2013-30 (3451)
Lämmijärve vaarao
Peipsi on suur ja teisele poole ei pääse praegu enam nii lihtsalt. Hea kui Piirissaardegi jõuad. NSVL lagunemine kaotas kahe kalda vahelise suhtluse, mis oli kestnud sadu ja sadu aastaid. Isegi kui viisa on ja Pihkva oblasti poolel seal kondad, pead ette vaatama. Kylarahva seast võib leida ka vene kylalislahkust,…
5 minutit
Alžeeria filmikunstist
Aafrika on maailmajagu, mille filmikunstist teatakse mujal võrdlemisi vähe. Heal juhul ollakse üht-teist kuulnud ekraaniteostest, mis jõudnud rahvusvahelistele filmifestivalidele ja valminud koostöös Prantsusmaa või Saksamaaga.
Pool sajandit tagasi oli Musta Mandri juhtiv filmimaa Egiptus, paljuski tänu üliproduktiivsete režissööride Salah Abu Seifi (1915–1996) ja Youssef Chahine’i (1926–2008) innustavale eeskujule. Teisteks suunanäitajateks kujunesid…
Pool sajandit tagasi oli Musta Mandri juhtiv filmimaa Egiptus, paljuski tänu üliproduktiivsete režissööride Salah Abu Seifi (1915–1996) ja Youssef Chahine’i (1926–2008) innustavale eeskujule. Teisteks suunanäitajateks kujunesid…
3 minutit
Jarmuschi väärtustest
Teatan alandlikult, proua president, et tunnen praegu siirast rõõmu oma kodumaa üle nagu lombakas ja vaene kambodža paadipoiss. Oleme siin Soome lahe lõunakaldal harjunud piskuga läbi ajama ega julge unistadagi säärasest aasta ringi klassikat linastavast kinost nagu soomlaste Orion – sestap on iga Sõpruse ja Katusekino retrospektiiv eesti filmihuvilisele pidupäev,…
3 minutit
Kuulsused, vägistamine ja patukustutus
„Roman Polanski, mälestusfilm” („Roman Polanski: A Film Memoir”, Suurbritannia-Itaalia-saksamaa 2011, 90 min), režissöör Laurent Bouzereau, produtsent Andrew Braunsberg, operaator Pawel Edelman, helilooja Alexandre Desplat, toimetaja Jeffrey Pickett. Linastus Pärnu filmifestivalil, ET V eetris 4. VII .
Roman Polanski pihtimusfilm teenis Pärnu filmifestivalil Eesti rahva auhinna. Valik on ilmselt õige, kuid tekitab…
Roman Polanski pihtimusfilm teenis Pärnu filmifestivalil Eesti rahva auhinna. Valik on ilmselt õige, kuid tekitab…
3 minutit
Dokfilmi stiil näitab tegija iseloomu
„Eesti lood” siinsetest pagulastest ja meie üleloetud inimestest.
Dokumentaalfilmid võib laias laastus jagada kaheks. Üks sort on filmid, kus on leitud (või lastud ette sööta) teema ja režissöör hoiab ennast tagaplaanil ja võtab lihtsalt üles, mis näha, nagu kinokroonika või telesaate jaoks – näita teistelegi seda, mis oli sulle kohapeal näha,…
Dokumentaalfilmid võib laias laastus jagada kaheks. Üks sort on filmid, kus on leitud (või lastud ette sööta) teema ja režissöör hoiab ennast tagaplaanil ja võtab lihtsalt üles, mis näha, nagu kinokroonika või telesaate jaoks – näita teistelegi seda, mis oli sulle kohapeal näha,…
5 minutit
Tõlkimise kõrge kunsti kirjelduskeele otsingud jätkuvad*: Tallinnas käis Douglas Robinson
Tõlketeaduses uuritakse tõlkeprotsessi, s.o tõlkimist, mitte tõlget. Silmale nähtamatu, käest libisev protsess on katkendlikult jälgitav laboratoorsetes tingimustes – kui mõelda protsessi all tõlkija mentaalset tegevust – ja protsessist jäänud jälgedes, muutunud keeles, kultuuris või ühiskonnas. Küsimused, kes tõlkis mida ja millal, on niisiis sissejuhatavad küsimused, mis peaksid varem või hiljem…
7 minutit
Kaart on huvitavam kui territoorium
Michel Houellebecq, Kaart ja territoorium. Tõlkinud Indrek Koff, toimetanud Anti Saar, korrektuuri lugenud Kirsti Sinissaar. Kujundanud Dan Mikkin. Varrak, 2013. 418 lk.
