Muusikamaailm
Jüri Reinverelt telliti ooper „Peer Gynt”
Eesti noorema põlve helilooja Jüri Reinvere (s 1971) on saanud Norra Rahvusooperilt tellimuse ooperile Ibseni näidendi „Peer Gynt” ainel. Töö sellega on alanud, Norra solistidega ja norrakeelne esietendus tuleb Oslos 2014. aasta novembris. Reinvere kirjutab libreto ise algul saksa keeles. Lavastajaks tuleb Sigrid Strøm Reibo, kunstnik ja kostüümide autor, sakslanna Katrin Nottrodt, on…
Eesti noorema põlve helilooja Jüri Reinvere (s 1971) on saanud Norra Rahvusooperilt tellimuse ooperile Ibseni näidendi „Peer Gynt” ainel. Töö sellega on alanud, Norra solistidega ja norrakeelne esietendus tuleb Oslos 2014. aasta novembris. Reinvere kirjutab libreto ise algul saksa keeles. Lavastajaks tuleb Sigrid Strøm Reibo, kunstnik ja kostüümide autor, sakslanna Katrin Nottrodt, on…
13 minutit
II eesti teaduskeele konverents
Eesti keele arengukava (2011–2017) eesmärke on tagada eestikeelne kõrgharidus ja kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrge tase, avaldada tähtsamad teadustulemused ka eesti keeles, säilitades ja arendades eesti teaduskeelt, vältides mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist.
Tallinna ülikooli teaduskeelekeskus korraldab 7. detsembril konverentsi, kuhu on oodatud iga eriala teadlased, õppejõud ja doktorandid ning teadustekstide eestindajad ja toimetajad arutlema,…
Tallinna ülikooli teaduskeelekeskus korraldab 7. detsembril konverentsi, kuhu on oodatud iga eriala teadlased, õppejõud ja doktorandid ning teadustekstide eestindajad ja toimetajad arutlema,…
1 minut
Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!
1. Mis on juhtunud toiduga, kuhu vanarahva ütlemise järgi on Kärt käpa sisse pistnud?
2. Mitu kehaosale (ajalooliselt) viitavat sõna sisaldab järgmine lause? Nimetage need sõnad. Peale teiste lahkumist jäi ta veel tundideks selili varemete kõrvale lebama ning palju ei puudunud, et ta oleks vihma ja külma käes endale külmetuse külge saanud.
3.…
2. Mitu kehaosale (ajalooliselt) viitavat sõna sisaldab järgmine lause? Nimetage need sõnad. Peale teiste lahkumist jäi ta veel tundideks selili varemete kõrvale lebama ning palju ei puudunud, et ta oleks vihma ja külma käes endale külmetuse külge saanud.
3.…
1 minut
Enam ei saa miskit, nüüd on kõik võimalik
ehk Meediakeele järjepidev nõtrumine
Hakatuseks tuleb see pisutjagu vimkalik pealkiri ära seletada. Nimelt nõtrub meie kirjutav ja kõnelev ajakirjanduskeel järjepidevalt. Kasutatakse tüdimuseni kulunud sõnakõlkse, kohatuid kõnetamisvorme ning kohmakaid lausekonstruktsioone, mida liigagi sageli saadavad tõsised hääldusvead ja sõnastushäired. Mõnigi kord on telesaadete subtiitrid mõiste-, lause- ja tähevigadest küll astatud või tõlke täpsuselt üsnagi…
Hakatuseks tuleb see pisutjagu vimkalik pealkiri ära seletada. Nimelt nõtrub meie kirjutav ja kõnelev ajakirjanduskeel järjepidevalt. Kasutatakse tüdimuseni kulunud sõnakõlkse, kohatuid kõnetamisvorme ning kohmakaid lausekonstruktsioone, mida liigagi sageli saadavad tõsised hääldusvead ja sõnastushäired. Mõnigi kord on telesaadete subtiitrid mõiste-, lause- ja tähevigadest küll astatud või tõlke täpsuselt üsnagi…
4 minutit
Moraaliküsimus
Moraalsus on rist, mida kantakse ja viimaks ei ole enam kuhugi minna.
