2012-10 (3384)
Ene Parsi näitus “Eesti triibukood” Vabaduse galeriis
15.03. kell 17.00 avatakse Vabaduse galeriis näitus Ene Pars. Eesti triibukood. Vaibad Näitus jääb avatuks 16.03.-03.04.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Ene Pars (1952) esitleb oma juubelinäitusel 50 selleks näituseks loodud triibuvaipa, mille autentsed mustrid esindavad Eesti erinevate kihelkondade naiste kootud seelikuriide mustreid. Autor on kohandanud need rahvaloominguna kinnistunud triibukoodid kaasaegseteks tekstiilideks, õmmeldes…
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Ene Pars (1952) esitleb oma juubelinäitusel 50 selleks näituseks loodud triibuvaipa, mille autentsed mustrid esindavad Eesti erinevate kihelkondade naiste kootud seelikuriide mustreid. Autor on kohandanud need rahvaloominguna kinnistunud triibukoodid kaasaegseteks tekstiilideks, õmmeldes…
2 minutit
Mulgi seemnest võrsunud riigireetmine Soomes
Mängufilm „Hella W – üks naine, mitu tõde” („Yksi nainen, monta totuutta”, Snapperfilms, Soome 2011, 75 minutit), režissöör Juha Wuolijoki, stsenaarium Outi Nyytäjä. Osades Tiina Weckström, Hannu-Pekka Björkman, Matleena Kuusniemi, Maria Heiskanen, Antti Litja, Pirkka-Pekka Petelius, Svante Martin, Petri Manninen. Esilinastus 8. III kinos Artis.
Sul võib käes olla kogu tänapäeva…
Sul võib käes olla kogu tänapäeva…
5 minutit
Saagu valgus!
Rahvusvaheline sepisenäitus „Valgus tuli” Eesti Rahva Muuseumis kuni 11. III. Kuraator Ivar Feldmann, kujundajad Krista Roosi ja Maarja Roosi, multimeediatööd Martin Aare.
ERMi näitusemajas on vaadata sepistatud küünlajalgade väljapanek. 1988. aastal, kui loodi Eesti Seppade Ühendus, siis lepiti kokku, et hakatakse korraldama sepistööde võistlusi. Teemaks valiti ühe küünlaga küünlajalg. Nii on…
ERMi näitusemajas on vaadata sepistatud küünlajalgade väljapanek. 1988. aastal, kui loodi Eesti Seppade Ühendus, siis lepiti kokku, et hakatakse korraldama sepistööde võistlusi. Teemaks valiti ühe küünlaga küünlajalg. Nii on…
1 minut
Vastulause. Mustpeadest nii ja naa
Nagu iga pikaealine institutsioon, väärib ka Tallinna Mustpeade vennaskond üheülbalise hindamise asemel vaatlust konkreetses aegruumis. Mustpeade vennaskond on jäänuk põlisest saksa ülemvõimust. Vennaskonnas eestlasi näha ei tahetud, kui nad just ei pärinenud haljale oksale jõudnud ja saksastunud peredest. Eesti Vabariigi kehtestamisel likvideeriti senise saksa ülemkihi kantsideks olnud seisuslikud organisatsioonid. Tegevuse…
3 minutit
Autasu. Tunnustatud klaasikunstnik Eeva Käsper
Eeva Käsper pälvis 2010. ja 2011. aasta tegevuse eest Eesti Klaasikunstnike Ühenduselt tunnustatud klaasikunstniku tiitli. Autasu antakse välja iga kahe aasta järel.
Eeva Käsperi loomingu kohta üldistuse otsimisel meenub Mare Saare väide, et klaasikunstnikus on koos kunstnik ja disainer (Sirp 17. IX 2010). Nii on Käsperi hiljutiste tegemiste hulka mahtunud nii…
Eeva Käsperi loomingu kohta üldistuse otsimisel meenub Mare Saare väide, et klaasikunstnikus on koos kunstnik ja disainer (Sirp 17. IX 2010). Nii on Käsperi hiljutiste tegemiste hulka mahtunud nii…
2 minutit
Mida oodata nüüdiskunstilt?
