2014-26 (3496)

Utoopia

„Utoopia on mulle alati olnud struktuur, mitte valguskiir pimeduses. Mitte pelgupaik, kuhu põgeneda, vaid paiga kui sellise võimalikkus,” mõtiskleb selles Sirbis Tanel Pern. Seega pole utoopiat olemas, küsimus on vaid ajas, mis utoopiliseks peetuni jõudmiseks kulub. Ajal, mil mõned poliitikud räägivad kirglikult plaanitava kooseluseaduse lõhestavast mõjust ühiskonnale, on hea teada,…

Minevik vaatab meid

„Ma näen kedagi sinusarnast sellel ekraanil, aga see ei ole sina. Ma kuulen kedagi sinusarnast selle telefoni kaudu, aga ma ei kuule sind. Sellepärast ma tahan, et sa tuleksid. Tule mulle külla, et saaksime näost näkku kohtuda ja rääkida lootustest, mis on minu mõtteis.”*
Millal need sõnad on kirja pandud? Kas…

Loovusele tuleb anda ruumi ja jõudu

Ranulph Glanville ei soovita õppejõuna tudengile, milline rada valida, ega oota, et keegi tema nõuandeid kuulda võtab – see oleks talle isegi šokeeriv, kui keegi tõesti nii talitaks, nagu ta on öelnud. Seevastu püüab ta inimesed n-ö vabastada stampidest ja viidata nende võimalusele ise avastada, kelleks saada või mida teha.…

Seitse käsku küüni seinal

Riigikogu tegevuse kohale puhuti suve hakul kaunis, kuid hõlpsasti lõhkev eetikamull.

Tasuta kõrgharidus ja ühistransport?

Majandusteooria vaatevinklist luuakse tasuta kõrghariduse abil suuremat võrdsust püüeldes hoopis ebavõrdsust juurde.
 
Rahvastikuregistrijärgsed Tallinna elanikud saavad tasuta sõita pealinna bussides, trollides ja trammides ning rongides (v.a Tartu ekspressis) tavaklassis Tallinna tsooni ulatuses. Eesti ava-õiguslikes ülikoolides jookseb nn tasuta kõrghariduse teine semester. Nii tasuta ühistranspordil kui tasuta õppekohtade arvu suurendamisel näib rahva…

Tõejumal ja tema teenijad

Ülikoolide puhul seisneb tõhususe võti paradokside juhtimises.
 
Üksjagu Sirbi leheruumi on pühendatud teaduse rahastamise küsimustele (Andres Koppel 16. I 2014; Argo Rosin, 6. III 2014; Risto Tanner 27. III 2014) ning see on pinnale toonud keerulised valikud teaduspoliitikas ja eri huvigruppide vastandlikud seisukohad.

Lugude tähtsusest

Vendade Dardennes’ide filmi „Kaks päeva, üks öö” ainetel
 
Cervantese „Don Quijotes” peatub tegevuskäik enamasti siis, kui keegi tegelastest hakkab jutustama oma lugu.

Jalutuskäik galeriides

Näitus „9/6” galeriis 6 m2 ja näitus „6 m2” galeriis Tam kuni 9. VII.
 
Metropol: 1. Non Grata taustaga kunstikommuun vanas kivimajas Vana-Kalamaja tänava lõpus Tallinna sadamas. Kui keegi kord juba Metropoli jääb, siis on see teadlik valik ning leppimine riigikorraga, kus kõik on kunst ja seega kunsti ei ole, kus…

Korrastatuse ja korrastamatuse dialoog

Artjom Astrovi ja Kris Lemsalu kontsert-performance Kondase keskuses 28. VI.

100 aasta pärast …

Ma olen inimkonna osas muidugi pessimist, midagi hääd ei taha ma meist uskuda, aga keskeltläbi tähendab see, et kirjandusele ma loodangi, luulele.

Ma armtub säda ȳdugt, kus mytk līb pūtumi

ehk Ma armastan seda õhtut, kus mõttest saab puudutus
 
Ķempi Kārl, Toini sina. Teine sina. Eesti keelde tõlkinud Karl Pajusalu, toimetanud Mart Velsker, liivi keele toimetaja Valts Ernštreits. Kujundanud Maris Kaskmann. Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 140 lk.
Ķempi Kārl. Salats joug kolm aģa. Salatsi jõe kolm kallast. Salacas upes trīs krasti. Eesti…

Muusikaga kuninga aias

Ansambli Hortus Musicus suvefestival „In Horto Regis IV” 14. – 17. VI Väravatornis, kunstiline juht Andres Mustonen.
 