Mängufilm „Udus” („In the Fog”/„V tumane”, Saksamaa-Holland-Valgevene-Venemaa-Läti 2012, 122 min), režissöör ja stsenarist Sergei Loznitsa, operaator Oleg Mutu, produtsent Heino Deckert. Osades Vladimir Svirski, Vlad Abašin, Sergei Kolessov, Vlad Ivanov, Julia Peresild, Nadežda Markina jt.
Aastal 2010 võitis Sergei Loznitsa oma esimese filmiga „Minu õnn” PÖFFi „EurAsia”…
Mängufilm „Udus” („In the Fog”/„V tumane”, Saksamaa-Holland-Valgevene-Venemaa-Läti 2012, 122 min), režissöör ja stsenarist Sergei Loznitsa, operaator Oleg Mutu, produtsent Heino Deckert. Osades Vladimir Svirski, Vlad Abašin, Sergei Kolessov, Vlad Ivanov, Julia Peresild, Nadežda Markina jt.
Aastal 2010 võitis Sergei Loznitsa oma esimese filmiga „Minu õnn” PÖFFi „EurAsia”…
7 minutit
Tavatu sõjasõprus ja loodusrahva mässukatse
Sõjafilmid olid viimase ilmasõja kõige levinum filmižanr. Neil aastail toodeti Hollywoodis üle 1500 täispika kinofilmi, millest koguni 800 olid sõjafilmid (nende sekka arvati loomulikult ka propagandafilmid, sõjadraamad, sõjaseiklused ja militaarkomöödiad). Loomulikult osatakse huviväärseid sõjafilme teha ka mujal, näiteks Norras ja Taiwanil.
Viis meest sõjas
Norralane Petter Næss töötab juba 1996. aastast teatrilavastajana (Oslo…
Viis meest sõjas
Norralane Petter Næss töötab juba 1996. aastast teatrilavastajana (Oslo…
3 minutit
Libahunt, Püha Vaim ja hasartmängud ehk „Just filmil” auhinnatud
Möödunud pühapäeval, 25. novembril selgusid PÖFFi laste- ja noortefilmide alafestivali „Just film” võidutööd. Linateoseid hindas kolm žüriid: laste-, noorte- ja rahvusvaheline žürii.
Parimaks lastefilmiks valiti Joram Lürseni „Väike libahunt Alfie”. Tegemist on verivärske Hollandi filmiga, mis esilinastub seal täna, Sirbi ilmumise päeval, 30. novembril. Seega ei oska…
Parimaks lastefilmiks valiti Joram Lürseni „Väike libahunt Alfie”. Tegemist on verivärske Hollandi filmiga, mis esilinastub seal täna, Sirbi ilmumise päeval, 30. novembril. Seega ei oska…
2 minutit
Austriapärane armujaht ja saksa arsti piinad
Mängufilm „Paradiis – armastus” („Paradies: Liebe”, Austria-Saksamaa-Prantsusmaa 2012, 120 min), režissöör Ulrich Seidl, stsenaristid Veronika Franz ja Ulrich Seidl. Osades Margarete Tiesel, Maria Hofstätter, Inge Maux, Peter Kazungu, Gabriel Mwarua, Carlos Mkutano jt.
Auväärt lugejahärra, kuna teie proua viimati koos sõbrannaga Egiptuses või Türgis käis? Ja oli tagasi tulles nii rõõmus ja…
Auväärt lugejahärra, kuna teie proua viimati koos sõbrannaga Egiptuses või Türgis käis? Ja oli tagasi tulles nii rõõmus ja…
4 minutit
Humberto Ak´abali avaldamata tõlkeluulet…
Härmatis
Kui kõndisid,
kuuldus su samme
jääkirmel,
mis teeveerel
mõranes
su palje
jalgu
all.
*
Tuli
Tuli
kükakil
kustutab puuhalu kurbust
lauldes tal palavat laulu.
Ja halg
kuludes kuulab
kuni unustab,
et oli kord puu.
Kui kõndisid,
kuuldus su samme
jääkirmel,
mis teeveerel
mõranes
su palje
jalgu
all.