EKA õppetoolide juhatajad vastavad kahele küsimusele nüüdiskunsti õpetamise kohta (vt algus Sirbis nr 5). Seekord saavad sõna metalliosakonna juhataja Kadri Mälk, tekstiiliosakonna juhataja kohusetäitja Krista Leesi ja keraamikaosakonna juhataja Urmas Puhkan. Palun tooge välja kolm olulist momenti, mida nüüdisaegse kunsti õpetamisel tuleb silmas pidada. Miks? Kas EKA praegune õpetussüsteem toetab…
6 minutit
Kuhu küll kõik neiud jäid, mis on neist nüüd saanud?
Näitus „Ema ja tütar” Tartu Kunstimajas kuni 11. III. Kuraator Reet Varblane.
Näituse „Ema ja tütar” kuraator Reet Varblane alustab oma teksti1 probleemi tõstatamisega, mis ka laotab muidu näituse pealkirjast lähtuva oletatava temaatika laiemale pinnale: „Ema ja tütre suhe on üks neist teemadest, mille peale mõtlemine võib tekitada esmalt üsna ambivalentse…
Näituse „Ema ja tütar” kuraator Reet Varblane alustab oma teksti1 probleemi tõstatamisega, mis ka laotab muidu näituse pealkirjast lähtuva oletatava temaatika laiemale pinnale: „Ema ja tütre suhe on üks neist teemadest, mille peale mõtlemine võib tekitada esmalt üsna ambivalentse…
5 minutit
Jalutuskäik galeriides
Emeriitprofessor metropolis
Jaak Soansi installatsioon „Balti vaksal” Metropoli galeriis 18. II – 3. III.
Näitused Tallinna kõige väiksemas galeriis Vana-Kalamaja 46 on muutumas omamoodi fenomeniks ajal, mil mitmed suuremad kunstiinstitutsioonid kipuvad jäiselt tarduma. Kuueruutmeetrine vanaaegse akna ja ammuse mustrilise tapeediga ruum on osutunud sobivaks keskkonnaks juba mitmetele ideeprojektidele. Omajagu süüd on kindlasti…
Jaak Soansi installatsioon „Balti vaksal” Metropoli galeriis 18. II – 3. III.
Näitused Tallinna kõige väiksemas galeriis Vana-Kalamaja 46 on muutumas omamoodi fenomeniks ajal, mil mitmed suuremad kunstiinstitutsioonid kipuvad jäiselt tarduma. Kuueruutmeetrine vanaaegse akna ja ammuse mustrilise tapeediga ruum on osutunud sobivaks keskkonnaks juba mitmetele ideeprojektidele. Omajagu süüd on kindlasti…
7 minutit
All You Need Is Love
Seksi võiks „Häbist” vabalt ära võtta, tühjus ja äng jääksid ikka filmi alles.
Mängufilm „Häbi” („Shame”, Suurbritannia 2011, 101 min), režissöör Steve McQueen, stsenaristid Steve McQueen ja Abi Morgan, operaator Sean Bobbitt, helilooja Harry Escott, monteerija Joe Walker. Osades Michael Fassbender, Carey Mulligan, James Badge Dale jt. Esilinastus 8. III kinos…
Mängufilm „Häbi” („Shame”, Suurbritannia 2011, 101 min), režissöör Steve McQueen, stsenaristid Steve McQueen ja Abi Morgan, operaator Sean Bobbitt, helilooja Harry Escott, monteerija Joe Walker. Osades Michael Fassbender, Carey Mulligan, James Badge Dale jt. Esilinastus 8. III kinos…
4 minutit
Paradokside puntras
„Aktuaalne kaamera”, „Reporter”, „Seitsmesed uudised” ja „Täna. Pealinna uudised”.
22. veebruaril esitas Keskerakonna noorema põlvkonna üks säravamaid poliitikuid Priit Toobal riigikogu infotunnis peaminister Andrus Ansipile rahvusringhäälingu tulevikku puudutava arupärimise. Kui ma rahvusringhäälingu nõukogu liikme küsimusest ikka õigesti aru sain, valutas Toobal südant rahvusringhäälingu uue hoone ehitamise, aga ka töötajate madalate palkade…
22. veebruaril esitas Keskerakonna noorema põlvkonna üks säravamaid poliitikuid Priit Toobal riigikogu infotunnis peaminister Andrus Ansipile rahvusringhäälingu tulevikku puudutava arupärimise. Kui ma rahvusringhäälingu nõukogu liikme küsimusest ikka õigesti aru sain, valutas Toobal südant rahvusringhäälingu uue hoone ehitamise, aga ka töötajate madalate palkade…
3 minutit
Spielbergi hobuseunenägu
„Sõjaratsus” vaadatakse Esimest maailmasõda läbi hobuse silmade.
