Rahvaloendus ja soome-ugri
Rahvaloendus on praegu kuum teema, mis meid ärevil hoiab. 2011. aasta Läti ja Leedu rahvaloendus näitasid, et sealsete inimeste arv on viimase kümne aastaga vähenenud sadade tuhandete võrra, mõlemas riigis…
5 minutit
Jalutuskäik galeriides
Konstrueerimise konstruktsioon
Mart Vainre näitus „Konstruktor” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 8. IV.
Nagu Mart Vainre esimene isikunäitus „Õigel ajal õiges kohas, alati” Hobusepeas (vt Rebeka Põldsami arvustust 23. IX 2011 Sirbis), nii paistab ka seekordne väljapanek silma nii kontseptuaalse kui ka teostusliku terviklikkusega. Taas on sisuline fookus maalimisel, laiemalt kunstiloomel kui protsessil ning vormilised märksõnad on „korrapära”, „rütm”,…
Mart Vainre näitus „Konstruktor” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 8. IV.
Nagu Mart Vainre esimene isikunäitus „Õigel ajal õiges kohas, alati” Hobusepeas (vt Rebeka Põldsami arvustust 23. IX 2011 Sirbis), nii paistab ka seekordne väljapanek silma nii kontseptuaalse kui ka teostusliku terviklikkusega. Taas on sisuline fookus maalimisel, laiemalt kunstiloomel kui protsessil ning vormilised märksõnad on „korrapära”, „rütm”,…
4 minutit
Pealelend. Sigrid Saarep
Hiljaaegu oli Tallinna Kunstihoone galeriis ja Kastellaanimajas vaadata sinu kureeritud projekt „Vannitoas ja tagahoovis. Kunst ja kodu 2”, näitus ja filmiprogramm. Projekti pressitekstis seisis: „Näituse koostamisel on kasutatud 20 aasta jooksul kogutud amatöörkunsti (erakkunstnikud, loomingulised anarhistid, leiutajad, külageeniused jt) andmebaasi ning avalikus meedias ja sotsiaalvõrgustikes levinud üleskutseid, kus paluti inimestel teatada oma erilisest kunstiteostest või naabri…
2 minutit
Kolba kumer koljukaas
Laurentsiuse näitus „Dead Christ said LOVE” Vaalas kuni 24. III.
Laurentsiust ateistiks pidada ei ole kuidagimoodi kohane, selleks on ta loomingus liiga palju sakraalseid motiive, paroodiaid ja metafüüsilisi žeste. Pigem ketseriks. Praegune Vaala galerii näitus „Dead Christ said LOVE” („Surnud Kristus ütles ARMASTUS“) on radikaalselt ketserlik ja väga vaimukas avantüür. Mis seaks Kristuse ülestõusmise kindlamini ja minimalistlikumate…
Laurentsiust ateistiks pidada ei ole kuidagimoodi kohane, selleks on ta loomingus liiga palju sakraalseid motiive, paroodiaid ja metafüüsilisi žeste. Pigem ketseriks. Praegune Vaala galerii näitus „Dead Christ said LOVE” („Surnud Kristus ütles ARMASTUS“) on radikaalselt ketserlik ja väga vaimukas avantüür. Mis seaks Kristuse ülestõusmise kindlamini ja minimalistlikumate…
3 minutit
Kunstiõpetamine – mida oodata nüüdiskunstilt?
EKA õppetoolide juhatajad kõnelevad nüüdiskunsti õpetamisest (vt algus Sirbis nr 5). Seekord on sõna vabade kunstide teaduskonna animatsiooni osakonna juhatajal Priit Pärnal.
Palun tooge välja kolm olulist momenti, mida nüüdisaegse kunsti õpetamisel tuleb silmas pidada. Miks?
Kas EKA praegune õpetussüsteem toetab noorte kunstnike (tudeng on ju seda) arengut ning edaspidist iseseisvat…
Palun tooge välja kolm olulist momenti, mida nüüdisaegse kunsti õpetamisel tuleb silmas pidada. Miks?