Mai lõpul Iisraelis mänginud ja Ury Eppsteini sulest ajalehes The Jerusalem Post suurepärase kriitika pälvinud Hortus Musicus lõpetas hooaja Väravatornis festivaliga „In Horto Regis”. Neli õhtut, neli kava, neljandat aastat järjest. Nagu ka eelmisel…

Klaveri jäävuse seadus

Tartu laulupeotegelaste klaverite näitus
 
Oleme praegu üldlaulupeo lainel, otsime jälle juuri ja sidemeid, huvitavaid ajaloolisi momente ja üksikasju. Järjest rohkem lähevad hinda ajaloolaste ja muusikateadlaste avastused, mis aitavad taastada nii esimeste laulupidude kui teiste seniste pidude hõngu.

Siidilipp ja hõbepurjed – üks laulupidu üle vee

Naissaare I laulupeo „Paadi puudutus” peakontsert 28. juunil Naissaare Lõunakülas Omari küüni Hellerella aias. Collegium Musicale, segakoor Huik, segakoor Head Ööd, Vend, kammernaiskoor Sireen, Eesti Filharmoonia Kammerkoori meeskoor, ERRi segakoor, Prangli ja Kihnu lauljad, Georg Otsa nimelise muusikakooli keelpilliorkester. Dirigendid Ülle Tuisk, Tiiu Sinipalu, Kaspar Mänd, Endrik Üksvärav, Hirvo Surva,…

100 aasta pärast …

Wittgenstein on öelnud: „Mõeldes maailma tulevikust, kujutleme alati eesmärki, kuhu areng peaks jõudma kursil, millel oleme näinud teda senini liikumas. Me ei taju aga, et see rada ei ole püsiv sirge, vaid pidevalt muutuv kurv.”

Suure-Jaanivisioon ja Saare konkursi säästupäevad

V Mart Saare nimeline lauljate konkurss ja II Villem Kapi nimeline heliloomingu konkurss „Uus laul” 18. ja 19. VI Suure-Jaani gümnaasiumis.
 

Mis talletub kehasse?

„Et keha mäletaks” on erilaadsete (teatri)kultuuride kokkupanek, mis eelkõige toob aga esile inimeste sarnasuse, inimliku ühisosa.
 
Rahvusvaheline ühislavastus „Et keha mäletaks” („Memories for life”), autor ja lavastaja Matilda Sundström (Soome), koreograaf Lenka Vagnerová (Tšehhi), dramaturg Christoffer Mellgren (Soome), muusikaline kujundaja Robert Kock (Soome), kunstnik Viviana Rella (Itaalia), kostüümikunstnik Tyra Therman (Soome),…

100 aasta pärast …

Kuna sel tulevikuajal on inimene kõik välised kõvakettamahud ja operatsioonisüsteemid orgaaniliselt oma kehaga ühendanud, siis on võimalikud igasugused reaalsusest eristamatud infoväljad. Looduses toimuvatest paratamatutest muutustest tingituna ollakse väliskeskkonnast järjest rohkem isoleeritud. Inimese füüsiline keha on väga habras ja ohustatud. Paralleelmaailmad on reaalsus. Maavälised eluruumid on reaalsus. Infovõrk on saamas planeedi…

Sellest, mis on oluline (turismi, fotograafia ja teatri kaasabil)

Absurdsus ja paradoksaalsus tapavad olmerealismi ning tee on vaba lihtsale ja olulisele.
 
Teatri NO99 „Mu naine vihastas”, lavastajad-kunstnikud Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, dramaturg Eero Epner. Mängivad Juhan Ulfsak, Eva Klemets, Rasmus Kaljujärv, Gert Raudsep, Simeoni Sundja, Rea Lest, Jörgen Liik ja Linda Vaher. Esietendus 15. V teatris NO99.

EV 100

Alustasime koos Toomas Kihoga EV 100 ettevalmistust kahe küsimusega: „Mida tahaksite näha EV 100 puhul?” ja, mis veel tähtsam, „Mida tahaksite teha EV 100 puhul?”. Nende küsimustega pöördusime kõigepealt valdkondlike ekspertide ja arvamusliidrite poole. Vastused on ühtpidi ootuspärased ja teistpidi avardavad riiklike tähtpäevade tähistamise traditsiooni piire: väldime tühja paraaditsemist ja…

Veneetsia päevik IV

Peale peakuraatori, hollandi arhitekti Rem Koolhaasi enda näituse „Põhitõed” („Fundamentals”) leiab Veneetsia arhitektuuribiennaalilt ka võõrustajamaad Itaaliat tutvustava näituse „Monditalia”, kuhu Koolhaas on kutsunud sealsed arhitektid ja kunstnikud käsitlema paljusid küsimusi kunstist maffiani.