*
Tuli
Tuli
kükakil
kustutab puuhalu kurbust
lauldes tal palavat laulu.
Ja halg
kuludes kuulab
kuni unustab,
et oli kord puu.
3 minutit
Sõna on palve, luuletus taig
Kõnelus kitšee luulest Maris Kilgiga
Hiljaaegu ilmus Jumalike Ilmutuste sarjas ühe haruldusena 1952. aastal sündinud kitšee keeles kirjutava Guatemala poeedi Humberto Ak`abali luulekogu „Ega kivid ole tummad” Maris Kilgi tõlkes. Milline oli selle raamatu sünnilugu?
Humberto Ak’abali ja teised tänapäeva maia autorid leidsin aastate eest oma esimestel Kesk-Ameerika rännakutel. Ak’abal jäi eriliselt kõlama. Kui ühte luuletust üles…
Hiljaaegu ilmus Jumalike Ilmutuste sarjas ühe haruldusena 1952. aastal sündinud kitšee keeles kirjutava Guatemala poeedi Humberto Ak`abali luulekogu „Ega kivid ole tummad” Maris Kilgi tõlkes. Milline oli selle raamatu sünnilugu?
Humberto Ak’abali ja teised tänapäeva maia autorid leidsin aastate eest oma esimestel Kesk-Ameerika rännakutel. Ak’abal jäi eriliselt kõlama. Kui ühte luuletust üles…
14 minutit
Eks igaüks ise tea
Ikka ja jälle, siin ja seal kerkib küsimus luule olemusest: mis ta on, millega mõõta, kuidas piiritleda, mismoodi hinnata . . . . Kahtlemata on see tänuväärne ja vajalik mõtteaine, vallandades tihtipeale tuliseid keskustelusid. Mõnikümmend aastat tagasi vaieldi ühel pool raudset eesriiet kirglikult selle üle, kas vabavärssi üldse on võimalik luuleks pidada –
ja teisel pool oldi samal ajal enam-vähem veendunud,…
ja teisel pool oldi samal ajal enam-vähem veendunud,…
3 minutit
Müüripurustaja Solženitsõn
Kui 50 aasta eest, novembris 1962, avaldati ajakirjas Novõi Mir jutustus „Üks päev Ivan Denissovitši elus”,1 siis võrreldi seda aatomipommi plahvatusega.
Tõepoolest, maailmakirjanduses on raske leida Solženitsõniga võrreldavat juhtumit, kus varem täiesti tundmatu autor on oma debüütteosega üleöö, sõna otseses mõttes mõne päevaga saanud maailmakuulsaks kirjanikuks.
Laagrijutustus „Üks päev Ivan Denissovitši elus” oli selline jõuline läbimurdeteos,…
Tõepoolest, maailmakirjanduses on raske leida Solženitsõniga võrreldavat juhtumit, kus varem täiesti tundmatu autor on oma debüütteosega üleöö, sõna otseses mõttes mõne päevaga saanud maailmakuulsaks kirjanikuks.
