2012-4 (3378)
Keha kui tahe ja kujutlus
Me oma kõrgust eal ei tea –kui tõusta kästakse,siis ulatuvad mõned meist –kes tõesed – taevasse –
Emily Dickinson
Frederick Matthias Alexanderi järgi nime saanud Alexanderi tehnikat on esmapilgul raske kirjeldada. Võrreldes jõusaaliga ei toimu inimestega, keda õpetaja vaevuaimatavate puudutuste abil suunab istuma või pikali heitma, tõusma või mõne sammu astuma, justkui…
Emily Dickinson
Frederick Matthias Alexanderi järgi nime saanud Alexanderi tehnikat on esmapilgul raske kirjeldada. Võrreldes jõusaaliga ei toimu inimestega, keda õpetaja vaevuaimatavate puudutuste abil suunab istuma või pikali heitma, tõusma või mõne sammu astuma, justkui…
6 minutit
Filmimaailm
Tummfilme taasavastamas
Tänu Michel Hazanaviciuse teravmeelset tummfilmi „Artist” saatnud menule on kasvanud huvi filmikunsti algusaegade meistriteoste vastu. Head eeskuju näitab siin Suurbritannia. Jaanuari viimastel päevadel Bristolis peetav „Slapstick’i” festival on seekord pühendatud Charles Chaplini ja Buster Keatoni loomingule. Üheks aprillis Cambridge’is peetava 15. tummfilmifestivali pärliks on Abram Roomi draama „Viirastus, mis…
Tänu Michel Hazanaviciuse teravmeelset tummfilmi „Artist” saatnud menule on kasvanud huvi filmikunsti algusaegade meistriteoste vastu. Head eeskuju näitab siin Suurbritannia. Jaanuari viimastel päevadel Bristolis peetav „Slapstick’i” festival on seekord pühendatud Charles Chaplini ja Buster Keatoni loomingule. Üheks aprillis Cambridge’is peetava 15. tummfilmifestivali pärliks on Abram Roomi draama „Viirastus, mis…
2 minutit
Contra-Cronenberg
Sabina Spielrein väärib enamat kui lugu innukalt targutavast tüdrukust, kelle ülevõimendatud seksuaalsed erivajadused langevad kogemata kokku Cronenbergi fantaasiatega naisest.
Mängufilm „Ohtlik meetod” („A Dangerous Method”, Suurbritannia-SaksamaaKanada-Šveits, 2011, 99 min), režissöör David Cronenberg, stsenarist Christopher Hampton John Kerri raamatu ainetel. Osades Keira Knightley, Viggo Mortensen, Michael Fassbender, Vincent Cassel jt.
David Cronenberg võiks…
Mängufilm „Ohtlik meetod” („A Dangerous Method”, Suurbritannia-SaksamaaKanada-Šveits, 2011, 99 min), režissöör David Cronenberg, stsenarist Christopher Hampton John Kerri raamatu ainetel. Osades Keira Knightley, Viggo Mortensen, Michael Fassbender, Vincent Cassel jt.
David Cronenberg võiks…
9 minutit
Meedia. Sõnumitooja lastakse ju tavaliselt maha ehk Nuhkimisskandaalid eesti ajakirjanduses
Veel kümmekond päeva tagasi ei teadnud me lapseohtu noorpoliitikust Ivor Onksionist suurt midagi. Mõned artiklid oli noormees jõudnud küll juba avaldada ja küllaltki löövate pealkirjadega: „Nüüdistudeng – arg, laisk, ükskõikne” (Delfi), „Ajakirjanikud moonutavad valijate tahet” ja „Rünnatakse kõiki peale Reformierakonna kannupoiste” (mõlemad Kesknädalas).
Onksionil on võitleva publitsisti sulg, lisaks „kannupoisile” kasutas…
Onksionil on võitleva publitsisti sulg, lisaks „kannupoisile” kasutas…
2 minutit
Tegelase elu
„Artist” on mustvalge tummfilm, kus on taaselustatud klassikaline tummfilmi keel ning tehtud seda täpselt, nõtkelt ja läbini mänguliselt.
