2012-48 (3422)
Tekstipäevad
Tekste uurivad tänapäeval kõik – muidugi keeleteadlased, aga ka filosoofid, psühholoogid, kirjandusteadlased, poliitika-, kultuuri-, meediaja religiooniuurijad. Tekstid ja keelekasutus on tõusnud silmapaistvale kohale, kuna paljudel aladel on sündinud ja tugevnenud arusaam, et just keel on see, mis loob arusaamist tegelikkusest. Kui ühiskonnakriitilises diskursuseanalüüsis on huvi keskpunktis, millist sotsiaalset tegelikkust ja…
1 minut
Tõlkesild Euroopa ja Eesti vahel – elus ja elusam
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juures tegutseb 2008. aastast keelenõustaja, kelle ülesandeks on aidata esindust tõlke- ja keeleküsimustes ning toetada Eesti tõlkijaskonda. Keelenõustaja roteeruva ametikoha täidab komisjoni tõlketeenistuse eesti keele osakond, mille tõlkijatest enamik töötab Luxembourg’is. Iga kolme aasta tagant lähetatakse sealt üks eesti tõlkija kodumaale komisjoni Eesti esindust keeleliselt nõustama.
Keelenõustaja…
Keelenõustaja…
3 minutit
Eesti keel eesti koolis. Kas saaks ka paremini?
Eesti keelenõukogu on sel aastal korraldanud kolm teemaseminari, et arutleda spetsialiste ja huvigruppe kaasates keelevaldkonna sõlmküsimuste üle. Märtsis oli tähelepanu keskmes teaduse keelsus ja mai lõpus väljasõiduseminaril Narvas eesti keel vene koolis. Viimasel, sügisesel seminaril oli vaatluse all eesti keel eesti üldhariduskoolis.
Miks selline teemavalik? Õpilaste emakeelepädevus, õigemini rahulolematus selle tasemega,…
Miks selline teemavalik? Õpilaste emakeelepädevus, õigemini rahulolematus selle tasemega,…
2 minutit
Keelehooldekeskus lapsekingades – või neist väljas
„Eesti keele arengukava 2011–2017” järgi on demokraatliku riigi üks tagatisi kirjakeele, eriti haldus- ja avaliku teabe keele ühtsus, üldarusaadavus, asja- ja ajakohasus. Üldkeelekorraldajate hulgas on Emakeele Seltsi keeletoimkonna, EKI keelekorraldusosakonna ja kõrgkoolide õppejõudude kõrval Tartu keelehooldekeskuse asjaks jäetud ennekõike haldus- ja ajakirjanduskeele edendamine. Keskus on nüüd viis aastat tegutsenud. Kui…
5 minutit
Küsib Aili Künstler
VASTAB Sirje Mäearu, EKI vanemkeelekorraldaja, keelehooldekursuste korraldaja
Kas üldhariduskoolid ikka märkavad Eesti Keele Instituudi keelekorraldajatelt oma õpetajatele keelehooldeloenguid tellida? Kui kaua on see tasuta võimalus juba kasutada olnud? Täiskasvanukoolituse raames on EKI emakeele (eesti keele) ja muude ainete õpetajaid koolitanud 2008. aastast. Meie põhiülesanne on korraldada emakeeleõpetajatele aastas kaks piirkondlikku koolituspäeva…
Kas üldhariduskoolid ikka märkavad Eesti Keele Instituudi keelekorraldajatelt oma õpetajatele keelehooldeloenguid tellida? Kui kaua on see tasuta võimalus juba kasutada olnud? Täiskasvanukoolituse raames on EKI emakeele (eesti keele) ja muude ainete õpetajaid koolitanud 2008. aastast. Meie põhiülesanne on korraldada emakeeleõpetajatele aastas kaks piirkondlikku koolituspäeva…
6 minutit
Õpetajakoolituse tänane ja homne Eestis
Haritud keelekasutuse ideaalid vajavad ümbermõtestamist, eestlase ranged hoiakud on siin võtmeküsimus.