Laagrijutustus „Üks päev Ivan Denissovitši elus” oli selline jõuline läbimurdeteos,…
4 minutit
2012. aasta puitehitis
Tänavu toimus juba kümnendat korda aasta puitehitise võistlus, mida korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit puidukasutust edendava programmi „Puuinfo” osana. Žüriisse kuulusid peale minu arhitektid Urmas Elmik ja Lembit Tork, arhitektuuriteadlane Mart Kalm ning insener Märt Riistop. Kui võistlust kõrvalt jälgides tundus esiti, et pole just väga tuumakas seda igal aastal korraldada, kuna tummiseid ehitisi oli…
4 minutit
Kandvatest aukudest helde linna poole
Vestlus Prantsuse büroo Microclimax arhitektide Carolyn Wittendali ja Benjamin Jacquemet-Boutes’ga
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas astus 15. novembril üles arhitektuuribüroo Microclimax, kus on leidnud väljenduse selle kahe asutaja, Carolyn Wittendali ja Benjamin Jacquemet-Boutes’ kogemused, ühised huvid ja kattuvad vaatenurgad. Wittendal ja Jacquemet-Boutes uurivad linna avaliku ja privaatse ruumi kasutust ja otstarvet ning arhitektuuri rolli…
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas astus 15. novembril üles arhitektuuribüroo Microclimax, kus on leidnud väljenduse selle kahe asutaja, Carolyn Wittendali ja Benjamin Jacquemet-Boutes’ kogemused, ühised huvid ja kattuvad vaatenurgad. Wittendal ja Jacquemet-Boutes uurivad linna avaliku ja privaatse ruumi kasutust ja otstarvet ning arhitektuuri rolli…
4 minutit
Pealelend. Giuseppe Provenzano
Giuseppe Provenzano, näituse kuraator: Ma nõustusin Arne Maasiku ettepanekuga kureerida tema näitust, sest leidsin selles poeesiaseemne. Inimesed imestavad sageli, mis asi on see kuraatori töö. Mina pean oluliseks olla võimendav hääl, et ürituse sõnum kostuks, et seda kuuleksid nii paljud kui võimalik. Seejuures ei tohi mu hääl olla liiga vali.
Näitus on sellest, kuidas meie…
Näitus on sellest, kuidas meie…
2 minutit
Tajuda ruumi ületamata künnist
Arne Maasiku fotode näitus „Limen” Parikaste majas (Hariduse 1), kuraator Giuseppe Provenzano, 22. XI – 14. XII (K –L kella 12–18).
Parikaste maja, XX sajandi alguses valminud uhke elamu, kuhu sai hobusega ette sõita, on praegu üsna märkamatu väsinud vana puitehitis Tõnismäel. Oma tagasihoidlikkuses jääb see Hariduse tänava frondist tahapoole, paikneb pisut lohus ning ukseni…
Parikaste maja, XX sajandi alguses valminud uhke elamu, kuhu sai hobusega ette sõita, on praegu üsna märkamatu väsinud vana puitehitis Tõnismäel. Oma tagasihoidlikkuses jääb see Hariduse tänava frondist tahapoole, paikneb pisut lohus ning ukseni…
5 minutit
Tarbekunstniku mõtteid kaasaegsest kunstist
Kunste on kaasajal mitmesuguseid. On kujutav ja tarbekunst, kokakunst, ostmise ja müümise kunst, suhtlemise kunst, moe- ja mustkunstist rääkimata. Ka kunstnikke on palju ja erisuguseid, neist hinnatuimad elu- ja edukunstnikud. Kaasaegne kunst on üks küsimusi tekitavamaid ja pretensioonikamaid kunstide seas. Kusjuures, sõna „kaasaegne” ei ütle suurt midagi. See, mis toimub vahetult meie…
3 minutit
Ehte-eri – kunstilise sallivuse manifest
KUNST.EE 2012, nr 3, ehte-eri lisa. Koostanud ja toimetanud Kadri Mälk, kujundanud Aadam Kaarma, tõlkinud Kadri Mälk, Tiina Randviir
I
Kadri Mälk on üks väheseid, kes on ellu kutsunud oma koolkonna, õhutanud üliõpilaste hingeääsi ning läitnud nende sõrmis leeklampe, mille valgel ja valul valmib eesti nüüdisehtekunst kui selgem mõiste, kontsept. Ja mis on ühe…
I
Kadri Mälk on üks väheseid, kes on ellu kutsunud oma koolkonna, õhutanud üliõpilaste hingeääsi ning läitnud nende sõrmis leeklampe, mille valgel ja valul valmib eesti nüüdisehtekunst kui selgem mõiste, kontsept. Ja mis on ühe…
8 minutit
Jalutuskäik galeriides
Pühendunud kunstnik Leili Muuga 90
Leili Muuga näitus „Reekviem hukkunud kadakatele” Vabaduse galeriis 8. – 27. XI ja kunstniku 90. sünnipäeva näitus Tallinna Jaani kirikus kuni 2013. aasta märtsini
Leili Muuga (1922) väikestest maastikumaalidest koostatud juubelinäitus Vabaduse galeriis oli intensiivne ja nostalgiliselt kaunis elamus. 1960ndatest tänaseni arenenud maastikumaali kogemust oli just elavais etüüdlikes väikevormides huvitav jälgida, kuigi eesti…
Leili Muuga näitus „Reekviem hukkunud kadakatele” Vabaduse galeriis 8. – 27. XI ja kunstniku 90. sünnipäeva näitus Tallinna Jaani kirikus kuni 2013. aasta märtsini
Leili Muuga (1922) väikestest maastikumaalidest koostatud juubelinäitus Vabaduse galeriis oli intensiivne ja nostalgiliselt kaunis elamus. 1960ndatest tänaseni arenenud maastikumaali kogemust oli just elavais etüüdlikes väikevormides huvitav jälgida, kuigi eesti…
5 minutit
Pealelend. Priit Raud
Läti etenduskunstnike uuema põlvkonna töid näeb 3. – 7. detsembrini Kanuti gildi saalis ja Tartu Uues teatris korraldataval festivalil „Läti kama”.
