2012-3 (3377)
Jumalasulane, Maa ja Taeva ligindaja
See on elu, kus maine ja taevalik dimensioon on peaaegu ühte sulanud, teispoolsus reaalse mõõtmena siinpoolsuse kõrval.
Dokumentaalfilm „Kloostriga seotud” (Ikoon, 2011, 51min), režissöör, stsenarist, operaator ja produtsent Vahur Laiapea, monteerija Urmas Sepp. Esilinastus 7. XII kinos Sõprus.
Vahur Laiapea uus linalugu „Kloostriga seotud” algab katkendiga Eesti Kultuurfilmi 1938. aasta ringvaatest nr…
Dokumentaalfilm „Kloostriga seotud” (Ikoon, 2011, 51min), režissöör, stsenarist, operaator ja produtsent Vahur Laiapea, monteerija Urmas Sepp. Esilinastus 7. XII kinos Sõprus.
Vahur Laiapea uus linalugu „Kloostriga seotud” algab katkendiga Eesti Kultuurfilmi 1938. aasta ringvaatest nr…
6 minutit
40 aastat liikumise illusiooni
Näitus „Inimese ja joone uuringud aastast 1971” Eesti Ajaloomuuseumi Filmimuuseumis Maarjamäe lossis. Koostaja Valter Uusberg, kujundaja Erkki Vaader, avatud kuni 4. märtsini.
„Animatsioon ei ole kunstivorm joonistustest, mis liiguvad, vaid kunstivorm liikumisest, mis on joonistatud. See, mis toimub kaadrite vahel, on tunduvalt tähtsam kui see, mis on igas kaadris.” Sedasi on…
„Animatsioon ei ole kunstivorm joonistustest, mis liiguvad, vaid kunstivorm liikumisest, mis on joonistatud. See, mis toimub kaadrite vahel, on tunduvalt tähtsam kui see, mis on igas kaadris.” Sedasi on…
2 minutit
Linateos sooja õhu tootjate tööpaatosest
Telefilm „Umbkotid” (Kuukulgur Film OÜ , 2012, 65 min), stsenaristid ja režissöörid Andres Maimik ja Rain Tolk. Osades Rain Tolk, Andres Maimik, Katrin Pärn, Ragne Veensalu, Ott Sepp, Madis Kalmet, Jüri Aarma, Helina Risti jt. Esilinastus 11. I, teleesilinastus 19. I kell 20.35 Kanal 2.
Teatavasti vajab nali eelkõige selle subjekti…
Teatavasti vajab nali eelkõige selle subjekti…
3 minutit
Kinolinale püütud Paavle oma viimasel talvel ja kevadel
Tänasest pühapäevani jookseb kinos Sõprus Tõnis Lepiku dokumentaalfilm Jaan Paavlest.
Dokumentaalfilm „Alati on alati” (Kultusfilm, 2012, 52 min), režissöör, operaator ja monteerija Tõnis Lepik, stsenaristid Riina Valmsen ja Tõnis Lepik, helilooja Björn Norralt, helirežissöör Tiina Andreas, produtsent Liis Lepik. Esilinastus 18. I kinos Sõprus.
Hakatuseks peab kohe märkima, et Tõnis Lepiku dokumentaalfilm…
Dokumentaalfilm „Alati on alati” (Kultusfilm, 2012, 52 min), režissöör, operaator ja monteerija Tõnis Lepik, stsenaristid Riina Valmsen ja Tõnis Lepik, helilooja Björn Norralt, helirežissöör Tiina Andreas, produtsent Liis Lepik. Esilinastus 18. I kinos Sõprus.
Hakatuseks peab kohe märkima, et Tõnis Lepiku dokumentaalfilm…
4 minutit
Kaitsmisel väitekirjad
KERSTI LEPAJÕE, sünd 1958
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), keeleteadus
Doktoritöö „Kirjand kui tekstiliik. Riigieksamikirjandite tekstuaalsed, retoorilised ja diskursiivsed omadused” http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/22444/lepajoe_kersti.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub teisipäeval, 24. jaanuaril kl 14.15 Tartus Ülikooli 18 TÜ nõukogu saalis.