… maailm oli kõike muud kui kunstilise emotsiooni kaudu väljendatav aines, maailm oli absoluutselt ratsionaalne süsteem, milles polnud mingit müstikat ega üleüldse midagi huvitavat.
„Kaart ja territoorium” (lk…
… maailm oli kõike muud kui kunstilise emotsiooni kaudu väljendatav aines, maailm oli absoluutselt ratsionaalne süsteem, milles polnud mingit müstikat ega üleüldse midagi huvitavat.
„Kaart ja territoorium” (lk…
4 minutit
Hümn dekadentsile
William Somerset Maugham, Kangelane. Tõlkinud Mare Lepik, toimetanud Tõnu Lember. Kujundanud Riina Soom. Canopus, 2012. 284 lk.
Kuidas säilitada terve mõistus olukorras, kus sajanditevanustel normidel pole enam kaalu ning esiisade õpetused kõlavad farsina? Maugham kirjeldab seda olukorda nii: „Võimust oli võtmas uus vaimsus, söövitades end rahvusliku karakteri alusmüüri. See hekseldas läbi…
Kuidas säilitada terve mõistus olukorras, kus sajanditevanustel normidel pole enam kaalu ning esiisade õpetused kõlavad farsina? Maugham kirjeldab seda olukorda nii: „Võimust oli võtmas uus vaimsus, söövitades end rahvusliku karakteri alusmüüri. See hekseldas läbi…
3 minutit
Räpane kollane raamatuke
Joris-Karl Huysmans, Äraspidi. Tõlkinud Leena Tomasberg, toimetanud Mall Põldmäe. Kujundanud Andres Tali, küljendanud Lauri haljamaa. Koolibri 2013. 212 lk.
Olemise tülkus süveneb ja spliin surub ligi maad.
Joris-Karl Huysmans, „Äraspidi”
Kurikuulsal kohtuprotsessil 1895. aastal küsitakse Oscar Wilde’ilt, millisele raamatule ta vihjab oma „Dorian Gray portrees” ning kas ta ka ise jagab…
Olemise tülkus süveneb ja spliin surub ligi maad.
Joris-Karl Huysmans, „Äraspidi”
Kurikuulsal kohtuprotsessil 1895. aastal küsitakse Oscar Wilde’ilt, millisele raamatule ta vihjab oma „Dorian Gray portrees” ning kas ta ka ise jagab…
7 minutit
Lihasöömise evolutsioon ja selle tagajärjed
Vaclav Smil, Kas peaksime liha sööma? Nüüdisaegse lihasöömise evolutsioonist ja tagajärgedest (Should We Eat Meat? Evolution and Consequences of Modern Carnivory). Wiley-Blackwell, 2013.
Vaclav Smililt on ilmunud aastate jooksul seeria inimkonna arengu aspekte käsitlevaid raamatuid. Need kõik on olnud huvipakkuvad ja teaduslikult süsteemsed, andes sisulise ülevaate tehnika ja teadmiste arengust. Tema…
Vaclav Smililt on ilmunud aastate jooksul seeria inimkonna arengu aspekte käsitlevaid raamatuid. Need kõik on olnud huvipakkuvad ja teaduslikult süsteemsed, andes sisulise ülevaate tehnika ja teadmiste arengust. Tema…
3 minutit
pealelend: Sulev Kõks
Inimgenoomis on jäädvustatud nii riskid kui ka võimalused. Pärilikkusaine koostis on täielikult kaardistatav ja selle kaudu riskid näha. Tõsi, kaardistatud genoom ei ole ennustus kogu eluks. Kuidas genoomis kirjeldatu ja elukulg on praeguste teadmiste kohaselt seotud, selgitab Tartu ülikooli genoomikaprofessor SULEV KÕKS.
2 minutit
Päriliku vähi uuringud avavad uue tee selle tekkeprotsessi mõistmiseks
Kas rinnavähki põhjustada võiv geeniviga on põhjuseks, et lasta rinnad eemaldada?
5 minutit
Krooniga kass
Lõvi sai väga varakult inimkonna jaoks märgiliseks liigiks.