Kas festivali lõbus ja vastuokslik pealkiri vihjab 2006. ja 2011. aastal Lätis korraldatud eesti etenduskunstide festivalile „Eesti palsam” („Igauņu balzams”)?
PRIIT RAUD, festivali „Läti kama” kuraator: „Läti kama” kõlab tõepoolest enam-vähem sama uskumatult kui „Eesti palsam”, ehkki…
Kas festivali lõbus ja vastuokslik pealkiri vihjab 2006. ja 2011. aastal Lätis korraldatud eesti etenduskunstide festivalile „Eesti palsam” („Igauņu balzams”)?
PRIIT RAUD, festivali „Läti kama” kuraator: „Läti kama” kõlab tõepoolest enam-vähem sama uskumatult kui „Eesti palsam”, ehkki…
2 minutit
Kaasamis- ja individuaalkriitika – kirjutada või mitte?
Vahetut muljet püüdva kaasamis- ja individuaalkriitika keskmes on teadlikult vaid kunstnikule tagasiside andmine.
Näitleja ootab kriitikult lavastaja märkusi, arvas Anne Türnpu Tartu ülikoolis teatriteaduse õpetamise 20. sünnipäevale pühendatud konverentsil,1 nentides seejuures, et kriitik ei saa neid kunagi teha. Türnpuga tuleb nõustuda seda enam, et kui arvustuses antaksegi tagasisidet, siis peamiselt…
Näitleja ootab kriitikult lavastaja märkusi, arvas Anne Türnpu Tartu ülikoolis teatriteaduse õpetamise 20. sünnipäevale pühendatud konverentsil,1 nentides seejuures, et kriitik ei saa neid kunagi teha. Türnpuga tuleb nõustuda seda enam, et kui arvustuses antaksegi tagasisidet, siis peamiselt…
5 minutit
Vanemuise rollingud ehk Minu elu kunstis
Andres Noormets pole lähtunud raamatu „Musta pori näkku” pealiskihist vastu hüppavaist võimalikest kiusatustest, vaid püüdnud selle pinna alt selitada üldistavamaid mustreid.
Vanemuise „Musta pori näkku”, autor Mihkel Raud, dramatiseerija ja lavastaja Andres Noormets, kunstnik Maarja Meeru, videokunstnik Taavi Varm, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikalised kujundajad Andres Noormets, Mihkel Raud, Alari Piispea, Margus Tammemägi ja…
Vanemuise „Musta pori näkku”, autor Mihkel Raud, dramatiseerija ja lavastaja Andres Noormets, kunstnik Maarja Meeru, videokunstnik Taavi Varm, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikalised kujundajad Andres Noormets, Mihkel Raud, Alari Piispea, Margus Tammemägi ja…
5 minutit
Euroopas tunnustati kahte Eesti teatrialgatust
22. novembril anti Brüsselis Eesti Etendusasutuste Liidule (EE TEA L) üle Euroopa Etenduskunstide Tööandjate Liitude Liiga (Pearle*) kaks auhinda. Ühtekokku anti auhindu välja viies kategoorias, millest Eesti kandideeris kahele: heategevusprojekt „Aitan lapsi” võitis publikukasvatuse kategoorias ja projekt „Eesti teatristatistika” teatrite andmekogumise kategoorias.