Juhendaja: PhD Reet Kasik
Oponent: PhD Satu Grünthal (Helsingi Ülikool)
Väitekirjas analüüsiti 400 riigieksamikirjandi tekstuaalseid, retoorilisi ja diskursiivseid omadusi, toetudes tekstianalüüsi metoodikale.…
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), keeleteadus
Doktoritöö „Kirjand kui tekstiliik. Riigieksamikirjandite tekstuaalsed, retoorilised ja diskursiivsed omadused” http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/22444/lepajoe_kersti.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub teisipäeval, 24. jaanuaril kl 14.15 Tartus Ülikooli 18 TÜ nõukogu saalis.
Juhendaja: PhD Reet Kasik
Oponent: PhD Satu Grünthal (Helsingi Ülikool)
Väitekirjas analüüsiti 400 riigieksamikirjandi tekstuaalseid, retoorilisi ja diskursiivseid omadusi, toetudes tekstianalüüsi metoodikale.…
5 minutit
Puuviljakärbse lugu
Thomas Hunt Morgan on erakordne isik loodusteaduse ajaloos nii oma isiklike võimete poolest kui ka seetõttu, et tema teaduslik aktiivsusperiood langes aega, kui otsiti vastuseid põhimõttelistele küsimustele pärilikkuse olemuse kohta. Tol ajal leitud vastused ja kokkulepped mõjutasid suurel määral kogu XX sajandi molekulaarbioloogiat ja geneetikat. Nobeli auhind määrati talle 1933.…
7 minutit
Eesti kultuuriruumis puuduvad teaduskillud
Maailma kultuurilugu on muutnud jõulised müüdid, kirjandus- ja kunstiteosed ja helilooming. Metafooride ja analoogiatena on need terviku või osadena meie tekstide ja suhtluse osa. „Nagu see autor seal…”, „nagu too tegelane selles loos…” rikastavad uut kultuuriloomet ja säilitavad kollektiivses mälus olulisi asju ja tähelepanekuid.
Peale kaunite kunstide, kirjanduse ja muusika on…
Peale kaunite kunstide, kirjanduse ja muusika on…
1 minut
Soov on õilis, aga stiimuleid vähe
Meie teaduse omapära on see, et see puudutab Eestit. Seda teevad eestlased Eesti maksumaksjate (ka ELi raha on osaliselt ju sealtsamast) raha eest jne. Vähemalt on see üks selge omapära.
Sirbis autoreid otsides ja teadusasju toimetades kogen, et neid, kes oleksid valmis ja ka suutelised teadusest kõnelema-kirjutama, polegi palju. Ometi tundub,…
Sirbis autoreid otsides ja teadusasju toimetades kogen, et neid, kes oleksid valmis ja ka suutelised teadusest kõnelema-kirjutama, polegi palju. Ometi tundub,…
2 minutit
Jørn Hurum: teadus võiks õppida meelelahutustööstuselt
Kas ja kuidas peaks teadust meedias „müüma”? Enamasti eelistavad teadlased jääda tagaplaanile, ja seda enam torkavad silma vastupidised näiteid. Üks selliseid oli 2009. aastal, mil esitleti umbes 47 miljonit tagasi elanud primaadi Darwinius masillae fossiili. Norra paleogeoloogi Jørn Hurumi juhtimisel töötanud teadlaste rühm andis eksemplarile nimeks Ida ning ühel ajal…
3 minutit
Pealelend: Ada Kuuseoks
Eeloleval esmaspäeval tähistatakse muusikaakadeemias maestra Anna Klasi 100. sünniaastapäeva. Tema õpilane Ada Kuuseoks on sel puhul kogunud ja kirja pannud mälestusi. Neist kokku saanud raamat täiendab DVDd, mis näitab Anna Klasi soolopianistina, klaveriduos Bruno Lukiga ning solistina nii kammer- kui sümfooniaorkestri ees poeg Eri Klasi dirigeerimisel.