Kas EKA praegune õpetussüsteem toetab noorte kunstnike (tudeng on ju seda) arengut ning edaspidist iseseisvat…
1 minut
Kalev Vapper lõpetab, õpetab, avab, hoiatab …
Kiwa põhjendas 2008. aasta Vaala kevadisel noortenäitusel Kalev Vapra ekspositsiooni kaasamist järgmiselt: „Olen oodanud sellist kunstnikku nagu Raidpere, Laimre või Kiwa, kes esimesest tööst kehtestaks jõuliselt oma kunstnikupositsiooni. Kalev Vapper on elav sotsiaalne skulptuur, tema kunst on Kalev Vapper ja kõik, mis temaga iganes juhtub” (Sirp 9. V 2008). Sellega viitas…
2 minutit
Lauritsa „Korea päevikud”
Kas pilti saab teha nii, et me ei tea, mis pildi peal on? See küsimus tekib juba abstraktse ekspressionismi ja sürrealismi juures, aga ta lahendatakse teisiti. Abstraktne ekspressionist peab teadma, mida ta on pildil väljendanud, lihtsalt vaataja ei pruugi sellest aru saada, sest ta ei tunne kujutist ära. Sürrealist ei tea, mida pildil kujutatu…
2 minutit
Värdjalik ja väär laguneb nagunii
Piia Ruber
Peeter Lauritsat küsitleb Reet Varblane
Hiljaaegu oma esimest juubelit, 50. sünnipäeva pühitsenud fotokunstniku Peeter Lauritsa näitus „Läbipääsud” on Tallinna Linnagaleriis vaadata 1. aprillini. Näitus kuulub n-ö „Rohelise planeedi”…
Peeter Lauritsat küsitleb Reet Varblane
Hiljaaegu oma esimest juubelit, 50. sünnipäeva pühitsenud fotokunstniku Peeter Lauritsa näitus „Läbipääsud” on Tallinna Linnagaleriis vaadata 1. aprillini. Näitus kuulub n-ö „Rohelise planeedi”…
7 minutit
Kuldsuud ja valged varesed
Riigikogu liikmed meie ajakirjanduses.
Pärast paljusid proteste, millest kujunes omaette protsess, õnnestus 4. aprillil 2011 riigikogu XII koosseisul kokku tulla. Seega möödub peagi aasta päevast, mil neli noorenduskuuri läbi teinud erakonda Toompeal kohad sisse võtsid. Vastavalt väljakujunenud tavale.
Visalt liigub ringi legend, et viimases ülemnõukogus oli üks saadik – nime keegi ei mäleta! –, kes kahe ja…
Pärast paljusid proteste, millest kujunes omaette protsess, õnnestus 4. aprillil 2011 riigikogu XII koosseisul kokku tulla. Seega möödub peagi aasta päevast, mil neli noorenduskuuri läbi teinud erakonda Toompeal kohad sisse võtsid. Vastavalt väljakujunenud tavale.
Visalt liigub ringi legend, et viimases ülemnõukogus oli üks saadik – nime keegi ei mäleta! –, kes kahe ja…
3 minutit
Ebaõnnestunud libadokumentaalfilm
Mockumentary ei peegelda mingit „päris” tegelikkust, on teadlik võltsing, filmitegija tüng.
Mängufilm „Saatan seespool” („The Devil Inside”, US A 2012, 83 min), režissöör William Brent Bell. Osades Fernanda Andrade, Simon Quarterman, Evan Helmuth jt. Linastub Tartu ja Tallinna kobarkinodes.
Mockumentary on intrigeeriv filmikunsti alaliik. Eestikeelne vaste oleks libadokumentaalfilm selle täiendusega, et eesmärgiks on vaatajat narrida, pilgata.…
Mängufilm „Saatan seespool” („The Devil Inside”, US A 2012, 83 min), režissöör William Brent Bell. Osades Fernanda Andrade, Simon Quarterman, Evan Helmuth jt. Linastub Tartu ja Tallinna kobarkinodes.
Mockumentary on intrigeeriv filmikunsti alaliik. Eestikeelne vaste oleks libadokumentaalfilm selle täiendusega, et eesmärgiks on vaatajat narrida, pilgata.…
3 minutit
Kolmanda maailma valud ja vaevad kinolinal
17. – 26. veebruarini peeti Šveitsis 22. „sünge” filmi festivali.
Genfis kohtusid peatse maailmalõpu eel Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika filmimeistrid, kampa oli kutsutud tänavune kindla peale põrgussemineja Kreeka. Rohkem kui nädala vältel linastusid „sünge” filmi („Black Movie Festival”) festivali kinodes uued ja veidi vanemad filmid, mil teemaks: „väike”, „üksildus”, „võõrandunud”, „murtud”, „relvastatud” jne.
Tai…
Genfis kohtusid peatse maailmalõpu eel Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika filmimeistrid, kampa oli kutsutud tänavune kindla peale põrgussemineja Kreeka. Rohkem kui nädala vältel linastusid „sünge” filmi („Black Movie Festival”) festivali kinodes uued ja veidi vanemad filmid, mil teemaks: „väike”, „üksildus”, „võõrandunud”, „murtud”, „relvastatud” jne.
