Mulgi sõnad said raamatuks
Hiljaaegu trükist ilmunud mulgi keele sõnaraamat – esimene omataoline läbi aegade – sai nimetatud küll „Mulgi sõnastikuks”, sest see ei hõlma veel kaugeltki kogu mulgi sõnavara ega esita murdekeele norme. Ometi võib seda pidada saavutuseks mitmes mõttes. Raamat annab mitmekülgse ülevaate omapärastest mulgi sõnadest, mis on pärit kõigist viiest ajaloolisest Mulgi kihelkonnast, ning loob sõnade…
1 minut
Mulgi lipu all – edasi!
Kristi Ilves, Vikerraadio mulgikeelsete uudiste tegija ja ajalehe Üitsainus Mulgimaa toimetaja, tõenäoliselt noorim Mulgi murde kõneleja ja selles keeles kirjutaja: Viimastel aastatel on Mulgimaast ja mulkidest palju juttu olnud. Mulk olla on auasi ja rahvariided aitavad oma päritolu rõhutada. Mulgi keele kõnelejaid on aga vähe, kuid need, kes mõistavad, teevad seda uhkusega. Kui sina, Alli,…
4 minutit
Siirdemeditsiin on kuulutatud läbimurdealaks
Sellest ei saa ehk Eesti meditsiini peavoolu, kuid visionäärikalduvustega arstid ja teadlased nihutavad kindlasti meditsiini praegusi piire.
Jaan Eha ja Mihkel Zilmer on riigi 2013. aasta teaduspreemia saajad siirdemeditsiini valdkonnas.
Siirdemeditsiin kogub teadusmaailmas üha rohkem kuulsust. Ka tänavused teaduspreemiad anti TÜ kliinikumi südamekliiniku juhatajale prof Jaan Ehale ja TÜ Biomeedikumi meditsiinilise biokeemia…
Jaan Eha ja Mihkel Zilmer on riigi 2013. aasta teaduspreemia saajad siirdemeditsiini valdkonnas.
Siirdemeditsiin kogub teadusmaailmas üha rohkem kuulsust. Ka tänavused teaduspreemiad anti TÜ kliinikumi südamekliiniku juhatajale prof Jaan Ehale ja TÜ Biomeedikumi meditsiinilise biokeemia…
5 minutit
Maailm tolmeldamiskriisis
Loodusega koostööd tegemata on inimese eksistents küsimärgi all.
Dokumentaalfilm „Rohkem kui mesi” („More Than Honey”, Šveits-Saksamaa-Austria 2012, 95 min), režissöör Markus Imhoof, stsenaristid Markus Imhoof ja Kerstin Hoppenhaus. Osalevad Fred Jaggi, Randolf Mendel, John Miller, Liane Singer, Heidrum Singer jt. Linastub kinodes Artis ja Sõprus.
Albert Einstein olla öelnud, et kui mesilased ühel päeval maakeralt kaovad,…
Dokumentaalfilm „Rohkem kui mesi” („More Than Honey”, Šveits-Saksamaa-Austria 2012, 95 min), režissöör Markus Imhoof, stsenaristid Markus Imhoof ja Kerstin Hoppenhaus. Osalevad Fred Jaggi, Randolf Mendel, John Miller, Liane Singer, Heidrum Singer jt. Linastub kinodes Artis ja Sõprus.
Albert Einstein olla öelnud, et kui mesilased ühel päeval maakeralt kaovad,…
4 minutit
Energeetikarindel muutusteta
„Kapital”, ETV 18. IV.
Pikemad intervjuud Sandor Liive ja Juhan Partsiga ERRi kodulehel.
Sandor Liive, „Polegi võimalik vastata üksteisele vastukäivatele ootustele”, EPL, 15. IV 2013
Mati Pallasmaa: „Kas Eesti Energia või Eesti Riiklik Õlitööstus?”, PM 10. IV 2013.
„Atonen kavatseb EE kolmeks lõhkuda”, Delfi 12. III 2004.
Eelmise nädala „Kapital” oleks pidanud lõppema aplombiga. Eeltutvustuse kohaselt pidanuksime…
Pikemad intervjuud Sandor Liive ja Juhan Partsiga ERRi kodulehel.