*
Ada Kuuseoks, Anna Klasi õpilane…
*
Ada Kuuseoks, Anna Klasi õpilane…
1 minut
Kutse Itaaliasse
Möödunud nädalal andis Vanemuises meistriklassitunde laulupedagoog Jenny Anvelt. Gruusias sündinud, siis Eestisse sattunud ja kümme aastat Estonia solistina säranud daam on laulnud oma esimesel siinsel etendusel koos Georg Otsaga, keda ta meenutab hea sõnaga nagu teisigi endisi Estonia kolleege. Nüüdseks on ta juba 30 aastat elanud Itaalias ja töötanud viimased…
2 minutit
Kultuuripealinna kavaväline lõppkontsert
Monteverdi „Maarja vesper”: solistid Anna Dennis, Christina Larsson Malmberg, Simon Wall, Johan Christensson ja Taavi Tampuu, Voces Musicales ning Tallinna Barokkorkester, dirigent Risto Joost. 28. XII Riia Jaani kirikus ja 30. XII Tallinna Jaani kirikus.
Lõppenud kultuuripealinna-aastal tuldi välja paljude algatustega, mis võivad olla algimpulsiks uutele tähendustele, mida me täna veel…
Lõppenud kultuuripealinna-aastal tuldi välja paljude algatustega, mis võivad olla algimpulsiks uutele tähendustele, mida me täna veel…
2 minutit
Helilooja pilk – Sirp küsib, Peeter Vähi vastab
Barokkmuusikafestivale on Tallinnas erinevalt nimetatuna aset leidnud juba 22, järgmine, peatselt algav festival kannab pealkirja „MustonenFest – barokk!?” Kuidas paistab sõnapaar „Mustonen – barokk” helilooja pilgule?
Küsimus on äärmiselt hästi ajastatud: lisaks sellele, et täpselt nädala pärast annab avalöögi „MustonenFest”, on aastal 2012 tegemist Andres Mustoneni „elutööprojekti” Hortus Musicuse juubeliaastaga.
Tagasivaade
Kaks kuud…
Küsimus on äärmiselt hästi ajastatud: lisaks sellele, et täpselt nädala pärast annab avalöögi „MustonenFest”, on aastal 2012 tegemist Andres Mustoneni „elutööprojekti” Hortus Musicuse juubeliaastaga.
Tagasivaade
Kaks kuud…
3 minutit
Portreteerides klassikut
Ester Mägi autoriõhtu 13. I Estonia kontserdisaalis
Ester Mägi muusikast rääkida on ühtaegu lihtne ja raske. Lihtne seetõttu, et mõnes mõttes on Ester Mägi elutöö tehtud, mistõttu tema loomingut on võimalik vaadelda juba teatavalt distantsilt ja seetõttu ka adekvaatsemalt hinnata. Aga samas raske, sest sellisest perspektiivist teoseid käsitledes kehastub kriitik pigem…
Ester Mägi muusikast rääkida on ühtaegu lihtne ja raske. Lihtne seetõttu, et mõnes mõttes on Ester Mägi elutöö tehtud, mistõttu tema loomingut on võimalik vaadelda juba teatavalt distantsilt ja seetõttu ka adekvaatsemalt hinnata. Aga samas raske, sest sellisest perspektiivist teoseid käsitledes kehastub kriitik pigem…
3 minutit
Esineda esindades või vastupidi
Koorimuusikast aastal 2011
Eesti Kooriühingule (EKÜ) oli möödunud aasta üks märke väljaandja roll. Jaanuaris nägi ilmavalgust noorte laulu- ja tantsupidusid käsitlev raamat, album kõigi seni toimunud noorte laulu- ja tantsupidude kavade, muljete, suveniiride, dirigentide ning kogu muu infoga ning DVD pidude säravamate hetkedega. Aprillis esitleti nelikplaati, mis on läbilõige eesti koorimuusikast…
Eesti Kooriühingule (EKÜ) oli möödunud aasta üks märke väljaandja roll. Jaanuaris nägi ilmavalgust noorte laulu- ja tantsupidusid käsitlev raamat, album kõigi seni toimunud noorte laulu- ja tantsupidude kavade, muljete, suveniiride, dirigentide ning kogu muu infoga ning DVD pidude säravamate hetkedega. Aprillis esitleti nelikplaati, mis on läbilõige eesti koorimuusikast…
5 minutit
Uued inimesed, uued tuuled
Eesti Kultuurkapitali sihtkapitalides hakkasid sügistalvel tööle nõukogude uued koosseisud. Sirp palus iga sihtkapitali nõukogu esimehel tutvustada plaane eesseisvaks kaheks aastaks. Mis muutub, mis jääb endistviisi?