Tai…
4 minutit
Ka kunstnik on inimene
Tubli töö, aga tahaks vabaneda tundest, et kõik, mida ekraanil näha, on kena ju küll, aga siiski vaid pinnavirvendus.
Dokumentaalfilm „Sinine kõrb”, 58 min, stsenarist ja režissöör Ruti Murusalu, operaatorid Erik Norkroos ja Kullar Viimne, helilooja Tõnu Kõrvits, helioperaatorid Mart Kessel-Otsa ja Antti Mäss, monteerijad Erik Norkroos ja ja Kersti Miilen, produtsendid Priit Vaher ja Erik Norkroos.…
Dokumentaalfilm „Sinine kõrb”, 58 min, stsenarist ja režissöör Ruti Murusalu, operaatorid Erik Norkroos ja Kullar Viimne, helilooja Tõnu Kõrvits, helioperaatorid Mart Kessel-Otsa ja Antti Mäss, monteerijad Erik Norkroos ja ja Kersti Miilen, produtsendid Priit Vaher ja Erik Norkroos.…
2 minutit
Kaugperspektiiv: Ulrike Koch regilaulu uurimas
Režissööril on õnnestunud esile tuua Eestimaal elamise allesjäänud ehedus. Ennekõike on see film ühe laulutraditsiooni uurimus.
Dokumentaalfilm „Regilaul – laulud õhust” („Regilaul. Lieder aus der Luft. Songs of the Ancient Sea”, Šveitsi-Eesti koostööfilm, 2011, 104 min), käsikiri ja režii Ulrike Koch, operaator Pio Corradi, helirežissöör Mart Kessel-Otsa, monteerija Magdolna Rokob, produtsent Rose-Marie…
Dokumentaalfilm „Regilaul – laulud õhust” („Regilaul. Lieder aus der Luft. Songs of the Ancient Sea”, Šveitsi-Eesti koostööfilm, 2011, 104 min), käsikiri ja režii Ulrike Koch, operaator Pio Corradi, helirežissöör Mart Kessel-Otsa, monteerija Magdolna Rokob, produtsent Rose-Marie…
4 minutit
Klassikakapsel
Kaks klassikalavastust: „Mürk” Tallinna Linnateatris ja „Mängurid” Vene teatris.
Tallinna Linnateatri „Mürk”, autor Aleksandr Puškin, tõlkija Kalju Kangur, lavastaja ja muusikaline kujundaja Kristjan Üksküla, kunstnik Kustav-Agu Püüman. Mängivad Aleksander Eelmaa, Rain Simmul, Indrek Ojari, Mikk Jürjens, Kristjan Üksküla ja Mihkel Vooglaid. Esietendus 11. II teatri väikeses saalis.
Vene teatri „Mängurid”, autor Nikolai Gogol, lavastaja Sergei Fedotov, kunstnik Jekaterina Sedova, koreograaf…
Tallinna Linnateatri „Mürk”, autor Aleksandr Puškin, tõlkija Kalju Kangur, lavastaja ja muusikaline kujundaja Kristjan Üksküla, kunstnik Kustav-Agu Püüman. Mängivad Aleksander Eelmaa, Rain Simmul, Indrek Ojari, Mikk Jürjens, Kristjan Üksküla ja Mihkel Vooglaid. Esietendus 11. II teatri väikeses saalis.
Vene teatri „Mängurid”, autor Nikolai Gogol, lavastaja Sergei Fedotov, kunstnik Jekaterina Sedova, koreograaf…
4 minutit
Too laps juba täna teatrisse!
Rahvusvahelise laste- ja noorteteatreid ühendava organisatsiooni ASSITEJ presidendi pöördumine 20. märtsi, ülemaailmse lasteja noorteteatri päeva puhul
Teater on mõeldud kõigile, kuid sellegipoolest ei jõua see igaüheni. Tihti ei köida teater täiskasvanut, kellel endal pole lapsepõlves olnud võimalust teatrisse armuda. Ja tihti ei jõua teater lapseni, sest täiskasvanuid, kes loovad lapsele õppimiseks ja kasvamiseks taustsüsteemi, pole…
Teater on mõeldud kõigile, kuid sellegipoolest ei jõua see igaüheni. Tihti ei köida teater täiskasvanut, kellel endal pole lapsepõlves olnud võimalust teatrisse armuda. Ja tihti ei jõua teater lapseni, sest täiskasvanuid, kes loovad lapsele õppimiseks ja kasvamiseks taustsüsteemi, pole…
2 minutit
Murelikul meelel lasteteatrist
Neid, kes teevad pühendunult lastele-noortele heal kunstilisel tasemel teatrit, peaks riik ka rahaliselt toetama.