Tumm-mängufilm „Artist” (PrantsusmaaBelgia 2011, 100 min), režissöör ja stsenarist Michael Hazanavicius. Osades Jean Dujardin, Bérénice Bejo, Penelope Ann Miller, John Goodman, James Cromwell jt. Linastub kinos Artis.
Michel Hazanaviciuse „Artist” on film, mida sobib…
Tumm-mängufilm „Artist” (PrantsusmaaBelgia 2011, 100 min), režissöör ja stsenarist Michael Hazanavicius. Osades Jean Dujardin, Bérénice Bejo, Penelope Ann Miller, John Goodman, James Cromwell jt. Linastub kinos Artis.
Michel Hazanaviciuse „Artist” on film, mida sobib…
3 minutit
Tark mees teaduskeskuses
Tartlased said möödunud aastal hakkama teadusimega.
Tartlased said möödunud aastal hakkama teadusimega.Ühes muistses hiina mõistujutus läks ohmu pojuke kord turule orja ostma. Ta nägi peeglist omaenese kujutist, pidas seda kenaks orjaks ja ostis kalli raha eest ära. Kodus sai isa käest sugeda, et lollist peast oli ostnud eseme, mis kujutab vaid…
Tartlased said möödunud aastal hakkama teadusimega.Ühes muistses hiina mõistujutus läks ohmu pojuke kord turule orja ostma. Ta nägi peeglist omaenese kujutist, pidas seda kenaks orjaks ja ostis kalli raha eest ära. Kodus sai isa käest sugeda, et lollist peast oli ostnud eseme, mis kujutab vaid…
3 minutit
Kontrastid: trompet kammerlikult ja filharmoonikud lärmakalt
EIL i X hooaeg: Indrek Vau (trompet), Ralf Taal (klaver) ja Madis Metsamart (marimba) 19. I Mustpeade majas.
Efektse afiššiga, mida võiks nimetada „Kolm meest mustas – templiväravas”, kutsus Eesti Interpreetide Liit kõiki kontserdile Mustpeade majja. Mehed olid äratuntavad (paremalt) kui Indrek Vau, Ralf Taal ja Madis Metsamart. Kava äratas huvi,…
Efektse afiššiga, mida võiks nimetada „Kolm meest mustas – templiväravas”, kutsus Eesti Interpreetide Liit kõiki kontserdile Mustpeade majja. Mehed olid äratuntavad (paremalt) kui Indrek Vau, Ralf Taal ja Madis Metsamart. Kava äratas huvi,…
3 minutit
Bioloogia paradigma muutub
Kaksikheeliks oli tühjaks varastatud.
Maarja Kangro „Glabro”(„Ahvid ja solidaarsus”)
Selle sajandi esimene aastakümme on andnud meile kindlaid tõendeid paradigma muutumisest bioloogias. Eelkõige puudutab see küll bioloogia seda osa, mis on seotud silmaga nähtamatute molekulide ja rakkudega, aga on väga otseselt seotud ka tervikorganismide, liikide ja ökosüsteemidega. Õige lühidalt öeldes seisneb muutus DNA…
Maarja Kangro „Glabro”(„Ahvid ja solidaarsus”)
Selle sajandi esimene aastakümme on andnud meile kindlaid tõendeid paradigma muutumisest bioloogias. Eelkõige puudutab see küll bioloogia seda osa, mis on seotud silmaga nähtamatute molekulide ja rakkudega, aga on väga otseselt seotud ka tervikorganismide, liikide ja ökosüsteemidega. Õige lühidalt öeldes seisneb muutus DNA…
3 minutit
Staaride paraad
Kontsert „Villu Veski 50”: Villu Veski (saksofon), Tallinna Saksofonikvartett, Tiit Kalluste (akordion), Taavo Remmel (kontrabass), Ain Varts (kitarr), Sven Kullerkupp (klahvpillid), Raivo Tafenau (saksofon), Sergei Manukjan (laul, klahvpillid) ja Avicenna, Brian Melvin (löökpillid), õhtujuht Mati Talvik jpt 19. I Estonia kontserdisaalis.
Villu Veski (saksofonid) esinduslik juubelikontsert eelmisel nädalal oli kui tõeline…
Villu Veski (saksofonid) esinduslik juubelikontsert eelmisel nädalal oli kui tõeline…
3 minutit
Tähelepanu, valmis olla, šokk!