Heategevusprojekti „Aitan lapsi” eesmärk on koguda taara tagastamisest saadud annetusi,…
Heategevusprojekti „Aitan lapsi” eesmärk on koguda taara tagastamisest saadud annetusi,…
1 minut
Kasutu, ent vajalik kuuldekoomiks ja muid mõtteid
Vanemuise „Tagasi Eestisse” on Urmas Vadi äsja ilmunud samanimelise romaani tõmmis või õigemini kitsendus.
Vanemuise „Tagasi Eestisse”, autor ja lavastaja Urmas Vadi, kunstnikud Rainer Sarnet ja Urmas Vadi, helikujundaja Külli Tüli, videokunstnik Henry Griin ja valguskunstnik Martin Meelandi. Mängivad Rein Pakk, Raivo Adlas, Maarja Mitt, Helena Merzin, Marika Barabanštšikova ja Karol…
Vanemuise „Tagasi Eestisse”, autor ja lavastaja Urmas Vadi, kunstnikud Rainer Sarnet ja Urmas Vadi, helikujundaja Külli Tüli, videokunstnik Henry Griin ja valguskunstnik Martin Meelandi. Mängivad Rein Pakk, Raivo Adlas, Maarja Mitt, Helena Merzin, Marika Barabanštšikova ja Karol…
4 minutit
Tubinast ja Tubinaga
Ülehomme, 2. detsembril kl 18 tähistatakse Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu eestvõttel EMTA kammersaalis Eduard Tubina 30. surma-aastapäeva. Mälestusõhtul esitavad Tubina viiuliteoseid Sigrid Kuulmann ja Marko Martin ning ühingu tegevdirektor Toomas Velmet kõneleb duo uuest, teisest Tubina viiuliteoste CDst.
Uudiste reas on veel Liivi muuseumi ja Tubina muuseumi välja antud DVD „Eduard Tubina elu I-II”. See Vardo Rumesseni…
Uudiste reas on veel Liivi muuseumi ja Tubina muuseumi välja antud DVD „Eduard Tubina elu I-II”. See Vardo Rumesseni…
3 minutit
Pealelend. Tõnu Raadik
Kõige muu hea sees, mida „Jõulujazz” järgmise kahe nädala jooksul pakub, on üks eriline kontsert, mis toob taas publiku ette armastatud laululooja ja viiuldaja Tõnu Raadiku. Koos heade sõpradega Vene kultuurikeskuses musitseerides esitleb ta homme, 1. detsembril värsket plaati „Tulilind”.
Teie „Jõulujazzi” kontserdi eel oleks paslik küsida, milline on olnud teie suhe jazziga eri eluperioodidel? Olete ju…
Teie „Jõulujazzi” kontserdi eel oleks paslik küsida, milline on olnud teie suhe jazziga eri eluperioodidel? Olete ju…
1 minut
Kontserdipeegel
Vormilt nostalgiline, sisult täielik
„Eliitkontserdid II”: Indrek Leivategija (tšello) ja Lauri Väinmaaa (klaver) 20. XI Estonia kontserdisaalis.
Kaks sonaati klaveriga, üks soolosonaat ja ühed variatsioonid – selline kava tuletab ju meelde aegu, kui toimusid mis tahes instrumentide soliidsed sooloõhtud. Teen juttu tšellist Indrek Leivategija kontserdist koos pianist Lauri Väinmaaga Estonia kontserdisaalis, kus kava lõi rohkearvulisele publikule heas mõttes nostalgilise…
„Eliitkontserdid II”: Indrek Leivategija (tšello) ja Lauri Väinmaaa (klaver) 20. XI Estonia kontserdisaalis.