„Teatrivaldkonna riiklikul toetamisel ja edendamisel lähtutakse kultuuriministeeriumi arengukavast, mille eesmärkideks on mitmekülgsete võimaluste loomine isiksuse loovuse arenemiseks ja arendamiseks, soodsa keskkonna loomine loometegevuseks nii professionaalsel kui ka harrastuslikul tasemel, elanikkonnale juurdepääsu tagamine teatrikunstile ning loovisikutele võimalused oma loomingu tutvustamiseks . . . .” (kultuuriministeeriumi…
„Teatrivaldkonna riiklikul toetamisel ja edendamisel lähtutakse kultuuriministeeriumi arengukavast, mille eesmärkideks on mitmekülgsete võimaluste loomine isiksuse loovuse arenemiseks ja arendamiseks, soodsa keskkonna loomine loometegevuseks nii professionaalsel kui ka harrastuslikul tasemel, elanikkonnale juurdepääsu tagamine teatrikunstile ning loovisikutele võimalused oma loomingu tutvustamiseks . . . .” (kultuuriministeeriumi…
7 minutit
Käiatud ja käiamata mõtteid hommikusest „varjuteatrist”
Põhiküsimus on endine: kuidas ja mida teha, et head teatrit näeksid kõik lapsed, juba täna või vähemalt homme?
Igasuguse häda ja jama taustal, mis toimub praegu – ja ilmselt ka edaspidi – meie riigis ning kohalikus „linnriigis”, tundub kultuuriteemadel kirjutamine kuidagi põõsas istumisena, samal ajal kui kedagi kolgitakse. Vaatamata…
Igasuguse häda ja jama taustal, mis toimub praegu – ja ilmselt ka edaspidi – meie riigis ning kohalikus „linnriigis”, tundub kultuuriteemadel kirjutamine kuidagi põõsas istumisena, samal ajal kui kedagi kolgitakse. Vaatamata…
6 minutit
Erilised hetked kontserdisaalis
Sarja „Meistriklass” V kontsert „Kevadpühitsus”: Sandis Šteinbergs (viiul), ERSO ja Olari Elts 9. III Estonia kontserdisaalis. Sarja „Saaga” V kontsert „Tulilind”: Anna-Liisa Bezrodny (viiul), ERSO ja Mikk Murdvee 16. III Estonia kontserdisaalis.
Oli see tahtlik või tahtmatu, kuid ERSO kahel viimasel kontserdil oli väga palju sarnast: viiulisolist esimeses, Stravinski tähtteos teises pooles, kodumaine dirigent ERSO…
Oli see tahtlik või tahtmatu, kuid ERSO kahel viimasel kontserdil oli väga palju sarnast: viiulisolist esimeses, Stravinski tähtteos teises pooles, kodumaine dirigent ERSO…
3 minutit
Mõttepudemeid Elleri 125. sünnipäeva ümber
7. märtsil oli eesti muusika suurkuju helilooja Heino Elleri 125. sünniaastapäev. Meie muusikaloo nii oluline tähtpäev eeldas, et Elleri muusika ja isiksus saavad suurema tähelepanu osaliseks. On ju nii, et ümmargused tähtpäevad tõstavad olulised isiksused korrakski tähelepanu keskpunkti.
Eller ei ole ununenud, tema ümber toimub mõndagi, kas või sellised väärtuslikud algatused nagu…
Eller ei ole ununenud, tema ümber toimub mõndagi, kas või sellised väärtuslikud algatused nagu…
3 minutit
Kaks monumentaalset kammerteost
„Eliitkontserdid VII ”: Urmas Vulp (viiul), Mari-Katrina Suss (viiul), Anne Ilves (altviiul), Henry-David Varema (tšello) ja Peep Lassmann (klaver) 14. III Tartu ülikooli aulas.
