Noore kunstniku autasu Uku Sepsivartile ja Holger Loodusele
31. mail anti Telliskivi loomelinnakus üle tänavused noore kunstniku auhinnad. EKA bakalaureusekraadi lõpetajate tööde žürii (kunstnik Marko Mäetamm, galerist ja kunstnik Elin Kard ning kuraator Rebeka Põldsam) valik langes Uku Sepsivartile. Žürii tõstis installatsiooni ja skulptuuri õppesuuna lõpetaja esile „tehnilise mitmekülgsuse ja isikupäraste ning läbimõeldud lahenduste eest avalikus ruumis.…
2 minutit
Vive Tolli koht ja aeg
Vappu Thurlow. Vive Tolli läbi kohtade aegade kätte. Toimetanud Tiina Aug, kujundanud Katrin Kaev, inglise keelde tõlkinud Vappu Thurlow, tõlke toimetanud Justin Ions. Teppo Vuoristo, Vappu Thurlow, Fonet Kustannus Oy 2011, 336 lk.
Lõpuks ometi on meil raamat, mis vastab mahult ja väljanägemiselt eesti graafika elava klassiku staatusele. Vive Tolli ja minu tekstidega 2004. aasta kataloog, mille…
Lõpuks ometi on meil raamat, mis vastab mahult ja väljanägemiselt eesti graafika elava klassiku staatusele. Vive Tolli ja minu tekstidega 2004. aasta kataloog, mille…
3 minutit
Jalutuskäik galeriides
Ühes majas XI
Sirje Eelma ja Rait Präätsa näitus „Ühes majas” Hausi galeriis kuni 29. VI.
Sirje Eelma ja Rait Prääts on väheseid kunstnikest abielupaare, kellel on õnnestunud korduvalt luua ühine põhjendatud ja mõjuv näitusekooslus. Hausi galeriis esinetakse koos pealkirja all „Ühes majas” juba üheteistkümnendat korda. Tõepoolest, elatakse küll ühes majas, ent Eelma ja Präätsa meedium erineb vägagi.…
Sirje Eelma ja Rait Präätsa näitus „Ühes majas” Hausi galeriis kuni 29. VI.
Sirje Eelma ja Rait Prääts on väheseid kunstnikest abielupaare, kellel on õnnestunud korduvalt luua ühine põhjendatud ja mõjuv näitusekooslus. Hausi galeriis esinetakse koos pealkirja all „Ühes majas” juba üheteistkümnendat korda. Tõepoolest, elatakse küll ühes majas, ent Eelma ja Präätsa meedium erineb vägagi.…
4 minutit
Kunst peab tekitama värskendava ebamugavustunde
Jaan Klõšeiko
Köleri auhinna võitjat Flo Kasearu intervjueerib Mario Laul.
Tegid Köler Prize’i taotlejate hulgas puhta töö: võitsid nii peapreemia kui publiku auhinna. Kolm nädalat tagasi ennustasid Marko…
Köleri auhinna võitjat Flo Kasearu intervjueerib Mario Laul.
Tegid Köler Prize’i taotlejate hulgas puhta töö: võitsid nii peapreemia kui publiku auhinna. Kolm nädalat tagasi ennustasid Marko…
8 minutit
Kräpp on püha
Ajalehtede naljakülgedest.
Õhtulehe huumorilehekülg „Kräpp” vääriks kiidusõnu juba loomise fakti tõttu. Meie naljaajakirjandus ei ela praegu oma paremaid aegu, ehkki igasugused halvad ajad, stagnatsioonid ja kriisid naljategemist üldiselt soosivad. Aga juba esimene lugu, mida sealt lugema juhtusin – see kõneles kangekaelsetest Saaremaa mereröövlitest, kes ei taha end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida ning nõuavad õigust tööajal rummi juua –, tegi…
Õhtulehe huumorilehekülg „Kräpp” vääriks kiidusõnu juba loomise fakti tõttu. Meie naljaajakirjandus ei ela praegu oma paremaid aegu, ehkki igasugused halvad ajad, stagnatsioonid ja kriisid naljategemist üldiselt soosivad. Aga juba esimene lugu, mida sealt lugema juhtusin – see kõneles kangekaelsetest Saaremaa mereröövlitest, kes ei taha end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida ning nõuavad õigust tööajal rummi juua –, tegi…
2 minutit
Tavaline Hollywoodi komöödia
Coheni talent peitub näitlejajulguses, ta on osalusteatri geenius, Artaud ja Grotowski oleksid ta üle uhked olnud.