*
ARHITEKTUURI SIHTKAPITAL
Toetame eelkõige kodumaist ruumitegevust
Tiit Sild
Järske pöördeid ma arhitektuuri sihtkapitali tegevuses ette ei näe. Suunamuutust on tunda rahaeralduses, mis tuleneb taotluste struktuuri muutusest. Viimaste aastate jooksul…
*
ARHITEKTUURI SIHTKAPITAL
Toetame eelkõige kodumaist ruumitegevust
Tiit Sild
Järske pöördeid ma arhitektuuri sihtkapitali tegevuses ette ei näe. Suunamuutust on tunda rahaeralduses, mis tuleneb taotluste struktuuri muutusest. Viimaste aastate jooksul…
9 minutit
Pealelend: Urmas Lennuk
Näidend viib tagasi 1946. aasta Berliini. See polnud ajaloos just helge aeg. Kas tegemist on pigem süngemapoolse lavastusega?
Urmas Lennuk, „Kontserdi diktaatorile” lavastaja: Mulle oli selle näidendi teksti puhul kõige kohutavam selles peituva sünguse ja masendavuse tajumine. Intelligentse eurooplasena on Ronald Harwood suunanud oma näitemängu kätte maksma Ameerika ohvitserile, kes kuulab…
Urmas Lennuk, „Kontserdi diktaatorile” lavastaja: Mulle oli selle näidendi teksti puhul kõige kohutavam selles peituva sünguse ja masendavuse tajumine. Intelligentse eurooplasena on Ronald Harwood suunanud oma näitemängu kätte maksma Ameerika ohvitserile, kes kuulab…
1 minut
Varemed inimeste sees ja ümber
Urmas Lennuk on ehitanud „Kontserdi diktaatorile” üles uurija Steve Arnoldile, keda kehastab Aivar Tommingas.
Vanemuise „Kontsert diktaatorile”, autor Ronald Harwood, tõlkija Kalle Hein, näidendi töötleja ja lavastaja Urmas Lennuk, kunstnik Ellen Cairns (Šotimaa), valguskujundaja Andres Sarv. Mängivad Aivar Tommingas, Jüri Lumiste, Marika Barabanštšikova, Eva Püssa, Rein Pakk ja Robert Annus. Esietendus…
Vanemuise „Kontsert diktaatorile”, autor Ronald Harwood, tõlkija Kalle Hein, näidendi töötleja ja lavastaja Urmas Lennuk, kunstnik Ellen Cairns (Šotimaa), valguskujundaja Andres Sarv. Mängivad Aivar Tommingas, Jüri Lumiste, Marika Barabanštšikova, Eva Püssa, Rein Pakk ja Robert Annus. Esietendus…
4 minutit
Ikka paarikaupa
Ugala uuslavastustes „Klapp” ja „Duetid” jutustatakse kahepeale viis lugu ning esitajad on laval ikka paarikaupa.
Ugala „Klapp”, autorid ja esitajad Kadri Lepp ja Martin Mill. Esietendus 24. XI Ugala teatri väikeses saalis.
Ugala „Duetid”, autor Peter Quilter, lavastaja Oleg Titov, kunstnik Jaanus Laagriküll ja muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Mängivad Carita Vaikjärv ja…
Ugala „Klapp”, autorid ja esitajad Kadri Lepp ja Martin Mill. Esietendus 24. XI Ugala teatri väikeses saalis.
Ugala „Duetid”, autor Peter Quilter, lavastaja Oleg Titov, kunstnik Jaanus Laagriküll ja muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Mängivad Carita Vaikjärv ja…
4 minutit
Jõhker ja ilus
Ryunosuke Akutagawa, Mandariinid tihnikus. Jaapani keelest tõlkinud Margit Juurikas, Kati Lindström ja Ülle Udam, toimetanud Taimi Paves. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2011. 237 lk.