Pealkirjas kõlab paradoks, kuid selline on reaalsus, kui rääkida Brahmsi Klaverikvartetist nr 1 g-moll op. 25 ja Šostakovitši Klaverikvintetist g-moll op. 57. Mõlemad teosed ja selles järjekorras esitati ülikooli aulas eelmisel…
Pealkirjas kõlab paradoks, kuid selline on reaalsus, kui rääkida Brahmsi Klaverikvartetist nr 1 g-moll op. 25 ja Šostakovitši Klaverikvintetist g-moll op. 57. Mõlemad teosed ja selles järjekorras esitati ülikooli aulas eelmisel…
2 minutit
Noore Charlotte’i kannatused
Jules Massenet’ ooper „Werther”: muusikajuht ja dirigent Paul Mägi, lavastaja Albert-André Lheureux (Belgia), kunstnik Liina Keevallik, valguskujundaja Andres Sarv, osades Ivan Magri (Itaalia) – Werther, Katarina Giotas (Rootsi) – Charlotte, Taavi Tampuu – Albert. Alla Popova – Sophie, Märt Jakobson – Kohtutäitur/Bailiff, Rasmus Kull – Schmidt, Simo Breede – Johann ning lastekoor ja Vanemuise…
2 minutit
Helilooja pilk – Sirp küsib, Peeter Vähi vastab
Muusikutelt kostab üha enam rahulolematust, et CDsid ostetakse ikka vähem ja vähem. Igal kümnendil arendatakse siiski välja uut tüüpi helikandjaid: Super Audio CD, Blu-ray Disc, samuti uusi helifailide formaate. Kas ja kuivõrd on nende järele üldse vajadust? Kohati tundub olukord ju pigem vastupidine: kõikvõimalikke kettaid ja formaate on liiga palju…
3 minutit
Uus
EMI Classics andis uue digitaalse debüüdi projekti (EMI Digital Debut) raames välja kolm Eesti noore viiuldaja Mari Polli salvestatud teost sooloviiulile.
EMI valis nimetatud projekti jaoks Londoni Kuninglikust Muusikakolledžist neli noort muusikut, kelle hulgas Mari Poll oli ainus viiuldaja. Esmase valiku tegi oma üliõpilaste seast kõrgkool ise, seejärel hindas noori muusikuid EMI žürii saadetud plaatide alusel. Projekti eesmärgiks oligi tutvustada maailmale…
EMI valis nimetatud projekti jaoks Londoni Kuninglikust Muusikakolledžist neli noort muusikut, kelle hulgas Mari Poll oli ainus viiuldaja. Esmase valiku tegi oma üliõpilaste seast kõrgkool ise, seejärel hindas noori muusikuid EMI žürii saadetud plaatide alusel. Projekti eesmärgiks oligi tutvustada maailmale…
1 minut
Mängitud sära ja sisuga
CD „Jüri Gerretz. Amabile”: Sergei Prokofjevi Viiulikontsert nr 2 g-moll op. 63 (kontsertlindistus 18. I 1973 Estonia kontserdisaalis), Franz Schuberti Kvintett „Die Forelle” A-duur D 667 (ER 1978) ja Uno Naissoo „Terzetto di varieta” (ER 1977). Jüri Gerretz, EMTA 2011.
Kaua tehtud – kaunikene! Kas nii peaks kiitma viiuldaja esimest plaati, mis ilmub viiekümneaastase tegevuse järel?…
Kaua tehtud – kaunikene! Kas nii peaks kiitma viiuldaja esimest plaati, mis ilmub viiekümneaastase tegevuse järel?…
2 minutit
Rakud – kivid elu emaplaadil
Mart Loog pälvis teaduspreemia uurimistsükli „Rakkude pooldumist reguleerivad fosforüleerimislülitid” eest.
Geenidesse kätketud teadmine annab elusale küll aluse, kuid elu ise kulgeb valdavalt rakkudes ning arvukates valkudevahelises seostes ja keemilistes reaktsioonides. Millisesse tegevusse rakk lülitub, sõltub paljudest asjaoludest, millest üks on näiteks see, kui palju ja kuidas liidetakse raku tegevust määrava valgu külge fosforhappejääke. Nagu on…
Geenidesse kätketud teadmine annab elusale küll aluse, kuid elu ise kulgeb valdavalt rakkudes ning arvukates valkudevahelises seostes ja keemilistes reaktsioonides. Millisesse tegevusse rakk lülitub, sõltub paljudest asjaoludest, millest üks on näiteks see, kui palju ja kuidas liidetakse raku tegevust määrava valgu külge fosforhappejääke. Nagu on…
6 minutit
Avalik loeng
Esmaspäeval, 26. märtsil kl 12.15 toimub Yale’i ülikooli slaavi keelte ja kirjanduse professori Tomas Venclova venekeelne avalik loeng teemal „Tallinna ja Vilniuse tekstid”. Loeng toimub Tallinna ülikooli Silva hoone ruumis S-327.
Tomas Venclova on tuntud leedu luuletaja, tõlkija, kirjandusteadlane ja inimõiguslane. Ta on ka Tallinna ülikooli Lotmani stipendiumi laureaat 2012. Loengule on oodatud kõik huvilised!
