Reform
Sirp vaatleb täna avatavat Vaba Lava mitmest vaatenurgast, nii arhitektuurilisest kui sisulisest.
Laiemalt analüüsib Vaba Lava loomisakti olulisust Ott Karulin, kes seab siiani eesti teatrielus domineerinud G8 monopoli kahtluse alla ning leiab, et Vaba Lava annab hea põhjuse senise riikliku rahastussüsteemi ülevaatamiseks.
Salasoovid? Avalikud soovid – mängufilmikonverentsil „Kõik räägivad filmist” jäi kõlama asjaolu, et kõik räägivad rahapuudusest, kunsti Eestis aga võibki…
Laiemalt analüüsib Vaba Lava loomisakti olulisust Ott Karulin, kes seab siiani eesti teatrielus domineerinud G8 monopoli kahtluse alla ning leiab, et Vaba Lava annab hea põhjuse senise riikliku rahastussüsteemi ülevaatamiseks.
Salasoovid? Avalikud soovid – mängufilmikonverentsil „Kõik räägivad filmist” jäi kõlama asjaolu, et kõik räägivad rahapuudusest, kunsti Eestis aga võibki…
1 minut
Valmivast muinsuskaitseseadusest
Riigikogus vastu võetud strateegia „Säästev Eesti 21” (14. IX 2005) määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning näeb majanduse, keskkonna ja sotsiaalvaldkonna arengut kooskõlas üleilmsete („Agenda 21”) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Strateegia eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusnõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega, öeldes,…
4 minutit
2013. aastal andsid alalise mängupaigata teatrid 908 etendust, mis on 16% kõikidest eelmisel aastal Eestis antud etendustest
ning mis kogusid 13% külastuste koguarvust.
Foto: Paco Ulman
Eesti teatri G8
Vaba Lava teatrimaja avamine ei lahenda vabatruppide kodutuse probleemi, kuid on väga suur samm selles suunas.
Vaba Lava avamine on ühe Eesti teatrisüsteemi arenguetapi kulminatsioon. Kui esimesed, veel nõukogude perioodi lõpuaastail ja kohe…
Vaba Lava avamine on ühe Eesti teatrisüsteemi arenguetapi kulminatsioon. Kui esimesed, veel nõukogude perioodi lõpuaastail ja kohe…
7 minutit
Sven Åge Birkeland: „BIT Teatergarasjen tekkis pakilisest vajadusest luua midagi uut idüllilisse Bergenisse,
kus tollel ajal haigutas tummine igavus.”
Pressifoto
Kuidas käivitada uut teatrit?
BIT Teatergarasjeni kunstiline juht Sven Åge Birkeland: „Soovin, et publik oleks avatuma meelega, uudishimulikum, seikluslikum ja mängulisem, et neid huvitaks elu selle erisugustes avaldumisvormides.”
1980. aastate keskel tekkis Norras Bergenis…
1980. aastate keskel tekkis Norras Bergenis…
8 minutit
Kristiina Reidolvi sõnul iseloomustavad Vaba Lava olemust kõige paremini sõnad „platvorm” ja „korallrahu”.
Foto: Paco Ulman
Eesti etenduskunstide naftaplatvorm ja korallrahu
Kristiina Reidolv: „Vaba Lava on selles mõttes aus erateater, et kõik, mis majas on, tuli ja tuleb meil endal välja võidelda.”
Tallinnas Telliskivi loomelinnakus avab täna uksed…
Tallinnas Telliskivi loomelinnakus avab täna uksed…
4 minutit
Suur Lasnamäe
Lasnamäel elab 118394 inimest, see oleks Eesti suuruselt teine linn. Sellisel linnal ei ole ühte lugu ega ühte tõde. Ja ei tohikski olla niimoodi, ajaleheveergudel serveerituna, koju kätte tooduna. Seda linna tuleb ise vaatama ja uurima minna ning ise avastada, mis on tõsi, mis kujutelm.
Kajakate tiibade siruulatus on võrdne Lasnamäe tüüpkorteri toa laiusega. Selleks, et valmis kajakad korterist…
Kajakate tiibade siruulatus on võrdne Lasnamäe tüüpkorteri toa laiusega. Selleks, et valmis kajakad korterist…
5 minutit
Lõputus meeles on nii segast kui selget
Ärge võtke seda näitust mõistuse, vaid tunnetega!
Andrus Joonase näitus „Meelesurfar” Tartu Kunstimajas kuni 21. IX.
Andrus Joonase näitus „Meelesurfar” Tartu Kunstimajas kuni 21. IX.