Kaks sonaati klaveriga, üks soolosonaat ja ühed variatsioonid – selline kava tuletab ju meelde aegu, kui toimusid mis tahes instrumentide soliidsed sooloõhtud. Teen juttu tšellist Indrek Leivategija kontserdist koos pianist Lauri Väinmaaga Estonia kontserdisaalis, kus kava lõi rohkearvulisele publikule heas mõttes nostalgilise…
6 minutit
Tõenäoliselt maailma parim meeskoor
Eesti Rahvusmeeskoor: kavas Gesualdo da Venosa, Liisa Hirchi ja Toivo Tulevi looming, dirigent Mikk Üleoja, 23. XI Tartu Jaani kirikus.
Pärast kontserti oli hea tunne. Eks ole vist igasuguse kunstilise mõjutaja eesmärgiks katarsis ehk vastuvõtja puhastumine. Võib-olla midagi sellist Rahvusmeeskoori kontserdil kogesingi. Kahjuks polnud sel puhastaval kontserdil kuigipalju publikut. Viimases oli ehk süüdi ka…
Pärast kontserti oli hea tunne. Eks ole vist igasuguse kunstilise mõjutaja eesmärgiks katarsis ehk vastuvõtja puhastumine. Võib-olla midagi sellist Rahvusmeeskoori kontserdil kogesingi. Kahjuks polnud sel puhastaval kontserdil kuigipalju publikut. Viimases oli ehk süüdi ka…
2 minutit
Helilooja, muusika, rollid
Toivo Tulev
Toivo Tulevit küsitleb Maria Mölder
Mis on teil heliloojana viimasel ajal teoksil olnud ja mis lähiaastal plaanis? „Pöördub algusse” („Returns to the Beginning”) kanti ette Holland Festival’i kontserdil, millega tähistati…
Toivo Tulevit küsitleb Maria Mölder
Mis on teil heliloojana viimasel ajal teoksil olnud ja mis lähiaastal plaanis? „Pöördub algusse” („Returns to the Beginning”) kanti ette Holland Festival’i kontserdil, millega tähistati…
4 minutit
Pealelend. Ulje Natus
Eesti Looduseuurijate Seltsi raamatukogu juhataja Ulje Natus, Apollos ega Rahva Raamatus Darwini „Liikide tekkimist” müügil ei ole. See on ju teie seltsi kirjastatud ja välja antud. Kas seda üldse kusagil müüakse? Kui, siis kus ja millal võiksid ka suured poed selle rahva harimiseks ja uudishimu rahuldamiseks müüki panna? Kui suur on „Liikide tekkimise” trükiarv?
Momendil Darwini raamatut…
Momendil Darwini raamatut…
1 minut
Darwini argumendi õppetund
Charles Darwin, Liikide tekkimine. Tõlkinud Mart Niklus. Toimetanud Mart Viikmaa, Ivar Puura ja Oive Tinn. Eesti Looduseuurijate Selts, 548 lk.
„. . . . on sellest niivõrd lihtsast algusest lahti hargnenud ja harunevad veel praegugi lõputud, äärmiselt kaunid ja ülimalt imelised vormid.” Nõnda kenasti lõpeb Darwini revolutsiooniline raamat „Liikide tekkimine”.
Charles Darwin on üks neist vähestest teadlastest, kelle eesnime ei…
„. . . . on sellest niivõrd lihtsast algusest lahti hargnenud ja harunevad veel praegugi lõputud, äärmiselt kaunid ja ülimalt imelised vormid.” Nõnda kenasti lõpeb Darwini revolutsiooniline raamat „Liikide tekkimine”.
Charles Darwin on üks neist vähestest teadlastest, kelle eesnime ei…
6 minutit
Vangide dilemma lahendus Eesti moodi
Vangide dilemma on mõtteline eksperiment, millega õnnestub demonstreerida koostöö tähendust. Nimelt kirjeldatakse kaht arreteeritut, keda kahtlustatakse relvastud röövis, kuid ainsateks asitõenditeks on nende käest kinnivõtmisel leitud seadusevastased relvad. Ainsateks tõenditeks saaksid olla nende üksteise vastu antud tunnistused. Nii seda olukorda ka kirjeldatakse, et kahtlusalused on eraldi kambrites ning neid püütakse veenda andma teise…
2 minutit
Eesti haldusjaotusest statistiku pilgu läbi
Eesti rahva püsimajäämise võtmeid on regionaalpoliitika.