Eesti keele ja kirjanduse õpetajaks saab Tallinna ülikooli ja Tartu ülikooli magistriõppes. Selle kõrval on Tartu sotsiaal- ja haridusteaduskonnas võimalik põhikooli mitme aine õpetaja eriala raames spetsialiseeruda eesti keele ja kirjanduse õpetajaks, kui valida veel üks lisaeriala (inglise keel, ajalugu,…
Eesti keele ja kirjanduse õpetajaks saab Tallinna ülikooli ja Tartu ülikooli magistriõppes. Selle kõrval on Tartu sotsiaal- ja haridusteaduskonnas võimalik põhikooli mitme aine õpetaja eriala raames spetsialiseeruda eesti keele ja kirjanduse õpetajaks, kui valida veel üks lisaeriala (inglise keel, ajalugu,…
5 minutit
Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!
1. Millised on tehissõnad, millised põlissõnad ja millised laensõnad?Kolp, talv, sült, relv, türp, sulg, kurg, türm, turg.2. Polüseemiaks nimetatakse mitmetähenduslikkust, s. t ühel sõnal on mitu üksteisega seotud tähendust. Nende sõnade tähendusvariantidel on põhitähendusest lähtuv seos. Näiteks sõna keel põhitähendused kehaosa nimetusena ja inimsuhtluse süsteemina on selgelt seotud.Homonüümiaks nimetatakse eritähenduslikkust;…
1 minut
Näitame keelt – kuid kellele?
Kõikjal ümbritsevad meid otsatud-ääretud amerikanismid, olgu nendeks kreisid (sooduskauplemis)päevad; listid (= loetelud, nimistud), šoppadiilid ja lihtviisiline šoppamine ning kõikvõimalikud hitid. Muidugi ka šõud, ülesastumised publiku ees ehk needsinatsed suupärasemaks mäkerdunud sõud – otsekui polekski enam näiteks kontserte või etendusi. TV-pildialustes näeme aga kamalutäit väljendeid à la teeme oma kitšenis äppelpäisid…
4 minutit
Kinoliit. Fakte
Kinoliidu esimehed 1962–1987 Kaljo Kiisk1987–1989 Mark Soosaar1989–1993 Rein Maran1993–1994 Arvo Iho1994–1996 Aare Tilk1996–1997 Peeter Urbla1997–1998 Hannes Lintrop1998–1999 Jaan Ruus1999 Andres Sööt1999–2000 Elo Tust2000–2004 Arvo Vallikivi2004–2006 Peeter Brambat2006–2008 Mikk Rand2008–2010 Peeter Brambat2010–2012 Peeter Brambat2012 Jaak Lõhmus
1 minut
Selgituseks kinoliidu toetuste asjus
Kultuuriministeeriumilt loomeliidud tõepoolest tegevustoetust ei saa. Loomeliidud on vabatahtlikud ja liikmemaksul põhinevad organisatsioonid. Kuigi ministeerium kinoliidule tegevustoetust ei anna, on „Filmikunsti” programmis toetatud kinoliidu sisutegevust (näiteks 2011. aastal sai kinoliit 1200 eurot, et osaleda „Baltijos Banga” festivalil; 2012. aastal aga 3000 eurot rahvusvaheliste tegevuskulude katmiseks). Kultuuriministeeriumi komisjon koosneb filmivaldkonna esindajatest…
1 minut
Palju õnne!
Loomingulised liidud olid vene ajal ikka ka selleks, et pakkuda kunstiinimestele ustava töö eest präänikuid – kortereid ja autoostulube. Piitsa, kui vaja, anti igareedeses loominguliste liitude häälekandjas Sirp ja Vasar. Noorsooteatri peakunstnikuna olin justkui pooleldi nomenklatuurne isik ja oleksin neid eeliseid saanud kasutada ka ilma liitudeta. Piitsa anti, kui vaja,…
5 minutit
Kinoliit tahab Kinomajja tuua rahvusfilmoteegi
Eesti Kinoliit peab täna oma 50. sünnipäeva
Meie kinoliidu kehand ehk Eesti Kinematografistide Liit loodi 20. ja 21. detsembril 1962. aastal tollase partei kultuuripoliitika põhimõtete kohaselt. Aasta eest oli Tallinna Kinostuudio ümber nimetatud Tallinnfilmiks, 1960. aastate alguses tehti valmis eesti režissööride (Jüri Müür, Kaljo Kiisk) esimesed täispikad mängufilmid, küllap peeti siis…