4 minutit
GULAG meie kodus ehk laagrielust pereringis
Anne Daniela Rodgers ja Paul Rodgersi näitus „Suhteline narratiiv” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 29. IX.
Tallinna Kunstihoone galeriis avatud näitus jahutab tublisti lapsevanemaks saamise soovi. Ning sellisena ründab üht olulist tabude pesakonda: perekond, lapsepõlv, emadus, armastus ja turvatunne, süütalapsed, aiaäärne tänav, Midrimaa . . . .
Tallinna Kunstihoone galeriis avatud näitus jahutab tublisti lapsevanemaks saamise soovi. Ning sellisena ründab üht olulist tabude pesakonda: perekond, lapsepõlv, emadus, armastus ja turvatunne, süütalapsed, aiaäärne tänav, Midrimaa . . . .
4 minutit
Disain ja tootearendus
Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli ühise rahvusvahelise magistriõppeprogrammi suunad.
Diskussioonid disaini rollist me kõigi igapäevaelus ning veelgi enam disaini kasutamise võimalustest majanduse konkurentsivõime tõstmisel või avaliku sektori teenuste ja poliitika arendamisel on jõudnud ilmselt kõigi disainihuvilisteni. Üheks kuuldavamaks arutluse all disaini definitsioonidest on käsitlus disainist kui probleemide lahendamise distsipliinist. Teemasse süvenedes tõusevad aga tulemuste kõrval tulipunkti traditsioonilise…
Diskussioonid disaini rollist me kõigi igapäevaelus ning veelgi enam disaini kasutamise võimalustest majanduse konkurentsivõime tõstmisel või avaliku sektori teenuste ja poliitika arendamisel on jõudnud ilmselt kõigi disainihuvilisteni. Üheks kuuldavamaks arutluse all disaini definitsioonidest on käsitlus disainist kui probleemide lahendamise distsipliinist. Teemasse süvenedes tõusevad aga tulemuste kõrval tulipunkti traditsioonilise…
3 minutit
Tunnetades oma olemasolemise maailma
Ringo Ringvee, Lenni. Kujundanud Martin Pedanik. Teine trükk. Teater NO99, 2014. 168 lk.
3 minutit
Ilma(s)oleku hallus
Tõnis Vilu, Ilma. Toimetanud Tiina Hallik. Kujundanud Andres Rõhu. Tuum, 2014. 60 lk.
3 minutit
Eesti lugu Ille R. Liscinski luules
Ille R. Liscinski, Sädemed tuules. Toimetanud Anne Velliste. Kujundanud Rein Seppius. Aade, 2014. 136 lk.
Lisaks Rahva Raamatule on Pärnu südalinnas taas avatud Eesti suurima raamatukaupluste keti pood – Apollo. See paikneb kevadel valminud Pärnu Keskuses, sealsamas asub ka Apollo kino. Ille R. Liscinski (sündinud 1919. aastal) kunagise kodulinna raamatupoodides köidab silma terve toaseina…
Lisaks Rahva Raamatule on Pärnu südalinnas taas avatud Eesti suurima raamatukaupluste keti pood – Apollo. See paikneb kevadel valminud Pärnu Keskuses, sealsamas asub ka Apollo kino. Ille R. Liscinski (sündinud 1919. aastal) kunagise kodulinna raamatupoodides köidab silma terve toaseina…
4 minutit
Linnud meie parvest
See raamat on mõeldud eelkõige neile, kes tunnevad suure ja rikka vene kultuuri suhtes huvi ja tänulikku aukartust, sõltumata sellest, milline tsaar või peasekretär seda maad on valitsenud.
Margus Mikomägi, Minu venelased ehk ühe parve linnud. Koguja raamat 2. Toimetanud Sirje Endre ja Liine Jänes. Kujundanud Andres Tali. Kirjastus SE&JS, 2014. 184 lk.
Veneviha on eesti ajakirjanduses tõusnud apogeesse.…
Margus Mikomägi, Minu venelased ehk ühe parve linnud. Koguja raamat 2. Toimetanud Sirje Endre ja Liine Jänes. Kujundanud Andres Tali. Kirjastus SE&JS, 2014. 184 lk.