Mängufilm „Sõjaratsu” („War Horse”, Suurbritannia-USA 2011, 147 min), režissöör Steven Spielberg, stsenaristid Lee Hall ja Richard Curtis Michael Morpurgo romaani ainetel. Osades Tom Hiddleston, Emily Watson, David Thewlis, Peter Mullan, Niels Arestup jt.
Steven Spielberg on endale võtnud kahekordselt kaelamurdva ülesande: teha eepiline sõjafilm ja…
Mängufilm „Sõjaratsu” („War Horse”, Suurbritannia-USA 2011, 147 min), režissöör Steven Spielberg, stsenaristid Lee Hall ja Richard Curtis Michael Morpurgo romaani ainetel. Osades Tom Hiddleston, Emily Watson, David Thewlis, Peter Mullan, Niels Arestup jt.
Steven Spielberg on endale võtnud kahekordselt kaelamurdva ülesande: teha eepiline sõjafilm ja…
3 minutit
Aku abil maailma
Margit Mutso intervjuu arhitektuuri ekspordi teemal Eesti Arhitektuurikeskuse juhi Ülar Margiga
Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Kunstiakadeemia ellu kutsutud Eesti Arhitektuurikeskus on tegutsenud tänaseks kolm aastat. Siiski on paljudele selgusetu, millega keskus tegeleb ja kellele teda vaja on.
Arhitektuurikeskuse üks põhiülesandeid on Eesti arhitektuuri tutvustamine, võib öelda ka reklaamimine, eeskätt muidugi hea…
Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Kunstiakadeemia ellu kutsutud Eesti Arhitektuurikeskus on tegutsenud tänaseks kolm aastat. Siiski on paljudele selgusetu, millega keskus tegeleb ja kellele teda vaja on.
Arhitektuurikeskuse üks põhiülesandeid on Eesti arhitektuuri tutvustamine, võib öelda ka reklaamimine, eeskätt muidugi hea…
10 minutit
Projektijuht või arhitektuurinõunik?
Veebruaris alustas kultuuriministeeriumi arhitektuurivaldkonna projektijuhina tööd Yoko Alender. Sellega seoses paar küsimust kultuuriministeeriumi asekantslerile Ragnar Siilile ja endise arhitektuurinõuniku kohale valitud Yoko Alenderile.
Miks on kultuuriministeeriumis arhitektuurinõuniku koht asendunud arhitektuuri valdkonna projektijuhi kohaga? See viitab justkui arhitektuuri valdkonna tähtsuse vähenemisele kultuuriministeeriumis.
Ragnar Siil, Kultuuriministeeriumi asekantsler: Kultuuriministeeriumi ametikohtade loetelus on endiselt olemas arhitektuurinõuniku…
Miks on kultuuriministeeriumis arhitektuurinõuniku koht asendunud arhitektuuri valdkonna projektijuhi kohaga? See viitab justkui arhitektuuri valdkonna tähtsuse vähenemisele kultuuriministeeriumis.
Ragnar Siil, Kultuuriministeeriumi asekantsler: Kultuuriministeeriumi ametikohtade loetelus on endiselt olemas arhitektuurinõuniku…
2 minutit
Teeme Tallinna südamesse lastele ruumi
Kultuuripealinna disaininädalal sai Gulliveri kombel Vabaduse väljakul linna paremaks muuta, täiendada linnaplaani vajalikuga. Seesugune linnainimese ettepanekute vastu huvitundmise viis on sümpaatne. Kuna olin sel ajal pealinnast eemal, soovin nüüd anda ka oma panuse.