Üleüldiselt ei ole ma suuteline piisavalt kompetentselt sellest rääkima – jaapani kirjandusest, ma mõtlen. See järelsõna, mis Margit Juurikas Akutagawa raamatule on kirjutanud, annab meile küll pildi…
Üleüldiselt ei ole ma suuteline piisavalt kompetentselt sellest rääkima – jaapani kirjandusest, ma mõtlen. See järelsõna, mis Margit Juurikas Akutagawa raamatule on kirjutanud, annab meile küll pildi…
2 minutit
Pealelend: Ott Karulin
Eesti Teatri Agentuur sai Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt etenduskunstide ekspordi edendamiseks kaheaastase projekti tarvis 141 000 eurot, millele lisaks panustab agentuur üheskoos partneritega 39 000 eurot.
*
Eksportida saab näidendeid, lavastusi ning lavastajate ja näitlejate tööd. Milline on nende kolme haru spetsiifika ja mis neist on Eestile kõige olulisem?
Ott Karulin, Eesti Teatri Agentuuri…
*
Eksportida saab näidendeid, lavastusi ning lavastajate ja näitlejate tööd. Milline on nende kolme haru spetsiifika ja mis neist on Eestile kõige olulisem?
Ott Karulin, Eesti Teatri Agentuuri…
1 minut
Kas tühi kõht on kuidagi abiellumisega seotud?
Haruki Murakami, Elevant haihtub. Tõlkinud Margis Talijärv, toimetanud Sander Kingsepp. Kujundanud Dan Mikkin. Varrak, 2011. 308 lk.
Kaks vastabiellunut ärkavad ühel ööl karmauhti üles ja tunnevad gigantnälga, mille seljatamiseks astutakse üks vahest isegi ebatervelt ekstreemne samm. Enne sammu sammumist kostab konservatiivne naine: „Me oleme kõigest paar nädalat koos elanud, aga kogu…
Kaks vastabiellunut ärkavad ühel ööl karmauhti üles ja tunnevad gigantnälga, mille seljatamiseks astutakse üks vahest isegi ebatervelt ekstreemne samm. Enne sammu sammumist kostab konservatiivne naine: „Me oleme kõigest paar nädalat koos elanud, aga kogu…
5 minutit
Timur ja tema meeskond
Venemaa sotsiaalselt üsna kõnevõimetu teatri taustal tõuseb esile Peterburi Dokumentaalteater.
Peterburi Dokumentaalteatri „Antikeha”, stsenarist Andrei Sovlatškov ja lavastaja Mihhail Patlassov. Esietendus 12. XII Peterburis
Praegusaja vene teatrile on mitmel pool süüks pandud nõrka ühiskondlikku närvi. On leitud, et sotsiaalselt kõnevõimetu, reaalsusest irdunud teater soovib vaatajale pakkuda vaid meeliuinutavaid muinaslugusid, ning selle loogilise…
Peterburi Dokumentaalteatri „Antikeha”, stsenarist Andrei Sovlatškov ja lavastaja Mihhail Patlassov. Esietendus 12. XII Peterburis
Praegusaja vene teatrile on mitmel pool süüks pandud nõrka ühiskondlikku närvi. On leitud, et sotsiaalselt kõnevõimetu, reaalsusest irdunud teater soovib vaatajale pakkuda vaid meeliuinutavaid muinaslugusid, ning selle loogilise…
3 minutit
Eesti muinsuskaitse võimalused Jaapani peeglis
Meie muinsuskaitse kitsaskohad on teada kõigile valdkonnaga lähedalt kokku puutuvatele inimestele. Liigagi sageli jäädakse aga kinni tänase päeva kasinatesse võimalustesse ja perspektiivitunde puudumisse. Kultuuripärandi hoidmises meist märksa kogenumate riikide praktika võiks olla üks neid mehhanisme, mille abil kujundada uusi suundi ja suhtumisi. Meist nii kauge ja teistsuguste traditsioonidega Jaapanis on…
4 minutit
Pealelend: Kerli Gutman
UNESCO egiidi all on äsja välja kuulutatud 2014. aasta maailma raamatupealinna konkurss. Esimesena pälvis selle tiitli 2010. aastal Ljubljana ja praegu on maailma raamatupealinn Buenos Aires. Alates 23. aprillist kuulub tiitel Jerevanile ning 2013. aasta raamatupealinnaks on valitud Bangkok.