Mängufilm „Diktaator” („The Dictator”, USA 2012, 83 min), režissöör Larry Charles, stsenaristid Alec Berg ja Sacha Baron Cohen. Osades Sacha Baron Cohen, Megan Fox, Anna Faris, Ben Kingsley, John C. Reilly jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
Vist oli Roman…
Mängufilm „Diktaator” („The Dictator”, USA 2012, 83 min), režissöör Larry Charles, stsenaristid Alec Berg ja Sacha Baron Cohen. Osades Sacha Baron Cohen, Megan Fox, Anna Faris, Ben Kingsley, John C. Reilly jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
Vist oli Roman…
2 minutit
Kuidas valitakse filme Cannes’i võistlusprogrammi?
Intervjuu „Kriitikute nädala” komisjoniliikme ning prantsuse ajakirjaniku ja filmikriitiku Pamela Pianezzaga.
Esiteks, et pisut tutvuda . . . . milles õieti seisneb just teie töö Cannes’i filmifestivalil?
Filmikriitikuna pean katma tervet võistlusprogrammi üsna mainstream-lähenemisega ühele poolele ajakirjadest, kelle heaks ma töötan, ja teisele poolele pakkuma rohkem ootamatut ja sügavuti minevat lähenemist. Olen ka „Kriitikute nädala”…
Esiteks, et pisut tutvuda . . . . milles õieti seisneb just teie töö Cannes’i filmifestivalil?
Filmikriitikuna pean katma tervet võistlusprogrammi üsna mainstream-lähenemisega ühele poolele ajakirjadest, kelle heaks ma töötan, ja teisele poolele pakkuma rohkem ootamatut ja sügavuti minevat lähenemist. Olen ka „Kriitikute nädala”…
2 minutit
Debüütfilmid ja tulevased võitjad
Cannes’i filmifestivali programmidest „Kriitikute nädal”, „Kuldne kaamera” ja võistlusprogrammi lühifilmidest
Juba aastakümneid on lisaks põhilisele võistlusprogrammile Cannes’i filmifestivali raames korraldatud lisaprogramme, millel kõigil oma ülesanne filmimaastikul. Nii näiteks seisab „Režissööride topeltnädala” („Quinzaine des Realisateurs”) programmi valik selle eest, et linale jõuaks režissööride julge autoripositsioon. Kuldne Kaamera (Camera d’Or) on aga auhind, mis antakse parimale…
Juba aastakümneid on lisaks põhilisele võistlusprogrammile Cannes’i filmifestivali raames korraldatud lisaprogramme, millel kõigil oma ülesanne filmimaastikul. Nii näiteks seisab „Režissööride topeltnädala” („Quinzaine des Realisateurs”) programmi valik selle eest, et linale jõuaks režissööride julge autoripositsioon. Kuldne Kaamera (Camera d’Or) on aga auhind, mis antakse parimale…
4 minutit
Kaitsmisele tulevad väitekirjad
VAHUR ZADIN, sünd 1982
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Modelling the 3D-microbattery” („3D-mikroaku modelleerimine”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/25375/zadin_vahur.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub reedel, 8. juunil kl 14.15 Tartus Nooruse 1–121.
Juhendajad: PhD Heiki Kasemägi ja prof Alvo Aabloo
Oponent: PhD Mårten Behm, (Kuninglik Tehnoloogiainstituut, KTH, Rootsi)
Doktoritöös simuleeriti kolmemõõtmelist liitiumioon akut, kasutades lõplike elementide meetodit. Töötati välja algebralised…
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Modelling the 3D-microbattery” („3D-mikroaku modelleerimine”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/25375/zadin_vahur.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub reedel, 8. juunil kl 14.15 Tartus Nooruse 1–121.