Kuidas valges kitlis prillidega mees ja mõjusad olud teevad pealtnäha korralikust inimesest jätise.
Poole sajandi taha jääb Stanley Milgrami (toonase Yale’i ülikooli psühholoogi) kuulekuskatse, mille kavandamise ja läbiviimise ajendiks oli muu hulgas ka Natsi-Saksamaa koonduslaagreis ja selles riigis tervikuna sündinu, kus justkui korralikud inimesed muutusid võigaste tegude tegijaiks.
Küsimus on laiem: kuidas…
Poole sajandi taha jääb Stanley Milgrami (toonase Yale’i ülikooli psühholoogi) kuulekuskatse, mille kavandamise ja läbiviimise ajendiks oli muu hulgas ka Natsi-Saksamaa koonduslaagreis ja selles riigis tervikuna sündinu, kus justkui korralikud inimesed muutusid võigaste tegude tegijaiks.
Küsimus on laiem: kuidas…
3 minutit
Kogemused ja väljakujunenud isiksus
„Lõunamuusika”: Mati Palm ja Peep Lassmann 18. I Estonia kontserdisaalis.
Bass-bariton Mati Palmil täitus 13. jaanuaril seitsmes aastakümme. Meie üks tuntumaid ooperilauljaid tähistas sünnipäeva soolokontserdiga publikust tulvil Estonia kontserdisaalis, kavas Franz Schuberti, Mart Saare ja Georgi Sviridovi laululoomingut ning Giuseppe Verdi ja Gioacchino Rossini ooperiaariaid. Klaveri taga oli juubilari kauaaegne lavapartner…
Bass-bariton Mati Palmil täitus 13. jaanuaril seitsmes aastakümme. Meie üks tuntumaid ooperilauljaid tähistas sünnipäeva soolokontserdiga publikust tulvil Estonia kontserdisaalis, kavas Franz Schuberti, Mart Saare ja Georgi Sviridovi laululoomingut ning Giuseppe Verdi ja Gioacchino Rossini ooperiaariaid. Klaveri taga oli juubilari kauaaegne lavapartner…
2 minutit
Infovaba infoühiskond
Kelle oma on sõna?
Kuidas kelle oma? Meie kõigi oma ju, kes me räägime, kuulame, loeme ja kirjutame. Kui aga neid sõnu rohkem kokku panna? Et neist saab luuletuse? Või romaani? Või teadusartikli? See teema kasvas lumepallina. Alanud ettepanekust analüüsida Guardianis ilmunud Bristoli ülikooli teaduri Mike Taylori kirjutist „Academic publishers have…
Kuidas kelle oma? Meie kõigi oma ju, kes me räägime, kuulame, loeme ja kirjutame. Kui aga neid sõnu rohkem kokku panna? Et neist saab luuletuse? Või romaani? Või teadusartikli? See teema kasvas lumepallina. Alanud ettepanekust analüüsida Guardianis ilmunud Bristoli ülikooli teaduri Mike Taylori kirjutist „Academic publishers have…
4 minutit
Kes vana asja …
Ühe koosoleku protokoll I
Eesti Muusikanõukogu aastakoosolek 15. XII 2011 EMTA kammersaalis.
Aastalõpu saginates jäi väärilise tähelepanuta üks asjalik tööpäev, mil eesti muusikud arutasid meie muusikaelu ja -poliitika üle. Eesti Muusikanõukogu (EMN) aastakoosolek oli seekord üles ehitatud diskussiooniplokkidena, väitlusjuhtideks juhatuse liikmed ning teemavalik aktuaalne ja lai. Ehk isegi liiga lai ühe koosoleku…
Eesti Muusikanõukogu aastakoosolek 15. XII 2011 EMTA kammersaalis.
Aastalõpu saginates jäi väärilise tähelepanuta üks asjalik tööpäev, mil eesti muusikud arutasid meie muusikaelu ja -poliitika üle. Eesti Muusikanõukogu (EMN) aastakoosolek oli seekord üles ehitatud diskussiooniplokkidena, väitlusjuhtideks juhatuse liikmed ning teemavalik aktuaalne ja lai. Ehk isegi liiga lai ühe koosoleku…
3 minutit
Metsa kõrvalkasutus Eestis
Akadeemilise Metsaseltsi Toimetised XXV. Metsa kõrvalkasutus Eestis. Tartu, 2011, 173 lk. Koostaja Jürgen Kusmin, toimetajad Triin Kusmin ja Toivo Meikar.