Sandor Liive, „Polegi võimalik vastata üksteisele vastukäivatele ootustele”, EPL, 15. IV 2013
Mati Pallasmaa: „Kas Eesti Energia või Eesti Riiklik Õlitööstus?”, PM 10. IV 2013.
„Atonen kavatseb EE kolmeks lõhkuda”, Delfi 12. III 2004.
Eelmise nädala „Kapital” oleks pidanud lõppema aplombiga. Eeltutvustuse kohaselt pidanuksime…
4 minutit
Filmimaailm
Peter von Bagh oma elust „filmihulluna”
Teenekas soome filmiajaloolane ja literaat Peter von Bagh on teinud stsenaristi ja režissöörina üle 60 filmi peamiselt televisioonile, toimetanud arvukalt raadio- ja telesaateid filmikunstist ja populaarkultuurist. Tähelepanuväärseimaks saavutuseks on suursarjad „Oo, kallis Soomemaa!” (1997) ja „Sinine laul – Soome kunstide lugu” (2003). Aastatel 1967–1984 töötas ta Soome Filmiarhiivis SEA (algul tegevjuhatajana, hiljem uurijana).…
Teenekas soome filmiajaloolane ja literaat Peter von Bagh on teinud stsenaristi ja režissöörina üle 60 filmi peamiselt televisioonile, toimetanud arvukalt raadio- ja telesaateid filmikunstist ja populaarkultuurist. Tähelepanuväärseimaks saavutuseks on suursarjad „Oo, kallis Soomemaa!” (1997) ja „Sinine laul – Soome kunstide lugu” (2003). Aastatel 1967–1984 töötas ta Soome Filmiarhiivis SEA (algul tegevjuhatajana, hiljem uurijana).…
3 minutit
Paroodiahõnguline spioonipillerkaar
„Möbiusel” on tahumatult kerglane rahamaiguline võlu.
Mängufilm „Möbius” (Prantsusmaa-Belgia-Luksemburg 2013, 103 min), režissöör ja stsenarist Éric Rochant. Osades Jean Dujardin, Cécile de France, Tim Roth, Émilie Dequenne, John Lynch. Linastub kinos Artis.
Éric Rochant’i „Möbius” on klantsitud spioonifilm, kus ei puudu armastus ja seks, aga ka kõrgklassi rahapesu ja riikide luureagentuuride kemplemine. Peategelast kehastav…
Mängufilm „Möbius” (Prantsusmaa-Belgia-Luksemburg 2013, 103 min), režissöör ja stsenarist Éric Rochant. Osades Jean Dujardin, Cécile de France, Tim Roth, Émilie Dequenne, John Lynch. Linastub kinos Artis.
Éric Rochant’i „Möbius” on klantsitud spioonifilm, kus ei puudu armastus ja seks, aga ka kõrgklassi rahapesu ja riikide luureagentuuride kemplemine. Peategelast kehastav…
3 minutit
Koreograafiline risoom tuhandest tantsust
Cabaret Rhizome’i „Mutantantsu” teostus ei jää väärt ideele pügalagi võrra alla.
Cabaret Rhizome’i „Mutantants ehk Tuhat tantsu, mida tantsida enne kui sured”, idee autorid Johannes Veski ja Päär Pärenson, lavastaja ja muusikaline kujundaja Johannes Veski, koreograaf Päär Pärenson ja videokunstnik Emer Värk (Von Krahli teater). Tantsivad Anatoli Tafitšuk, Joonas Parve, Päär Pärenson…
Cabaret Rhizome’i „Mutantants ehk Tuhat tantsu, mida tantsida enne kui sured”, idee autorid Johannes Veski ja Päär Pärenson, lavastaja ja muusikaline kujundaja Johannes Veski, koreograaf Päär Pärenson ja videokunstnik Emer Värk (Von Krahli teater). Tantsivad Anatoli Tafitšuk, Joonas Parve, Päär Pärenson…
3 minutit
Meeletu aprilliteesid
Järjepidevus ja projektipõhisus ei ole vastandmõisted, kinnitab mais viieaastaseks saava PolygonTeatri juht.