Meie kinoliidu kehand ehk Eesti Kinematografistide Liit loodi 20. ja 21. detsembril 1962. aastal tollase partei kultuuripoliitika põhimõtete kohaselt. Aasta eest oli Tallinna Kinostuudio ümber nimetatud Tallinnfilmiks, 1960. aastate alguses tehti valmis eesti režissööride (Jüri Müür, Kaljo Kiisk) esimesed täispikad mängufilmid, küllap peeti siis…
6 minutit
Kõik rongijuhid on piilupardid
10 huvitavamat eesti rongifilmi Peter von Baghi raamatu innustusel
Kui sa oskad rongi kinni pidada, siis varem või hiljem saad sa ka ühe väikese riigi presidendiks.Lennart Meri
Äsja kirjastuselt Menu ilmunud Soome autori Peter von Baghi filmiraamat „Rongis” pakub palju huvitavat mõtisklemist maailma filmiajaloo rongi-, täpsemalt raudtee-esteetika üle. „Ükski liiklusvahend pole filmitegijaid…
Kui sa oskad rongi kinni pidada, siis varem või hiljem saad sa ka ühe väikese riigi presidendiks.Lennart Meri
Äsja kirjastuselt Menu ilmunud Soome autori Peter von Baghi filmiraamat „Rongis” pakub palju huvitavat mõtisklemist maailma filmiajaloo rongi-, täpsemalt raudtee-esteetika üle. „Ükski liiklusvahend pole filmitegijaid…
7 minutit
Kaitstud ja kaitsmisele tulevad väitekirjad
INDREK TREUFELDTTartu ÜlikoolTeaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), meedia ja kommunikatsioonDoktoritöö „Ajakirjanduslik faktiloome erinevates ühiskondlikes tingimustes”http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/28034/treufeld_indrek.pdf?sequence=1Juhendajad: PhD Maarja Lõhmus ja prof Marju LauristinOponent: prof Mikko Lagerspetz (Åbo Akademi, Soome)
URVE SINIJÄRV Eesti Kunstiakadeemia Teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), muinsuskaitse ja restaureerimineDoktoritöö „Kunst ja loodus pargis. Kujunduslike ja liigikaitseliste eesmärkide ühendamine parkide restaureerimisel ja hooldamisel Saare maakonna…
URVE SINIJÄRV Eesti Kunstiakadeemia Teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), muinsuskaitse ja restaureerimineDoktoritöö „Kunst ja loodus pargis. Kujunduslike ja liigikaitseliste eesmärkide ühendamine parkide restaureerimisel ja hooldamisel Saare maakonna…
2 minutit
Kuidas andmeid kaevad, nõnda vastu kostab
Intervjuu infotehnoloogia alal akadeemikuks valitud Tartu ülikooli matemaatiku ja bioinformaatiku Jaak Viloga.
Andmekaevandus (data mining) on üks tegevustest, mida harrastad. Mis see on? Tavaarusaama järgi teeb Google andmed niigi kättesaadavaks. Kas ikka teeb?JAAK VILO: Google aitab meil traditsiooniliselt üles leida ja kätte saada avalikke andmeid, peamiselt tekste, hinnates statistiliselt, mis on…
Andmekaevandus (data mining) on üks tegevustest, mida harrastad. Mis see on? Tavaarusaama järgi teeb Google andmed niigi kättesaadavaks. Kas ikka teeb?JAAK VILO: Google aitab meil traditsiooniliselt üles leida ja kätte saada avalikke andmeid, peamiselt tekste, hinnates statistiliselt, mis on…
8 minutit
Eestlaste rahvusvahelisest arhitektuuritegevusest
Sel sügisel, täpsemalt 4. oktoobril, toimus Balti arhitektuuri-organisatsiooni BAUA (Baltic Architects Unions Association) järjekordne kokkusaamine, seekord Riias. Üritus oli ühendatud Daugavpilsis päev hiljem toimunud rahvusvahelisele arhitektuuripäevale pühendatud seminariga „Arhitektid on linnade muutjad”. Eesti poolt osalesid seal arhitektide liidu esimees Peeter Pere ja mina BAUA Eesti kontaktisikuna. Eesmärk oli kaardistada BAUA…
3 minutit
Ei ole eesti teadust, on teadus ning Eesti ja eestlaste osa selles
Sirbi küsimustele vastab Eesti Teaduste Akadeemia vastne akadeemik füüsik Ergo Nõmmiste.
