2013-32 (3453)
Ristsete aeg on käes
Vahel tundub, et me ühiskond elab korraga mitmes sajandis. Ühes servas lahendavad keelekorraldajad ja registriametnikud juba poolteist sajandit tagasi maal omaks võetud uue kirjaviisi rakendamise jääkprobleeme. Nimelt on selgunud, et tuhandete talude nimekuju on registrites veel vanas kirjaviisis ning omavalitsustel on kohustus need ajakohastada. Mõnel juhul on see tekitanud pahameelt…
3 minutit
Nõukogude aeg ja väärtused
Aeg-ajalt kurdetakse, et pealekasvav põlvkond ei saa enam vähegi mõistlikult aru nõukogudeaegsest eluolust, aga ka kirjandusest, lauludest, maalidest, filmidest jne. Jutt jumala õige. „Seitsmes rahukevad” või isegi „Saaremaa valss” eeldavad juba tolle aja igapäevase elu ja olu seletamist. Igapäevast elu elati repressioonide ja jaburuste ahistuses, aga elati ometi. Paraku tahetakse…
9 minutit
Pärast „suuri tüürimehi”
Keskerakonna senisel kujul kadumine toob automaatselt kaasa Reformierakonna võimupositsioonide kaotuse, sest ilma „päris halva taustata” on palju keerulisem „hea” välja näha.
5 minutit
Post-sõnastik 17: fragment, fragmentaarsus
XX sajandi teise poole kriitiline diskursus revideerib ka selliseid mõisteid nagu „terviklikkus”, „süsteem”, „universaalsus”, „homogeensus”. Need kõikehõlmavust ja totaalsust tähistavad sõnad asenduvad tasapisi mõistetega „erinevus”, „heterogeensus”, „jälg” jne. Ja muu hulgas hakkab filosoofilisema sisuga esteetika kirjeldustes järjest enam korduma ka epiteet „fragmentaarne”. Sellest omamoodi isegi ajajärgu vaimsust kokkuvõtvast sõnast kujuneb…
3 minutit
Vaimsuse maastikud Võtikveres
Ajaloomälu ning vaimsed ja kultuurilised maastikud meie sees, nende märkamine ja valgustumine oli üks tänavuse Võtikvere raamatuküla päeva teemasid. Mismoodi see 17. augustil kõlama lõi ja kuidas paistis patrooni pilgule? Kätlin Kaldmaa: Nagu Võtikveres juba tavaks, oli programm ka seekord väga tihe, kirjanduslikke külalisi mitu peotäit, sõpru ja kuulajaid mitme…
3 minutit
Midagi uut eesti lastekirjanduses
Möödunud jõulude eel ilmus suurema kärata kaks üsna erilist lasteraamatut. Peale ilmumisaja ei seo neid pealtnäha miski: üks on tüdrukust, teine põhiliselt poistest; üks lühike ja lüüriline, teine pikk ja asise sõnaga; üks sisekaemuslik, teise fookuses pigem välised seiklused. Võib-olla ei olekski eriti põhjendatud teoste ühes vaatlemine, kui mitte seda,…
4 minutit
Maailmakirjandus lastetoas
Lastele tuleb anda parimat. Üks viise väga heade autorite ja teoste äramärkimiseks on Hans Christian Anderseni medal. Seda autasu annab IBBY (International Board on Books for Young People – Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu) alates 1956. aastast kirjanikule ja alates 1966. aastast kunstnikule kestva panuse eest lastekirjanduse edendamisel. Et hoida seost maailmakuulsa…
5 minutit
Jevgeni Rein – tunnustatud luuletaja ja kõigi kirjanike sõber
23. kuni 25. augustini peetud III Dovlatovi päevadel Tallinnas esines teiste seas külaline Moskvast, tunnustatud vanema põlvkonna luuletaja Jevgeni Rein (sünd 1935). Kes on lugenud põhjalikult Jossif Brodski (sünd 1940) luulet, teavad, et nii mõnigi Brodski luuletus on pühendatud Jevgeni Reinile, kaasa arvatud kuulus „Jõuluromanss” („Рождественский романс”). Juba see fakt…
6 minutit
Enn Põldroos teel enda ellu
„Teel enda ellu” on Priit Põldroosi mälestusteraamat, mis ilmus 1985. aastal ja kus on muu hulgas mõndagi kunstnike kohta. Priit Põldroos kirjeldab oma raamatus enda näitlejaks kasvamise lugu, Enn Põldroos on oma mälestustes samuti teel eelkõige enda kunstnikuks saamise ja olemise juurde. Kõnesolev raamat on 2001. aastal kirjastuse Kunst välja…
5 minutit
Alfa ja oomega
Alfa ja oomega
Enn Põldroosi näitus „Alfa ja oomega” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 15. IX.