„Mina olen . . . . (Hakkan naerma.) No jah, eks ma vist selleks siin olengi, et ma ei tea teile kohe öelda, kes ma olen. Ja teisest küljest olen ma selleks siin, et . . . . (Pikk paus.) Üldiselt üks segane värk. Aga kindlasti ei ole see kurvameelsus, mis…
„Mina olen . . . . (Hakkan naerma.) No jah, eks ma vist selleks siin olengi, et ma ei tea teile kohe öelda, kes ma olen. Ja teisest küljest olen ma selleks siin, et . . . . (Pikk paus.) Üldiselt üks segane värk. Aga kindlasti ei ole see kurvameelsus, mis…
7 minutit
Marat Gatsalov sai Kuldse Maski auhinna
Tallinna Vene teatri kunstiline juht Marat Gatsalov pälvis 16. aprillil Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimelises Moskva Muusikateatris toimunud auhinnatseremoonial parima lavastaja kategoorias Venemaa hinnatuima teatriauhinna Kuldne Mask.
Kuldse Maski sai Gatsalov Novosibirski teatris Gloobus tehtud Tracy Lettsi „August. Osage’i krahvkond” lavastuse eest. Selles kategoorias kandideeris auhinnale 16 lavastajat, nende seas Rimas Tuminas, Jevgeni Martšelli, Dmitri…
Kuldse Maski sai Gatsalov Novosibirski teatris Gloobus tehtud Tracy Lettsi „August. Osage’i krahvkond” lavastuse eest. Selles kategoorias kandideeris auhinnale 16 lavastajat, nende seas Rimas Tuminas, Jevgeni Martšelli, Dmitri…
1 minut
Antigone õnnetu lastetuba
Roman Feodori lavastatud „Antigone” eristub Vene teatri senisest kuvandist, on huvitav töö kogu Eesti teatripildis ja pälvinud juba tähelepanu ka Venemaal.
Vene teatri „Antigone”, lavastaja Roman Feodori, kunstnik Daniil Ahmedov, liikumisjuht Olga Privis, helilooja ja muusikaline kujundaja Aleksandr Žedeljov, valguskunstnik Igor Kapustin. Mängivad Ilja Nartov, Tatjana Kosmõnina, Alina Karmazina, Natalja Dõmtšenko, Mihhail Krjatšok, Aleksandr Žilenko,…
Vene teatri „Antigone”, lavastaja Roman Feodori, kunstnik Daniil Ahmedov, liikumisjuht Olga Privis, helilooja ja muusikaline kujundaja Aleksandr Žedeljov, valguskunstnik Igor Kapustin. Mängivad Ilja Nartov, Tatjana Kosmõnina, Alina Karmazina, Natalja Dõmtšenko, Mihhail Krjatšok, Aleksandr Žilenko,…
4 minutit
Veneetsiasse põhitõdede järele?
2. mail on XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorikonkursi tähtaeg. Seekord erinevad mõnedki nüansid varasemast. Biennaali üldkuraator Rem Koolhaas andis teema „Põhitõed: modernsuse omaksvõtt 1914 – 2014” („Fundamentals: Absorbing Modernity: 1914 – 2014”) teada tavalisest varem, et kaasata ka rahvuspaviljonide kuraatorid üldnäituse ettevalmistusprotsessi. Samas katsetab arhitektuurikeskus sel aastal esimest korda kahevoorulise konkursiga, mille avalike…
6 minutit
Näitus – ainulaadne meeleline kogemus
Pildil näituse „Uurali kaja” kujunduse autorid Ken Kristjan Ruut, Anne Määrmann ja Jan Graps. (Foto: Piia Ruber)
30. aprillil pannakse nurgakivi Eesti Rahva Muuseumi uuele hoonele Raadil. Maja…
30. aprillil pannakse nurgakivi Eesti Rahva Muuseumi uuele hoonele Raadil. Maja…
12 minutit
Külastajatega tõlgenduslike ja jutustavate näituste ristteel
Eesti Kunstiteadlaste Ühingu aastaseminaril arutleti muuseuminäituste üle, küsides ka seda, kuidas esitada (visualiseerida) ekspositsioonis ajalugu. Kuidas üldse saab teada, kas praegused muuseumid kasutavad nende käsutuses vahendeid (esemeid, visuaale, arhiiviallikaid) parimal võimalikul moel?