Nagu Richard Feynman aegu tagasi ennustas, on „allpool” – aatomitest ülalpool, aga meie mikromaailmast allpool – ruumi küllalt. Nanomeetri mõõdus asjadele. Nanotehnika nimetus on jõudnud pea kõikjale, aga nanomaterjalide masskasutus on mõne üksiku ettevõtte ja tõesti vaid üksikute materjalide pärusmaa.…
Nagu Richard Feynman aegu tagasi ennustas, on „allpool” – aatomitest ülalpool, aga meie mikromaailmast allpool – ruumi küllalt. Nanomeetri mõõdus asjadele. Nanotehnika nimetus on jõudnud pea kõikjale, aga nanomaterjalide masskasutus on mõne üksiku ettevõtte ja tõesti vaid üksikute materjalide pärusmaa.…
7 minutit
Arhitekti ekskurss kodanikuühiskonda
Ühel lõppeva aasta kevadisel konverentsil, kus käsitlesin ettekandes arhitektide ja kodanikuühenduste koostööd, esitas üks tuntud kultuuritegelane lõpetuseks huvitava küsimuse: „Kummal poolel sa siis ise oled – kas arhitektide või kodanike poolel?”. Mõistagi tundus seepeale kummaline selgitada, et need pooled ei vastandu teineteisele. Küsimuse taga peegelduvad küllaltki laialt levinud stereotüübid: arhitekt…
7 minutit
Kommentaar
Heili Volberg, arhitekt
Kui oma maja ja aed või oma korter hakkab füüsiliselt (ja materiaalselt) üle jõu käima, tervis on aga veel rahuldav, seisab eakas inimene probleemi ees – kas minna hooldekodusse? Vaevalt et keegi sinna kipub. Ka Eestis on vaja spetsiaalselt seenioridele ehitatud korterelamuid. Põhjamaadel, mujal Euroopas ja kaugemal ehitatakse…
Kui oma maja ja aed või oma korter hakkab füüsiliselt (ja materiaalselt) üle jõu käima, tervis on aga veel rahuldav, seisab eakas inimene probleemi ees – kas minna hooldekodusse? Vaevalt et keegi sinna kipub. Ka Eestis on vaja spetsiaalselt seenioridele ehitatud korterelamuid. Põhjamaadel, mujal Euroopas ja kaugemal ehitatakse…
2 minutit
Elu hämarikuaeg
Jõulud seostuvad koduga. Mis teeb kodust õige kodu, see sõltub mõneti inimesest, kuigi eestlane on kodu arhitektuuri suhtes üsna konservatiivne. Konservatiivne ka selles mõttes, et kodu ei taheta – kui just väga olulist põhjust pole – vahetada. Harjumuspärasest elupaigast hoitakse kinni ka siis, kui seal elamine pole enam mõistlik, kui…
4 minutit
„Puhastusest” „Peer Gyntini”
Tõenäoliselt ei kunagi varem meie muusikaloos pole eesti heliloojate tegevus ooperi vallas osutunud rahvusvaheliselt nii edukaks kui lõppeval aastal: aprillis esietendus Soome Rahvusooperis Jüri Reinvere „Puhastus” Sofi Oksaneni samanimelise näidendi ja romaani järgi, juulikuus toodi Karlsruhes Badeni Riigiteatris lavale Erkki-Sven Tüüri „Wallenberg” ooperi kolmanda lavatõlgendusena ning novembri lõpul sõlmiti leping…
5 minutit
Muusikamaailm
Jõulukuu Milano La Scalas
Ooperitemplil on traditsioon avada hooaeg Milano kaitsepühaku päeval 7. XII itaalia ooperiga. Tänavu alustati erandina Wagneri 200. sünniaastaks „Lohengrini” uuslavastusega (lav Claus Guth): viis õhtut (täna neljas) peadirigent Daniel Barenboimi käe all, peaosi laulavad Jonas Kaufmann, René Pape, debütandina Anja Harteros, keda küll esietendusel asendas Bayreuthis Elsa…
Ooperitemplil on traditsioon avada hooaeg Milano kaitsepühaku päeval 7. XII itaalia ooperiga. Tänavu alustati erandina Wagneri 200. sünniaastaks „Lohengrini” uuslavastusega (lav Claus Guth): viis õhtut (täna neljas) peadirigent Daniel Barenboimi käe all, peaosi laulavad Jonas Kaufmann, René Pape, debütandina Anja Harteros, keda küll esietendusel asendas Bayreuthis Elsa…
10 minutit
Kontrastide mäng „Jõulujazzil”
Tänavune „Jõulujazz” tüüris sadamasse aasta, mis pakkus muusikalises mõttes Eesti kuulajale küll niivõrd palju meeldejäävaid elamusi, et nurisemiseks ei tohiks olla põhjust kellelgi, kui tahes erinev on ka maitse. Tigran Hamasjan ja Kurt Elling olid „Jõulujazzil” kaks ilmselt enim kõlapinda leidnud artisti. Tõsi küll, nende kõrvuti vaatlemine tundub ju pentsik,…
2 minutit
Meisterlikult ja tõusujoones
„Eliitkontserdid V”: Arvo Leibur, Ivari Ilja ja Tallinna Keelpillikvartett 11. XII Estonia kontserdisaalis.
