Urmas Vadi
Alatskivil Liivi muuseumi rehe alla esietendub 31. juulil Urmas Vadi kirjutatud-lavastatud „Kus sa oled, Juhan Liiv?”. Lavastuse kunstnik on Liisi Eelmaa, muusika ja laulud on Jaan Pehkilt, mängivad Raivo E. Tamm, Aarne Soro, Klaudia Tiitsmaa ja Jaan Pehk.
4 minutit
Oleg Sapožnin
Oleg Sapožnin
27. XII 1931 – 2. VII 2014
2. juunil lahkus meie hulgast Oleg Sapožnin, kelle elutöö saavutuste hulgas on aastad 1981–1994 Riikliku Filharmoonia ja Eesti Kontserdi direktorina.
27. XII 1931 – 2. VII 2014
2. juunil lahkus meie hulgast Oleg Sapožnin, kelle elutöö saavutuste hulgas on aastad 1981–1994 Riikliku Filharmoonia ja Eesti Kontserdi direktorina.
1 minut
Soome lahe tervis
Suletus teeb Läänemerest unikaalse veekogu. Tegemist on maailma suurima riimveelise veekoguga.
Koos jagavad elukeskkonda ning ühiselt vastutavad Soome lahe tervise eest eelkõige kolm laheäärset maad – Eesti, Soome ja Venemaa. Käesolev aasta ongi pühendatud ühisele Soome lahele eesmärgiga teha koos tööd puhtama ja tervema tuleviku nimel. Aeg on õige, sest oleme jõudnud punkti, kus industriaal-ühiskonna loodust hävitav käitumine…
Koos jagavad elukeskkonda ning ühiselt vastutavad Soome lahe tervise eest eelkõige kolm laheäärset maad – Eesti, Soome ja Venemaa. Käesolev aasta ongi pühendatud ühisele Soome lahele eesmärgiga teha koos tööd puhtama ja tervema tuleviku nimel. Aeg on õige, sest oleme jõudnud punkti, kus industriaal-ühiskonna loodust hävitav käitumine…
6 minutit
Tarbimine, reklaam ja isiksuseomadused
Me reklaamime oma väärtusi sellega, kui ostame tooteid-teenuseid ja demonstreerime neid kaaslastele.
Tänapäeva kapitalistlik ühiskond on üles ehitatud tarbimisele. See on majanduse alustala: tarbimine tekitab nõudluse, nõudlus on aluseks tootmisele, tootmine annab töökohti, töökohad annavad palka, palga eest saab tarbida. Ja kuskilt sellest tsüklist tuleb imepärasel moel välja majanduskasv, mis määrab riikide jõukuse ja…
Tänapäeva kapitalistlik ühiskond on üles ehitatud tarbimisele. See on majanduse alustala: tarbimine tekitab nõudluse, nõudlus on aluseks tootmisele, tootmine annab töökohti, töökohad annavad palka, palga eest saab tarbida. Ja kuskilt sellest tsüklist tuleb imepärasel moel välja majanduskasv, mis määrab riikide jõukuse ja…
7 minutit
Ülevoolav muinasjutuline kirjandus
Raamatust varjatud struktuure ja tähendusi otsiv kirjanduskriitik on nagu konspiratsiooniteoreetik, muidugi mööndusega, et ta on seda kõigest omaenda erialaselt piiratud valdkonnas. Mis jääb tal üle, kui satub autorile, kes ta samas mängus üle trumpab?
4 minutit
Eesti novell Prantsusmaal
Andrus Kiviräha „Mees, kes teadis ussisõnu” ei ole ainus eesti proosateos, mis prantslasi köidab – tähelepanu on pälvinud ka eesti lühiproosa.
1 minut
Pilgukunstniku deemonlik elutarkus
Mait Vaigu kirjutisi tervikuna iseloomustab justkui mitmehäälne rabedus: teatav murenev-kärsitu viis heita kõrvalpilke, mis on korraga nii ammendamatud kui ka ilmeksimatult äratuntavad. Sellest tundliku närvikavaga loomingust on seni välja koorunud kahe teose jagu materjali. On siis aeg omasoodu küps „Tööpäeva lõpuks”, mis sisaldab kaheksat lühiproosapala aastatest 1997–2013?