Arvan, et kui arutleda ajaloo, mineviku ning kultuuripärandi kommunikatsiooni võimaluste ning eesmärkide üle praegusaegsete muuseumiekspositsioonide vahendusel, on…
Arvan, et kui arutleda ajaloo, mineviku ning kultuuripärandi kommunikatsiooni võimaluste ning eesmärkide üle praegusaegsete muuseumiekspositsioonide vahendusel, on…
5 minutit
Kuidas eksponeerida muuseumis kunsti ajalugu?
Kunstiteadlaste ühingu tänavuse aastaseminari üks teema oli „Kuidas eksponeerida muuseumis kunstiajalugu?”. Teema avamiseks ja arutelu ärgitamiseks paiskasid korraldajad õhku veel omakorda küsimusi nagu „kuidas on muutunud kunstiajaloo eksponeerimise põhimõtted viimasel kümnendil?”, „kas Eestis on samamoodi kui mujal Euroopas?”, „mis on praegu kunstiajaloo eksponeerimisel oluline?”, „millised on näituste suundumused”, „kas ja kui…
4 minutit
Ajaloo visualiseerija
Eesti Kunstiteadlaste Ühingu aastaseminar Tartu ülikooli ajaloo muuseumis 8. märtsil keskendus kunstimuuseumide, aga ka laiemalt muuseumide näituste uutele tendentsidele. Kolm tähtsamat teemaringi, millel peatuti, olid kunstiajaloo eksponeerimine, muuseumielamuse pakkumine ning ajaloo visualiseerimine muuseumis.
Kuidas eksponeerida kunstiajalugu?
Kuigi kunstimuuseumi näituste üks eesmärk on läbi aastakümnete olnud tutvustada uusimaid uurimusi ja teadustöö tulemusi, on lähenemine ning metoodika viimasel kümnendil muutunud.…
Kuidas eksponeerida kunstiajalugu?
Kuigi kunstimuuseumi näituste üks eesmärk on läbi aastakümnete olnud tutvustada uusimaid uurimusi ja teadustöö tulemusi, on lähenemine ning metoodika viimasel kümnendil muutunud.…
4 minutit
Jalutuskäik galeriides
Enesepeegeldused ja tulevik
Näitus „Pöördumised” Hobusepeas kuni 29. IV. Kuraatorid Anu Vahtra ja Reimo Võsa-Tangsoo ja näitus „Ekadents” 1. Mai galeriis kuni 28. IV. Kuraatorid Marten Esko, Siim Ghert Preiman ja Gregor Taul.
Ühisnäitusel „Pöördumised” jätkub viie noore kunstniku huvi ruumi ja selle spetsiifika vastu. Kui aasta alguses projektiruumi Katarsis näitusel „Aknast ei näinud muud kui taanduvat…
Näitus „Pöördumised” Hobusepeas kuni 29. IV. Kuraatorid Anu Vahtra ja Reimo Võsa-Tangsoo ja näitus „Ekadents” 1. Mai galeriis kuni 28. IV. Kuraatorid Marten Esko, Siim Ghert Preiman ja Gregor Taul.