Aasta viimasel Interpreetide Liidu ja Eesti Kontserdi ühistööna toimunud kammerkontserdil Estonia kontserdisaalis olid esinejateks viiuldaja Arvo Leibur, pianist Ivari Ilja ja Tallinna Keelpillikvartett. Kavas olid romantilised teosed XIX sajandi lõpust: Brahmsi Teine sonaat viiulile ja klaverile, Ysaÿe „Andante…
Aasta viimasel Interpreetide Liidu ja Eesti Kontserdi ühistööna toimunud kammerkontserdil Estonia kontserdisaalis olid esinejateks viiuldaja Arvo Leibur, pianist Ivari Ilja ja Tallinna Keelpillikvartett. Kavas olid romantilised teosed XIX sajandi lõpust: Brahmsi Teine sonaat viiulile ja klaverile, Ysaÿe „Andante…
1 minut
Pealelend. Valeri Petrov
28. detsembri õhtul saab Niguliste kirikus esiettekande Valeri Petrovi uudisteos, kantaat „Jumal” vene luuletaja Gavrila Deržavini poeemi „Ülemlaul Jumalale” (1784) tekstile. Teose esitavad solistid Aleksandr Peljovin (bass), Ka Bo Chan (kontratenor) ja Maria Šugailo (sopran), ansambel Orthodox Singers, Ene Salumäe (orel) ja Indrek Sammul (lugeja). Dirigeerib autor.
Valeri Petrov on hinnatud…
Valeri Petrov on hinnatud…
1 minut
Maailmalõpust ei räägi, hea sõnumiga plaatidest aga küll
CD Tõnis Mägi, Kärt Johanson, „Teine ruum”. © Tõnis Mägi ja Kärt Johanson, 2012.CD Johansonid, „Külm”. © Elwood Muusik, 2012. CD „Liisi Koikson ja Vaikne Esmaspäev”, Tonoscope Records, 2012.
Kuna tänase Sirbi lugejale on maiade kalendri maagiline maailmalõpu tärmin 21. XII 2012 praeguseks juba käes, on selge, et kuuldused hävitavast apokalüpsisest…
Kuna tänase Sirbi lugejale on maiade kalendri maagiline maailmalõpu tärmin 21. XII 2012 praeguseks juba käes, on selge, et kuuldused hävitavast apokalüpsisest…
3 minutit
Kas kunsti või kunstivälja madalseis?
Sel sügisel lahvatas meie ajakirjanduses kirglik arutelu nüüdiskunsti, selle koha ja võõrandumise, publiku ootuste ja pettumuste üle.
Taas, nagu kakskümmend aastat tagasi, kui Jaan Toomiku „maiprojekt” ja mõni aeg hiljem Raul Meele „lipuprojekt” esimest korda publiku ees olid, tundus, et ühel pool rindejoont seisavad pühendunud ja asjatundlike, kunstiajaloo kulgemist ja mõistmist,…
Taas, nagu kakskümmend aastat tagasi, kui Jaan Toomiku „maiprojekt” ja mõni aeg hiljem Raul Meele „lipuprojekt” esimest korda publiku ees olid, tundus, et ühel pool rindejoont seisavad pühendunud ja asjatundlike, kunstiajaloo kulgemist ja mõistmist,…
3 minutit
Jalutuskäik galeriides
Heamägi reomäel
Inga Heamäe näitus „Lokulaud/Semantron” Vabaduse galeriis kuni 31. XII.
Kreekamaal Tessaalias Anatoli külas Lárisa linna lähedal Ossa mäel, teisisõnu Kissavosi mäel, asub Ausa Eelkäija, teisisõnu Ristija Johannese klooster. Just päev enne, kui Inga Heamägi koos teiste eestlastega sinna külla sõitis, lõi pikne maha kloostri valvuri, tamme külge ketti pandud emase…
Inga Heamäe näitus „Lokulaud/Semantron” Vabaduse galeriis kuni 31. XII.