2011. aasta viimases veerandikus ilmus XXV köide Akadeemilise Metsaseltsi uurimusi. Selle esimeses artiklis näitab Lembitu Tarang metsa kõrvalkasutust läbi ajaloo, polemiseerides selle üle, mida ikkagi pidada kõrvalkasutuseks. Ta käsitleb metsa teemat…
2011. aasta viimases veerandikus ilmus XXV köide Akadeemilise Metsaseltsi uurimusi. Selle esimeses artiklis näitab Lembitu Tarang metsa kõrvalkasutust läbi ajaloo, polemiseerides selle üle, mida ikkagi pidada kõrvalkasutuseks. Ta käsitleb metsa teemat…
4 minutit
Eesmärgiks uudse kodustamine Eesti kultuuriruumis
Leonora Palu intervjuu PNP peakorraldaja Andrus Kallastuga
15. jaanuari kontserdiga Pärnu uue kunsti muuseumis pandi punkt tänavustele Pärnu nüüdismuusika päevadele (PNP). Seekord olid fookuses eesti heliloojate uudisteosed. Repoo Ensemble kandis ette Andrus Kallastu, Malle Maltise, Hans-Gunter Locki ja Monika Mattieseni teoseid. Kuidas kommenteerid tänavust saaki? Kas kuulda sai ka midagi üllatavat…
15. jaanuari kontserdiga Pärnu uue kunsti muuseumis pandi punkt tänavustele Pärnu nüüdismuusika päevadele (PNP). Seekord olid fookuses eesti heliloojate uudisteosed. Repoo Ensemble kandis ette Andrus Kallastu, Malle Maltise, Hans-Gunter Locki ja Monika Mattieseni teoseid. Kuidas kommenteerid tänavust saaki? Kas kuulda sai ka midagi üllatavat…
3 minutit
Muusikamaailm
Debussy mälestusfestival Manchesteris
Claude Debussy 150. sünniaasta esimesi tähistajaid on festival „Reflections on Debussy” (20. I – 9. VI) Manchesteris, mille kunstiline juht ja üks soliste on nimeka Debussy-interpreedina pianist Noriko Ogawa. Tema toob esile ka Debussy huvi Jaapani ja idamaade vastu ning mõju Tōru Takemitsu jt jaapani heliloojate loomingule. Pidustuste…
Claude Debussy 150. sünniaasta esimesi tähistajaid on festival „Reflections on Debussy” (20. I – 9. VI) Manchesteris, mille kunstiline juht ja üks soliste on nimeka Debussy-interpreedina pianist Noriko Ogawa. Tema toob esile ka Debussy huvi Jaapani ja idamaade vastu ning mõju Tōru Takemitsu jt jaapani heliloojate loomingule. Pidustuste…
8 minutit
Händeli teine tulemine Estoniasse
Georg Friedrich Händeli ooper „Julius Caesar”: muusikaline juht ja dirigent Andres Mustonen, lavastaja Georg Rootering (Saksamaa), kunstnik Lukas Noll (Saksamaa), koreograaf Kati Kivitar, valguskunstnik Anton Kulagin. Osades Teele Jõks ja Monika-Evelin Liiv (Julius Caesar), Monika-Evelin Liiv ja Juuli Lill (Cornelia), Oliver Kuusik, Andres Köster ja Helen Lokuta (Sextus), Arvīds Keinis,…
6 minutit
Repliik
Ott Ojamets, Aliine Lotman, „Kuidas tõlkida õigesti? Kaldjärve, Kaintsi ja Cortázari õnnest ja õnnetusest” (Sirp 20. I 2012).