3 minutit
Heinsaar nagu Heinsaar ikka, ainult et täitsa teistmoodi
Mehis Heinsaar on üks neid kirjanikke, kellele on palju ette heidetud, et ta ei üllata. Iga raamatu puhul on ikka ja jälle neid, kelle arvamuse võib kokku võtta umbes järgmiselt: eks ta kirjuta ju hästi, klassikaliselt tugev Heinsaar, aga vaat järgmisele astmele ei ole jälle suutnud tõusta. Ja mõneti…
3 minutit
Jarmuschi anakronismide igavene ilu
„Miles Davis” on teataval määral müütiline suurus, sõltumata sellest, kas tema trompeti hääl sinu kõrvus kajab või mitte.
Hasso Krull
Hüvasti ja tere taas, nagu ikka.
Roger Zelazny
1.
Jim Jarmusch on alati oma filmides asju jälginud “teise” vaatepunktist. Talle meeldib end asetatada erinevuste ja vastuolude kohtumispaika, piiride vahele, andes nõnda mõista, et tegelikult on siin ilmas kogu…
Hasso Krull
Hüvasti ja tere taas, nagu ikka.
Roger Zelazny
1.
Jim Jarmusch on alati oma filmides asju jälginud “teise” vaatepunktist. Talle meeldib end asetatada erinevuste ja vastuolude kohtumispaika, piiride vahele, andes nõnda mõista, et tegelikult on siin ilmas kogu…
6 minutit
Raske on olla patrioot
Ukraina ja Vene filmid Karlovy Vary filmifestivalil
„Algus võttis kaua aega,” ütles mu sõber kinost lahkudes kirjeldamaks Ukraina režissööri Sergei Loznitsa viimast filmi „Maidan”. Ometi tagab selle meisterlikult tehtud filmi tugeva mõju just mõõdetud tempo. „Maidan” näitab Kiievi Vabaduse väljaku sündmuste eskaleerumist protestist revolutsiooniks. See oli esimene film, mida ma nägin Karlovy Vary filmifestivalil, üritusel, mis toimus…
„Algus võttis kaua aega,” ütles mu sõber kinost lahkudes kirjeldamaks Ukraina režissööri Sergei Loznitsa viimast filmi „Maidan”. Ometi tagab selle meisterlikult tehtud filmi tugeva mõju just mõõdetud tempo. „Maidan” näitab Kiievi Vabaduse väljaku sündmuste eskaleerumist protestist revolutsiooniks. See oli esimene film, mida ma nägin Karlovy Vary filmifestivalil, üritusel, mis toimus…
4 minutit
Parru on muutunud
„Baltoscandal” häirib ka üksi palju rohkem
Kui peaksin kunagi võtma endale korraga kolm koera, plaanin panna neile nimeks Paradigma, Narratiiv ja Diskursus ehk vastavalt siis Parru, Narru ja Disku – mõnus kodumaja trepilt neid sedaviisi kutsuda. „Baltoscandali” kuraator ja peakorraldaja Priit Raud selgitas intervjuus Sirbile (20. VI), kuidas liigitada vaatamisharjumuse ja -soovi põhjal festivali külalisi.
Kui peaksin kunagi võtma endale korraga kolm koera, plaanin panna neile nimeks Paradigma, Narratiiv ja Diskursus ehk vastavalt siis Parru, Narru ja Disku – mõnus kodumaja trepilt neid sedaviisi kutsuda. „Baltoscandali” kuraator ja peakorraldaja Priit Raud selgitas intervjuus Sirbile (20. VI), kuidas liigitada vaatamisharjumuse ja -soovi põhjal festivali külalisi.