Ühisnäitusel „Pöördumised” jätkub viie noore kunstniku huvi ruumi ja selle spetsiifika vastu. Kui aasta alguses projektiruumi Katarsis näitusel „Aknast ei näinud muud kui taanduvat…
5 minutit
Muusikamaailm
Kuulsad festivalid Saksamaal
* Täna algava Edela-Saksa Raadio festivali (kuni 8. VI) pealavaks Schwetzingenis on lossi Rokokooteater, igal aastal kavas uusooper ning varajasem haruldus: õhtul H. Purcelli „India kuninganna”, uudisena festivali helilooja Georg Friedrich Haasi „Thomas” (24. V), antakse ka viimase neli portreekontserti. Jordi Savalli Hesp è rion XXI kava „Harmonia universalis”, Amaryllise ja Artemise kvartetid, 9 nimekat pianisti…
* Täna algava Edela-Saksa Raadio festivali (kuni 8. VI) pealavaks Schwetzingenis on lossi Rokokooteater, igal aastal kavas uusooper ning varajasem haruldus: õhtul H. Purcelli „India kuninganna”, uudisena festivali helilooja Georg Friedrich Haasi „Thomas” (24. V), antakse ka viimase neli portreekontserti. Jordi Savalli Hesp è rion XXI kava „Harmonia universalis”, Amaryllise ja Artemise kvartetid, 9 nimekat pianisti…
9 minutit
XXI muusikatriaad – viimast korda selle nime all
Tänavust Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste konkurssi reklaamiti lausega „Viimane triaad – ära maga maha!” ja see ei olnud reklaaminõks. Muusikaosakonna juhataja Tuulike Kivestu sõnul vajab triaad muutmist: aeg on teinud oma töö, eesmärgid ja ülesanded on vaja uuesti läbi mõelda, sest ürituse formaat on püsinud kaua muutumata. Muusikatriaad on üks pikima…
3 minutit
Noored keelpillimängijad kevadises Tartus
11. – 14. aprillini helises keelpillimuusikast Tartu Heino Elleri nimeline muusikakool, kus toimus VII Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festival. Ettevõtmine on suunatud keskastme keelpilliõppuritele, muusikakoolide lõpuklassist ehk VII klassist kuni gümnaasiumi või vastavalt kutsekeskhariduse lõpuni. Konkurss-festivalil võisteldakse kolmes vanuserühmas, osalevad kõik keelpillide perekonna liikmed: viiulid, vioolad, tšellod ja kontrabassid.
Seekordsel konkurss-festivalil oli rõõmustavalt palju…
Seekordsel konkurss-festivalil oli rõõmustavalt palju…
3 minutit
2013. aasta klassikatäht leitud!
Laval prožektorivihus seisab 17aastane breketitega poiss ja teatab kohe esitusele tuleva pala kohta: „See on üks mu lemmiklugusid”. Ent miski on siin pildil valesti! Tiineka kitarri asemel on tšello, teksapükse asendab tume ülikond ning juuksedki on kuuega sobivasse ontlikusse seitlisoengusse kammitud. Jutt käib hoopis Pjotr Tšaikovski „Variatsioonidest rokokoo teemal” ning esitajaks Marcel Johannes Kits,…
2 minutit
Auhind
Poolas tuldi välja uue algatusega muusikamaastikul: 13. – 15. IV viidi Varssavis läbi esmakordne rahvusvaheline muusikaõpetajate konkurss (International Master Competition for Music Teachers). Omalaadselt võistumängimiselt naasis esikohaga EMTA emeriitdotsent Ada Kuuseoks.
Konkursi peakorraldaja Taga-Karpaatia kultuuri edendamise fond (Podkarpacka Fundacja Rozwoju Kultury) lähtus seisukohast, et hea õpetaja on aktiivne pedagoog, kes ka ise mängib pilli. Siiski ei saa enamik õpetajaid pedagoogiametis…
Konkursi peakorraldaja Taga-Karpaatia kultuuri edendamise fond (Podkarpacka Fundacja Rozwoju Kultury) lähtus seisukohast, et hea õpetaja on aktiivne pedagoog, kes ka ise mängib pilli. Siiski ei saa enamik õpetajaid pedagoogiametis…
1 minut
Uus
Täna õhtul alustab Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas uut kammerkontsertide sarja „Portree”, kus interpreetidele on laval toeks muusikateadlane. Mida ootate loengkontserdi formaadi kontserdisaali toomisest?