Juhendajad: PhD Heiki Kasemägi ja prof Alvo Aabloo
Oponent: PhD Mårten Behm, (Kuninglik Tehnoloogiainstituut, KTH, Rootsi)
Doktoritöös simuleeriti kolmemõõtmelist liitiumioon akut, kasutades lõplike elementide meetodit. Töötati välja algebralised…
6 minutit
Elu naerab teaduse piiril
Delfi oraakli juurde minekuga oleme 2000 aastat hiljaks jäänud.
Eelmises Sirbis kritiseerisid Peeter Hõrak ja Mart Viikmaa Stuart Kauffmani ja Kalevi Kulli vestluses esitatud arusaamu ja seisukohti.
Leidsin 23. aprillil 2012 Kauffmani avaldatud kirjutise (www.npr.org/blogs/13.7/) võrgupäevikust, kus Kauffman koos mõttekaaslastega elu ja teaduse asjus regulaarselt huvitava nurga alt sõna võtab.
M. S.
Pronksiajastu konfliktide ja kolina ning hellenistliku…
Eelmises Sirbis kritiseerisid Peeter Hõrak ja Mart Viikmaa Stuart Kauffmani ja Kalevi Kulli vestluses esitatud arusaamu ja seisukohti.
Leidsin 23. aprillil 2012 Kauffmani avaldatud kirjutise (www.npr.org/blogs/13.7/) võrgupäevikust, kus Kauffman koos mõttekaaslastega elu ja teaduse asjus regulaarselt huvitava nurga alt sõna võtab.
M. S.
Pronksiajastu konfliktide ja kolina ning hellenistliku…
2 minutit
Kui teadusest saab ideoloogia
Vaidluse võidab see, kes suudab edukamalt serveerida teadust oma positsioonide kaitsjana.
Esimesel juunil Sirbis ilmunud artiklis käsitlesid loomaökoloog Peeter Hõrak ja geneetik Mart Viikmaa teoreetilise bioloogi Stuart Kauffmani ja biosemiootik Kalevi Kulli vaateid evolutsiooniteooriast, mis artikli autorite jaoks suuresti segaseks olid jäänud. Jättes Kauffmani ja Kulli kõrvale, pälvis nimetatud artikli puhul tähelepanu hoopis üks teine asjaolu.…
Esimesel juunil Sirbis ilmunud artiklis käsitlesid loomaökoloog Peeter Hõrak ja geneetik Mart Viikmaa teoreetilise bioloogi Stuart Kauffmani ja biosemiootik Kalevi Kulli vaateid evolutsiooniteooriast, mis artikli autorite jaoks suuresti segaseks olid jäänud. Jättes Kauffmani ja Kulli kõrvale, pälvis nimetatud artikli puhul tähelepanu hoopis üks teine asjaolu.…
3 minutit
Tellija on kuningas!
„Talendid koju!” meelitab Eesti president. „Talendid – suu kinni”, lajatab täitevvõim oma allasutuste läbi arhitektide suunas. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) on juurutanud meetodi, kuidas arhitektidelt ära võtta kõik autoriõigused, nii varalised kui isiklikud, juba enne, kui nad pliiatsigi jõuavad haarata. Kummaline autoriõiguste litsentsimise süsteem on saanud RKASis tavaliseks ning kui arhitektil tekib soov riigi rahaga loodavate…
5 minutit
Autoriõigusest arhitektuuris aastal 2012
Väga igav näitemäng kolmes vaatuses
Seoses ACTAga on autoriõiguste teema avalikkuses üleval ning diskussioon käib hoogsalt. Ma ei ole küll ACTA dokumente lugenud, need ei puuduta otseselt arhitektuuri valdkonda, kuid analüüsin siinkohal arhitektuurivaldkonna autoriõiguste olukorda, kus on samuti omad kitsaskohad.
