2013-38 (3460)

Selili Tartu

3. oktoobril selgusid Tartu Emajõe Ärikeskuse ja bussijaama ümbruse linnaruumi ideevõistluse tulemused. Võistlusele laekus üheksa tööd. Ametliku versiooni kohaselt luges žürii võistluse kordaläinuks, esitatud tööd olid heatasemelised ning võistlustööde valik esinduslik. Lõplik paremusjärjestus kolme esimese ideekavandi osas olnud konsensuslik. Kuid siis märgitakse, et „selgelt eristuvat parimat lahendust võistlusel polnud, mistõttu otsustati esimest preemiat mitte välja anda”. Arhitekti, kes…

Objektid lähenevad

23. septembril avas disainerite-inseneride duo Kärt Ojavee ja Eszter Ozsvald New Yorgis Williamsburgis „Bioesti” festivali raames kolmeks päevaks endise tekstiilivabriku Wythe hotellitoa uksed, et tutvustada laiemale publikule interaktiivset sümbioosimembraanide tekstiilidisaini-projekti „Symbioos: Mem:brains”.

Paar head litakat vastu kärssa!

Mait Vaik, Juss ja vennad. Toimetanud Karolin Lillemäe. Alo Aarsalu kaanepilt. Aktaprint, 2013. 111 lk.

Mildebergi-Matsini koerused ja kunsttükid

Paavo Matsin, Baer. Jüri Mildebergi pildid, kujundanud Tiina Sildre. Koolibri, 2013. 45 lk.

Vabaduse romaan

Géza Ottlik, Kool piiril. Tõlkinud Reet Klettenberg, toimetanud Piret Toomet. Kujundanud Jan Garshnek, Pegasus, 2013. 376 lk.
Ungari kirjanik Géza Ottlik (1912–1990) pärines vanast aadlisuguvõsast. Isa kaotas Ottlik juba pooleteise-aastasena. Nii ümbritsesid teda lapsepõlves naised ja isa puudumine on hilisemas loomingus korduvaks motiiviks.

Rütmimuusika – millest me räägime?

Rütmimuusika on vastuoluline ning pahatihti eksitav mõiste, mis on võetud kasutusele pigem parema puudumisel kui entusiasmist. Siiski loodi meil hiljuti Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit (ERHL) ja seega on sobiv hetk avada tolle esmapilgul veidi tülika mõiste sündi ja tagamaid. Rütmimuusika termin võeti kasutusele XX sajandi teisel poolel Taanis, et tähistada kõiki neid omaaegseid…

Enne tähtsat turneed

Sarja „Festivo” I kontsert „Tallinn – Atlanta”: ERSO, Narek Hahnazarjan (tšello), dirigent Nikolai Aleksejev 27. IX Estonia kontserdisaalis.

Laulud surmast elavas esituses

„Tõsised laulud”: Kristjan Mõisnik (bass) ja Kadri-Ann Sumera (klaver) 30. IX Tallinna keskraamatukogu suures saalis.

Elektrooniline viljakoristus EMTAs

XIV EMTA sügisfestival 24. – 29. IX

Järjekordne peatäis sügavamõttelist tühjust

Kui näidata kinolinal mõtlevat inimest, siis see ei pane kedagi kaasa mõtlema.
Mängufilm „Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest” (Homeless Bob Production, 2013, 100 min), režissöör Veiko Õunpuu, stsenaristid Veiko Õunpuu ja Robert Kurvitz, operaator Mart Taniel, kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, produtsent Katrin Kissa. Osades Lauri Lagle, Jaanika Arum, Laura Peterson,…

Printsesside paraad

Inimene kui iseenda vang

Vangistus on kujund: kes on oma saatuse, kes oma usu, kes oma uskmatuse ahelais.
Mängufilm „Vangistatud” („Prisoners”, USA 2013, 153 min), režissöör Denis Villeneuve, stsenarist Aaron Guzikowski, operaator Roger Deakins. Osades Hugh Jackman, Jake Gyllenhaal, Paul Dano, Maria Bello,
Viola Davis, Terrence Howard jt. Linastub Tartu ja Tallinna kobarkinodes.

Tundlik vahetsoon

Anneli Porri kuraatorinäitus „Kus lõped sina, algan mina” Tartu Kunstimajas kuni 20. X. Kunstnikud Dénes Farkas, Johnson & Johnson, Flo Kasearu, Margot Kask, Eve Kiiler, Paul Kuimet, Laura Kuusk, Marco Laimre, Peeter Laurits, Kristina Norman, Helen Melesk, Marge Monko, Krista Mölder, Birgit Püve, Raul Rajangu, Liina Siib, Laura Toots, Anna-Stina Treumund, Tõnu Tunnel, Anu Vahtra, Vergo Vernik…

St. Galleni tunne?

Nüüdiskunsti festivali „Art ist kuku nu ut” näitus „Prada Pravda” Tartu kunstimuuseumis, Y-galeriis ja Nooruse galeriis kuni 27. X. Kuraatorid Marika Agu, Rael Artel, Kaisa Eiche, Triin Tulgiste ja Marie Vellevoog.

Kübaratrikk

Kakofooniline frankofoonia

Kunstnik Jaanus Samma, tänavune Köler Prize’i laureaat, võttis 7. – 15. septembrini osa frankofoonia mängudest (Jeux de la Francophonie) Nizzas. Tema muljed olid sedavõrd kurioossed, et neid ei saa eesti lugejaga jagamata jätta.

Prantsusmeelse maailma olümpiamängud

Frankofoonia mängudel Nizzas esindasid Eestit kunstnik Jaanus Samma ja Eesti Tantsuagentuur.
VII frankofoonia mängud 7. – 15. IX Prantsusmaal Nizzas.