Alfa ja oomega – see on kõigepealt jumala sümbol. Aga see peegeldab ka inimese mõtisklusi elu alguse ja lõpu või loomingu alguse ja otsa üle. Enamasti kaldutakse seda laadi mõtisklustesse vanemas eas.
Enn Põldroosi näitus „Alfa ja oomega” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 15. IX.
Alfa ja oomega – see on kõigepealt jumala sümbol. Aga see peegeldab ka inimese mõtisklusi elu alguse ja lõpu või loomingu alguse ja otsa üle. Enamasti kaldutakse seda laadi mõtisklustesse vanemas eas.
2 minutit
Tagasihoidlik ja pühendunud Irving Penn
Rootsi fotograafi, Irving Penni assistendi Lennart Durehediga vestleb Kumu kuraator Maarit Puhm.
Irving Penni näitus „Üks ja mitu maailma” Kumus kuni 6. X, kuraatorid Andreas Nilsson ja John Peter Nilsson. Tööd kuuluvad Moderna Museeti kogusse.
Irving Penni (1917–2009) näitusel saab fotograafi ligi 60 aastat kestnud karjäärist ülevaate, näeb töid Penni olulisematest seeriatest,…
Irving Penni näitus „Üks ja mitu maailma” Kumus kuni 6. X, kuraatorid Andreas Nilsson ja John Peter Nilsson. Tööd kuuluvad Moderna Museeti kogusse.
Irving Penni (1917–2009) näitusel saab fotograafi ligi 60 aastat kestnud karjäärist ülevaate, näeb töid Penni olulisematest seeriatest,…
5 minutit
Unistuste aed Lasnamäe nõlval
Marje ja Ilmar Taska installatsioon „Unistused” Kumu viimasel korrusel on väljapanek, mis jääb kripeldama.
Marje ja Ilmar Taska ruumiinstallatsioon „Unistused” (alapealkirjaga „Loo_oma_aed (oma elutuppa Lasnamäel)” näitusel „Aedade järelelu” Kumus kuni 8. IX.
Marje ja Ilmar Taska ruumiinstallatsioon „Unistused” (alapealkirjaga „Loo_oma_aed (oma elutuppa Lasnamäel)” näitusel „Aedade järelelu” Kumus kuni 8. IX.
3 minutit
Mänguline näitus
Kahte väga erinevat kunstnikku Jasper Zoovat ja Sorget ühendavaks jooneks võib lisaks sõprusele pidada väga kirevat ja mitmekülgset kunstnikuteed, mingil määral ka mõtteviisi: nad keelduvad allumast traditsioonilistele kunstistrateegiatele.
Jasper Zoova ja Sorge näitus „Iseenda saba neelav Kuningmadu” Tami galeriis kuni 14. IX.
Jasper Zoova ja Sorge näitus „Iseenda saba neelav Kuningmadu” Tami galeriis kuni 14. IX.
2 minutit
Kunstikogu ja galerii: Mart Lepa kogu näitus Vaalas
27. augusti neljandat „Tallinna teisipäeva” võib täie veendumusega järjekordseks Tallinna galeriide ühisettevõtmiseks nimetada ning hakata tavale osutavaid joonigi otsima, kuigi traditsiooniks on Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse (EKKAK) algatust siiski veel vara pidada.