Tallinna süda on loomeinimeste loodud kujund, mis lähtub tõsiasjast, et mere poolt õhust vaadates on Tallinna vanalinn oma…
Tallinna süda on loomeinimeste loodud kujund, mis lähtub tõsiasjast, et mere poolt õhust vaadates on Tallinna vanalinn oma…
3 minutit
Miks uurida ajalooromaani?
Ajalooromaani all mõistetakse enamasti seda XIX sajandi võtmežanri, millele pani aluse šoti kirjanik Walter Scott. Scotti romaanid, nagu neid on käsitlenud Georg Lukács, oli osa XIX sajandi alguses aset leidnud muutustest ajalooteadvuses. Lukács väidab, et tänu sotsiaalseid tüüpe esindavatele tegelastele ja mineviku kommete antikvaarsele kirjeldusele õnnestus Scottil näidata minevikku esmakordselt…
3 minutit
Mina raputus
Rein Raud, Hotell Amalfi. Kujundanud Asko Künnap. Tuum, 2011. 163 lk.
Rein Raua „Hotell Amalfi” on kindlasti romaan, mille pilkupüüdev kest ei ole ainus voorus. Kuigi mahu poolest on tegemist pigem jutustusega, mistõttu ei maksa otsida laiahaardelisi kõrvalliine või mitmeid isikupäraseid tegelasi, on „Hotell Amalfi” raamat, kus kõik on kuidagi parajalt…
Rein Raua „Hotell Amalfi” on kindlasti romaan, mille pilkupüüdev kest ei ole ainus voorus. Kuigi mahu poolest on tegemist pigem jutustusega, mistõttu ei maksa otsida laiahaardelisi kõrvalliine või mitmeid isikupäraseid tegelasi, on „Hotell Amalfi” raamat, kus kõik on kuidagi parajalt…
3 minutit
Puudutused ridade vahel
Peeter Sauter, Damoklese mõõk ja leivanuga. Koostanud ja järelsõna kirjutanud Jürgen Rooste. Kujundanud Matthias Sildnik. Jumalikud Ilmutused, 2011. 124 lk.
Kuigi see on Peeter Sauteri luule debüütkogu, kummitab lugedes tunne, nagu oleks varemgi Sauteri luulega kokku puutunud. Vähemalt käitub see kogu nõnda lugejaga, kellele autori proosa tundmatu pole, sest nii teemad…
Kuigi see on Peeter Sauteri luule debüütkogu, kummitab lugedes tunne, nagu oleks varemgi Sauteri luulega kokku puutunud. Vähemalt käitub see kogu nõnda lugejaga, kellele autori proosa tundmatu pole, sest nii teemad…
3 minutit
Sauteriga elust, teatrist, kirjandusest, sokkidest ja Jeltsinist
Alustame jutuajamist Peeter Sauteriga tema läheneva juubeli puhul. Sina, Peeter, oled nüüd ka siin vaeste kirjanike majas kanna kinnitanud. Konutame kahekesi sinu ateljeekorteris. Küsiks alustuseks nagu jalgpalli ja suusatamise vaimus: kuidas sa ennast siin tunned?
Väga hästi.
Tore. Täna on üheksas veebruar ehk luuvalupäev. Viimases Vikerkaares kirjutas Kaplinski oma mälestustes seoses Uku…
Väga hästi.
Tore. Täna on üheksas veebruar ehk luuvalupäev. Viimases Vikerkaares kirjutas Kaplinski oma mälestustes seoses Uku…
10 minutit
„Sõna ja muusika” – igipõlise taassünd
Vene klassikaline romanss ja rahvalaulud ning Puškini luule 28. II Estonia kontserdisaalis.
Eesti Kontsert on taasalustanud kontserdisarja, mis aastakümneid tagasi oli väga populaarne, seekordne esiklaps sündis alapealkirjaga „Venemaa”, järgmine peaks toimuma 3. mail teemal „Prantsusmaa”.
Ettevõtmine on äärmiselt teretulnud kahel põhjuse: kuulaja saab tutvuda ajas vastu pidanud muusikaga, vähem tuntud noorte interpreetide…
Eesti Kontsert on taasalustanud kontserdisarja, mis aastakümneid tagasi oli väga populaarne, seekordne esiklaps sündis alapealkirjaga „Venemaa”, järgmine peaks toimuma 3. mail teemal „Prantsusmaa”.