1. vaatus. Autoriõigused versus omandiõigused
Paljudes ümarlaudades intellektuaalse omandi teemal jäetakse teemast kõrvale üks aspekt,…
Seoses ACTAga on autoriõiguste teema avalikkuses üleval ning diskussioon käib hoogsalt. Ma ei ole küll ACTA dokumente lugenud, need ei puuduta otseselt arhitektuuri valdkonda, kuid analüüsin siinkohal arhitektuurivaldkonna autoriõiguste olukorda, kus on samuti omad kitsaskohad.
1. vaatus. Autoriõigused versus omandiõigused
Paljudes ümarlaudades intellektuaalse omandi teemal jäetakse teemast kõrvale üks aspekt,…
7 minutit
Esitada tuleb õigeid küsimusi
Vestlus Põhjamaade arhitektuurikeskustest
Kultuurimaastik on muutumas institutsioonide ja rahastusallikate mõttes aina mitmekesisemaks, riik ootab kultuuri vallas rohkem koostööd erakapitaliga, viimane on aimu saanud kunstiga kaasnevast kultuurse kapitali väärtusest. Riiklike asutuste kõrvale tekivad paindlikumad, tihti ajutisedki struktuurid, aeg-ajalt kostub sealt pingeid võimuküsimustes ning enamasti on ka n-ö meepott ehk rahaallikad kõigil tegijatel samad.
Kui hiljuti sai jalad…
Kultuurimaastik on muutumas institutsioonide ja rahastusallikate mõttes aina mitmekesisemaks, riik ootab kultuuri vallas rohkem koostööd erakapitaliga, viimane on aimu saanud kunstiga kaasnevast kultuurse kapitali väärtusest. Riiklike asutuste kõrvale tekivad paindlikumad, tihti ajutisedki struktuurid, aeg-ajalt kostub sealt pingeid võimuküsimustes ning enamasti on ka n-ö meepott ehk rahaallikad kõigil tegijatel samad.
Kui hiljuti sai jalad…
6 minutit
Milline on Eesti muusikaelu aastal 2020?
Eesti Muusikanõukogu eestvedamisel koostati muusikavaldkonna ettepanekud sisendina dokumenti „Kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020”. Ettepanekud puudutavad peamiselt nelja valdkonda: muusikaharidus, kontserdikorraldus, seadusandlus ning loomemajandus, välissuhtlus ja muusika eksport. Võtan vaatluse alla mõne arengusuuna, millel võib olla märkimisväärne mõju Eesti muusikaelule aastal 2020.
Suund sisule ja inimestele
Üldiselt võib esitatud ettepanekutega rahule jääda, sest need peegeldavad nihet…
Suund sisule ja inimestele
Üldiselt võib esitatud ettepanekutega rahule jääda, sest need peegeldavad nihet…
4 minutit
Lootus ja mure
Eesti Muusikanõukogu üldkoosolek vaagis kultuuripoliitika arengusuundi
Kui teisipäeval esitleti Estonia talveaias Mart Saare soololauluparemiku CDd „Must lind”, siis meenutas selle koostaja-väljaandja Vardo Rumessen üht 30 aasta tagust hetke: 1982. aastal Mart Saare monumendi avamisel maalis Gustav Ernesaks kujutluspildi uuest traditsioonist, kuidas laulupidude rongkäik peatub siin hetkeks, et armastatud heliloojale lilli tuua. Paraku on tee selle monumendi juurde peaaegu Tallinna…
Kui teisipäeval esitleti Estonia talveaias Mart Saare soololauluparemiku CDd „Must lind”, siis meenutas selle koostaja-väljaandja Vardo Rumessen üht 30 aasta tagust hetke: 1982. aastal Mart Saare monumendi avamisel maalis Gustav Ernesaks kujutluspildi uuest traditsioonist, kuidas laulupidude rongkäik peatub siin hetkeks, et armastatud heliloojale lilli tuua. Paraku on tee selle monumendi juurde peaaegu Tallinna…
2 minutit
Ketil Bjørnstad: „Meloodia on muusikas keerulisim element”
30. maist 3. juunini kestnud kirjandusfestivalil „Head read” oli üheks nimekatest väliskülalistest norra helilooja, pianist ja kirjanik Ketil Bjørnstad, kes andis 2. juunil Mustpeade majas ka soolokontserdi. Praegu eelkõige jazzmuusikuna tuntud Bjørnstad pälvis 1960. aastatel tähelepanu noore andeka interpreedina, debüteerides kontsertpianistina juba 16aastaselt. Bjørnstadi luuledebüüdist möödub aga tänavu…
1 minut
Vennad Kreegid ja pasunad
7. Nargeni festival, 6. Kreegi päevad: „Vennad Kreegid ja pasunad”, – Kaitseväe puhkpilliorkester ja Haapsalu koorid Peeter Saani ja Tõnu Kaljuste juhatusel 3. VI Haapsalu kultuurimajas.