Kreekamaal Tessaalias Anatoli külas Lárisa linna lähedal Ossa mäel, teisisõnu Kissavosi mäel, asub Ausa Eelkäija, teisisõnu Ristija Johannese klooster. Just päev enne, kui Inga Heamägi koos teiste eestlastega sinna külla sõitis, lõi pikne maha kloostri valvuri, tamme külge ketti pandud emase…
9 minutit
Näitusesaalide ja muuseumide kunst materiaalsusväsimuse ja digitaalinfo ajastul
Näitus „Eesti kunstiskeenede arheoloogia ja tulevik” Kumus kuni 30. XII. Kuraatorid Rael Artel, Hilkka Hiiop, Kati Ilves ja Eha Komissarov.
Kunstisaalide sisu on muutunud. Nähtamatu, ajutise, protsessipõhise ja esemetu kunsti rohkus kunstinäitustel on mõistetav ajal, mil tugevneb vastuseis materialistlikule, tarbimiskesksele ja kommertslikule kultuurile. Kuid see on tekkinud ka kunsti enese loogika…
Kunstisaalide sisu on muutunud. Nähtamatu, ajutise, protsessipõhise ja esemetu kunsti rohkus kunstinäitustel on mõistetav ajal, mil tugevneb vastuseis materialistlikule, tarbimiskesksele ja kommertslikule kultuurile. Kuid see on tekkinud ka kunsti enese loogika…
4 minutit
Eksperimendid 1920. aastate laval
Näitus „Geomeetriline inimene. Eesti Kunstnikkude Rühm ja 1920.–1930. aastate kunstiuuendus” Kumus kuni 6. I 2013. Kuraator Liis Pählapuu, kujundanud Tõnis Saadoja, raamatu ja näituse graafiliste lahenduste autor Angelika Schneider.
1920. aastate kirjanikud näevad vajadust väljuda unistuslikust loomingu-sfäärist ja astuda võitlusse üldiste kultuuriliste vabaduste eest. Pettumine riikluses, mis võimaluste loomise ja arengu…
1920. aastate kirjanikud näevad vajadust väljuda unistuslikust loomingu-sfäärist ja astuda võitlusse üldiste kultuuriliste vabaduste eest. Pettumine riikluses, mis võimaluste loomise ja arengu…
5 minutit
Sõnateatri puhastustuli kehateatri katlas ja filmikunsti leegil
Aare Toikka filmiajalooline rännak eesmärgiga lausuda valehäbita „Liebe!” väärib sügavat austust.
VAT-teatri „Faust”, autor ja lavastaja Aare Toikka, kunstnik ja helilooja Kaspar Jancis, valguskujundaja Sander Põllu, videokujundaja Peeter Ritso ja koreograaf Marge Ehrenbusch. Mängivad Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo ja Madis Muul. Esietendus 29. XI rahvusraamatukogu…
VAT-teatri „Faust”, autor ja lavastaja Aare Toikka, kunstnik ja helilooja Kaspar Jancis, valguskujundaja Sander Põllu, videokujundaja Peeter Ritso ja koreograaf Marge Ehrenbusch. Mängivad Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo ja Madis Muul. Esietendus 29. XI rahvusraamatukogu…
4 minutit
„Mu vend on üks kuradi idikas, jumal teda hoidku!”
„Meresõitja” tuletab oma isikupärase tundejõuga meelde, milles peitub meie olemise tõeline tähendus.
Rakvere teatri „Meresõitja”, autor Conor McPherson, tõlkija Martin Algus, kunstnik Teet Suur, lavastus valmis rühmatööna. Mängivad Peeter Rästas, Tarvo Sõmer, Erni Kask, Margus Grosnõi, Üllar Saaremäe, Toomas Suuman. Esietendus 30. XI Rakvere teatri väikeses saalis.
„Meresõitja”, Conor McPhersoni jõulise inimliku…
Rakvere teatri „Meresõitja”, autor Conor McPherson, tõlkija Martin Algus, kunstnik Teet Suur, lavastus valmis rühmatööna. Mängivad Peeter Rästas, Tarvo Sõmer, Erni Kask, Margus Grosnõi, Üllar Saaremäe, Toomas Suuman. Esietendus 30. XI Rakvere teatri väikeses saalis.