2 minutit
Creatio ex nihilo
„Baltoscandal” häirib ka üksi palju rohkem
Kes ei tahaks lapsena saada mustkunstnikuks? See, mida maag korda saadab, on lähedane lapse imaginaarsele maa-ilmapildile, milles imed on tavapärasus, asjad tekivad lihtsalt kuskilt, jänesed elavad kõvakübaras ning väikesed tüdrukud käivad aeg-ajalt peegli taga. Mustkunstnik on liikumatu liigutaja, nähtava ja nähtamatu maailma vahemees. Nojah, ühel päeval saad teadlikuks lapsepõlveiidoli paunakesest väikeste silmamoondusvidinatega,…
Kes ei tahaks lapsena saada mustkunstnikuks? See, mida maag korda saadab, on lähedane lapse imaginaarsele maa-ilmapildile, milles imed on tavapärasus, asjad tekivad lihtsalt kuskilt, jänesed elavad kõvakübaras ning väikesed tüdrukud käivad aeg-ajalt peegli taga. Mustkunstnik on liikumatu liigutaja, nähtava ja nähtamatu maailma vahemees. Nojah, ühel päeval saad teadlikuks lapsepõlveiidoli paunakesest väikeste silmamoondusvidinatega,…
4 minutit
Uue vaataja festival
„Baltoscandal” häirib ka üksi palju rohkem
Viimasel seitsmel „Baltoscandalil” käinuna tuleb tõdeda, et see festival on olnud mulle tänuväärseks silmaringi laiendajaks ja teatrimõtte avardajaks. Ja seda ilma turismita. Polegi oluline, kas pärast „Baltoscandalitel” kogetut on minu vaade teatrile avar, kõõrdsilmne või on see hoopis kitsenenud-kontsentreerunud selliseks, et tean hästi, mida ma etendaja-vaataja ning aeg-ruumi suhtest ootan ning…
Viimasel seitsmel „Baltoscandalil” käinuna tuleb tõdeda, et see festival on olnud mulle tänuväärseks silmaringi laiendajaks ja teatrimõtte avardajaks. Ja seda ilma turismita. Polegi oluline, kas pärast „Baltoscandalitel” kogetut on minu vaade teatrile avar, kõõrdsilmne või on see hoopis kitsenenud-kontsentreerunud selliseks, et tean hästi, mida ma etendaja-vaataja ning aeg-ruumi suhtest ootan ning…
2 minutit
Monofoonia ja polüfoonia, tarva ja traktori taustal
„Baltoscandal” häirib ka üksi palju rohkem
Mulle on see Rakvere tarvas seal mäe otsas alati meeldinud. Ebanormaalselt suur traktor teatri ees meeldis ka. Üldse kontrastid on sümpaatsed, muidugi. Kui toimub selline festival nagu „Baltoscandal”, kus esiteks tuleb vaadata mitu etendust päevas ja teiseks on teada, et suhtlemisdefitsiiti õhtuti oodata ei ole,…
Mulle on see Rakvere tarvas seal mäe otsas alati meeldinud. Ebanormaalselt suur traktor teatri ees meeldis ka. Üldse kontrastid on sümpaatsed, muidugi. Kui toimub selline festival nagu „Baltoscandal”, kus esiteks tuleb vaadata mitu etendust päevas ja teiseks on teada, et suhtlemisdefitsiiti õhtuti oodata ei ole,…
3 minutit
Pilveatlas, mille sisse on hea ära kaduda
„Baltoscandal” häirib ka üksi palju rohkem
Kui üks skulptuur Rakvere Vallimäel häirib paljusid inimesi, siis „Kilomeeter skulptuuri” häirib rohkem. „Baltoscandal” on ikka püüdnud kaasata festivalimelusse ka kohalikke: aastate eest korraldati õhtuseid kontserte, mille külastatavus oli kordades suurem kui festivalietendustel; kuraator Priit Raud on ikka toonud programmi lavastusi, mida on võimalik esitada linnaruumis või…