Tore, et Ott Ojamets ja Aliine Lotman oma kirjutises üht-teist ära seletavad. Tuleb välja, et asi ongi nii, nagu ma olin kartnud, aga ei tahtnud uskuda. Samuti sain teada, et mu asjatundmatus tõlketeooria…
Tore, et Ott Ojamets ja Aliine Lotman oma kirjutises üht-teist ära seletavad. Tuleb välja, et asi ongi nii, nagu ma olin kartnud, aga ei tahtnud uskuda. Samuti sain teada, et mu asjatundmatus tõlketeooria…
1 minut
„Kevade” 100
Äsja täitus 125 aastat Oskar Lutsu sünnist ja sada aastat legendaarse kooliromaani „Kevade” esmailmumisest. Sellega seoses on põhjust huvi tunda kirjandusõpetuse praeguse olukorra vastu.
Kas ja mida „Kevade” ning eesti kirjandusklassika tänapäeva koolilapsele tähendab?Millised on eesti keele ja kirjanduse õpetamisel suurimad raskused?Millised meetodid on osutunud kõige tulemusrikkamaks?Kas peate lõpukirjandit vajalikuks?Kas noorte…
Kas ja mida „Kevade” ning eesti kirjandusklassika tänapäeva koolilapsele tähendab?Millised on eesti keele ja kirjanduse õpetamisel suurimad raskused?Millised meetodid on osutunud kõige tulemusrikkamaks?Kas peate lõpukirjandit vajalikuks?Kas noorte…
13 minutit
Näitus kui plahvatus
„Iseäranis huvipakkuvad selles seoses on tekstid, mis põhimõtteliselt ei anna elementide ühetähenduslikku järjestust, vaid jätavad valikuvõimaluse lugejale.”
Juri Lotman1
Hea näitus on Eestis midagi meistrisaladuse taolist: see on keeruline interdistsiplinaarne sooritus, vabariigi peale on käputäis inimesi, kes teavad, kuidas seda läbi viia. Sellest ei kirjutata. Sellest ei räägita. Ja kui seda saab…
Juri Lotman1
Hea näitus on Eestis midagi meistrisaladuse taolist: see on keeruline interdistsiplinaarne sooritus, vabariigi peale on käputäis inimesi, kes teavad, kuidas seda läbi viia. Sellest ei kirjutata. Sellest ei räägita. Ja kui seda saab…
6 minutit
Jalutuskäik galeriides
http://www.youtube.com/watch?v=LL3B7J9f_3g
August Saia ja Manfred Dubov Kalatski näitus „Taandumine” Haapsalu Linnagaleriis kuni 29. I.
Mis on pildi pealkiri? Kui pilt on uks kunstniku maailma, siis pealkiri on ukselink. Kui vaatajal on kõhklusi, kuidas too uks avaneb, siis alati tasub linki proovida ehk paar sammu ligemale astuda ning pealkirja lugeda. August Sai ja…
August Saia ja Manfred Dubov Kalatski näitus „Taandumine” Haapsalu Linnagaleriis kuni 29. I.
Mis on pildi pealkiri? Kui pilt on uks kunstniku maailma, siis pealkiri on ukselink. Kui vaatajal on kõhklusi, kuidas too uks avaneb, siis alati tasub linki proovida ehk paar sammu ligemale astuda ning pealkirja lugeda. August Sai ja…
7 minutit
Pealelend: Mariliis Oksaar
Eelmisel neljapäeval, 19. jaanuaril avati Tallinnas taas uus galerii, sedapuhku Von Krahli galerii, mis asub, nagu nimetusestki järeldub, von Krahli teatris. Uue galerii pressiteates seisis, et galerii keskendub peamiselt graafikale ja fotokunstile. Miks selline valik?
Mariliis Oksaar, galerist: Graafikakunst ja illustratsioon on praegu põnevas muutumises. Lisaks noore põlvkonna kunstnike joonistamise ja…
Mariliis Oksaar, galerist: Graafikakunst ja illustratsioon on praegu põnevas muutumises. Lisaks noore põlvkonna kunstnike joonistamise ja…
1 minut
Kunstnik Rajangu ilmumine Aadamana
Raul Rajangu näitus „Secret Reich” Vaala galeriis kuni 31. I.