Sõjajärgse eesti kunsti näitus „Täiendades kunstiajalugu” Mart Lepa kogust Vaalas kuni 31. VIII .
Sõjajärgse eesti kunsti näitus „Täiendades kunstiajalugu” Mart Lepa kogust Vaalas kuni 31. VIII .
3 minutit
Avalik erialaühenduste ühispöördumine justiitsministeeriumi poole
Planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimine pole täitnud oma eesmärki. Planeerimis- ja projekteerimisvaldkonna erialaühendused soovitavad uut planeerimisseadust ja ehitusseaduse eelnõu praegusel kujul mitte vastu võtta. Erialaühendused leiavad, et viie aasta jooksul läbi viidud planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimise tulemust saab pidada üksnes iluvigade paranduseks.
7 minutit
Tule arhitektuuribiennaalile
2013. aasta Tallinna arhitektuuribiennaallil (TAB) pealkirjaga „Taaskasutuses nõukogude ruumipärand” vaatleme sovetiaja modernistlikku arhitektuuri ja linnakeskkonda. Eesti modernismi omapära on selle kokkulangemises nõukogude aja paneelelamualade rajamise buumiga. Eluruumide kriisis liitis tollane võim industrialiseerimise tehnilised võimalused riikliku ideoloogiaga. Nii kerkisid Eestisse hiigelimpeeriumi mastaabis elurajoonid ja avalikud ehitised, sh Väike-Õismäe, Mustamäe, Lasnamäe ja…
5 minutit
Arhitektuur – kunst ja äri, ettevõtlus ja elustiil
Avamaks arhitektuuriala kui ettevõtluse tagamaid laiemale lugejaskonnale, ent andmaks ka ehk veidi mõtteainet arhitektkonnale ja miks mitte kõigile, kes tegelevad ettevõtlusega vähem või rohkem loovas vormis, tuletan esmalt meelde, et ettevõtlus sisaldab alati loovat alget, ükskõik, millist teenust või toodet ka ei loodaks, pakutaks, vahendataks, eriti kui räägime sellest, kuidas…
8 minutit
Trampliinilt lendu
Sel kevadel korraldas Eesti Arhitektuurikeskus1 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) osalisel toel arhitektuurivaldkonna ettevõtetele suunatud arenguprogrammi „Arhitektuuri trampliini”, mille eesmärk oli kasvatada kohalike arhitektuuribüroode konkurentsivõimet nii kodus kui välisturgudel. Programmi fookuses oli arhitektide äri- ja turundusoskuste parandamine. Neljakuuliseks katseprojektiks töötati koos Marketingi Instituudiga välja mitmekülgne täienduskoolitus.
4 minutit
Muusikapoliitika – seisuslik kord igavesti?
Kära muusika ümber ei taha vaibuda. Andrus Kallastu, Saale Kareda, Evi Arujärve ja Virgo Sillamaa hiljutised kirjatükid näitavad, et võimuküsimus kodanluse ja aadli vahel on teravnemas, et seisusliku korra aeg hakkab ka meie muusikaelus paratamatult ümber saama. Kuna tõe kriteerium on praktika, valame õli tulle ja vaatame lähemalt.
Mõistan, et tuleme…
Mõistan, et tuleme…
5 minutit
Vastuseks Mart Niinestele
Vastulausete kirjutamine võtab juba võhmale, aga kuna mul on au olla Mart Niineste tundelises artiklis ainus tsiteeritud kohalik „muusikaekspert”, siis püüan olla kannatlik, selgitan ja väljendan ka ise tundeid.
2 minutit
Birgitta festival avati kahe nõudliku etendusega
Kuigi vaid mõne lavastuse põhjal ei ole üldistuste tegemine tavaliselt õigustatud, andsid juba Benjamin Britteni „Albert Herring” ja Charles Gounod’ „Faust”, Opera Northi kaks üsna eriilmelist produktsiooni, aimu teatri nooruslikust ja otsivast vaimust. Otsiv vaim iseloomustab teatavasti ka Birgitta festivali ja seetõttu sobisid need kaks lavastust igati festivali avama.