Kui üks skulptuur Rakvere Vallimäel häirib paljusid inimesi, siis „Kilomeeter skulptuuri” häirib rohkem. „Baltoscandal” on ikka püüdnud kaasata festivalimelusse ka kohalikke: aastate eest korraldati õhtuseid kontserte, mille külastatavus oli kordades suurem kui festivalietendustel; kuraator Priit Raud on ikka toonud programmi lavastusi, mida on võimalik esitada linnaruumis või…
1 minut
Helsingi kunstimuuseumiareen tõusulainel
„Lõputult vonklev, paindes, kumer, tühi ja ovaalne, aga mitte hetkekski lõtv. Arhitektuuripärl,” iseloomustab Bilbao Guggenheimi kunstimuuseumi endine filmikriitik, toimetaja, Soome poliitika ja turumajanduse mõttekoja EVA juht Matti Apunen, kes on tunnistanud 2011. aasta oktoobris ajalehes Helsingin Sanomat, et usub nii ideesse kui ka Bilbao muuseumi üle maailma tuntud Kanada-Ameerika staararhitekti, 85aastasesse Frank…
3 minutit
Al Paldroki edu pant
Al Paldrok ehk Anonymous Boh on tulnud välja oma kümne käsuga, praegusaegsete ellujäämise reeglitega. Ta on illustreerinud need käsud performance’ite fotodokumentatsioonide visualiseeringuga ning nagu seisab selgitavas tekstis „visualiseering on tuletatud (anonüümse grupi) lõpututest reisidest (Euroopa, Aasia, Ameerika) avatud maastikel”.
1 minut
Tasakaalu tabelid
Näitus annab hea ettekujutuse Andres Toltsi loomingu põhimõtetest. 2009. aasta intervjuus Eero Epnerile on kunstnik öelnud, et ta on alati olnud huvitatud võimalustest, mis tekivad abstraktsiooni ja reaalsuse omavahelisest kooslusest. Abstraktsioon on kunstiline võte, mis võib lähtuda tegelikkusest (konkreetsest objektist), väljendada skemaatiliselt teatavaid ideid või teha nähtavaks tundeid. Reaalsus, mida kujutatakse pildiruumis, omandab kujutamise aktiga tavapärasest erineva…
2 minutit
Teaduskunsti võimalustest ja piiridest
Tarbekunstimuuseumis leiab aset näitus, mis ühendab nii kunstis kui ka teaduses tegutsevaid loovinimesi. Ettevõtmine on nimetatud risoobiks, mis on tuletatud „risoomist” ja „topos’est”. Selge definitsiooni annab risoobile kataloogis üks sündmuse organisaatoritest Veronika Valk: „Risoopse uurimuse potentsiaal lasub tänu selle hübriidsele olemusele nii kunstnike, disainerite, teadlaste kui inseneride kujutlusvõime avardamises.” Teine oluline näitusega seotud…
4 minutit
Õigus maastikule
„Eestis valitseb valdavalt keskkonnasõbralik tarbimismudel. Elukeskkond on avar ja ilus ning mitte ülearu korrastatud ruum. Inimene tajub, et eluks on vajalik puhas keskkond, et loodusel on elu kvaliteedile positiivne mõju. On kadunud valglinnastumise trend. Tehiskeskkond ei domineeri rohelise elukeskkonna üle, säilinud on ka puutumatu loodusega alad. Elukeskkonna planeerimisel võetakse arvesse tervislikkuse aspekt.” Tundub liiga ilus? See on…
4 minutit
Naat ja õunapuud: maastikuarhitektuuri argipäevast
Oleme paaril viimasel sügisel maastikuarhitektuuri esmakursuslastelt küsinud, kas nad on Eestis näinud maastikuarhitektuuri – kui jah, siis kus ja mida. Mõned oskavad oma kohtumisi meenutada, teised jäävad aga hätta. Maastikuarhitektuuri õppe tulevikuväljavaated võib jagada kaheks: pessimist ütleks, et kui me siiani oleme maastikuarhitektuurita läbi saanud, siis saame ka edaspidi, optimist…
4 minutit
Härm ja Külm
Anders Härmi kuraatoriprojekti tööd on elus ja elust enesest.