*
Kolmapäeval, 28. märtsil kl 14…
Tomas Venclova on tuntud leedu luuletaja, tõlkija, kirjandusteadlane ja inimõiguslane. Ta on ka Tallinna ülikooli Lotmani stipendiumi laureaat 2012. Loengule on oodatud kõik huvilised!
*
Kolmapäeval, 28. märtsil kl 14…
1 minut
Kaitstud ja kaitsmisel väitekirjad
SIRJE VÄRV, sünd 1956
Eesti Maaülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), loomakasvatus
Doktoritöö „Eesti piimaveisetõugude iseloomustamine geneetiliste markerite alusel” http://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/156/Sirje_Varv_PhD%20final.pdf?sequence=1
Juhendajad: prof Haldja Viinalass ja prof Juha Kantanen (Soome)
Oponent: dr Johannes Arjen Lenstra (Utrechti Ülikool, Holland)
Eestis kasvatatakse kolme piimaveise tõugu, mis erinevad üksteisest välimiku, jõudluse, populatsioonimahu ja tõu ajaloolis-demograafilise kujunemise poolest. Uuringus iseloomustati tõuge geneetiliste markerite alusel, võrreldi…
Eesti Maaülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), loomakasvatus
Doktoritöö „Eesti piimaveisetõugude iseloomustamine geneetiliste markerite alusel” http://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/156/Sirje_Varv_PhD%20final.pdf?sequence=1
Juhendajad: prof Haldja Viinalass ja prof Juha Kantanen (Soome)
Oponent: dr Johannes Arjen Lenstra (Utrechti Ülikool, Holland)
Eestis kasvatatakse kolme piimaveise tõugu, mis erinevad üksteisest välimiku, jõudluse, populatsioonimahu ja tõu ajaloolis-demograafilise kujunemise poolest. Uuringus iseloomustati tõuge geneetiliste markerite alusel, võrreldi…
2 minutit
Imet tabamas
Riigikontroll püüab jälile jõuda teaduse võtmevaldkondade mõõduka edenemise põhjustele.
Riigikontroll avaldas möödunud kolmapäeval aruande „Riigi tegevus teadus- ja arendustegevuse võtmevaldkondade edendamisel”.
Riigikontroll on püüdnud teadusvaldkonda sondeerida oma tavapärasel moel: seadused ja strateegiad ühest nurgast, panustatud rahasummad teisest ning saavutused kolmandast. Logisevaid kohti on välja toodud, kuid teadusloome mõõdukuse olemus on tabamata jäänud. Või kas see Riigikontrolli asi üldse ongi? Suur…
Riigikontroll avaldas möödunud kolmapäeval aruande „Riigi tegevus teadus- ja arendustegevuse võtmevaldkondade edendamisel”.
Riigikontroll on püüdnud teadusvaldkonda sondeerida oma tavapärasel moel: seadused ja strateegiad ühest nurgast, panustatud rahasummad teisest ning saavutused kolmandast. Logisevaid kohti on välja toodud, kuid teadusloome mõõdukuse olemus on tabamata jäänud. Või kas see Riigikontrolli asi üldse ongi? Suur…
4 minutit
Riik juhib teadust programmipõhiselt
Alles hiljuti jooksis meediast läbi uudis, et Thomson Reutersi andmebaas Web of Science on paigutanud Tartu Ülikooli molekulaarbioloogias ja geneetikas 1% maailma mõjukaimate institutsioonide hulka. See on hea uudis, mis näitab meie teadlaste konkurentsivõimet maailmas ja Tartu Ülikooli teadustöö väga head kvaliteeti. Samal ajal tekib küsimus, mida Eesti elanik selle teadmisega peale hakkab…
3 minutit
Tartu Jaani kirik läks, valmistuda Tartu toomkirik!
Tartu Jaani kirik. Eesti kirikud III. Kaur Alttoa, kaasautorid Eve Alttoa, Krista Kodres, Anu Mänd, toimetaja Anneli Randla, keeletoimetaja Kirsti Sinissaar; ingliskeelse kokkuvõtte teinud Krista Mits, kujundaja Ulla Säre. Muinsuskaitseamet, Tallinn, 2011. 136 lk.