Veneviha on eesti ajakirjanduses tõusnud apogeesse.…
3 minutit
Uus
Järgmisel aastal möödub kaheksa sajandit ajast, mil üleilmsel Lateraani kirikukogul tutvustati siinseid alasid kui Maarjamaad. Selle olulise sündmuse tähistamise avavesprina sai Neitsi Maarja sündimise päeva eelõhtul 7. septembril Maarjaoru (Pirita) kloostri kirikus esiettekande Margo Kõlari „Maarjamaa vesper”. Teose esitasid Eesti Raadio laulustuudio tütarlastekoor, Püha Miikaeli poistekoor, Estonia Seltsi segakoor, Credo-Allika kammerkoor, ansambel Heinavanker ja Eesti Kaitseväe orkester, eeslaulja oli Taniel…
2 minutit
Mikomägi ja venelased. Maitsed
Margus Mikomägi uitab ringi, silmad punnis peas, ja temaga koos uitamine on avardav.
Margus Mikomägi, Minu venelased ehk ühe parve linnud. Koguja raamat 2. Toimetanud Sirje Endre ja Liine Jänes. Kujundanud Andres Tali. Kirjastus SE&JS, 2014. 184 lk.
Margus Mikomägi, Minu venelased ehk ühe parve linnud. Koguja raamat 2. Toimetanud Sirje Endre ja Liine Jänes. Kujundanud Andres Tali. Kirjastus SE&JS, 2014. 184 lk.
4 minutit
Heliloomingust on saamas aeganõudev hobi
Suurbritannias nüüdismuusikat edendav organisatsioon Sound and Music avaldas hiljuti heliloojate käekäiku käsitleva uuringu. 466 helilooja vastustest koosnenud uuringus tuvastati, et 66% heliloojatest ei pea teosetellimusi märkimisväärseks sissetulekuallikaks: 2013. aastal said küsitletud heliloojad keskmiselt 2,65 tellimust ja ühe tellimuse eest maksti neile keskmiselt 1392 Inglise naela (1741 eurot 63 senti). 1% uuringus osalenutest…
3 minutit
Aeglane ja tundega loodud mood
Kolm märksõna Marit Ilisoni loomingu kohta Marit Ilisoni näitus „Magada tahaks” („Longing For Sleep”) Draakoni galeriis kuni 20. IX.
4 minutit
Ilmutuslikud ja igatsevad Pärdi päevad
On mõneti paradoksaalne, kuid kindlasti ka rõõmustav, et niivõrd suur kuulajahuvi saadab muusikat, mis oma olemuselt on pigem sissepoole pööratud kui kõnemehelikult ekspansiivne.
Pärdi päevad Tallinnas 2. – 11. IX Jaani ja Niguliste kirikus ning Issanda Muutmise peakirikus: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Läti Raadio Koor, Vox Clamantis, Tallinna Kammerorkester, Sinfonietta Rīga, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester,…
Pärdi päevad Tallinnas 2. – 11. IX Jaani ja Niguliste kirikus ning Issanda Muutmise peakirikus: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Läti Raadio Koor, Vox Clamantis, Tallinna Kammerorkester, Sinfonietta Rīga, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester,…
3 minutit
Kunst on Eestis suur projektipõhiselt rahastatud omaalgatus
Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Soomre kommenteerib kunsti rahastamist.
Eesti kunstiinstitutsioonidest on kultuuriministeeriumi muuseumide valdkonnast rahastatud kolm pärandiasutust: Eesti Kunstimuuseum ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Tallinnas ning Tartu Kunstimuuseum, kunstivaldkonna eelarverealt saavad tegevustoetust SA Tallinna Kunstihoone fond ja SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, lisaks rahastatakse Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni korraldamist.
Toetusprogrammist „Kunstigaleriid”…
Eesti kunstiinstitutsioonidest on kultuuriministeeriumi muuseumide valdkonnast rahastatud kolm pärandiasutust: Eesti Kunstimuuseum ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Tallinnas ning Tartu Kunstimuuseum, kunstivaldkonna eelarverealt saavad tegevustoetust SA Tallinna Kunstihoone fond ja SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, lisaks rahastatakse Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni korraldamist.
Toetusprogrammist „Kunstigaleriid”…
3 minutit
Aktsioon „Teeme ära!” jazzivõtmes
Philly Joe’s on hea näide kodanikualgatusest ja tõestus sellest, et inimesi saab mobiliseerida astuma samme mitte üksnes millegi vastu, vaid ka millegi poolt.
5 minutit
Mida uut toob rütmimuusika õpetamine muusikahariduse paradigmasse?
30. septembril tähistab oma esimest sünnipäeva Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit (ERHL). Kuna uut juhatust sel aastal ei valita, siis tullakse kokku, et vaadata tagasi esimesele tegevusaastale, tutvuda arengusuundade ja -plaanidega ning arutleda teemal „Mida uut toob rütmimuusika õpetamine muusikahariduse paradigmasse?”.