5 minutit
Täisvereline Brecht-Weill Dagmar Manzeli hääles ja kehas
Kurt Weilli (1900–1950) ballet chanté (1933) on algupäraselt loodud kahele naispeaosatäitjale, kellest lauljanna esindab naise mõistuslikku, tantsijanna aga kehalist poolt.
Kurt Weilli „Seitse surmapattu”, lauludega ballett Bertolt Brechti tekstidele: Berliini Koomilise Ooperi algupärand. Lavastaja Barrie Kosky, koreograaf Otto Pichler, stsenaarium Bettina Auer. Tallinna Kammerorkester, klaverisolist Frank Schulte, dirigent Kristiina Poska. Osades…
Kurt Weilli „Seitse surmapattu”, lauludega ballett Bertolt Brechti tekstidele: Berliini Koomilise Ooperi algupärand. Lavastaja Barrie Kosky, koreograaf Otto Pichler, stsenaarium Bettina Auer. Tallinna Kammerorkester, klaverisolist Frank Schulte, dirigent Kristiina Poska. Osades…
3 minutit
Muusikapidu iidsete müüride vahel
Tänavu möödus esimesest Savonlinna ooperifestivalist 101 aastat, mis tähendab, et tegemist on maailma ühe vanema, kauaaegsete traditsioonidega festivaliga. Nagu terves maailmas, nii avaldati ka Savonlinnas tänavu austust kahele muusikasuurkujule – Verdile ja Wagnerile, kelle 200. sünniaastapäeva kõikjal tähistatakse.
4 minutit
Tantsud siin- ja sealpool lõuendit
Sõna otseses mõttes võõra pilli järgi tantsima olid pandud Bernt Notke prominentsed luukered, kui Niguliste kiriku Antoniuse kabelis kõlasid tantsud kahele klavessiinile. Lisaks peenele renessanssrõivis seltskonnale sai klavessiinimuusika saatel tantsitatud ka kabelitäis peamiselt võõramaalastest koosnevat tänulikku tänapäevast ilmikpublikut.
Tantsud kahele klavessiinile”: Julia Agejeva Hess (klavessiin), Imbi Tarum (klavessiin) 13. VIII Niguliste…
Tantsud kahele klavessiinile”: Julia Agejeva Hess (klavessiin), Imbi Tarum (klavessiin) 13. VIII Niguliste…
3 minutit
Tõsidus eelkõige
Viimane nädal oli Tallinna muusikaelus väga tähelepanuväärne. Olgugi et niiöelda ametlik hooaeg veel ei käi, on muusikasündmusi rohkelt. Ilmselt ongi see elu üks paradokse: kui midagi ei ole, siis ei ole üldse, aga teinekord on jälle nii palju, et ei jaksa kõike vastu võtta.
Kontsert „Lost prayers”: Tobiase Keelpillikvartett 22. VIII…
Kontsert „Lost prayers”: Tobiase Keelpillikvartett 22. VIII…
2 minutit
Hetkelisusest sündiv vabadus
Märkmeid Mart Kangro lavastuste kohta
FOTO: LAURI KULPSOO/POSTIMEES/SCANPIX
Aeg. Viimasel ajal on Eesti ja Euroopa teatris olnud märgata, kuidas teatrid suhestuvad ühiskondlike protsessidega mitte kitsalt temaatilisel tasandil, vaid valitsevates moraalsetes imperatiivides kõhklemise kaudu. See näiteks ühendab Theatrumit ja Von Krahli teatrit,1 kus pealtnäha käsitletakse täiesti erilaadseid „teemasid”, ent kontseptuaalsemas plaanis suhestuvad mõlemad…
FOTO: LAURI KULPSOO/POSTIMEES/SCANPIX
Aeg. Viimasel ajal on Eesti ja Euroopa teatris olnud märgata, kuidas teatrid suhestuvad ühiskondlike protsessidega mitte kitsalt temaatilisel tasandil, vaid valitsevates moraalsetes imperatiivides kõhklemise kaudu. See näiteks ühendab Theatrumit ja Von Krahli teatrit,1 kus pealtnäha käsitletakse täiesti erilaadseid „teemasid”, ent kontseptuaalsemas plaanis suhestuvad mõlemad…
10 minutit
Monomaffia tegutses taas
„Monomaffia” kirss oli seekord poolatar Wioleta Komari näitlejatöö lavastuses „Diiva”.