Heili Vaus-Tamm, Tallinna Filharmoonia produtsent: See on sari neile, keda huvitavad tagamaad. Helilooja on tundlik natuur ja tema looming on suuresti mõjutatud sellest, mis ta ümber toimub. Isegi kui ta selle eest põgeneb ja hoopis muud muusikat…
Heili Vaus-Tamm, Tallinna Filharmoonia produtsent: See on sari neile, keda huvitavad tagamaad. Helilooja on tundlik natuur ja tema looming on suuresti mõjutatud sellest, mis ta ümber toimub. Isegi kui ta selle eest põgeneb ja hoopis muud muusikat…
1 minut
Isa ja poja loomingut
„Heli ja keel” – Andrei Volkonski ja Peeter Volkonski. Harry Traksmann (viiul), Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola), Leho Karin (tšello), Diana Liiv (klaver), Iris Oja (metsosopran), Leonora Palu (flööt), Julia Agejeva Hess (klavessiin) 12. IV Tallinnas Hopneri majas (Peeter Volkonski), 14. IV Tartu ülikooli aulas (Ardo Ran Varres).
Vene aadlipäritolu klavessinisti ja helilooja Andrei Volkonski (1933–2008)…
Vene aadlipäritolu klavessinisti ja helilooja Andrei Volkonski (1933–2008)…
3 minutit
Resonabilis sisemise ruumi rännakul
„Resonabilis 10”: Iris Oja (hääl), Kristi Mühling (kannel), Tarmo Johannes (flööt) ja Aare Tammesalu (tšello) 11. IV Estonia kontserdisaalis.
Maailmas, kus elame, on nn reaalsus ja inimese sisereaalsus energeetilis-informatiivsete struktuuride kaudu lahutamatult seotud. Tänapäeva maailma meeletu keskkonnasaaste peegeldab tegelikult nende inimmasside sisemaailma, kes ei vaevu oma siseilma korrastama. Võiks lausa öelda, et sisekaemuseks võimeliste…
Maailmas, kus elame, on nn reaalsus ja inimese sisereaalsus energeetilis-informatiivsete struktuuride kaudu lahutamatult seotud. Tänapäeva maailma meeletu keskkonnasaaste peegeldab tegelikult nende inimmasside sisemaailma, kes ei vaevu oma siseilma korrastama. Võiks lausa öelda, et sisekaemuseks võimeliste…
1 minut
Hääle ja reaalsuse piiridel
„Between Reality”: Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja, orelil Ene Salumäe 17. IV Estonia kontserdisaalis.
16. aprillil tähistatud rahvusvahelisele häälepäevale pühendatud kontsert tuletas meelde – kolmandik meist ei saaks hääleta oma igapäevatööd teha. Häälest rääkides ei saa mööda ka keelest. Kui viimati pistis meeskoor rinda prantsuse keele foneetikaga, siis seekord kuulsime neid laulmas klassikaliselt kaunis inglise keeles.
Avalooks…
16. aprillil tähistatud rahvusvahelisele häälepäevale pühendatud kontsert tuletas meelde – kolmandik meist ei saaks hääleta oma igapäevatööd teha. Häälest rääkides ei saa mööda ka keelest. Kui viimati pistis meeskoor rinda prantsuse keele foneetikaga, siis seekord kuulsime neid laulmas klassikaliselt kaunis inglise keeles.
Avalooks…
3 minutit
Kevadnõidus
Teadus tegeleb mõõdetavate nähtustega, nõiad aga tajumisega.
Õige nõid on seda aasta ringi. Nõiaks olemine hobi korras on puhas eputamine ja sellest me siin ei räägi. Õige nõid on eelkõige märkaja, eelkõige looduse, ja mis veelgi tähtsam, elusa looduse nähtuste, protsesside, objektide ja nende muutumise vaatleja ja tundja. Sellest loomulikult ei tulene, et üks õige looduseuurija peab olema…
Õige nõid on seda aasta ringi. Nõiaks olemine hobi korras on puhas eputamine ja sellest me siin ei räägi. Õige nõid on eelkõige märkaja, eelkõige looduse, ja mis veelgi tähtsam, elusa looduse nähtuste, protsesside, objektide ja nende muutumise vaatleja ja tundja. Sellest loomulikult ei tulene, et üks õige looduseuurija peab olema…
6 minutit
Inseneriasjandus paremale ära
Meie oma inseneride töö osakaal jääb imaginaarseks.