Kawe avalikust arhitektuurivõistlusest

Tallinn pole linn, mille juhtimissüsteem oleks ülemäära läbipaistev, ja eks see kehti osalt ka linnaplaneerimise kohta. Kuidas täpselt otsustatakse, kuidas ja milline hoone ehitatakse, jääb avalikkusele tihti selgitamata. Planeerimisprotsessidest mäletatakse pigem kellelegi altkäemaksuna soetatud võidusõiduautot kui mõnd õnnestunud hoonet või avaliku ruumi projekti. Linnaruum on aga avalik hüve ning linn…

Valgusega sarnane valgus

Kangro ja Jessen käsitlevad representatsiooni keskset küsimust, et kujutis on kujutatava olemuslik lahus.
 
Kirke Kangro ja Jacob Jesseni näitus „Valgusega sarnane valgus” Vaalas kuni 4. VII.
 
Galeriisse astudes ootab vaatajat ees videvikutsoon, kunstnike Kirke Kangro ja Jacob Jesseni taasloodud mälestus. Ruumi tavavalgustus on kustus, aknad pimendatud.

100 aasta pärast …

Kunstniku eksistentsi oleviku- ja tulevikutingimuste ühe tahuna tuleks vaadata vertikaalsete ja horisontaalsete süsteemide järkjärgulist ühtlustumist. Harjumuspäraselt on (kunsti)institutsioone kirjeldatud pigem vertikaalse telje kaudu: ajaloolise tõe monopol, hierarhilisus, traditsioonilised väärtused ja väärikus.

Elkeni tegelikkus ja tagasivaatelisus

Jaan Elken kõneleb kunstnikele ja kriitikutele ning maalib ekspositsioonisaalide eripära silmas pidades.
 
Jaan Elkeni näitused „Tagasi hüper-reaalsusesse 2” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 6. VII ja „Tagasi hüper-reaalsusesse 2. Initium novum” Hobusepea galeriis kuni 14. VII.
 

100 aasta pärast …

Endale seda küsimust esitades mõistsin, et sõna „oleksin” ei kuulu üldse konteksti. Ma luban endal ka saja aasta pärast kunstnik edasi olla. Endale tuleb kõike lubada, mida hing ihkab.

Liivast lendurid

Priit Pärn: „Minu filmides ei sümboliseeri mitte ükski asi mitte midagi.”
 
Abielupaar Priit ja Olga Pärn sai juunis valmis oma neljanda koostööfilmi „Lendurid koduteel”. Eesti publik näeb seda septembris. 16minutine film, mille on tootnud koos Eesti Joonisfilm ja Kanada legendaarne NFB (The National Film Board of Canada), on tehnika, loo ja…

Fiktiivkunst ja paleopoeesia

Kunstifantaasiad ja paralleelmaailmad Rao Heidmetsa ja Agnes Meyer-Brandise kunsti näitel
 
Kunst on väljamõeldiste ja lausa valede loomine, parimal juhul mõjuvad need veenvatena. Sageli on tulemuseks pseudoreaalsus. Selle loomises võistlevad kunstnikud halbade tagamõteteta, kuna kunstniku asi ongi veenvate ulmade loomine, paralleelmaailmade kujundamine. Nüüdiskunst pakub kriitilist seisukohavõttu maailma suhtes, harvem unustust. Pigem äratab…

Utoopia õnnelik lõpp

Tunnen, et oleks jälle vaja hakata rääkima utoopiatest, kuna õnn näib globaalselt üha võimatum ja pessimism üha põhjendatum. Olevik mõjub kitsalt ja ängistavalt. Terve maailm rabeleb, otsides väljapääsu. Ometi võiks võimatuna näiva ülesande lahendus aga seisneda just võimatus: tuleb leida utoopia õnnelik lõpp. See peaks olema saavutatav utoopilise mõttelaadiga, mis…

Energiavabaduse juured

Läänelik-ratsionaalne, tehnokraatliku progressi usku tsivilisatsioon on jõudnud oma kasvu piiridele, täpsemalt öeldes on kasvu kõrgpunkt jäänud selja taha, järeldub Kaupo Vipi raamatust „Globaalpohmelus. Naftatipuvaade tööstusühiskonnale. Mahavaikitud seostest meie maailmapildi, globaalmajanduse tänaste murede ja homse kollapsi vahel”. Ta kirjutab: „Tööstusühiskondade poolt odavaile energiasisendeile ja pidevale majanduskasvule rajatud hedonismipillerkaar on pöördumatult ümber…

„Aitäh! Ma palun kümme minutit vaheaega.”

Riigikogu on võtnud sel aastal valgetest öödest viimase välja ja pole pidanud paljuks teenida rahvast varaste hommikutundideni istungeid pidades. Kooli ajal öeldi selle kohta suvetöö: kui ettenähtud aja jooksul kõike vajalikku ära teha ei jõudnud, sest kõik muu tundus huvitavam, tuli ohverdada osake oma suvest.
Sirp