande Margo Kõlari „Maarjamaa vesper”. Teose esitasid Eesti Raadio laulustuudio tütarlastekoor, Püha Miikaeli poistekoor, Estonia Seltsi segakoor, Credo-Allika…

Mikomägi ja venelased. Maitsed

Margus Mikomägi uitab ringi, silmad punnis peas, ja temaga koos uitamine on avardav.Margus Mikomägi, Minu venelased ehk ühe parve linnud. Koguja raamat 2. Toimetanud Sirje Endre ja Liine Jänes. Kujundanud Andres Tali. Kirjastus SE&JS, 2014. 184 lk.

Heliloomingust on saamas aeganõudev hobi

Suurbritannias nüüdismuusikat edendav organisatsioon Sound and Music avaldas hiljuti heliloojate käekäiku käsitleva uuringu. 466 helilooja vastustest koosnenud uuringus tuvastati, et 66% heliloojatest ei pea teosetellimusi märkimisväärseks sissetulekuallikaks: 2013. aastal said küsitletud heliloojad keskmiselt 2,65 tellimust ja ühe tellimuse eest maksti neile keskmiselt 1392 Inglise naela (1741 eurot 63 senti). 1%…

Aeglane ja tundega loodud mood

Kolm märksõna Marit Ilisoni loomingu kohta Marit Ilisoni näitus „Magada tahaks” („Longing For Sleep”)  Draakoni galeriis kuni 20. IX.

Ilmutuslikud ja igatsevad Pärdi päevad

On mõneti paradoksaalne, kuid kindlasti ka rõõmustav, et niivõrd suur kuulajahuvi saadab muusikat, mis oma olemuselt on pigem sissepoole pööratud kui kõnemehelikult ekspansiivne.
Pärdi päevad Tallinnas 2. – 11. IX Jaani ja Niguliste kirikus ning Issanda Muutmise peakirikus: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Läti Raadio Koor, Vox Clamantis, Tallinna Kammerorkester, Sinfonietta Rīga, Eesti…

Kunst on Eestis suur projektipõhiselt rahastatud omaalgatus

Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Soomre kommenteerib kunsti rahastamist.
Eesti kunstiinstitutsioonidest on kultuuriministeeriumi muuseumide valdkonnast rahastatud kolm pärandiasutust: Eesti Kunstimuuseum ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Tallinnas ning Tartu Kunstimuuseum, kunstivaldkonna eelarverealt saavad tegevustoetust SA Tallinna Kunstihoone fond ja SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, lisaks rahastatakse Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni korraldamist. Toetusprogrammist „Kunstigaleriid” saab toetust…

Aktsioon „Teeme ära!” jazzivõtmes

Philly Joe’s on hea näide kodanikualgatusest ja tõestus sellest, et inimesi saab mobiliseerida astuma samme mitte üksnes millegi vastu, vaid ka millegi poolt.

Mida uut toob rütmimuusika õpetamine muusikahariduse paradigmasse?

30. septembril tähistab oma esimest sünnipäeva Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit (ERHL). Kuna uut juhatust sel aastal ei valita, siis tullakse kokku, et vaadata tagasi esimesele tegevusaastale, tutvuda arengusuundade ja -plaanidega ning arutleda teemal „Mida uut toob rütmimuusika õpetamine muusikahariduse paradigmasse?”. Mitmed küsimused, mis seisavad meie ees täna, ei ole ühe…

In memoriam: Ingrid Polding

Ei tunne maad, mis Peipsi rannalt …

Mullast oled sa võetud. Maajuttude kogumik. Koostanud ja toimetanud Margit Adorf. Kujundanud Jan Garshnek. Pegasus, 2013. 224 lk.
Üldmulje 17 nüüdisaegse eesti prosaisti koondkogust on mitmepalgeline. Tõsi, üldjuhul on autoritel maal halb olla. Enamikus juttudes valdab linnast tulnud mina- või peategelast maal äärmine ebakindlus, ekseldakse nii ümbruses kui ka iseendas.…

Sööst pöörasesse sotspornosse

Ilmar Särg, Pöörased lood. Kujundanud Jaan Särg, esi- ja tagakaas Ilmar Särg. Lambri Raamat, 2014. 244 lk.
Kardioloog Ilmar Särg on päris viljakas kirjamees, temalt on alates 1986. aastast ilmunud luulekogusid, lastelugusid, jutukogusid ja romaane. Särje 2001. aastal ilmunud romaan „Sada aastat armastust” pälvis Albu valla välja antava A. H. Tammsaare…