„Meresõitja”, Conor McPhersoni jõulise inimliku…
5 minutit
Keisri uued rõivad
Vitebski nüüdiskoreograafia festival on koht, kus tantsu eelduseks on füüsiline treenitus ja laitmatu kehavaldamine.
„Kaasaegne kunst on üks küsimusi tekitavamaid ja pretensioonikamaid kunstide seas. Kusjuures, sõna „kaasaegne” ei ütle suurt midagi. See, mis toimub vahetult meie ümber, on alati kaasaegne, meiega üheaegne, tänapäevane.”*
Tundub, et kaasaegne kunst on viimasel ajal ärgitanud meedias…
„Kaasaegne kunst on üks küsimusi tekitavamaid ja pretensioonikamaid kunstide seas. Kusjuures, sõna „kaasaegne” ei ütle suurt midagi. See, mis toimub vahetult meie ümber, on alati kaasaegne, meiega üheaegne, tänapäevane.”*
Tundub, et kaasaegne kunst on viimasel ajal ärgitanud meedias…
4 minutit
Pimeaeg
Mis on põhjus?Usalduse puudus.Juhan Viiding
Millest räägib Kabir, on vaid see, mis ta läbi on eland.Ta teab hästi, et miski muu ei tähendamidagi.Kabir
Hiljaaegu saabus mu tööaadressile meil tundmatult inimeselt, minust kümmekond aastat nooremalt naiselt, kes oli sattunud rahaliselt raskesse olukorda ja vajas tervise kordasaamiseks abi. Toetuse palus ta saata poja pangaarvele.…
Millest räägib Kabir, on vaid see, mis ta läbi on eland.Ta teab hästi, et miski muu ei tähendamidagi.Kabir
Hiljaaegu saabus mu tööaadressile meil tundmatult inimeselt, minust kümmekond aastat nooremalt naiselt, kes oli sattunud rahaliselt raskesse olukorda ja vajas tervise kordasaamiseks abi. Toetuse palus ta saata poja pangaarvele.…
5 minutit
Professor Veidemanni tuikav romaan
Rein Veidemann, Tund enne igavikku. Romaan kolmes vaatuses. Toimetanud Marika Mikli. Kujundanud Mari Kaljuste. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 221 lk.
Ainus tund igaviku väraval ei ole selles raamatus kronoloogiline ega akadeemiline mõiste. Raamjutustus ning väljavõtted autori esikromaanist „Lastekodu” (2003) tuttava peategelase Andres Wiigi päevikust moodustavad lõppematu (üli)koolitunni, kõik üle- ja läbielatu…
Ainus tund igaviku väraval ei ole selles raamatus kronoloogiline ega akadeemiline mõiste. Raamjutustus ning väljavõtted autori esikromaanist „Lastekodu” (2003) tuttava peategelase Andres Wiigi päevikust moodustavad lõppematu (üli)koolitunni, kõik üle- ja läbielatu…
5 minutit
Vibulaskja magab sookiili seljal
Siret Remmelg, Vibulaskja. Kujundanud Mathura. Verb, 2012. 56 lk.