Esimese hooga kohe trepist üles nii kõrgele kui saab ja Neeme Külma „Majja”. Mis see Härm mõtles, kui sellise näituse Slavoj Žižeki fantaasia-argipäeva mõistujutule üles ehitas? Härm ütleb näituse bukletis, et „see ei ole arhitektuurinäitus, see on näitus arhitektuurist”. Kuid „Maja” hakkab Härmi näituse-ideele jõuga vastu, ronib jalgu- ja peadpidi…
Esimese hooga kohe trepist üles nii kõrgele kui saab ja Neeme Külma „Majja”. Mis see Härm mõtles, kui sellise näituse Slavoj Žižeki fantaasia-argipäeva mõistujutule üles ehitas? Härm ütleb näituse bukletis, et „see ei ole arhitektuurinäitus, see on näitus arhitektuurist”. Kuid „Maja” hakkab Härmi näituse-ideele jõuga vastu, ronib jalgu- ja peadpidi…
3 minutit
EV 100
Tore, et Eesti Vabariigi väärika juubeliaasta arhitektuuriprogrammiga „Hea avalik ruum” on jõutud tõdemuseni, et peale võimsate metsade, maagiliste rabade ja meditatiivsete põldude tasub väärtustada ka inimtekkelist tehiskeskkonda ning nooleteravik on suunanud avaliku ruumi korrastamisele ja väärtustamisele. Eriti oluline on see ajaloolistes asumites – tänapäeva linnades –, kus tuleb tegeleda majadevahelise
1 minut
Amuusiast ja normaaltaju piiridest
Vastuvõtlikkus muusikale paistab olevat midagi väga elementaarset, ja teadupoolest on see tõesti üks kaasasündinud võime. Väidetavalt suudavad juba kuuekuused väikelapsed eristada keerukaid rütmistruktuure ja ilmutavad märke absoluutsest kuulmisest (hiljem need võimed stimulatsiooni puudumisel tuhmistuvad), reageerivad helistikulistele suhetele ja dissonantsetele intervallidele. Seda kummalisem on, et teatud protsendil inimestest muusikataju üldsegi puudub – nad on amuusikud.…
2 minutit
Veel muusikalisest loovusest
Seda lugu ärgitas mind kirjutama 6. VI Sirbis avaldatud teade Eesti muusikafondi ja heliloojate liidu korraldatavast loomelaborist muusika- ja huvikoolide vanemate klasside ning gümnaasiumi ja keskastme õpilastele. Loovuse suvekoolis käiakse 4. – 8. VIII Viljandi muusikakoolis ja Viljandi kultuuriakadeemia muusikamajas.
3 minutit
Lapsed ja vanamuusika
Ajaloolise interpretatsiooni õpetamisest koolides
Kahes Eesti linnas – Haapsalus ja Viljandis – käib praegu suur rahvusvaheline vanamuusikafestival. Kas teate, et need ei olegi ainsad Eestis, et on ka kohalikul tasandil toimuvaid muusikapidusid. Kuressaarel on oma, nüüdsest ajatu muusika festival ning ka Rakverre oodatakse aeg-ajalt vanamuusikasõpru, festivalile „Fiori musicali”. Nende ettevõtmiste taga seisavad laste muusika-/huvikoolid, täpsemalt seal tegutsevad…
Kahes Eesti linnas – Haapsalus ja Viljandis – käib praegu suur rahvusvaheline vanamuusikafestival. Kas teate, et need ei olegi ainsad Eestis, et on ka kohalikul tasandil toimuvaid muusikapidusid. Kuressaarel on oma, nüüdsest ajatu muusika festival ning ka Rakverre oodatakse aeg-ajalt vanamuusikasõpru, festivalile „Fiori musicali”. Nende ettevõtmiste taga seisavad laste muusika-/huvikoolid, täpsemalt seal tegutsevad…
3 minutit
Loomingulisus koos vastutusega
Vastab Kiili vanamuusikaansambli juht Heili Meibaum.