Raamatupealinna tegevusaasta ei kattu päriselt kalendriaastaga, vaid saab alguse rahvusvahelisel raamatu ja…
Raamatupealinna tegevusaasta ei kattu päriselt kalendriaastaga, vaid saab alguse rahvusvahelisel raamatu ja…
1 minut
Muinsuskiirabist
Järva-Jaani kirik, Tudulinna kirik, Harju-Madise kirik, Paldiski Georgi kirik, Paadremaa kirik, Simuna kirik, Haljala kirik, Hageri vennastekoguduse palvemaja – see on vaid väike loend 2011. aasta tormi ja lumekahjustuste tõttu avariiohtu sattunud pühakodadest. Lisame siia ka 2010. aasta tormis enam kahjustada saanud mälestised: Palamuse kirik, Väike-Maarja kirik, Haljala kirik. Viimast…
4 minutit
Kuidas tõlkida õigesti?
Julio Cortázari 1999. aasta novell „Kiri preilile Pariisi” („Carta a una señorita en Paris”) jutustab loo nimetust tõlkijast, kes asub elama ühe preili ajutiselt tühjalt seisvasse korterisse, et tõlkida Gide’i ja Troyad, kuid takerdub enda välja oksendatud jänkude tekitatud kaosesse. Nood pööravad kaugel Pariisis asuva preili harmoonilise ja tasakaaluka kodukorteri…
4 minutit
Arhitekt Peep Jänes: „Mäng on loomingus ülitähtis”
Piia Ruber
Peep Jänes on sündinud 26. detsembril 1936. aastal, lõpetanud 1963. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi, on alates 1964. aastast Eesti Arhitektide Liidu liige. Olulisemad tunnustused:
1976. aastal ENSV teenelise arhitekti tiitel, 1981. aastal pälvis NSV Liidu riikliku preemia, 1983. aastal UI A Sofia biennaali eriauhinna, 2008. aastal sai Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.…
Peep Jänes on sündinud 26. detsembril 1936. aastal, lõpetanud 1963. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi, on alates 1964. aastast Eesti Arhitektide Liidu liige. Olulisemad tunnustused:
1976. aastal ENSV teenelise arhitekti tiitel, 1981. aastal pälvis NSV Liidu riikliku preemia, 1983. aastal UI A Sofia biennaali eriauhinna, 2008. aastal sai Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.…
7 minutit
Proosaluulet
Suur puu
Kui suurt puud vaatad, tuleb tahtmine peatuda. Sulle meeldib hiirekõrvul suure puu all. Kui silmad tõstad, pudeneb heledatele lehtedele laiali päikesevalgust, mis tundub otsekohe piiskadena alla nirisevat. Suvel heidab suur puu suure varju. Kui vaatad puu varjus olles üles, haarab sind tunne, et kogu ümbrus jääb järsku hiirvaikseks.
Meeldiv on…
Kui suurt puud vaatad, tuleb tahtmine peatuda. Sulle meeldib hiirekõrvul suure puu all. Kui silmad tõstad, pudeneb heledatele lehtedele laiali päikesevalgust, mis tundub otsekohe piiskadena alla nirisevat. Suvel heidab suur puu suure varju. Kui vaatad puu varjus olles üles, haarab sind tunne, et kogu ümbrus jääb järsku hiirvaikseks.
Meeldiv on…
4 minutit
Sõnum kaunis ja meeldivas keeles
Katrin Pere ja Annika Tedre näitus „1+1” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 5. II.