Veel mõned päevad, järgmise teisipäevani, on Vaala galeriis vaadata Raul Rajangu näitus: taas suurejooneline, vaatemänguline, lummav, intrigeeriv, huvi äratav, nõutust tekitav …
Kuigi seekord on kunstnik olnud meediumide valikul tagasihoidlikum (ta on kasutanud peamiselt kahemõõdulist pildiformaati ehk pöördunud tagasi tasapinna juurde, nagu…
Veel mõned päevad, järgmise teisipäevani, on Vaala galeriis vaadata Raul Rajangu näitus: taas suurejooneline, vaatemänguline, lummav, intrigeeriv, huvi äratav, nõutust tekitav …
Kuigi seekord on kunstnik olnud meediumide valikul tagasihoidlikum (ta on kasutanud peamiselt kahemõõdulist pildiformaati ehk pöördunud tagasi tasapinna juurde, nagu…
2 minutit
Kaido Ole, 48aastaselt
Piia Ruber
Maalikunstnik Kaido Olega vestleb kunstniku isikunäituse avamise puhul Kumus Reet Varblane.
Eile, 26. jaanuaril avati Kumus Kaido Ole personaalnäitus „Kena kangelane ja küllaga vaikelusid”. Ole näitus on alles teine praegu aktiivselt tegutsevate eesti kunstnike personaalnäitus Kumu I korruse esinduslikus näitusesaalis ehk suures saalis, nagu seisab Kumu kodulehel. Jaan Toomiku oma…
Maalikunstnik Kaido Olega vestleb kunstniku isikunäituse avamise puhul Kumus Reet Varblane.
Eile, 26. jaanuaril avati Kumus Kaido Ole personaalnäitus „Kena kangelane ja küllaga vaikelusid”. Ole näitus on alles teine praegu aktiivselt tegutsevate eesti kunstnike personaalnäitus Kumu I korruse esinduslikus näitusesaalis ehk suures saalis, nagu seisab Kumu kodulehel. Jaan Toomiku oma…
9 minutit
Mees Minski ülikooli aktusesaali rõduteatrist
Valgevene lavastaja Sergei Turban toob Tartu Üliõpilasteatris lavale loo perekondlikust hoolimatusest.
Tartus Athena keskuse pööningusaalis esietendub 1. veebruaril Tartu Üliõpilasteatri ettekandes valgevene dramaturgi Andrei Makajonoki näidend „Ahistatud apostel”. Lavastab selle Sergei Turban, Valgevene Riikliku Ülikooli üliõpilasteatri Na Balkone kunstiline juht ja IUTA (International University Theatres Association – Rahvusvaheline Üliõpilasteatrite Liit) organiseeriva…
Tartus Athena keskuse pööningusaalis esietendub 1. veebruaril Tartu Üliõpilasteatri ettekandes valgevene dramaturgi Andrei Makajonoki näidend „Ahistatud apostel”. Lavastab selle Sergei Turban, Valgevene Riikliku Ülikooli üliõpilasteatri Na Balkone kunstiline juht ja IUTA (International University Theatres Association – Rahvusvaheline Üliõpilasteatrite Liit) organiseeriva…
3 minutit
Paremat, halvemat olla ei võinuks
„Tere õhtust, Léoni!” puhul on tegu pigem lavaletoodud kuuldemängu kui vaatamisväärsusega.
MTÜ Neljas Sein „Tere õhtust, Léon!”, autor Jean Cosmos, tõlkija Häidi Kolle, kunstnik Aleksander Jakovlev. Rühmatöö, mängivad Margus Prangel ja Eduard Salmistu. Esietendus 13. I Rakvere teatris.
Tänapäeva prantsuse kirjaniku kahevaatuseline kahe mehe dialoog „Tere õhtust, Léon!” („Bonsoir Léon!”) ei paku…
MTÜ Neljas Sein „Tere õhtust, Léon!”, autor Jean Cosmos, tõlkija Häidi Kolle, kunstnik Aleksander Jakovlev. Rühmatöö, mängivad Margus Prangel ja Eduard Salmistu. Esietendus 13. I Rakvere teatris.
Tänapäeva prantsuse kirjaniku kahevaatuseline kahe mehe dialoog „Tere õhtust, Léon!” („Bonsoir Léon!”) ei paku…
2 minutit
Pealelend: Viivi Maanso
Millal ja mis kujul ilmub kaua oodatud haridussõnastik? EKI kodulehe andmetel oleks pidanud see vist ilmuma juba eelmise aasta lõpus? Kas seal on ka sellised märksõnad nagu „tegevused” ja „pädevused”, mida Riigi Teataja dokumentides juba kohtab? Ja kui on, siis milline on nende sisu?
