-
-
Reisime palju ja tõlgime palju kõik – nii teab igaüks omast käest, mis kõik võib tõlkes arusaamatuks jääda või koguni kaduma minna. Ja et hea tõlge aitab teist osapoolt mõista, halb mitte, vaid võib nad koguni tülli ajada. Pole siis paha nüüd, Peetruse järjekordse järglase valimise puhul, selle tuntud nime algupära veidi lähemalt vaadata (vrd Sirp, 8. III).
Valimiskoht Vatikan on meile praegu küll „siinsamas nurga taga”, ent mitte just tuttav.…
-
Me teame kõik, et ajaloo jooksul muutuvad ka nimed, ent esimesel pilgul näib mõistlik, et eestlasest lugejate jaoks kirjutatud „Raamatus on järjepidevalt kasutatud eestikeelseid kohanimesid, kui sellised on olemas” (lk 23). Tekst on jah seda loetavam, mida vähem selles leidub lugemismõnu katkestavat kribu-krabu. Aga antud juhul on tegemist ajalooraamatuga – ja kas pole nimed ajaloo oluline osa? Kust võiks lugeja kätte leida teavet nendest kohtadest, millest on kuulnud, ent mis…
-
„Tallinna missa” esiettekanne kergitas minu, „keskmise muusikasõbra” keelele mitu küsimust, mis tohiksid mõnele teiselegi huvi pakkuda. Tallinna Filharmoonia tellitud suurteose kohta võtavad kindlasti sõna muusikamaailma asjatundjad, ent vana Rooma õiguse põhimõtet audiatur et alia pars (kuulatagu ära ka teine asjaosaline) võiks rakendada siingi: kuulatagu ära ka kuulajad. Antud juhul kuulaja küsimused.
Omast arust olen siis n-ö keskmine muusikasõber: erihariduseta, ent mitmes kooris laulnud – muusikat teinud, võiks öelda, ent eelkõige palju…
-
Eesti suurim seikleja John Robert Ignace Lepp 100Meie mees Limas
„Kõige tuntum eestlane Ladina-Ameerikas on vist küll Ignace Lepp. [—] Kuulsin esmakordselt Ignace Lepa nime 1966. a sügisel Lima linnavalitsuse kokteil-vastuvõtul Monsenjöör Gerardo Alarco’lt, kes on katoliku kiriku kõrgem vaimulik ning Lima katoliku ülikooli filosoofiateaduskonna professor ja dekaan. Kui tutvustamisel mainisin talle Eestit oma sünnimaana, küsis ta kohe, kas tunnen Ignace Leppa, eestlasest katoliku kiriku vaimulikku, paljude raamatute autorit… Alarco oli…
-
Lennart Mere „Hõbevalge“ uustrüki puhu