Mitmed küsimused, mis seisavad meie ees täna,…
Mitmed küsimused, mis seisavad meie ees täna,…
3 minutit
Ei tunne maad, mis Peipsi rannalt …
Mullast oled sa võetud. Maajuttude kogumik. Koostanud ja toimetanud Margit Adorf. Kujundanud Jan Garshnek. Pegasus, 2013. 224 lk.
Üldmulje 17 nüüdisaegse eesti prosaisti koondkogust on mitmepalgeline. Tõsi, üldjuhul on autoritel maal halb olla. Enamikus juttudes valdab linnast tulnud mina- või peategelast maal äärmine ebakindlus, ekseldakse nii ümbruses kui ka iseendas. Kujutatakse ängistust, üksindust…
Üldmulje 17 nüüdisaegse eesti prosaisti koondkogust on mitmepalgeline. Tõsi, üldjuhul on autoritel maal halb olla. Enamikus juttudes valdab linnast tulnud mina- või peategelast maal äärmine ebakindlus, ekseldakse nii ümbruses kui ka iseendas. Kujutatakse ängistust, üksindust…
7 minutit
Sööst pöörasesse sotspornosse
Ilmar Särg, Pöörased lood. Kujundanud Jaan Särg, esi- ja tagakaas Ilmar Särg. Lambri Raamat, 2014. 244 lk.
Kardioloog Ilmar Särg on päris viljakas kirjamees, temalt on alates 1986. aastast ilmunud luulekogusid, lastelugusid, jutukogusid ja romaane. Särje 2001. aastal ilmunud romaan „Sada aastat armastust” pälvis Albu valla välja antava A. H. Tammsaare nimelise kirjandusauhinna ja ühtekokku…
Kardioloog Ilmar Särg on päris viljakas kirjamees, temalt on alates 1986. aastast ilmunud luulekogusid, lastelugusid, jutukogusid ja romaane. Särje 2001. aastal ilmunud romaan „Sada aastat armastust” pälvis Albu valla välja antava A. H. Tammsaare nimelise kirjandusauhinna ja ühtekokku…
3 minutit
Kõik räägivad rahapuudusest
Mängufilmikonverents „Kõik räägivad filmist” 11. ja 12. septembril kinos Artis.
„Filmivaldkonnas on üle kolmesaja filmitegija, kuid meie positsioneerumine ühiskonnas on null,” kostis Eesti Filmi Instituudi (EFI) juht Edith Sepp äsjasel mängufilmikonverentsil vastuseks küsimusele, kust peaks tulema initsiatiiv, et filmiraha tekiks juurde. „Võib-olla me räägime liiga palju omavahel. Meil tuleb ühiskonnaga rohkem suhestuda. Vaatame hetkeks…
„Filmivaldkonnas on üle kolmesaja filmitegija, kuid meie positsioneerumine ühiskonnas on null,” kostis Eesti Filmi Instituudi (EFI) juht Edith Sepp äsjasel mängufilmikonverentsil vastuseks küsimusele, kust peaks tulema initsiatiiv, et filmiraha tekiks juurde. „Võib-olla me räägime liiga palju omavahel. Meil tuleb ühiskonnaga rohkem suhestuda. Vaatame hetkeks…
5 minutit
Tuvi võitis lõvi
Roy Andersson: „Ma olen liiga vana, et olla elus pettunud.”
71. Veneetsia rahvusvaheline filmifestival lõppes teadaandega, mis tegi rõõmu nii ajakirjanikele kui ka musta huumori austajatele. Prantsuse helilooja Alexandre Desplat’ juhtimisel otsustas žürii koosseisus Joan Chen, Philip Gröning, Jessica Hausner, Jhumpa Lahiri, Sandy Powell, Tim Roth, Elia Sulejman ja Carlo Verdone anda tähtsuselt kolmanda suure žüriipreemia Joshua Oppenheimeri…
71. Veneetsia rahvusvaheline filmifestival lõppes teadaandega, mis tegi rõõmu nii ajakirjanikele kui ka musta huumori austajatele. Prantsuse helilooja Alexandre Desplat’ juhtimisel otsustas žürii koosseisus Joan Chen, Philip Gröning, Jessica Hausner, Jhumpa Lahiri, Sandy Powell, Tim Roth, Elia Sulejman ja Carlo Verdone anda tähtsuselt kolmanda suure žüriipreemia Joshua Oppenheimeri…
2 minutit
Kuidas me esimest korda ei millestki midagi tegime
„Sa vist juba mõistad, miks ma helistan,” kõlab juhendaja Jaan Tiidemanni kaastundlik hääl teisel pool toru. „Aga see on ju ümmargune. Ja betoonist.”