III rahvusvaheline teatrifestival „Monomaffia” 14. – 17. VIII Pärnus. Festivaliprogrammi kuulus tänavu 11 monolavastust, lisaks Eestile Soomest, Poolast, Saksamaalt, Hispaaniast ja Iisraelist.
Festivali kunstilise juhi Indrek Taalmaa sõnul otsustati tänavu eriti esile tõsta naisteema – kas või sellepärast, et 2011. ja 2012.…
III rahvusvaheline teatrifestival „Monomaffia” 14. – 17. VIII Pärnus. Festivaliprogrammi kuulus tänavu 11 monolavastust, lisaks Eestile Soomest, Poolast, Saksamaalt, Hispaaniast ja Iisraelist.
Festivali kunstilise juhi Indrek Taalmaa sõnul otsustati tänavu eriti esile tõsta naisteema – kas või sellepärast, et 2011. ja 2012.…
7 minutit
Biogaas rikastab
Arengufondi rahastatud uuringu eesmärk oli kaardistada biometaani potentsiaal, selle tootmise omahind, toetusvajaduse määr ühelt poolt ja biometaani hüved ühiskonnale teiselt poolt.
8 minutit
Loovpraktikute looduslugu
Eestis liigitatakse haridust ISCED97 juhendi1 järgi, mis määratleb arhitektuuriõppe õppekavade gruppi „arhitektuur ja ehitus”, mis omakorda kuulub üldisemasse valdkonda „inseneeria, tootmine ja ehitus”. Uskumatu, aga tõsi: paari aasta eest kinnitas Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuur (EKKA) teadustöö hindamiskomisjoni koosseisu, kus polnud ühtki arhitekti ega linnaplaneerijat, kuid mis ometi saadeti Eesti kunstiakadeemia (EKA)…
4 minutit
Paraku püüdlik väljanäitus
Filmis on palju pildilist ja sõnalist informatsiooni, aga lugu ei pakuta.
Dokumentaalfilm „Seto saadik” (Alasti Kino, 2012, 30 min), režissöör Mirjam Matiisen, operaator Madis Reimund, helilooja Ergo Teekivi, monteerija Martin Männik, produtsent Kristjan Pütsep. ET Vs 21. XI 2012.
Dokumentaalfilm „Seto saadik” (Alasti Kino, 2012, 30 min), režissöör Mirjam Matiisen, operaator Madis Reimund, helilooja Ergo Teekivi, monteerija Martin Männik, produtsent Kristjan Pütsep. ET Vs 21. XI 2012.
3 minutit
Kõik on nagu korras …
Dokumentaalfilmis uuritakse, kuidas peegeldub Breiviku koletu tegu ellujäänute psüühikas aasta pärast massimõrva.
Dokumentaalfilm „Vale aeg, vale koht” („Wrong Time, Wrong Place”, Holland 2012, 80 min), autor John Appel, operaator Erik van Empel. Linastus Pärnu filmifestivalil.
Olen Sirbis vaadelnud tänavusuvisel Pärnu filmifestivalil Poola tudengite arvates parimat Eesti tööd, režissöör Tõnis Lepiku Paavle-filmi „Alati…
Dokumentaalfilm „Vale aeg, vale koht” („Wrong Time, Wrong Place”, Holland 2012, 80 min), autor John Appel, operaator Erik van Empel. Linastus Pärnu filmifestivalil.
Olen Sirbis vaadelnud tänavusuvisel Pärnu filmifestivalil Poola tudengite arvates parimat Eesti tööd, režissöör Tõnis Lepiku Paavle-filmi „Alati…
4 minutit
Sakslased hakkavad julgema
Filmis natsismi psühhosotsiaalsetesse juurtesse ei süveneta. Viie noore inimese viie aasta läbielamiste kaudu püütakse näidata üht põlvkonda sel jubedal ajal.