Kõik räägivad rahapuudusest

Mängufilmikonverents „Kõik räägivad filmist” 11. ja 12. septembril kinos Artis.
„Filmivaldkonnas on üle kolmesaja filmitegija, kuid meie positsioneerumine ühiskonnas on null,” kostis Eesti Filmi Instituudi (EFI) juht Edith Sepp äsjasel mängufilmikonverentsil vastuseks küsimusele, kust peaks tulema initsiatiiv, et filmiraha tekiks juurde. „Võib-olla me räägime liiga palju omavahel. Meil tuleb ühiskonnaga…

Otsingud Lido udus

Muljeid Veneetsia filmifestivalilt

Tuvi võitis lõvi

Roy Andersson: „Ma olen liiga vana, et olla elus pettunud.”
71. Veneetsia rahvusvaheline filmifestival lõppes teadaandega, mis tegi rõõmu nii ajakirjanikele kui ka musta huumori austajatele. Prantsuse helilooja Alexandre Desplat’ juhtimisel otsustas žürii koosseisus Joan Chen, Philip Gröning, Jessica Hausner, Jhumpa Lahiri, Sandy Powell, Tim Roth, Elia Sulejman ja Carlo Verdone…

Kuidas me esimest korda ei millestki midagi tegime

„Sa vist juba mõistad, miks ma helistan,” kõlab juhendaja Jaan Tiidemanni kaastundlik hääl teisel pool toru. „Aga see on ju ümmargune. Ja betoonist.”Iga Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri­tudeng saab esimese kursuse kevadsemestri vältel võimaluse süveneda inimese fundamentaalsesse vajadusesse varjuda.* Oma esimese disaini, varjualuse loome iseendale. Küsime, mis tekitab meis soovi varjuda. Proovime…

Kooseluseaduse poolt ja SE 650 vastu

Kui Ameerika filosoofil Sidney Morgenbesseril paluti kirjeldada, mis on tema arvates filosoofia ja mida tähendab olla filosoof, oli vastus: „Ma täpsustan mõnd mõistet. Ma teen mõned eristused. See on viis elatist teenida.” Kuigi Morgenbesser on tuntud oma tsitaatide humoorikuse poolest, on selles ütluses omajagu tõtt. Mõistete selge ja täpne kasutus…

SE 650 – arusaamatused ja segadused

Kavaldamine, mis oli mõeldud selleks, et samasooliste temaatika kergemini läbi läheks, on kaasa toonud pigem vastupidise tulemuse.
Riigikogu menetluses on eelnõu SE nr. 650, kooseluseaduse eelnõu, millega seoses on avaldatud vist juba sadu artikleid ja arvamusi. Need on kõik olnud huvitavad, autorid on esitanud oma mõtteid kõikvõimalike ühiskonna- ja perekonnaelu aspektide…

Keda me lollitame? Kas töö ja lapsed ei ole ühildatavad?

Kuidas luua peretoetuste ja teenuste süsteem selliselt, et ükski valik ei saaks karistada.
Pealkirjas toodud mõtte tõi välja Kalle Muuli koolialguse eelse nädalavahetuse „Olukorrast riigis” saate vanemahüvitisele pühendatud diskussioonis. Sellisest kompromissitusest innustatuna otsustasime kirjutada artikli, kus otsime vastust lihtsale küsimusele kas töö ja lapsed on ühildatavad. Ja miks üldse peaks olema?…

Kool ja õpikäsitus peavad muutuma

Kui uus õpikäsitus jõuab ideest teostuseni, on kool koht, kus nii õpilasel kui ka õpetajal on hea olla.
Viimased aastad on toonud haridusse diskussioone tekitanud mõiste – (uus) muutnud õpikäsitus. Ehkki muutunud (uue) õpikäsituse kriitikud rõhutavad, et tegemist ei ole millegi uuega ning uue õpikäsituse sarnased vaated on aktuaalsed olnud juba…

Kas Šoti viski saab iseseisvaks?

Kuulus šoti poeet Robert Burns, kes valiti  2009. aastal šoti telekanali STV korraldatud hääletusel suurimaks šotlaseks (Greatest Scot), seostas juba enam kui 230 aastat tagasi viski vabadusega. Kui süveneda viskitootmise ajalukku, on see seos ka täiesti olemas. Vabad rahvad ja inimesed teevad viskit, joovad seda ja ka laulavad sellest. Viskikultuur…
Sirp