Umbes 40 aastat tagasi tulin ma otse ülikoolist loomaaeda tööle, uueks põnevaks eluviisiks enda meelest täiesti valmis ja loomulikult tabas mind kohe uute muljete tulv. Suurimat muljet avaldasid loomaaia direktor Karoly Stern (asedirektor Mati Kaalu tundsin juba tudengipõlvest zooloogiaringi kaudu), isakaamel Sultan, orangutanipaar,…
Umbes 40 aastat tagasi tulin ma otse ülikoolist loomaaeda tööle, uueks põnevaks eluviisiks enda meelest täiesti valmis ja loomulikult tabas mind kohe uute muljete tulv. Suurimat muljet avaldasid loomaaia direktor Karoly Stern (asedirektor Mati Kaalu tundsin juba tudengipõlvest zooloogiaringi kaudu), isakaamel Sultan, orangutanipaar,…
6 minutit
Arvud ja arvamused
Teatrikülastaja vaade doktoritööle täismängudest Rakvere teatris.
Ott Karulin, Rakvere teater „täismängude” otsinguil aastail 1985–2009. Tartu Ülikool. Doktoritöö. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013.
Ott Karulini Tartu ülikoolis värskelt kaitstud doktoritöö „Rakvere teater „täismängude” otsinguil aastail 1985–2009” on vaieldamatult oluline panus eesti teatriteadusesse ning seejuures ka huvitav lugemismaterjal teatrihuvilisele.
Ott Karulin, Rakvere teater „täismängude” otsinguil aastail 1985–2009. Tartu Ülikool. Doktoritöö. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013.
Ott Karulini Tartu ülikoolis värskelt kaitstud doktoritöö „Rakvere teater „täismängude” otsinguil aastail 1985–2009” on vaieldamatult oluline panus eesti teatriteadusesse ning seejuures ka huvitav lugemismaterjal teatrihuvilisele.
8 minutit
Järjepidev Kordemets
Klišeesid ei saa välja naerda klišeeliku mängulaadiga.
Tõstamaa Suveteatri „Vanameestesuvi”, autor ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Piia-Berta Piir. Mängivad Andrus Vaarik, Laine Mägi, Indrek Ojari, Liis Laigna, Kersti Tombak ja Peeter Jakobi. Esietendus 3. VIII Tõstamaa rahvamajas.
Gerda Kordemets on väga järjekindel ehk nagu moodne öelda, „jätkusuutlik” inimene. Olnud näitejuhina tegev Ilmar…
Tõstamaa Suveteatri „Vanameestesuvi”, autor ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Piia-Berta Piir. Mängivad Andrus Vaarik, Laine Mägi, Indrek Ojari, Liis Laigna, Kersti Tombak ja Peeter Jakobi. Esietendus 3. VIII Tõstamaa rahvamajas.
Gerda Kordemets on väga järjekindel ehk nagu moodne öelda, „jätkusuutlik” inimene. Olnud näitejuhina tegev Ilmar…
3 minutit
Saalipõuas Nukuteater kiikab pealinnast kaugemale
Uus teatrijuht Joonas Tartu: „On valusaid ja vähem valusaid asju, mis tahavad Nukuteatris tegemist, ent enamik neist annab efekti alles mõne aja pärast.”Rakvere teatri endine juht Joonas Tartu asus aprillis juhtima rahalistesse raskustesse sattunud Nukuteatrit, saades eelmiselt juhilt Meelis Pailt päranduseks mitmesaja tuhande euro suuruse võla. Siiski kinnitab uus teatrijuht,…
5 minutit
Pakendamatuse võlu
Antonio Claudio Carvalho näitus „Alasti kunstnikud” Hobusepeas kuni 26. VIII, kuraator Kaido Ole.
Rio de Janeiros sündinud, Londonis elav Antonio Claudio Carvalho on mitmel korral EKAs õpetanud, teinud oma näitusi Tallinnas ja Pärnus, osalenud oma Eesti õpilaste ja kolleegi Kaido Olega Kumus uue maali näitusel, tema tööd on olnud Tallinna graafikatriennaalil,…
Rio de Janeiros sündinud, Londonis elav Antonio Claudio Carvalho on mitmel korral EKAs õpetanud, teinud oma näitusi Tallinnas ja Pärnus, osalenud oma Eesti õpilaste ja kolleegi Kaido Olega Kumus uue maali näitusel, tema tööd on olnud Tallinna graafikatriennaalil,…
2 minutit
Ado Lille nihestatud aktid
Ado Lille näitus „Alasti/Nude” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 18. VIII.