Seitse aastat tagasi avaldas luuletaja Leo de Sixtus oma esikkogu „Skarabeuse tsivilisatsioon”. Nüüd on Sixtusest saanud Siret ja vibulaskja vibu on täitunud väega. Seitse aastat otsinguid näib mahtuvat kahe kogu vahele nii vormi kui ka meeleolu mõttes. (Jah, eks need olegi ju…
Seitse aastat tagasi avaldas luuletaja Leo de Sixtus oma esikkogu „Skarabeuse tsivilisatsioon”. Nüüd on Sixtusest saanud Siret ja vibulaskja vibu on täitunud väega. Seitse aastat otsinguid näib mahtuvat kahe kogu vahele nii vormi kui ka meeleolu mõttes. (Jah, eks need olegi ju…
2 minutit
Ilus keel pakub suurimat vaimset naudingut
Tõlkija Elvi Lumet 80
Viis aastat tagasi antud intervjuus ütlesid, et Norra ja selle maa kirjanduse juurde tõi sind Nanseni elulugu, mida lugema sattusid. Nüüd tõlgid parasjagu ise Carl Emil Vogti kirjutatud Nanseni elulugu. Kas see on seesama Nansen, kellest toona vaimustusid?On kindlasti seesama Nansen, polaaruurija, kes sõitis ülemöödunud sajandi lõpul…
Viis aastat tagasi antud intervjuus ütlesid, et Norra ja selle maa kirjanduse juurde tõi sind Nanseni elulugu, mida lugema sattusid. Nüüd tõlgid parasjagu ise Carl Emil Vogti kirjutatud Nanseni elulugu. Kas see on seesama Nansen, kellest toona vaimustusid?On kindlasti seesama Nansen, polaaruurija, kes sõitis ülemöödunud sajandi lõpul…
2 minutit
Helilooja pilk III – gvelfide ja gibelliinide Eesti
Mulle tundub, et Eesti ühiskonna edusammud kui ka valupunktid on pikka aega olnud liiga isikustatud. Mis puudutab viimasel ajal kerkinud diskussiooni, siis tuleks silmas pidada seda, et paljud olulisemad probleemid ei ole seotud mitte niivõrd konkreetsete erakondade või isikutega, vaid pigem vaimsusega, mida erakonnad ja nendega seotud isikud kannavad ja…
2 minutit
Kobamisi kohasema kultuuripoliitika poole
Rohkem kui pelka „suundumuste” kaardistamist vajab riiklik kultuuripoliitika selgeid suuniseid
Eesti Kultuuri Koda, kultuuripoliitika uuringute töörühm. Eesti kultuuripoliitika põhimõisted ja suundumused. Tallinn 2012. http://kultuurikoda.eu/sites/default/files/cmtls-attachments/eesti_kultuuripoliitika_pohimoisted_ja_suundumused.pdf
Rahulolematu, kuid rahunenud – nii võib ilmselt iseloomustada paljude Eesti loovisikute ja kultuuritöötajate suhtumist riiklikku kultuuripoliitikasse 2012. aasta jooksul ja ehk veidi kauemgi. Eks see tulene ka ministri…
Eesti Kultuuri Koda, kultuuripoliitika uuringute töörühm. Eesti kultuuripoliitika põhimõisted ja suundumused. Tallinn 2012. http://kultuurikoda.eu/sites/default/files/cmtls-attachments/eesti_kultuuripoliitika_pohimoisted_ja_suundumused.pdf
Rahulolematu, kuid rahunenud – nii võib ilmselt iseloomustada paljude Eesti loovisikute ja kultuuritöötajate suhtumist riiklikku kultuuripoliitikasse 2012. aasta jooksul ja ehk veidi kauemgi. Eks see tulene ka ministri…
11 minutit
Vastuoluline aasta
Sisetoodangu järgi on Eesti üsna lootustandval kasvutrajektooril, kuid siiani pole erilisi märke, et see edu meie inimesteni oleks jõudnud.
See aasta oli vastuoluline ja sõltuvalt vaatenurgast saab seda täiesti erinevalt hinnata. Seda ka majanduses. Seepärast ei tahaks näiteks kuidagi uskuda, et Eesti Panga detsembri alguses välja öeldud seisukohad ja ettevõtjate kriitika…
See aasta oli vastuoluline ja sõltuvalt vaatenurgast saab seda täiesti erinevalt hinnata. Seda ka majanduses. Seepärast ei tahaks näiteks kuidagi uskuda, et Eesti Panga detsembri alguses välja öeldud seisukohad ja ettevõtjate kriitika…
7 minutit
Vahefiniš lõputa loos
Marek Strandberg
Selle kokkuvõtte lugejad saavad juba kindlad olla, et lihtsameelsetele lubatud maailmalõpp jäi järjekordselt ära. Aga imekspandav on see vastuvõtlikkus, millega suur osa inimkonnast kõikvõimalikku vähimagi põhjenduseta jampsi uskuma jääb, nagu on ülimalt küüniline see, millise halastamatusega ahned selle inimliku nõrkuse ja ebausklikkuse oma majanduseduks pööravad. Suur äri täiesti tühja…
Selle kokkuvõtte lugejad saavad juba kindlad olla, et lihtsameelsetele lubatud maailmalõpp jäi järjekordselt ära. Aga imekspandav on see vastuvõtlikkus, millega suur osa inimkonnast kõikvõimalikku vähimagi põhjenduseta jampsi uskuma jääb, nagu on ülimalt küüniline see, millise halastamatusega ahned selle inimliku nõrkuse ja ebausklikkuse oma majanduseduks pööravad. Suur äri täiesti tühja…
2 minutit