Tartu Jaani kirik on kahtlemata üks väärtuslikumaid ja põnevamaid mälestisi Eesti arhitektuurija kunstipärandis. Seda suurem oli üllatus…
Tartu Jaani kirik on kahtlemata üks väärtuslikumaid ja põnevamaid mälestisi Eesti arhitektuurija kunstipärandis. Seda suurem oli üllatus…
7 minutit
Pealelend. Triin Ojari
Nüüdsest saab professionaalset arhitektuuriajakirja Maja lugeda ka spetsiaalselt tahvelarvutile mõeldud väljaandena iMaja. Mis selle sammu tingis?
Triin Ojari, ajakirja Maja toimetaja: Algatus tuli nii toimetuselt kui Digiralt, kes on vastutav iMaja tehnilise poole eest. See oli neile teha teine spetsiaalselt tahvelarvutile mõeldud e-ajakiri. Kui trükis ilmub ajakiri, kus tekstid on suures osas inglise keelde tõlgitud, siis e-ajakirjana…
Triin Ojari, ajakirja Maja toimetaja: Algatus tuli nii toimetuselt kui Digiralt, kes on vastutav iMaja tehnilise poole eest. See oli neile teha teine spetsiaalselt tahvelarvutile mõeldud e-ajakiri. Kui trükis ilmub ajakiri, kus tekstid on suures osas inglise keelde tõlgitud, siis e-ajakirjana…
2 minutit
Betoonarhitektuur – kas ainult betoon ja arhitektuur?
Eesti betooniühing valis tänavu kaheteistkümnendat korda välja aasta parima betoonehitise, seekord 2011 aastal valminud objektide hulgast. Reeglite järgi saab konkursile esitada valminud hooneid või ehitisi, mis on ehitatud peamiselt betoonist ja mis on seejuures tähelepanuväärsed kas oma arhitektuurse lahenduse või insenerimõtte seisukohast vaadatuna. Nominente oli seekord üksteist, nende hulgas…
4 minutit
Võltsarhitektuur ja võltsühiskond
1.
Meid ümbritsevad majad. Eriti linnas. Ka hõrepiirkondades tuleb ette ehitisi. See on meie väline empiirika. Kui vaatleme inimest aga seestpoolt, vaimust, siis ümbritsevad meid mõtted – neidki on igasuguseid (nagu maju). On ratsionaalsemad ideed, on emotsioonid, tunded. On mälestused. Ja meie mälu selekteerib mingitel alustel välja ühed asjad, mis jäävad meelde kauaks. Eluks…
Meid ümbritsevad majad. Eriti linnas. Ka hõrepiirkondades tuleb ette ehitisi. See on meie väline empiirika. Kui vaatleme inimest aga seestpoolt, vaimust, siis ümbritsevad meid mõtted – neidki on igasuguseid (nagu maju). On ratsionaalsemad ideed, on emotsioonid, tunded. On mälestused. Ja meie mälu selekteerib mingitel alustel välja ühed asjad, mis jäävad meelde kauaks. Eluks…
6 minutit
Meile – midagi head
Eesti Kirjanike Liidu aastakoosolekuks 23. märtsil on vastloodud kirjastus Luul avaldanud Jaan Malini koguteose „Meile. Eesti Kirjanike Liit seisuga 1. jaanuar 2010”.
Kust tuli ajend selline kogumik välja anda ja on sel mingi seos Kivisildniku omaaegse laineid löönud nimekirjaga?
Jaan Malin: Eks kõik on omavahel seotud. Kuigipalju mõjutas Kivisildnik ikka, aga kahtlemata ei olnud tema ainus. Minul on…
Kust tuli ajend selline kogumik välja anda ja on sel mingi seos Kivisildniku omaaegse laineid löönud nimekirjaga?
Jaan Malin: Eks kõik on omavahel seotud. Kuigipalju mõjutas Kivisildnik ikka, aga kahtlemata ei olnud tema ainus. Minul on…
2 minutit
Harju keskmine: eesti lastekirjandus aastal 2011
Möödunud lastekirjandusaastat pisut lähemalt uurides ja laiemasse konteksti paigutades hakkavad ennekõike silma muutused kogustes. Eesti algupäraste lasteraamatute arv, mis seni üsna visalt halvenenud majandusseisule vastu oli pidanud, langes märgatavalt. Nii ilmus mullu lastele 118 nimetust eesti ilukirjandust, esmatrükke oli 74 (luulet 12 ja proosat 62 nimetust). Võrdluseks olgu öeldud, et 2010.…
9 minutit
Inimene on ka laps
Kui küsin oma 13aastaselt tütrelt, milliseid lasteraamatuid ta peab oma lemmikuteks, vastab ta: „Astrid Lindgreni raamatuid. Need on nii head!”. Hetkeks tunnen südames torget, et mu laps ei nimetanud mõnd eesti autorit, aga siis mõistan: Sipsik, naksitrallid, Ernesto küülikud ja onu Ööbik on jäänud lasteaia lõpu- ja kooli algusaastatesse, Lindgreni lood aga haaravad teismelistki. Kalle Blomkvisti 13aastase…
7 minutit
Mis saab kirjastustest?