Mängufilm „Meie emad, meie isad” („Unsere Mütter, unsere Väter”, Saksamaa 2013, 3 x 90 min), režissöör Philipp Kadelbach, stsenarist Stefan Kolditz. Osades Volker Bruch, Tom Schilling, Katharina Schüttler, Ludwig Trepte, Miriam…
Mängufilm „Meie emad, meie isad” („Unsere Mütter, unsere Väter”, Saksamaa 2013, 3 x 90 min), režissöör Philipp Kadelbach, stsenarist Stefan Kolditz. Osades Volker Bruch, Tom Schilling, Katharina Schüttler, Ludwig Trepte, Miriam…
5 minutit
„Mahābhārata” Peter Brooki ja Jean-Claude Carrière’i adaptsioonis
Teatri tinglikkusvõtete ja filmimeediumile vastava reaalsuse kujutusviisi sünteesis loodud ruum ja lugu on puhastatud kõigest üleliigsest.
Mängufilm „Mahābhārata” („The Mahabharata”, Belgia-Austraalia-USA -Rootsi-Portugal-Norra-Holland-Jaapan-Iirimaa-Island-Soome-Taani-Suurbritannia-Prantsusmaa 1989, 171 min), režissöör Peter Brook, stsenaristid Peter Brook, Jean-Claude Carrière ja Marie-Hélène Estienne, operaator William Lubtchansky, heliloojad Toshi Tsuchitori ja Rabindranath Tagore. Osades Robert Langton-Lloyd, Antonin Stahly-Vishwanadan, Bryce…
Mängufilm „Mahābhārata” („The Mahabharata”, Belgia-Austraalia-USA -Rootsi-Portugal-Norra-Holland-Jaapan-Iirimaa-Island-Soome-Taani-Suurbritannia-Prantsusmaa 1989, 171 min), režissöör Peter Brook, stsenaristid Peter Brook, Jean-Claude Carrière ja Marie-Hélène Estienne, operaator William Lubtchansky, heliloojad Toshi Tsuchitori ja Rabindranath Tagore. Osades Robert Langton-Lloyd, Antonin Stahly-Vishwanadan, Bryce…
7 minutit
Ajaloo halvimatest otsustest
Kuidas pidurdada kirjastamiskultuuri allakäiku?
Üpris mõttetu on hakata mu senise raamatuostuajaloo halvima otsuse tulemust tõlkena üksikasjalikult eritlema. Ostetu kirjastajal on olnud õnnetus teha oma (loodetavasti) halvim otsus raamatu tõlkimise korraldamisel – mistõttu polegi tegemist tõlke, vaid pigem solkega.
Stephen Weir, Ajaloo halvimad otsused ja nende tegijad. Tõlkinud Karl Staub, toimetanud Anni Sauvere.…
Üpris mõttetu on hakata mu senise raamatuostuajaloo halvima otsuse tulemust tõlkena üksikasjalikult eritlema. Ostetu kirjastajal on olnud õnnetus teha oma (loodetavasti) halvim otsus raamatu tõlkimise korraldamisel – mistõttu polegi tegemist tõlke, vaid pigem solkega.
Stephen Weir, Ajaloo halvimad otsused ja nende tegijad. Tõlkinud Karl Staub, toimetanud Anni Sauvere.…
4 minutit
Tõlgime sõnumit – mitte sõnu!
Euroopa rahvad, eestlased kaasa arvatud, ajavad omavahel asju inglise keeles. Kõik on veendunud, et nende keelepruuk on pädev, kui mitte laitmatu. See ei vasta siiski tõele, nagu näha enam-vähem juhuslikult valitud näiteist.Tallinna Mustpeade maja ilmub inglise keeles kui Blackheads’ House. Kui inglane seda näeb, naerab ta südamest – blackhead on…
2 minutit