Viivi Maanso, haridussõnastiku töörühma juht: Haridusterminoloogia sõnastikku…
Viivi Maanso, haridussõnastiku töörühma juht: Haridusterminoloogia sõnastikku…
1 minut
Meediasündmuse ebaõnnestumise neli võimalikku põhjust
Paraku ei haaku Mihkel Raua debüütnäidend „Järgmine voor” lavastaja Mart Kolditsat huvitavate probleemidega.
Von Krahli teatri „Järgmine voor”, autor Mihkel Raud, lavastaja Mart Koldits ja kunstnik Reet Aus. Mängivad Mari Abel, Juhan Ulfsak, Taavi Eelmaa ja Nero Urke. Esietendus 18. I Von Krahli teatris.
Mihkel Raua hinnangud superstaarisaate osalistele on alati väga…
Von Krahli teatri „Järgmine voor”, autor Mihkel Raud, lavastaja Mart Koldits ja kunstnik Reet Aus. Mängivad Mari Abel, Juhan Ulfsak, Taavi Eelmaa ja Nero Urke. Esietendus 18. I Von Krahli teatris.
Mihkel Raua hinnangud superstaarisaate osalistele on alati väga…
3 minutit
Teen tegevusi, küsin küsimusi, päden pädevustes – head arengud!
Nii räägitakse (ja kirjutatakse). Muidugi, mis sest siis on? Keel muutub. See on tõsi, kuid iga keelepruukija võiks kaaluda, kas aitab kaasa keele vaesustamisele või rikastamisele. Võib ju muidugi (kes saab keelata?) öelda „tere hommikust!” (lühemalt „hommikust!”, keeleajalooliselt „tere hommikust aega!”) asemel ingliskeelse pruugi („good morning!”) kohaselt otsesõnu ja lühenenult…
3 minutit
Kommentaar: Nokk ja saba
Aeg-ajalt kostab nurinat. Mitmehäälset: nii teatrisaalist pehmetelt plüüstoolidelt kui ka lavalt mustavate akside vahelt. Miks mängivad suuremad repertuaariteatrid oma lavastusi nii harva, paremal juhul kaks-kolm korda kuus? Kui vaataja laseb õige hetke käest, siis sama lavastust saab ta näha vahest alles mitme nädala pärast. Muidugi on ka erandeid: mõnigi kord…
1 minut
Keeleaasta 2011
Möödunud keeleaastasse mahtus keelealalt mitmeid ettevõtmisi-sündmusi. Kuigi saavutusi jagus nii tehnoloogiasse (nt uued mobiiltelefonide kõnetuvastuspõhised rakendused) ja keelekorpusalale (nt ilmus „Eesti-vene õpilase ÕS”), oli põhitähelepanu all siiski keele staatus. Siia mahtus uus keeleseadus, keelepoliitikat käsitlev inimarengu aruanne ning viies keelefoorum, mille kõigiga üritati hõlmata olulist keelevaldkonnas viimastel aastatel ja arengusuundi,…
9 minutit
Nad tantsivadki kannatused kauniks
Mai Murdmaa „Kuritöö ja karistus” on elav, soe, tantsuliselt efektne ja vaatemänguline.
MTÜ Päikesevanker „Kuritöö ja karistus”, helilooja Arvo Pärt, koreograaf-lavastaja Mai Murdmaa, kunstnikud Andris Freibergs ja Kustav-Agu Püüman, valguskunstnik Igor Kapustin. Tantsivad Sergei Upkin, Eve Andre, Vitali Nikolajev, Andrus Laur jt. Esietendus 16. XI Vene teatris.
Maailma tantsuteatrist selgelt eristuv, ainulaadse…
MTÜ Päikesevanker „Kuritöö ja karistus”, helilooja Arvo Pärt, koreograaf-lavastaja Mai Murdmaa, kunstnikud Andris Freibergs ja Kustav-Agu Püüman, valguskunstnik Igor Kapustin. Tantsivad Sergei Upkin, Eve Andre, Vitali Nikolajev, Andrus Laur jt. Esietendus 16. XI Vene teatris.