Iga Eesti kunstiakadeemia arhitektuuritudeng saab esimese kursuse kevadsemestri vältel võimaluse süveneda inimese fundamentaalsesse vajadusesse varjuda.* Oma esimese disaini, varjualuse loome iseendale. Küsime, mis tekitab meis soovi varjuda. Proovime…
Iga Eesti kunstiakadeemia arhitektuuritudeng saab esimese kursuse kevadsemestri vältel võimaluse süveneda inimese fundamentaalsesse vajadusesse varjuda.* Oma esimese disaini, varjualuse loome iseendale. Küsime, mis tekitab meis soovi varjuda. Proovime…
3 minutit
Kooseluseaduse poolt ja SE 650 vastu
Kui Ameerika filosoofil Sidney Morgenbesseril paluti kirjeldada, mis on tema arvates filosoofia ja mida tähendab olla filosoof, oli vastus: „Ma täpsustan mõnd mõistet. Ma teen mõned eristused. See on viis elatist teenida.” Kuigi Morgenbesser on tuntud oma tsitaatide humoorikuse poolest, on selles ütluses omajagu tõtt. Mõistete selge ja täpne kasutus ning eristuste tegemine…
4 minutit
SE 650 – arusaamatused ja segadused
Kavaldamine, mis oli mõeldud selleks, et samasooliste temaatika kergemini läbi läheks, on kaasa toonud pigem vastupidise tulemuse.
Riigikogu menetluses on eelnõu SE nr. 650, kooseluseaduse eelnõu, millega seoses on avaldatud vist juba sadu artikleid ja arvamusi. Need on kõik olnud huvitavad, autorid on esitanud oma mõtteid kõikvõimalike ühiskonna- ja perekonnaelu aspektide kohta, tõukudes eelnõus…
Riigikogu menetluses on eelnõu SE nr. 650, kooseluseaduse eelnõu, millega seoses on avaldatud vist juba sadu artikleid ja arvamusi. Need on kõik olnud huvitavad, autorid on esitanud oma mõtteid kõikvõimalike ühiskonna- ja perekonnaelu aspektide kohta, tõukudes eelnõus…
9 minutit
Keda me lollitame? Kas töö ja lapsed ei ole ühildatavad?
Kuidas luua peretoetuste ja teenuste süsteem selliselt, et ükski valik ei saaks karistada.
Pealkirjas toodud mõtte tõi välja Kalle Muuli koolialguse eelse nädalavahetuse „Olukorrast riigis” saate vanemahüvitisele pühendatud diskussioonis. Sellisest kompromissitusest innustatuna otsustasime kirjutada artikli, kus otsime vastust lihtsale küsimusele kas töö ja lapsed on ühildatavad.
Ja miks üldse peaks…
Pealkirjas toodud mõtte tõi välja Kalle Muuli koolialguse eelse nädalavahetuse „Olukorrast riigis” saate vanemahüvitisele pühendatud diskussioonis. Sellisest kompromissitusest innustatuna otsustasime kirjutada artikli, kus otsime vastust lihtsale küsimusele kas töö ja lapsed on ühildatavad.
Ja miks üldse peaks…
10 minutit
Kool ja õpikäsitus peavad muutuma
Kui uus õpikäsitus jõuab ideest teostuseni, on kool koht, kus nii õpilasel kui ka õpetajal on hea olla.
Viimased aastad on toonud haridusse diskussioone tekitanud mõiste – (uus) muutnud õpikäsitus. Ehkki muutunud (uue) õpikäsituse kriitikud rõhutavad, et tegemist ei ole millegi uuega ning uue õpikäsituse sarnased vaated on aktuaalsed olnud juba aastakümneid, ei ole…
Viimased aastad on toonud haridusse diskussioone tekitanud mõiste – (uus) muutnud õpikäsitus. Ehkki muutunud (uue) õpikäsituse kriitikud rõhutavad, et tegemist ei ole millegi uuega ning uue õpikäsituse sarnased vaated on aktuaalsed olnud juba aastakümneid, ei ole…
5 minutit
Kas Šoti viski saab iseseisvaks?
Kuulus šoti poeet Robert Burns, kes valiti 2009. aastal šoti telekanali STV korraldatud hääletusel suurimaks šotlaseks (Greatest Scot), seostas juba enam kui 230 aastat tagasi viski vabadusega. Kui süveneda viskitootmise ajalukku, on see seos ka täiesti olemas. Vabad rahvad ja inimesed teevad viskit, joovad seda ja ka laulavad sellest. Viskikultuur kuulub orgaaniliselt kokku viski…
4 minutit