Õigem oleks vahest „1 ja 1” ehk Annika Teder ja Katrin Pere, sest plussmärk näituse pealkirjas matemaatilise tehtena võib nad küll kokku liita üheks näituseühikuks, kuid nad siiski ei moodusta kokkumängu püüdlevat duetti, nagu vaibakunsti ja keraamika puhul…
Õigem oleks vahest „1 ja 1” ehk Annika Teder ja Katrin Pere, sest plussmärk näituse pealkirjas matemaatilise tehtena võib nad küll kokku liita üheks näituseühikuks, kuid nad siiski ei moodusta kokkumängu püüdlevat duetti, nagu vaibakunsti ja keraamika puhul…
1 minut
Elo Järve eluteenäitus tarbekunstimuuseumis
Näitus „Klassikud. Elo Järv” tarbekunstimuuseumis kuni 29. I.
Tarbekunsti ja -disainimuuseumis on vaadata nahakunstiklassiku Elo Järve mõjuvõimas elutöönäitus. Elutöö kõlab ebamugavalt lõplikuna, olgu ta pealegi, et pooleli. Seepärast nimetan Elo Järve väljapanekut meelsamini eluteenäituseks.
Elo Järv on astunud pikki aastaid ühte ja sama rada. Kord eksles ka tema teede alguste rägastikus ja…
Tarbekunsti ja -disainimuuseumis on vaadata nahakunstiklassiku Elo Järve mõjuvõimas elutöönäitus. Elutöö kõlab ebamugavalt lõplikuna, olgu ta pealegi, et pooleli. Seepärast nimetan Elo Järve väljapanekut meelsamini eluteenäituseks.
Elo Järv on astunud pikki aastaid ühte ja sama rada. Kord eksles ka tema teede alguste rägastikus ja…
3 minutit
Ikarose uppumatud jalakesed
Näitus „Mitkid Viljandis” Kondase keskuses kuni 24 I. Kunstnikud Dmitri Šagin, Tatjana Šagina, Svetlana Badelina, Aleksandr Bušujev, Vladimir Tihhomirov, Andrei Kuznetsov, Taissija Švetsova, Andrei Filippov, Joanna Matjanova-Šagina ja Natalja Žilina.
Mitkid võidavad juba sellepärast, et nad ei taha mitte kedagi võita … Nad jäävad alati kaotajaks, on ikka pasas (sosinal, sest…
Mitkid võidavad juba sellepärast, et nad ei taha mitte kedagi võita … Nad jäävad alati kaotajaks, on ikka pasas (sosinal, sest…
3 minutit
Ettevaatust noored kunstnikud
TÜ maalikunsti õppetooli magistrantide näitus „Ime!” Y-galeriis kuni 5. II ja III Tartu rahvusvahelise graafikafestivali noortenäitus „Noorus on ilus aeg” Nooruse galeriis kuni 21. I.
Juhusena, mis paraku pigem erakordne, on Tartus avatud üheaegselt kaks noorte kunstnike näitust: Y-galeriis „Ime!”, kuhu koondatud Tartu ülikooli maaliosakonna magistrantide tööd, ja Nooruse galeriis „Noorus…
Juhusena, mis paraku pigem erakordne, on Tartus avatud üheaegselt kaks noorte kunstnike näitust: Y-galeriis „Ime!”, kuhu koondatud Tartu ülikooli maaliosakonna magistrantide tööd, ja Nooruse galeriis „Noorus…
3 minutit
Viktor Jõgeveri võlu ja vaev
Pallaslase Viktor Jõgeveri pärandinäitus „Igavesti salmimata laul mu lõikuskuust” Tartu linnamuuseumis kuni 21. I.
49 peamiselt õli, pastelli ja söega teostatud maali ja visandit, väikseformaadilist autoportreed ja figuuriseadet ning enamikus Peedumotiivilist maastikku moodustavad noorelt surnud andeka kunstniku Viktor Jõgeveri (1922–1947) väljapaneku, mis on viimased kaks kuud olnud vaadata Tartu linnamuuseumis. See…
49 peamiselt õli, pastelli ja söega teostatud maali ja visandit, väikseformaadilist autoportreed ja figuuriseadet ning enamikus Peedumotiivilist maastikku moodustavad noorelt surnud andeka kunstniku Viktor Jõgeveri (1922–1947) väljapaneku, mis on viimased kaks kuud olnud vaadata Tartu linnamuuseumis. See…
3 minutit
Diskursus ja Tammsaare. Seosed ja katkestused
Mirjam Hinrikus, Dekandentlik modernsuskogemus A. H. Tammsaare ja nooreestlaste loomingus. Tartu ülikool, 2011.