Ettevõtmine on äärmiselt teretulnud kahel põhjuse: kuulaja saab tutvuda ajas vastu pidanud muusikaga, vähem tuntud noorte interpreetide…
2 minutit
Tallinna konservatoorium karmides tõmbetuultes
Urve Lippus. Muutuste kümnend. EV Tallinna Konservatooriumi lõpp ja TRK algus. Toimetanud Anu Schaper, keeletoimetaja Epp Saarmann, kujundanud Maite Kotta. EMTA, Tallinn 2011. 223 lk.
On vist tõsiasi, et XX ja XX I sajandi Eesti muusikakultuuri käekäiku on enim mõjutanud Tallinna konservatoorium, mis jõudnud oma 93. tegevusaastasse. See on piisavalt auväärne…
On vist tõsiasi, et XX ja XX I sajandi Eesti muusikakultuuri käekäiku on enim mõjutanud Tallinna konservatoorium, mis jõudnud oma 93. tegevusaastasse. See on piisavalt auväärne…
12 minutit
„Tudengijazz” auväärsel teetähisel
30 aastat esimesest „Tudengijazzist” – just sellise auväärse teetähiseni on jõudnud 14. – 17. märtsini toimuv festival, mis nõukogude ajal oli siinmail üks väheseid väljundeid professionaalsel tasemel jazzmuusika viljelemiseks. Seekord antakse festivalikontsert kolmapäeval Viljandis Pärimusmuusika aidas, neljapäeval Tartus Genialistide klubis, reedel Tallinnas F-hoones ja laupäeval Narva Muusikakoolis. Festivali korraldajad on…
1 minut
Elamused Talentide planeedilt
Tallinna talvefestival 20. – 28. II
Tänavu juba kuuendat aastat toimunud Pille Lille Muusikute Fondi (PLMF) korraldatud Tallinna talvefestivalil on olnud alati kaks märkimisväärselt üllast eesmärki: tutvustada noori interpreete ja toetada abivajajaid.
Enamasti tunnipikkuste kavadega talvefestivali kontsertidel on täiesti oma joon: ilmselt on isegi teadlikult püütud vältida kontserdikavades sügavtõsist klassikat, et sellega…
Tänavu juba kuuendat aastat toimunud Pille Lille Muusikute Fondi (PLMF) korraldatud Tallinna talvefestivalil on olnud alati kaks märkimisväärselt üllast eesmärki: tutvustada noori interpreete ja toetada abivajajaid.
Enamasti tunnipikkuste kavadega talvefestivali kontsertidel on täiesti oma joon: ilmselt on isegi teadlikult püütud vältida kontserdikavades sügavtõsist klassikat, et sellega…
3 minutit
Wertheri ajastuülene armastus
Lavastaja Albert-André Lheureux Vanemuises
Homme on Vanemuises taas esietendus, lavale tuleb Jules Massenet’ „Werther”, Eestis seni esitamata ooper. Lavastaja on AlbertAndré Lheureux, kelle esimene koostöö eesti muusikateatriga oli 1998. aastal Estonias Bizet’ ooper „Carmen”. Tollal tekkinud side dirigent Paul Mäe ja kunstnik Liina Keevallikuga on nüüd andnud järje Tartus.
Albert-André Lheureux: Nägin…
Homme on Vanemuises taas esietendus, lavale tuleb Jules Massenet’ „Werther”, Eestis seni esitamata ooper. Lavastaja on AlbertAndré Lheureux, kelle esimene koostöö eesti muusikateatriga oli 1998. aastal Estonias Bizet’ ooper „Carmen”. Tollal tekkinud side dirigent Paul Mäe ja kunstnik Liina Keevallikuga on nüüd andnud järje Tartus.
Albert-André Lheureux: Nägin…
3 minutit
Meister ja aeg
Kuigi meie teatmeteosed märgivad bassilaulja Teo-Endel Maiste sünnipäevaks 28. veebruari ja näiteks USA s ei laskvat arvutid 29. veebruari sünnikuupäevana üldse sisestadagi, sai meie armastatud ooperilaulja tänavusel liigaastal oma 80. sünnipäeva tähistada õigel päeval. Estonia Selts ulatas talle esimesed sünnipäevalilled juba 27. veebruaril Estonia talveaias, sest just sel päeval esitleti…
3 minutit
Kunstis vastandusi ei ole
Elmo Nüganen on teatrijuht ja lavastaja, kes hoiab järjepidevalt üleval usku teatrisse.