Moraalse perversiooni poeesia

Viljandi Ugala „Bassein (vett ei ole)”, autor Mark Ravenhill, tõlkijad Liis Aedmaa ja Sander Pukk, lavastaja Sander Pukk, kunstnik Annika Lindemann. Mängivad Aarne Soro, Carita Vaikjärv, Martin Mill, Meelis  Rämmeld ja Tarvo Vridolin. Esietendus 28. IX Ugala suures saalis.
Mark Ravenhilli „Bassein” on otsekui teatrivormi valatud psühhoanalüütiline seanss, mis pole mitte meditsiini, vaid „haiguse” teenistuses.

Helsingis jõuab lavale „Kui tuvid kadusid”

Soome Rahvusteatri suurel laval esietendub 27. novembril Sofi Oksase „Kui tuvid kadusid”, mida soome keelt kehvasti valdavatel vaatajatel on võimalik jälgida eesti- ja ingliskeelsete subtiitrite abil. Eestikeelsete subtiitrite tõlkija on kirjanik, tõlkija ja poliitik Maimu Berg ning inglise keelde on need ümber pannud Soome Rahvusteatri kauaaegne dramaturg ja tõlkija Eva Buchwald.

Naljakas naine – mütoloogiline olend?

Piinlikud olukorrad õpetavad muu hulgas seda, et omaette häbenemine ei mõju kuigi teraapiliselt, küll aga oskus ebaõnnestumine naljaks pöörata.
Kinoteatri „Võidab see, kellel on kõige hullem mees”, autorid Diana Leesalu ja Paavo Piik. Mängivad Piret Krumm ja Katariina Tamm. Esietendus 20. IX Tallinna kohvikus Sinilind.
Praegusele ajale tuleb leida oma märgistus

Praegusele ajale tuleb leida oma märgistus

Niekolaas Johannes Lekkerkerki kuraatorinäitus „Kahtluse varjud” Tallinna Kunstihoones kuni 27. X. Laupäeviti kell 16 saab näitust vaadata
giidi juhtimisel. Näitus on korraldatud fotokuu raames.
Vestleme paar päeva pärast su…
Lähevad üle piiri

Lähevad üle piiri

Andrus Ansipile heidetakse aina tihedamini ette seda, et ta ületab suupruukimisega oma ametipositsioonile lubatud piire. Jah, kõigil on võrdne põhiseaduslik sõnavabadus ja õigus oma arvamusele, see on selge. Kuid sama selge peab…

Kultuuriülbus

Eile võttis keelefoorumil Eesti keelenõukogu kokku „Eesti keele arengukava 2011–2017” (EKAK) täitmisel kahe aastaga saavutatu. Eesti valitsuse nõustajad näevad ohtu ennekõike inglise keele pealetungis kõrgkoolis ja teaduses. Eestis hoo sisse saanud selge keele liikumine teeb ponnistusi, et seaduste tekstid oleksid igaühele mõistetavad. Riigiraadios ja -televisioonis, kunsti-, teatri-, kino- ja kontserdisaalides, aga ka „katlamajade” „kogukondades” aetakse seevastu valitsusele ülbust…

Kellele kirjutatakse konverentsiülevaateid?

Tavaliselt pannakse ettekandetekstid pärast konverentsi veebi üles. Kas siis ongi enam vaja teha kokkuvõtteid? Erialaväljaannetes neid ikka ilmub ja nii võime sattuda igati huvitavale lugemisele. Kõik sõltub autorist.

Põnev väitlus fiskaalse kasinuse üle

Kriisi ajal olid meile abiks välistoetused ja fiskaalne stimuleerimine naaberriikides, mis parandas meie eksporti.

Millele ehitada Euroopa uus finantsvundament?

Kuna kokkuhoiupoliitika kõrval ei ole pankade tegevust sama usinalt piirama hakatud, on järgmise kriisi oht väga suur.

Mehed ja feminism

Ajale ei ole jalgu jäänud Eesti mees, vaid domineeriv jäik mehelikkus.

Kui luurajast saab julgeolekurisk

Küberturbe kaks olulist alustala on turvaaukudeta tarkvara ja usaldusväärne krüptograafia. Hiljutise luureskandaali põhjustanud USA küberjulgeoleku strateegia on aga mõlema alustala uppi löönud. Luurajad avastavad auke, kuid jätavad tarkvaratootja teavitamata, et neid auke ise ära kasutada. Samuti rikutakse meelega krüptoalgoritme, et igale poole sisse murda. Säärane lähenemine vähendab meie kõigi turvalisust.

Küberluurest kainestavalt

Intervjuu siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse küberturbeosakonna juhi Agu Kivimäega.

Külm, soojem, soe … külm!

Reedel, 27. septembril esitles Stockholmis valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu (Intergovermental Panel on Climate Change, IPCC) oma viiendat globaalse kliima seiret ja prognoose kajastavat ülevaadet koostava ühe töögrupi (aruannet koostas kokku kolm töörühma) kokkuvõtet otsusetegijatele („Summary for Policymakers of the IPCC Working Group I assessment report, Climate Change 2013: the Physical Science Basis”).

Vastukaja: igast doktorist ei pea saama teadlast

Alustasin huviga 20. IX Sirbist Toomas Varraku artikli „Doktorikraad jäägu teadlastele” lugemist ja pidin kahjuks pettuma.

Kalasoomused põlevkivikarjääris

Kalafossiile leidub Eestis vaid üksikutes paljandites.

Äravalitud rahvaste teemal

Ameerika rahva tõeline erandlikkus seisneb avatuses: „Kui ikka väga kangesti tahad – tule ja hakka ameeriklaseks!”     
Sirp