Ado Lille näitusel „Alasti ” on välja pandud kunstniku uusim looming: kümme aktimaali on valminud valdavalt sel aastal. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et 2007. aastal toimus Tallinna Kunstihoones Harry Liivranna kureeritud näitus, kus eksponeeriti nn figuratiivset pööret Ado Lille loomingus.Nüüdseks on Lill…
Ado Lille näitusel „Alasti ” on välja pandud kunstniku uusim looming: kümme aktimaali on valminud valdavalt sel aastal. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et 2007. aastal toimus Tallinna Kunstihoones Harry Liivranna kureeritud näitus, kus eksponeeriti nn figuratiivset pööret Ado Lille loomingus.Nüüdseks on Lill…
2 minutit
Kunsti pühitsus
Jaan Elkeni näitused „Kirjutatud on II . It Has Been Written. Jesus Christ Superstar” Viimsi Püha Jaakobi kirikus kuni 31. VIII , „Malecón” Draakoni galeriis 26. VI – 13. VII ja „Taas Havannas” („Havana, revisited”)arhitektuuri- ja disainigalerii 23. VII – 10. VIII .
Kristluses tähendab pühitsus olla Püha Vaimu tööriist. Püha…
Kristluses tähendab pühitsus olla Püha Vaimu tööriist. Püha…
4 minutit
Mispidi Pääsukese kunst on
Tiit Pääsukese näitus „Elu lugu” Evald Okka majamuuseumis 19. VII – 4. VIII ja Viimsi Püha Jaakobi kirikus 13. I – 23. III .
„Sa pead olema liftiga kannatlik,” jagab Tiit Pääsuke juhatust. „Oota mõni sekund, kuni täitsa seisma jääb. Kui enne uksed avad, võid kinni jääda.” Kohale jõudsin seiklusteta. „Noorpõlves…
„Sa pead olema liftiga kannatlik,” jagab Tiit Pääsuke juhatust. „Oota mõni sekund, kuni täitsa seisma jääb. Kui enne uksed avad, võid kinni jääda.” Kohale jõudsin seiklusteta. „Noorpõlves…
5 minutit
Kollektsionääri sihikindlusest ja animalistikast
Näitus „Lõvist leevikeseni. Animalistikat perekond Sterni kogust” Mikkeli muuseumis kuni 13. X. Näituse kuraatorid on Tiina-Mall Kreem ja Mai Levin, kujundaja Jaak Soans.
Tutvusin Aleksander Sterniga 1989. aastal A. H. Tammsaare majamuuseumis, kui muuseumi tollane direktor Elem Treier võimaldas tal eksponeerida oma perekonna animalistikakogu Tallinna loomaaia asutamise 50. aastapäeva puhul. Kogule…
Tutvusin Aleksander Sterniga 1989. aastal A. H. Tammsaare majamuuseumis, kui muuseumi tollane direktor Elem Treier võimaldas tal eksponeerida oma perekonna animalistikakogu Tallinna loomaaia asutamise 50. aastapäeva puhul. Kogule…
6 minutit
Euroopa ühispinna otsimine
Intervjuu näituse „Vabaduse ihalus. Kunst Euroopas alates 1945” peakuraatori Monika Flackega.
Näitus „Kriitika ja kriisid” on Kumus kuni 3. XI, varem oli see vaadata Saksa ajaloomuuseumis Berliinis (17. X 2012 – 10. II), Milano Palazzo Reales (15. III – 2. VI) ja novembris avatakse Krakówi nüüdiskunsti muuseumis MOCAK.
Näitus „Kriitika ja kriisid”…
Näitus „Kriitika ja kriisid” on Kumus kuni 3. XI, varem oli see vaadata Saksa ajaloomuuseumis Berliinis (17. X 2012 – 10. II), Milano Palazzo Reales (15. III – 2. VI) ja novembris avatakse Krakówi nüüdiskunsti muuseumis MOCAK.
Näitus „Kriitika ja kriisid”…
6 minutit
Peosein
Kuni 31. augustini näeb New Yorgi moodsa kunsti muuseumi haru MoMA PS11 siseõues muuseumi noore arhitekti programmi (Young Architects Program ehk YAP)2 selleaastase võitja CODA3 büroo arhitekti Caroline O’Donnelli installatsiooni „Peosein” („Party Wall”, mis inglise keeles tähendab ühtlasi kahe maja vahelist tulemüüri).