Üpris varsti pärast NO99 asutamist avastasime endalegi üllatuseks, et meie teatrit võrreldakse Tallinna Linnateatriga. Või õigemini, meid ei võrreldud, vaid vastandati: NO99 olemus joonistati välja Tallinna Linnateatri taustal ning seda, milline on Tallinna Linnateater (või pigem etteheitena: milline see…
Üpris varsti pärast NO99 asutamist avastasime endalegi üllatuseks, et meie teatrit võrreldakse Tallinna Linnateatriga. Või õigemini, meid ei võrreldud, vaid vastandati: NO99 olemus joonistati välja Tallinna Linnateatri taustal ning seda, milline on Tallinna Linnateater (või pigem etteheitena: milline see…
6 minutit
Loomingulise kaasteelise pilk Elmo Nüganenile
Jaanus Rohumaa ettekanne seminaril, millega Tallinna Linnateatris tähistati Elmo Nüganeni 50. sünnipäeva
Seminari korraldajad palusid mul eelkõige rääkida Elmo Nüganenist kui näitlejast. Miks nad seda tegid, jääb nende südametunnistusele, sest minu lavastusi, kus ta on mänginud, on täpselt üks. Aga see ei olegi oluline.
Pean minema ajas üpris kaugele tagasi, 1990. aastasse,…
Seminari korraldajad palusid mul eelkõige rääkida Elmo Nüganenist kui näitlejast. Miks nad seda tegid, jääb nende südametunnistusele, sest minu lavastusi, kus ta on mänginud, on täpselt üks. Aga see ei olegi oluline.
Pean minema ajas üpris kaugele tagasi, 1990. aastasse,…
7 minutit
Kuhu jõuab pöördlaval tiireldes?
Keerlemine on Toompere „Kolme õe” läbivaid kujundeid, seda nii pöördlava kui ka mootorratta kujul.
Eesti Draamateatri „Kolm õde”, autor Anton Tšehhov, lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Liisa Hirsch. Mängivad Mait Malmsten, Liis Haab, Kersti Heinloo, Merle Palmiste, Marta Laan, Taavi Teplenkov, Jan Uuspõld, Hendrik Toompere jr, Rein Oja,…
Eesti Draamateatri „Kolm õde”, autor Anton Tšehhov, lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Liisa Hirsch. Mängivad Mait Malmsten, Liis Haab, Kersti Heinloo, Merle Palmiste, Marta Laan, Taavi Teplenkov, Jan Uuspõld, Hendrik Toompere jr, Rein Oja,…
6 minutit
Sohk ja teadus kümme aastat hiljem
Sel sügisel täitub kümme aastat päevast, mil rullus lahti skandaal, mis nüüdseks on lõppenud doktorikraadi äravõtmisega. Eelmise sajandi füüsikateaduse lipulaevast, Lucent Belli laboratooriumist vallandati teadliku petmise eest üks nende silmapaistvamaid ja edukamaid noorteadlasi Jan Hendrik Schön.
Selle äärmusliku sammuni viinud sündmusteahelast on teadusajakirjanik Eugenie Samuel Reich kirjutanud raamatu „Plastic Fantastic” (2009).…
Selle äärmusliku sammuni viinud sündmusteahelast on teadusajakirjanik Eugenie Samuel Reich kirjutanud raamatu „Plastic Fantastic” (2009).…
6 minutit
Kaitsmisele tulevad väitekirjad / Avalikud loengud
IVO LAIDMÄE, sünd 1976
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), farmaatsia
Doktoritöö „Fibrin glue of fish (Salmo salar) origin: immunological study and development of new pharmaceutical preparation” („Kala (Salmo salar) verest valmistatud fibriinliimi immunoloogiline uuring ja uudse ravimpreparaadi väljatöötamine”)
Kaitsmine on äriliste huvide tõttu kinnine ja väitekiri avalikult kättesaadav ei ole.