Kiili vanamuusikaansambel tähistas mullu 10. tegevusaastat. Teid võib vist lugeda üheks Eesti järjepidevamalt tegutsevaks vanamuusikakoosluseks, kes tuuritab ja plaadistab nagu päris, ja seejuures on ju mängijateks lapsed. Kui palju lapsi on selle aja jooksul ansamblist läbi käinud? Kuidas seejuures hoida püsivalt head taset?
Heili Meibaum: Aegade jooksul on ansamblist läbi…
Kiili vanamuusikaansambel tähistas mullu 10. tegevusaastat. Teid võib vist lugeda üheks Eesti järjepidevamalt tegutsevaks vanamuusikakoosluseks, kes tuuritab ja plaadistab nagu päris, ja seejuures on ju mängijateks lapsed. Kui palju lapsi on selle aja jooksul ansamblist läbi käinud? Kuidas seejuures hoida püsivalt head taset?
Heili Meibaum: Aegade jooksul on ansamblist läbi…
3 minutit
„Taanieli mäng” – peast ja eesti keeles
Pealkirjas nimetatu on juba iseenesest fenomenaalne. Lisagem veel, et esitajateks olid lauljate-näitlejatena valdavalt lapsed, lugu otsast otsani viimistletud nii pillimängu, laulu kui lavastusliku poole pealt. Ajaloolised instrumendid, stiilsed kostüümid, võitluskunst, ootamatud efektid – seda kõike võis näha 14. juuni õhtul Kuressaare Laurentiuse kirikus Ajatu muusika festivalil, kui publiku ees rullus lahti…
2 minutit
Analüütiline ja kontinentaalne filosoofia pole sama distsipliin
Intervjuu François Recanatiga
Kuidas jõudsite filosoofia juurde? Kes olid teie õpetajad?
François Recanati: Ma olen peamiselt iseõppija. Raamatuid lugedes kujunes mul huvi abstraktse mõtlemise vastu. Ma ei arva, et ülikooli õppejõud mind eriti mõjutasid, kuna käisin ülikoolis kohe pärast 1968. aastat, üliõpilasrevolutsiooni aega. Neil aastatel, kui ma filosoofiat õppisin,…
Kuidas jõudsite filosoofia juurde? Kes olid teie õpetajad?
François Recanati: Ma olen peamiselt iseõppija. Raamatuid lugedes kujunes mul huvi abstraktse mõtlemise vastu. Ma ei arva, et ülikooli õppejõud mind eriti mõjutasid, kuna käisin ülikoolis kohe pärast 1968. aastat, üliõpilasrevolutsiooni aega. Neil aastatel, kui ma filosoofiat õppisin,…
6 minutit
Analüütiline ja kontinentaalne filosoofia pole sama distsipliin
Intervjuu François Recanatiga
Kuidas jõudsite filosoofia juurde? Kes olid teie õpetajad?
François Recanati: Ma olen peamiselt iseõppija. Raamatuid lugedes kujunes mul huvi abstraktse mõtlemise vastu. Ma ei arva, et ülikooli õppejõud mind eriti mõjutasid, kuna käisin ülikoolis kohe pärast 1968. aastat, üliõpilasrevolutsiooni aega. Neil aastatel, kui ma filosoofiat õppisin,…
Kuidas jõudsite filosoofia juurde? Kes olid teie õpetajad?
François Recanati: Ma olen peamiselt iseõppija. Raamatuid lugedes kujunes mul huvi abstraktse mõtlemise vastu. Ma ei arva, et ülikooli õppejõud mind eriti mõjutasid, kuna käisin ülikoolis kohe pärast 1968. aastat, üliõpilasrevolutsiooni aega. Neil aastatel, kui ma filosoofiat õppisin,…
6 minutit
Modernse maailmapildi hullusärgis
1.