„Haapsalu on imeline linn! Kui õhtul oma musikaalsetele tütardele Skype’is räägin, et laulsin täna tippdirigendi Tõnu Kaljuste käe all ja tipporkestri saatel, ei usu nad mind,” arvas Kreegi päevade lõpetuseks…
„Haapsalu on imeline linn! Kui õhtul oma musikaalsetele tütardele Skype’is räägin, et laulsin täna tippdirigendi Tõnu Kaljuste käe all ja tipporkestri saatel, ei usu nad mind,” arvas Kreegi päevade lõpetuseks…
2 minutit
Kuidas särasid „Põhjamaa tähed”
Kontsert „Põhjamaa tähed”: Põhjamaade Sümfooniaorkester ning solistid Thomas Kapun (flööt, Austria), Fabian Menzel (oboe, Saksamaa), Ints Dālderis (klarnet, Läti), Sergei Giršenko (viiul, Venemaa), Andrei Dogadin (vioola, Venemaa), Janne Pulkkinen (fagott, Soome), Indrek Vau (trompet) ja Priit Aimla (trompet) Anu Tali dirigeerimisel 30. V Estonia kontserdisaalis.
Eelmisel nädalal sai kahel õhtul järjest kuulda Estonia kontserdisaalis…
Eelmisel nädalal sai kahel õhtul järjest kuulda Estonia kontserdisaalis…
2 minutit
Eppur si muove
Nii olla öelnud Galileo Galilei inkvisitsioonikohtus, kus ta pidi lahti ütlema heliotsentrilisest maailmavaatest. Seda väljendit kasutatakse eesti keeleski, et „ta keerleb siiski”, „pöörleb siiski” või „tiirleb siiski”, aga tegelikult peaks tõlge kõlama „ta liigub siiski” ja needki sõnad olla Galilei suhu asetanud hilisemad kroonikud. Minu mõte artiklit nii pealkirjastades on hoopis see, et maakera keerleb ümber oma telje…
4 minutit
Vormitugev „Modigliani”
Lavastaja Toomas Eduri kõrvalpilk võinuks olla isiklikum ja subjektiivsem.