Eesti kirjandusuuringud, nagu igasugune teadusvaldkond, vajab uusi vaatenurki ja aastakümneid kesksena püsinud positivistliku-biografistliku lähenemise kõrvale on tänaseks tekkinud teisi huvitavaid võimalusi. Need ei ole ilmtingimata positivistliku uurimistöö lammutamisele suunatud, vaid pigem katse sellega dialoogi astudes kirjandust mitmetahulisemalt mõtestada.
Uute…
Eesti kirjandusuuringud, nagu igasugune teadusvaldkond, vajab uusi vaatenurki ja aastakümneid kesksena püsinud positivistliku-biografistliku lähenemise kõrvale on tänaseks tekkinud teisi huvitavaid võimalusi. Need ei ole ilmtingimata positivistliku uurimistöö lammutamisele suunatud, vaid pigem katse sellega dialoogi astudes kirjandust mitmetahulisemalt mõtestada.
Uute…
3 minutit
Surm eesliinil
Sallustiuse kui opositsionääri jõudmine eesti keelde aitab ühtlasi kujundada ka praeguse Eesti ühiskonna avaramat vaadet poliitikale.
Gaius Sallustius Crispus, Catilina vandenõu. Tõlkinud ja kommenteerinud Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2011. 160 lk.
Alustades viieteistkümne aasta eest õppejõutööd Tartu ülikooli klassikalise filoloogia osakonnas, kuulus mu esimese semestri kohustuste hulka ladina…
Gaius Sallustius Crispus, Catilina vandenõu. Tõlkinud ja kommenteerinud Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2011. 160 lk.
Alustades viieteistkümne aasta eest õppejõutööd Tartu ülikooli klassikalise filoloogia osakonnas, kuulus mu esimese semestri kohustuste hulka ladina…
2 minutit
Riigiteaduste kõrgkooliõpik täidab olulise lünga
Möödunud aasta lõpul jõudis kaante vahele eestikeelne ja eesti autorite koostatud riigiteaduste kõrgkooliõpik pealkirjaga „Poliitika ja valitsemise alused”. See ei ole küll esimene eestikeelne riigiteadusi käsitlev raamat. Juba 1993. aastal ilmus Mark N. Hagopiani „Režiimid, liikumised, ideoloogiad” ja kaks aastat hiljem, 1995. aastal Patrick Dunleavy ja Brendan O’Leary „Riigiteooriad”. Raamat…
1 minut
Oluline on demokraatia kvaliteet
Rolli annab vastajale ikkagi ajakirjanik, kes paneb oma küsimustega paika jutu fookuse ja pakib selle klikimagnetiks. Ajastul, kus meedia ja poliitika seonduvad üha enam meelelahutusega, ähvardab sama oht ka sotsiaalteadlasi.
Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots ja Raivo Vetik, Poliitika ja valitsemise alused.…
Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots ja Raivo Vetik, Poliitika ja valitsemise alused.…
11 minutit
Nurka maalitud maalermeister
Marek Strandberg
Alustuseks mõned halvasti vaidlustatavad rahvatarkused. Esiteks, demokraatia mõte on vähemuste kaitsmine enamuse, väiksema kaitsmine suurema vägivalla eest, mitte viis enamuse huvide realiseerimiseks vähemuse arvamust küsimata. Teiseks, kes tuult külvab, see tormi lõikab. Ja kolmandaks, põhiseadusessegi (§ 19) on jõudnud veendumus, et „igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning…
Alustuseks mõned halvasti vaidlustatavad rahvatarkused. Esiteks, demokraatia mõte on vähemuste kaitsmine enamuse, väiksema kaitsmine suurema vägivalla eest, mitte viis enamuse huvide realiseerimiseks vähemuse arvamust küsimata. Teiseks, kes tuult külvab, see tormi lõikab. Ja kolmandaks, põhiseadusessegi (§ 19) on jõudnud veendumus, et „igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning…
3 minutit