Mõned tendentsid ei saa päris juhuslikult kujuneda. Võib-olla on kokkusattumuseks, et vähem kui aasta jooksul on eesti keeles ilmunud trükist kuus õpikut, mille sisuks on inseneriteaduste põhi ehk mehaanika. Üks neist esitab mehaanika üldfüüsika raames, kaks erialana, kaks profileerituna ehituses ja tehnilises mehaanikas, üks matemaatilise keele kaudu.…
Mõned tendentsid ei saa päris juhuslikult kujuneda. Võib-olla on kokkusattumuseks, et vähem kui aasta jooksul on eesti keeles ilmunud trükist kuus õpikut, mille sisuks on inseneriteaduste põhi ehk mehaanika. Üks neist esitab mehaanika üldfüüsika raames, kaks erialana, kaks profileerituna ehituses ja tehnilises mehaanikas, üks matemaatilise keele kaudu.…
4 minutit
Viru, vabaduse kringel
Martini, brändi ja Marlboro suits jätsid nõukogude inimesse kustumatult emotsionaalse mälestuse.
Margit Kilumetsa dokumentaalfilm „Viru, vabaduse saatkond” ja Valve Raudnaski raamat „Kuno Plaan ja Viru kringel”.
Olen töötanud Viru hotellis neli aastat. Selle aja sisse on jäänud hotelli muuseumi avamine, valuutabaari elluäratamine, kaks dokumentaalfilmi, Viru ärikate konverents-kokkutulek ja palju teisi viiteid Viru värvikale ajaloole. Igati omapärased ettevõtmised,…
Margit Kilumetsa dokumentaalfilm „Viru, vabaduse saatkond” ja Valve Raudnaski raamat „Kuno Plaan ja Viru kringel”.
Olen töötanud Viru hotellis neli aastat. Selle aja sisse on jäänud hotelli muuseumi avamine, valuutabaari elluäratamine, kaks dokumentaalfilmi, Viru ärikate konverents-kokkutulek ja palju teisi viiteid Viru värvikale ajaloole. Igati omapärased ettevõtmised,…
4 minutit
Kuldookri pehme sära
Pille Õnnepalu, Õde. Toimetanud Henrik Sova. Kujundanud Indrek Sirkel. Henrik, 2013. 160 lk.
Pille Õnnepalu esikteost „Õde” võib tingimisi nimetada luulekoguks, kus küll kõik palad luuletused pole. Sadakond väga erineva pikkusega, enamasti dateeritud teksti pärineb ajavahemikust 1987–2012.
Pealkiri viib mõtted autori tippkirjanikust vennale. Tõnu Õnnepalust on juttu mitmes tekstis, siiski pole ta raamatu peategelane. Keskseks figuuriks jääb ikkagi…
Pille Õnnepalu esikteost „Õde” võib tingimisi nimetada luulekoguks, kus küll kõik palad luuletused pole. Sadakond väga erineva pikkusega, enamasti dateeritud teksti pärineb ajavahemikust 1987–2012.
Pealkiri viib mõtted autori tippkirjanikust vennale. Tõnu Õnnepalust on juttu mitmes tekstis, siiski pole ta raamatu peategelane. Keskseks figuuriks jääb ikkagi…
4 minutit
Elu ja une piiridelt
Madis Kõiv, Uudisjutte. Loomingu Raamatukogu 2013, nr 1–3. Toimetanud Triinu Tamm, korrektuur Inna Lusti, konsultant Aare Pilv. 179 lk.
Ega ma seda Calderoni näitemängu, kus elu ja uni sassi lähevad, ei mäleta. Ei mäleta ehk sellepärast, et pole lugenud (ka loetust ei mäleta paljut), kuigi arvatavasti olen isegi eksamil pidanud tüki sisu teadma ja vastama Ott Ojamaale.…
Ega ma seda Calderoni näitemängu, kus elu ja uni sassi lähevad, ei mäleta. Ei mäleta ehk sellepärast, et pole lugenud (ka loetust ei mäleta paljut), kuigi arvatavasti olen isegi eksamil pidanud tüki sisu teadma ja vastama Ott Ojamaale.…
10 minutit
ARHIIV
Tänuga Jaan Rannapile
Kuidas ta nüüd siis äkki siia pidama jäi?