Estonia „Modigliani – neetud kunstnik”, koreograaf-lavastaja Toomas Edur, libreto autorid Irina Müllerson ja Toomas Edur, helilooja Tauno Aints, muusikaline juht ja dirigent Risto Joost, dirigent Mihhail Gerts, kunstnik Liina Keevallik, valguskunstnik Tiit Urvik. Tantsivad Alena Škatula, Olga Rjabikova, Anatoli Arhangelski, Aleksandr Prigorovski, Sergei Upkin, Jevgeni Grib, Andrus…
Estonia „Modigliani – neetud kunstnik”, koreograaf-lavastaja Toomas Edur, libreto autorid Irina Müllerson ja Toomas Edur, helilooja Tauno Aints, muusikaline juht ja dirigent Risto Joost, dirigent Mihhail Gerts, kunstnik Liina Keevallik, valguskunstnik Tiit Urvik. Tantsivad Alena Škatula, Olga Rjabikova, Anatoli Arhangelski, Aleksandr Prigorovski, Sergei Upkin, Jevgeni Grib, Andrus…
3 minutit
Kommentaar. „Treff”. Žürii muljeid
Teatrifestivali „Treff” viieliikmelise žürii ülesanne oli valida etendunud lavastustest välja kümme tähelepanuväärsemat ning neid oma äranägemise järgi tunnustada. Žürii, kuhu kuulusid Magdeburgi Nukuteatri ja sealse festivali kunstiline juht Frank Bernhardt, Šoti Nukuanimatsiooni ja festivali „Manipulate” kunstiline juht Simon Hart, Soome festivali TIP-Fest kunstiline juht Anna Ivanova-Brašinskaja, Tallinna Linnateatri näitleja Anu Lamp ja…
3 minutit
Trehvamine teatrimaitsetega
„Trefi” kava laialivalguv mitmekesisus on nii selle festivali tugevus kui ka nõrkus.
Teatrifestival „Treff” 24. – 27. V Tallinnas.
Mastaapselt organiseeritud sihipärased kogunemised (kui tegemist pole just sõja või muu selletaolisega) kutsuvad esile suurel hulgal midagi, mis võib veel palju aega hiljem olla selle kogejale elutervete tegude või mõtete elluviimisel üheks võimalikuks jõuallikaks. Kui lastelaagris saavad selliseid…
Teatrifestival „Treff” 24. – 27. V Tallinnas.
Mastaapselt organiseeritud sihipärased kogunemised (kui tegemist pole just sõja või muu selletaolisega) kutsuvad esile suurel hulgal midagi, mis võib veel palju aega hiljem olla selle kogejale elutervete tegude või mõtete elluviimisel üheks võimalikuks jõuallikaks. Kui lastelaagris saavad selliseid…
3 minutit
Pealelend: Anu Lamp
3. – 9. septembrini Tartus toimuva festivali „Draama” põhiprogrammi valis tänavune kuraator Anu Lamp koos abilistega kaheksa lavastust: „Nisa” (VAT-teater), „Lilled Algernonile” (Rakvere teater), „Aeg ja perekond Conway” (Tallinna Linnateater), „Tasandikkude helinad” (Eesti Teatri Festival ja Saueaugu teatritalu), „Mee hind” (Ugala), „Iphigéneia Aulises” (NO 99), „Kuni inglid sekkuvad” (Eesti Draamateater) ja „Lillede keel” (Von Krahli teater).
„Draama” kannab…
„Draama” kannab…
2 minutit
Kas üks väärt roll teeb lavastuse huvitavaks?
Lavastaja Merle Karusoo tähelepanu paistab olevat koondunud Tõnu Oja tegelaskujule, teised on jäänud omapäi.
Eesti Draamateatri „Aitamise aeg”, autor David Hare, tõlkija Mati Soomre, lavastaja Merle Karusoo, kunstnik Liina Unt, valguskujundaja Priidu Adlas. Mängivad Tõnu Oja, Hilje Murel, Pääru Oja, Taavi Teplenkov ja Piret Krumm. Esietendus 15. IV Eesti Draamateatri väikeses saalis.
Inglise…
Eesti Draamateatri „Aitamise aeg”, autor David Hare, tõlkija Mati Soomre, lavastaja Merle Karusoo, kunstnik Liina Unt, valguskujundaja Priidu Adlas. Mängivad Tõnu Oja, Hilje Murel, Pääru Oja, Taavi Teplenkov ja Piret Krumm. Esietendus 15. IV Eesti Draamateatri väikeses saalis.
Inglise…
2 minutit
Isikliku tõelise aja laulud
Liisi Ojamaa, Ajalaulud. Ly Lestbergi kujundus ja fotod. Varrak, 2011. 88 lk.
Ajalaulik?