Bruno Latour – filosoof, antropoloog, teaduse ja tehnika sotsioloog – on viimase 35 aasta vältel väsimatult tegelenud mis tahes traditsioonilistele mõttevooludele kinda heitmisega. Toimijavõrgustiku teooria (actor-network theory) ühe loojana on Latouri ning tema mõttekaaslaste lähenemisviis sõnastatav kolmeastmelise retseptina:
Bruno Latour – filosoof, antropoloog, teaduse ja tehnika sotsioloog – on viimase 35 aasta vältel väsimatult tegelenud mis tahes traditsioonilistele mõttevooludele kinda heitmisega. Toimijavõrgustiku teooria (actor-network theory) ühe loojana on Latouri ning tema mõttekaaslaste lähenemisviis sõnastatav kolmeastmelise retseptina:
6 minutit
Reaalsuse ja representatsiooni vahel
1.
Üks XX sajandi üldistusvõimelisemaid romaane pandi kirja eelmise aastasaja kolmandal ja neljandal kümnendil. Sellest hoolimata ulatub teose ettenägelikkus ning valgusse heidetud probleemide iseloom jõuliselt tänapäeva, valmistades iroonia ning ülima tundlikkusega ette küsimust progressi – ühelt poolt maailmaterviku, ühiskonna ja inimese kui liigi, teiselt poolt indiviidi isikliku pürgimuse aluste mõttekusest; selle mõttekuse vundamendi võimalikkusest…
Üks XX sajandi üldistusvõimelisemaid romaane pandi kirja eelmise aastasaja kolmandal ja neljandal kümnendil. Sellest hoolimata ulatub teose ettenägelikkus ning valgusse heidetud probleemide iseloom jõuliselt tänapäeva, valmistades iroonia ning ülima tundlikkusega ette küsimust progressi – ühelt poolt maailmaterviku, ühiskonna ja inimese kui liigi, teiselt poolt indiviidi isikliku pürgimuse aluste mõttekusest; selle mõttekuse vundamendi võimalikkusest…
11 minutit
Fregest, saateks „Aritmeetika alustele”
Uue loogika loomise eesmärk Frege jaoks oli anda kindel alus aritmeetikale.
Gottlob Frege (1848–1925) oli saksa matemaatik ja loogik, keda peetakse üsna üksmeelselt nn analüütilise filosoofia rajajaks. Mille poolest on ta aga oluline tänapäeval? Püüan siin väga lühidalt markeerida Frege olulisemaid vaateid ja nende ajaloolist tagapõhja.
Gottlob Frege (1848–1925) oli saksa matemaatik ja loogik, keda peetakse üsna üksmeelselt nn analüütilise filosoofia rajajaks. Mille poolest on ta aga oluline tänapäeval? Püüan siin väga lühidalt markeerida Frege olulisemaid vaateid ja nende ajaloolist tagapõhja.
5 minutit
Energiavabaduse poole
Saare Kareda artikkel „Energiavabaduse juured” (Sirp, 4. VII) toob lugejateni mõtteid energeetikasektori arengust ja veel tõestamist vajavatest tehnoloogiatest. Pean vajalikuks täiendavalt selgitada selle sektori olemust ja ka taastuvenergia lahendusi, millest tõepoolest on kasu.
Alates 1970. aastatest tarbib inimkond rohkem loodusressursse kui loodus suudab taastoota – elame tuleviku arvelt. Vaja on üle minna loodusressursside jätkusuutlikule kasutamisele ja taastuvatele…
Alates 1970. aastatest tarbib inimkond rohkem loodusressursse kui loodus suudab taastoota – elame tuleviku arvelt. Vaja on üle minna loodusressursside jätkusuutlikule kasutamisele ja taastuvatele…
4 minutit
Kaks kultuuri
Sirbi avaloos mainib filmikriitik Martin Oja teadlase ja kirjaniku C. P. Snow kuulsat 1959. aasta loengut „Kaks kultuuri”, mille teemaks on humanitaar- ja reaalteaduste suhe. Muu hulgas tuleb Snow välja mõttega, et termodünaamika…
1 minut