2 minutit
Mobiilne D-kaart
Veronika Valgu küsimustele vastab Eesti Disainikeskuse kommunikatsioonijuht Maris Takk.
Tallinna disainikaardi mobiilirakendus D-kaart – mis see on?
Tallinna disainikaarti on paberkujul välja antud juba 2006. aastast. Esimene kaart koostati disainiaasta projekti raames ja 2008. aastast annab kaarti välja Eesti Disainikeskus.1 Tallinna disainikaart on linnakaart, millel on kollaste numbritega tähistatud disainiga seotud paigad.…
Tallinna disainikaardi mobiilirakendus D-kaart – mis see on?
Tallinna disainikaarti on paberkujul välja antud juba 2006. aastast. Esimene kaart koostati disainiaasta projekti raames ja 2008. aastast annab kaarti välja Eesti Disainikeskus.1 Tallinna disainikaart on linnakaart, millel on kollaste numbritega tähistatud disainiga seotud paigad.…
2 minutit
Tähelepanu, valmis olla, läks!
Kesk kuuma suve selgus Pärnu staadioni tribüünihoone eskiisivõistluse võitja. Selleks osutus töö pealkirjaga „Sprint”, mille autoriteks on Peeter Loo, Jan Skolimowski, Mari Arvisto ja Ülo Peil büroost Kamp Arhitektid OÜ.
2 minutit
Linnaplaanidest kahe esindusliku raamatu taustal
Tõnu Raid, Tallinn ajaloolistel linnaplaanidel 1634–1989. Toimetanud Lauri Suurmaa, tõlkinud Alexander Harding, Anne Burghardt ja Boris Tuch. Grenader, 2011. 194 lk.
Tõnu Raid, Eesti ajaloolistel linnaplaanidel 1584–2011. Toimetanud Lauri Suurmaa, tõlkinud Kerli Hurt, Mari-Ly Kirkmann ja Boris Tuch. Grenader, 2013. 304 lk.
Olgu kohe öeldud, et see kirjatöö pole mõeldud hiljaaegu Grenaderi…
Tõnu Raid, Eesti ajaloolistel linnaplaanidel 1584–2011. Toimetanud Lauri Suurmaa, tõlkinud Kerli Hurt, Mari-Ly Kirkmann ja Boris Tuch. Grenader, 2013. 304 lk.
Olgu kohe öeldud, et see kirjatöö pole mõeldud hiljaaegu Grenaderi…
5 minutit
Eesti transpordi tulevikutee – liiklusest liikuvusse
Senised riikliku transpordikorralduse tulevikku puudutavad uudised on keskendunud peamiselt Haapsalu raudtee taastamisele,1 kohalike teede rahastamisele2 või Tartu maantee kiirteeks ehitamisele. Lisaks tavapärastele taristu ehitamise ja ühistranspordi rahastamise küsimustele sisaldab järgmiseks Euroopa Liidu eelarveperioodiks 2014–2020 koostatav transpordi arengukava (TAK) uusi huvitavaid arengusuundi, kui võrrelda seda eelmise 2006–2013 kavaga. Kui seni kehtivas…
5 minutit
Rattad randa?
Mis tunne võib olla saksa juristil, kes on 252 päeva ehk üheksa ja poole kuuga Gengenbachist ehk Saksamaalt Schwarzwaldist, mis jääb kümme kilomeetrit Offenburgist lõuna poole, jalgrattal Pekingisse jõudnud?1
6 minutit
August toob Saaremaale hõrgu kammermuusika
XIX Kuressaare kammermuusika päevad 30. VII – 3. VIII
XIX Kuressaare kammermuusika päevad on nüüdseks minevik, kuid kogetud emotsioonid on veel meeldejäävalt värsked. Olles ise alates 1996. aastat suuremal või vähemal määral festivali kontserte külastanud, võin kinnitada, et kammermuusika päevad on alati silma paistnud oma põneva repertuaarivaliku, kõrgetasemeliste esituste ja suurepärase…
XIX Kuressaare kammermuusika päevad on nüüdseks minevik, kuid kogetud emotsioonid on veel meeldejäävalt värsked. Olles ise alates 1996. aastat suuremal või vähemal määral festivali kontserte külastanud, võin kinnitada, et kammermuusika päevad on alati silma paistnud oma põneva repertuaarivaliku, kõrgetasemeliste esituste ja suurepärase…
2 minutit
Interpreedid ei puhka
Mikk Murdvee (viiul) ja Sten Lassmann (klaver) 1. VIII Mustpeade maja Olavi saalis.