2008. aasta luule aastaülevaates (Looming 2009, nr 3) moodustab ülevaataja Maarja Kangro autoritest ja teostest „meelevaldseid kogumeid temaatika, hoiaku ja võtete järgi” ning Liisi Ojamaa on oma eelmise luulekoguga „Jõgi asfaldi all” (Varrak, 2008) paigutatud seal jaotuse „Loitsiv laul, punkrock ja iluluule” alla. Kui…
Ajalaulik?
2008. aasta luule aastaülevaates (Looming 2009, nr 3) moodustab ülevaataja Maarja Kangro autoritest ja teostest „meelevaldseid kogumeid temaatika, hoiaku ja võtete järgi” ning Liisi Ojamaa on oma eelmise luulekoguga „Jõgi asfaldi all” (Varrak, 2008) paigutatud seal jaotuse „Loitsiv laul, punkrock ja iluluule” alla. Kui…
6 minutit
See rõhuv miljon …
Martin Plaser, Minu teine miljon. Toimetanud Kaur Kender, keeletoimetaja ja korrektor Marika Mikli. Kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 204 lk.
Lugesin Martin Plaseri raamatu „Minu teine miljon” läbi ja ei kahetse, kuigi oli raske. See on hea ja vastik raamat. Loomulikult mõjub see inimestele erinevalt ja kas virtuaalpõmmutajad sellest üldse aru saavad või täislummusse langevad,…
Lugesin Martin Plaseri raamatu „Minu teine miljon” läbi ja ei kahetse, kuigi oli raske. See on hea ja vastik raamat. Loomulikult mõjub see inimestele erinevalt ja kas virtuaalpõmmutajad sellest üldse aru saavad või täislummusse langevad,…
2 minutit
Kiitkem voorust, põlastagem pahet!
Kalle Käsper, Öö jumalik enklaav. Toimetanud Asta Põldmäe, kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 52 lk.
Kalle Käsper on tuntud rohkem prosaistina, eeskätt juba aastaid ilmuva mastaapse perekonnasaaga „Buridanid” autorina. See luulekogu on autoril kolmas, varem on ilmunud „Alliksandriine” (2003) ja „Jah, armastan, kuid mitte inimesi” (2009).
Luulekogu „Öö jumalik enklaav” esikaanelt vaatab vastu…
Kalle Käsper on tuntud rohkem prosaistina, eeskätt juba aastaid ilmuva mastaapse perekonnasaaga „Buridanid” autorina. See luulekogu on autoril kolmas, varem on ilmunud „Alliksandriine” (2003) ja „Jah, armastan, kuid mitte inimesi” (2009).
Luulekogu „Öö jumalik enklaav” esikaanelt vaatab vastu…
3 minutit
Isiklik ja põhjalik Rein Taagepera
Rein Taagepera, Määravad hetked. Mälestusi aastani 1960. Fotod autori erakogust. Sari „Palju aastaid”, Ilmamaa, Tartu 2012. 650 lk.
Mind paluti kõnelema ilmselt seepärast, et olen seni Rein Taageperast juba mitmel korral kirjutanud, arvustasin aastal 2000 tema raamatut „Soomeugri rahvad Venemaa Föderatsioonis”, võtsin sõna ühe tema Akadeemias ilmunud artikli puhul ja nüüd 10. mai Tartu…
Mind paluti kõnelema ilmselt seepärast, et olen seni Rein Taageperast juba mitmel korral kirjutanud, arvustasin aastal 2000 tema raamatut „Soomeugri rahvad Venemaa Föderatsioonis”, võtsin sõna ühe tema Akadeemias ilmunud artikli puhul ja nüüd 10. mai Tartu…
2 minutit
Unenäokoerad singirullide kallal
Tarmo Teder Keedetud hinged. Toimetanud Rein Põder. Kujundanud Tiina Sildre. Eesti Raamat, 2012. 127 lk.