Eesti praeguse haldusjaotuse probleeme on käsitletud mitme nurga alt. Statistikuna, kes pealegi on värskelt tegelenud äsjase rahvaloendusega, tahaksin tähelepanu pöörata sellele, kas…
Eesti praeguse haldusjaotuse probleeme on käsitletud mitme nurga alt. Statistikuna, kes pealegi on värskelt tegelenud äsjase rahvaloendusega, tahaksin tähelepanu pöörata sellele, kas…
9 minutit
Kas inimõigused on ikka veel olemas?
Üle maailma näeb tendentsi viidata kõiksugu probleemidele kui inimõiguste rikkumisele. See võib viia tegeliku inimõiguste idee hääbumiseni.
Inimõiguste temaatikat ekspluateerivad poliitikud ja meedia niivõrd palju, et eksisteerib inflatsioonirisk ehk võimalus, et mõiste järjest laialdasema kasutamise tõttu nii õiguslikus kui poliitilises kontekstis kaob selle algne tähendus. Kas inimõigused on ausa õigusemõistmise ja eraelu puutumatuse kõrval…
Inimõiguste temaatikat ekspluateerivad poliitikud ja meedia niivõrd palju, et eksisteerib inflatsioonirisk ehk võimalus, et mõiste järjest laialdasema kasutamise tõttu nii õiguslikus kui poliitilises kontekstis kaob selle algne tähendus. Kas inimõigused on ausa õigusemõistmise ja eraelu puutumatuse kõrval…
4 minutit
Poliitturundus rahva tahtega arvestamise asemel
Mari-Liis Jakobson: „Ehkki populismi tase näikse uuringu „Populism Baltikumis” valguses olevat madal, ei saa väita, et Eesti demokraatia on heas seisus. Demokraatia olukord võiks olla mõne järgmise uuringu teema”
Poliittehnoloogilist manipulatsiooni on meie demokraatias aastaid tõusvas joones kasutatud. Nüüd on lisandunud valitsusliikmete valetamine rahvale ja uurimisorganitele. Ja siis ilmuvad sinu ja kolleegide…
Poliittehnoloogilist manipulatsiooni on meie demokraatias aastaid tõusvas joones kasutatud. Nüüd on lisandunud valitsusliikmete valetamine rahvale ja uurimisorganitele. Ja siis ilmuvad sinu ja kolleegide…
8 minutit
Sotsiaalne ärkamisaeg – tervisi teisest Eestist!
Kas Ansip vabandas? Kas ta vabandas siiralt? Minu arust on Ansip ja Co sellest väga kaugel.
See tekst on kirjutatud keset Eesti ühiskonda keerutavat kriisi ja algab seepärast in medias res.
Partei ja südametunnistus
Jürgen Ligi on öelnud: ma ei tahagi midagi teada sellest partei rahastamise tagamaast. Aare Pilv nimetanud selle relvavennamoraaliks ja…
See tekst on kirjutatud keset Eesti ühiskonda keerutavat kriisi ja algab seepärast in medias res.
Partei ja südametunnistus
Jürgen Ligi on öelnud: ma ei tahagi midagi teada sellest partei rahastamise tagamaast. Aare Pilv nimetanud selle relvavennamoraaliks ja…
7 minutit
Muuseumijuhi hauakiri
Marek Strandberg
Annus Rävälä luuletuses „Võlla all” räägivad poodud kurjategijad möödakäijale:
„Sa elad veel . . . .
Ent viimsel vaatusel
on oma kindel koht nii jandis kui ka draamas.
Võib-olla, varuks valmis sinu saatusel
on samutigi silmus sinu lõpujaamas?
Kes…
Annus Rävälä luuletuses „Võlla all” räägivad poodud kurjategijad möödakäijale:
„Sa elad veel . . . .
Ent viimsel vaatusel
on oma kindel koht nii jandis kui ka draamas.
Võib-olla, varuks valmis sinu saatusel
on samutigi silmus sinu lõpujaamas?
Kes…
3 minutit