Või miks üldse sellesse majja tagasi tuli? Never again, oli ta koolilõpupeol mõelnud. Läbi see üksteist aastat sundust, igaveseks. Ei mingit varahommikust tõusmist enam, ei mingeid ruutvõrrandeid, vahetusjalatseid, ligedaid tahvlilappe. See maja oli ta elust rohkem võtnud kui iganes vääris. Ja mida vastu andnud? Teadmised olid peaaegu tuhmunud – jäid…
Kuidas ta nüüd siis äkki siia pidama jäi?
Või miks üldse sellesse majja tagasi tuli? Never again, oli ta koolilõpupeol mõelnud. Läbi see üksteist aastat sundust, igaveseks. Ei mingit varahommikust tõusmist enam, ei mingeid ruutvõrrandeid, vahetusjalatseid, ligedaid tahvlilappe. See maja oli ta elust rohkem võtnud kui iganes vääris. Ja mida vastu andnud? Teadmised olid peaaegu tuhmunud – jäid…
4 minutit
Kolmkümmend aastat varem
Aasta 1983. Loomingu 60. sünnipäev, mida kohalikud kõrgeimad võimukandjad kuidagi ei taha, on kultuuripoliitilise mängu abil siiski teoks saamas. Vaatamata etteheidetele ajakirja sisu kohta ja tõigale, et selle sõjaeelne osa on suletud erifondi. Loomingu ruumides on tehtud remont ja on aeg pildid üles panna.
Ühe seinaga pole muret. Seal on aken, mille kaudu kirjanikud saavad eluga…
Ühe seinaga pole muret. Seal on aken, mille kaudu kirjanikud saavad eluga…
2 minutit
Ajalugu algab faktide tundmisest
13. aprillil möödus veerandsajand Rahvarinde asutamise üleskutsest. Sirp tähistas seda teravalt mahategevas võtmes artikliga Kaarel Tarandi sulest. Iseenesest ei peaks see olema probleem, inimesed näevad ajalugu erinevalt. Kuid seda ikkagi tingimusel, et Sirp on ajaloosündmuste kajastamisel avatud foorum. Paraku pole see nii. Sirbi toimetus on mulle korduvalt kinnitanud, et Sirp ei kajasta möödaniku sündmuste…
6 minutit
Kas riigikogu liikmeid tuleb vastutusest säästa?
Edaspidi tehtaks menetlustoiminguid riigikogu liikme puhul ainult asjaosalist informeerides à la „Tere, me hakkame teid nüüd salaja pealt kuulama”.
Riigikogu põhiseaduskomisjon esitas 12. märtsil riigikogule seaduseeelnõu, mis reguleerib riigikogu liikme puutumatuse ehk immuniteedi sisu ja sellest tulenevalt kriminaalõigusliku menetluse erisusi ning muud saadiku immuniteediga seonduvat. Eelnõu seletuskirjas viidatakse, et eelnõu…
Riigikogu põhiseaduskomisjon esitas 12. märtsil riigikogule seaduseeelnõu, mis reguleerib riigikogu liikme puutumatuse ehk immuniteedi sisu ja sellest tulenevalt kriminaalõigusliku menetluse erisusi ning muud saadiku immuniteediga seonduvat. Eelnõu seletuskirjas viidatakse, et eelnõu…
6 minutit
Ühe poolega tervik
Marek Strandberg
Teisipäevases riigikogus peeti maha vaimukas mõttevahetus, mida peaks kasutatud sõnade järgi lausa maailmavaateliseks nimetama. Jutt käis küll keskpangandusest, ja nagu teada, ei maksa Euroopa ühisraha raamistikus Eesti „poolsus” just palju, vaid…
Teisipäevases riigikogus peeti maha vaimukas mõttevahetus, mida peaks kasutatud sõnade järgi lausa maailmavaateliseks nimetama. Jutt käis küll keskpangandusest, ja nagu teada, ei maksa Euroopa ühisraha raamistikus Eesti „poolsus” just palju, vaid…
2 minutit