Digitaalne pööre kirjastamises tõstab üha teravamalt päevakorrale küsimuse, mis saab tulevikus kirjastustest. Eelmises Sirbis arutles Eesti näitel selle küsimuse mõne tahu üle Tiit Hennoste, kelle seisukohad inspireerisid siinsetki kirjatööd. On selge, et elame murrangulisel ajastul, mida pole kohatu võrrelda Gutenbergi revolutsiooniga XV sajandi teisel poolel. Meie kultuur digitaliseerub iga päevaga ja kirjakultuur ei jää sellest arengust…
5 minutit
Rahvas, kes elab omaette
Colin Shindler, Iisraeli riigi ajalugu. Inglise keelest tõlkinud Krista Mits ja Karel Zova, toimetanud Jürnas Kokla. Kujundanud Kersti Tormis. Valgus, 2011. 382 lk.
Raamatut Lähis-Ida ajaloost saadab alati küsimus autori objektiivsusest. Liiga palju on olnud vägivalda, valetamist ja ebaõiglust, millele on raske erapooletut hinnangut anda. Colin Shindler on seda suutnud.
Iisrael on noor riik, mis loodi Eestist kolmkümmend…
Raamatut Lähis-Ida ajaloost saadab alati küsimus autori objektiivsusest. Liiga palju on olnud vägivalda, valetamist ja ebaõiglust, millele on raske erapooletut hinnangut anda. Colin Shindler on seda suutnud.
Iisrael on noor riik, mis loodi Eestist kolmkümmend…
4 minutit
Igikestev Jeruusalemma sündroom
Simon Sebag Montefiore, Jeruusalemm: biograafia. Inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa, värsid tõlkinud Peep Ilmet, toimetanud Nele Otto. Varrak, 2011. 799 lk.
„Jeruusalemm” on ambitsioonikas teos, mida kõige selgemalt väljendab ingliskeelse originaali määrav artikkel the sõna „biography” ees. Autori jutustus Jeruusalemma ajaloost meenutab vanamoodsat „suurt narratiivi”, ilukirjanduslikku reportaaži sündmustest läbi aastatuhandete. Postmodernistlikust seisukohast võiks autorit sellise…
„Jeruusalemm” on ambitsioonikas teos, mida kõige selgemalt väljendab ingliskeelse originaali määrav artikkel the sõna „biography” ees. Autori jutustus Jeruusalemma ajaloost meenutab vanamoodsat „suurt narratiivi”, ilukirjanduslikku reportaaži sündmustest läbi aastatuhandete. Postmodernistlikust seisukohast võiks autorit sellise…
4 minutit
Et olla või mitte olla riik
USA ja Eesti on mõlemad tunnustanud Kosovot, vaatamata sellele, et läbirääkimised Serbiaga ei andnud tulemusi. Palestiinat ei saavat aga tunnustada, kuna läbirääkimised Iisraeliga ei ole andnud tulemusi.
Palestiina taotlus saada ÜRO täisliikmeks ja sellega kaasnev ülemaailmne debatt on taas äratanud küsimuse riikide tunnustamisest. See on ilmselt üks küsimustest, kus kõige selgemini nähtub õiguse ja poliitika kokkupuude.…
Palestiina taotlus saada ÜRO täisliikmeks ja sellega kaasnev ülemaailmne debatt on taas äratanud küsimuse riikide tunnustamisest. See on ilmselt üks küsimustest, kus kõige selgemini nähtub õiguse ja poliitika kokkupuude.…
5 minutit
Parteielu
Marek Strandberg
Nädalatagune The Economist pidas artikli ja eraldi juhtkirja vääriliseks sündmust Hiina Rahvavabariigis, mis vaba maailma mustrites üsna vähetähtsaks liigituks. Nimelt andis peaminister Wen Jiabao ühel pressikonverentsil vihje, et parteis tõusvaks täheks peetud lõunapoolse…
Nädalatagune The Economist pidas artikli ja eraldi juhtkirja vääriliseks sündmust Hiina Rahvavabariigis, mis vaba maailma mustrites üsna vähetähtsaks liigituks. Nimelt andis peaminister Wen Jiabao ühel pressikonverentsil vihje, et parteis tõusvaks täheks peetud lõunapoolse…
3 minutit