Maailma tantsuteatrist selgelt eristuv, ainulaadse…
4 minutit
Muljetavaldav ja kurb kollaaž
Narõmi kroonika 1930–1945. Küüditatute tragöödia. Dokumendid ja mälestused. Koostatud ja kommenteerinud Vadim Makšejev. Tõlkinud Jüri Ojamaa. Aigi Rahi-Tamme saatesõna. Varrak, 2011. 286 lk.
Nõukogude Liidu viimastel aastatel levis idee avaldada kodanike tarbeks dokumendid, mis seniajani olid olnud salajased, et nad saaksid rohkem aimu Nõukogude ajaloo negatiivsetest külgedest, eriti stalinismi puudutavast, ning…
Nõukogude Liidu viimastel aastatel levis idee avaldada kodanike tarbeks dokumendid, mis seniajani olid olnud salajased, et nad saaksid rohkem aimu Nõukogude ajaloo negatiivsetest külgedest, eriti stalinismi puudutavast, ning…
1 minut
Arhitekti kutsest
Eks me kõik soovime, et keskkond, mis meid ümbritseb, oleks nauditavalt kaunis, seejuures turvaline ja vastaks igati meie vajadustele. Jah, kaunist puutumata loodust võime nautida ehk kusagil kõrgel mägedes või reservaadis, kuhu inimese jalg harva satub, tavaliselt ümbritseb meid aga ikka keskkond, mis on suuremal või vähemal määral inimkäe kujundatud.…
5 minutit
Mõeldes Euroopast
Reformide läbiviimise suurim takistus ei ole mitte Euroopa Liidu kodanike pessimism või pettumus liidus. Pigem on tegemist poliitilise eliidi tahtmatusega iseenda loodud stabiilsuse illusioonist välja tulla.
Täiendades „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2011– 2015” eelnõud, vormusid mitmed põhimõttelised valikud, mida eelnõusse selle tänases vormis paraku kuhugi lisada ei olnud. Kuidagi sobimatu olnuks…
Täiendades „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2011– 2015” eelnõud, vormusid mitmed põhimõttelised valikud, mida eelnõusse selle tänases vormis paraku kuhugi lisada ei olnud. Kuidagi sobimatu olnuks…
4 minutit
Ühiskond ei väärtusta haridust, kunsti ega kultuuri kui riigi püsimise alustalasid
Sirbi toimetuse laua taga arutasid Eesti Kunstiakadeemia maja saatuse üle neli EKA arhitektuurivõistluse žürii liiget: Mart Kalm, Ülar Mark, Indrek Allmann ja Endrik Mänd, vestlust juhtis Margit Mutso.
*
Eesti Kunstiakadeemia uue maja ümber on palju segadust, näpuganäitamist, parastamist ja süüdistamist. Kõige enam on ajakirjanduse vahendusel kriitikanooli suunatud rektor Signe Kivi vastu,…
*
Eesti Kunstiakadeemia uue maja ümber on palju segadust, näpuganäitamist, parastamist ja süüdistamist. Kõige enam on ajakirjanduse vahendusel kriitikanooli suunatud rektor Signe Kivi vastu,…
14 minutit
Reformija dilemma
Marek Strandberg
Tagantjärele võib ainult kahju tunda selle kohe sajandivahetuse järel Eesti eliidi langetatud otsuse üle, et „rahvas on reformidest väsinud”, et tekkinud on „teine Eesti”, ühiskond lõhenenud ja nõnda ei tohigi enam suuremaid vajalikke ümberkorraldusi ühiskonnas teha. Kusjuures eliit surus kodanikele selle väsimuskujutelma jõuga peale, toetudes vaid arvamusküsitlustele, mitte tõsisemale…
Tagantjärele võib ainult kahju tunda selle kohe sajandivahetuse järel Eesti eliidi langetatud otsuse üle, et „rahvas on reformidest väsinud”, et tekkinud on „teine Eesti”, ühiskond lõhenenud ja nõnda ei tohigi enam suuremaid vajalikke ümberkorraldusi ühiskonnas teha. Kusjuures eliit surus kodanikele selle väsimuskujutelma jõuga peale, toetudes vaid arvamusküsitlustele, mitte tõsisemale…
3 minutit