Saare mehe Tarmo Tedre jutukogu „Keedetud hinged” koosneb nagu iga „Jumaliku komöödia” osagi kolmekümne kolmest tekstist ja on jaotatud kaheks: esimene ongi toosama „Keedetud hinged” ja teine on nimestatud „Silma tagant”. Kogumiku struktuur on paradoksaalne: vaatad ühtpidi ja näed mingisugust…
Saare mehe Tarmo Tedre jutukogu „Keedetud hinged” koosneb nagu iga „Jumaliku komöödia” osagi kolmekümne kolmest tekstist ja on jaotatud kaheks: esimene ongi toosama „Keedetud hinged” ja teine on nimestatud „Silma tagant”. Kogumiku struktuur on paradoksaalne: vaatad ühtpidi ja näed mingisugust…
3 minutit
Kas eestikeelne Arendt on ikka Arendti nägu?
Arendti traditsioone lõhkuv lähenemine frustreerib ja sunnib kaasa mõtlema ning omaenda lähtekohti üle vaatama kõik poliitilise mõttega kokkupuutunud.
Hannah Arendt, Mineviku ja tuleviku vahel. Tõlkinud Liisi Keedus ja Ene-Reet Soovik, toimetanud Katre Ligi. Kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2012. 392 lk.
Alustada Hannah Arendti eesti keelde tõlkimist tema elu lõpukümnendil valminud esseekogumikuga „Mineviku ja…
Hannah Arendt, Mineviku ja tuleviku vahel. Tõlkinud Liisi Keedus ja Ene-Reet Soovik, toimetanud Katre Ligi. Kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2012. 392 lk.
Alustada Hannah Arendti eesti keelde tõlkimist tema elu lõpukümnendil valminud esseekogumikuga „Mineviku ja…
4 minutit
Esimene maailmasõda mälestuste kaleidoskoobis
Pikapeale saab sõjast tavaline seisund, millele tsiviilisikud enam eriti ei mõtlegi, sest rahuaja olud hakkavad vaikselt meelest kustuma.
Peter Englund, Sõja ilu ja valu. Esimene maailmasõda 241 lühipeatükis. Tõlkinud Ivar Rüütli, Kujundanud Toomas Niklus. Varrak, 2011. 544 lk.
Kuidas me mäletame sõda, mille tunnistajaid ei ole enam? Kuidas teha niisuguse kaalu ja mastaabiga…
Peter Englund, Sõja ilu ja valu. Esimene maailmasõda 241 lühipeatükis. Tõlkinud Ivar Rüütli, Kujundanud Toomas Niklus. Varrak, 2011. 544 lk.
Kuidas me mäletame sõda, mille tunnistajaid ei ole enam? Kuidas teha niisuguse kaalu ja mastaabiga…
7 minutit
Euroopa Liidu süsteem on jäik
Bruno de Witte: Euroopa Liidu alusreeglite muutmine nõuaks taas kõigilt liikmesriikidelt ratifitseerimist ning nii on lihtsam aktsepteerida de facto olukorda, kus mõned riigid rikuvad reegleid vähem ja teised rohkem.
Viljar Veebel: Äsja Tallinnas lõppenud Euroopa õiguse ühenduse konverentsil esinenud Maastrichti ülikooli juuraprofessor Bruno de Witte, millised on teie muljed Eestist ja Tallinnast?
Bruno de Witte: Olen…
Viljar Veebel: Äsja Tallinnas lõppenud Euroopa õiguse ühenduse konverentsil esinenud Maastrichti ülikooli juuraprofessor Bruno de Witte, millised on teie muljed Eestist ja Tallinnast?
Bruno de Witte: Olen…
6 minutit
Kullakülvajad
Marek Strandberg
Nädal tagasi saime teada rahvaloenduse üsna ootuspärased tulemused. Kui sünni- ja surmaandmetega on riigis endastmõistetavalt kord majas, siis ebaselgem oli lugu nii sise- kui ka välismigratsiooniga. Loendusel leidis kinnitust, et uue sajandi…
Nädal tagasi saime teada rahvaloenduse üsna ootuspärased tulemused. Kui sünni- ja surmaandmetega on riigis endastmõistetavalt kord majas, siis ebaselgem oli lugu nii sise- kui ka välismigratsiooniga. Loendusel leidis kinnitust, et uue sajandi…
2 minutit