Ma arvan, et see, mis veel kestab, on Eesti interpreetide liidu XI hooaeg, aga küllap algab lähitulevikus ka EILi XII hooaeg.
Ma arvan, et see, mis veel kestab, on Eesti interpreetide liidu XI hooaeg, aga küllap algab lähitulevikus ka EILi XII hooaeg.
2 minutit
Folkloorifestivalid – kuidas edasi?
Rahvusvaheliste folkloorifestivalide alguseks võib Eestis pidada 1986. aastal ellu kutsutud „Viru säru”. Selleks hetkeks oli juba üle kümne aasta tegutsenud CIOFF ehk Rahvusvaheline Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu, mille egiidi all korraldati 1987. aastal Leedus ka Baltimaade koostöös sündinud rahvusvaheline folkloorifestival „Baltica”. Nüüdseks on „Viru säru” jäänud ajalukku: 2008. aastal toimunu…
6 minutit
Jääda ellu suvises tihedas festivalikonkurentsis
Eesti suviste festivalide arv on muljetavaldav, majanduslikust aspektist liigagi suur. Enamik tuleb vaevu kulude katmisega toime, kuid paljud ei suuda sedagi. Tegemise rõõm ja inimestele elamuse pakkumine on ka väärt, kuid ainuüksi sellest ei piisa. Konkurents on ääretult tihe, kuivõrd lähiriikides korraldatakse samuti hulganisti festivale, sealhulgas väga laiahaardelisi. Sel suvel…
2 minutit
Tartu muusikanädal peegeldas sõbralikku kestlikkust
Tartu muusikanädala peakorraldaja Helen Sildna kinnisidee on teha tänavu teist korda toimunud muusikanädalast jätkusuutlik uue muusika sündmus, jätta pealinnas sidesõnaks muutunud ja marginaliseerunud „festivali” sahtlisse. Tartu muusikanädal (edaspidi TMN) tõi kolmel päeval ja kuues Tartu linnaruumi kohas kokku 23 muusikut Eestist, Lätist ja Soomest. Menüüs leidus ka sellel korral laia…
3 minutit
Kui väärtuspüramiid on kummuli. Või kas ikka on?
Aeg-ajalt kerkib muusikaelus ikka ja jälle pinnale diskussioon nn süva- ja levimuusika tegijate, institutsioonide ja pooldajate-vastaliste vahel. On natukene kurb, et enamasti kipub sel juhul peamiseks tõukejõuks olema institutsioonide ja üksikisikute üsna aimatav konkurentsivõitlus riikliku rahapaja veerel, mitte soov millegi üle sisuliselt mõtteid vahetada.
6 minutit
Paarist konstandist inimarengu skaalal
Kui „Eesti inimarengu aruande” (EIA) kaasautor, Tartu ülikooli professor Jüri Saar kirjutas kolm aastat tagasi Akadeemias nn kurjadest konstantidest, siis pidas ta silmas Eestit kirjeldavaid üldistusi, mis on küll ebatäpsed või lausa valed, ent mis pideva kordamise tõttu on hakanud elama oma elu ning omandanud seeläbi tavateadvuses tõsiasja kaalu.
2 minutit
Teadvus, üliintelligentsed masinad ja filosoofia väärtus
Intervjuu filosoofiaprofessor David Chalmersiga.
14 minutit
Stagnatsiooni anatoomia
Praegusel omavalitsussüsteemil on kaks nurgakivi: kohalik poliitiline ladvik, kellele omavalitsus on elatusallikas ja isiklike huvide kaitsja ning Eestit valitsev erakonnakartell, kes on kohaliku võimuladviku oma kontrolli alla võtnud.
7 minutit
Toomas saab betoonitööd
Kes saab rikkaks, seda teavad aga esialgu vaid ehk valitud asjaosalised. Tehing ise on mastaapne ja kuna see toimub otse maailma distsiplineerituima rahandusministri kodus, ees- ja tagaõues, on mängus kõvasti värvi. Pärast aastaid kestnud venitamist kuulutas riik oma kinnisvara haldava aktsiaseltsi kaudu välja riigihanke, mille tagajärjel keegi arendaja peagi ehitab…
3 minutit