Kaitsmine toimub 15. märtsil…
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), farmaatsia
Doktoritöö „Fibrin glue of fish (Salmo salar) origin: immunological study and development of new pharmaceutical preparation” („Kala (Salmo salar) verest valmistatud fibriinliimi immunoloogiline uuring ja uudse ravimpreparaadi väljatöötamine”)
Kaitsmine on äriliste huvide tõttu kinnine ja väitekiri avalikult kättesaadav ei ole.
Kaitsmine toimub 15. märtsil…
2 minutit
Loodusmasinist
Marek Strandberg
Ka ökosüsteeme saab käsitada ja kasutada tehnoloogiliselt, kuid selleks peab olema neist täpne teadmine ja ülevaade, kinnitab tehnoloogiliste rakenduste looja Ülo Mander.
Varasemas teadusloos võib kohata ettekujutust, nagu toimiks maailm kui omapäraselt keerukas kellamehhanism. Kui masin. Tegelik olukord on masinast üsna kaugel, kuigi ökosüsteemi elemendid on tõepoolest üksteisega seotud. Mitmesugused…
Ka ökosüsteeme saab käsitada ja kasutada tehnoloogiliselt, kuid selleks peab olema neist täpne teadmine ja ülevaade, kinnitab tehnoloogiliste rakenduste looja Ülo Mander.
Varasemas teadusloos võib kohata ettekujutust, nagu toimiks maailm kui omapäraselt keerukas kellamehhanism. Kui masin. Tegelik olukord on masinast üsna kaugel, kuigi ökosüsteemi elemendid on tõepoolest üksteisega seotud. Mitmesugused…
8 minutit
Andrei Ivanov ja rahvusülene (eestivene) kirjandus
Kuidas pöörata vääriliselt tähelepanu rahvusülesele kirjandusele kontekstis, kus kirjandusteaduse traditsioonid on olnud vägagi rahvuskesksed.
„See riik on oma olemuselt samasugune tütarettevõte nagu see firma. Kogu maa. Tütarettevõte. Võsu. Tsüst. Väike maa-ala, kus pestakse raha, peetakse firmapidusid, ostetakse kokku kinnisvara. Kui saaks olemas olla ilma sellega üldse kokku puutumata … Kuid nad…
„See riik on oma olemuselt samasugune tütarettevõte nagu see firma. Kogu maa. Tütarettevõte. Võsu. Tsüst. Väike maa-ala, kus pestakse raha, peetakse firmapidusid, ostetakse kokku kinnisvara. Kui saaks olemas olla ilma sellega üldse kokku puutumata … Kuid nad…
3 minutit
Mina ja minatus ida ja lääne filosoofias
Millest üldse kõneldakse, kui kõneldakse minast? Kas see miski, mida tähistatakse mõistega „mina”, ka tegelikult eksisteerib?
Self, No Self? Perspectives from Analytical, Phenomenological, and Indian Traditions. Toimetanud Mark Siderits, Evan Thompson, Dan Zahavi. Oxford University Press, 2011.
Lääne filosoofia suhestab end harva teiste mõttetraditsioonidega ning veel haruldasemad on püüded nendega võrdväärsesse dialoogi…
Self, No Self? Perspectives from Analytical, Phenomenological, and Indian Traditions. Toimetanud Mark Siderits, Evan Thompson, Dan Zahavi. Oxford University Press, 2011.
Lääne filosoofia suhestab end harva teiste mõttetraditsioonidega ning veel haruldasemad on püüded nendega võrdväärsesse dialoogi…
8 minutit
Inetute trikkide arvelt ei ole kokku hoitud
Mõned abielluvad armastusest, teised sellepärast, et nii lihtsalt sobis. Ka viimasel juhul ei saa välistada, et abielu on õnnelik. Paljuga on võimalik harjuda ja võib-olla õpitakse armastama seda, kes on saadud, olgugi et ei saadud seda, keda armastati. Ei ole siiski alati nii, et õnn naeratab kõikidele paaridele. Mida sellisel…
2 minutit
IRL – vastandid täiendavat teineteist
Lihtsustatud pildi kohaselt käib hetkel IRLis justkui „hea” ja „kurja” võitlus, kus n-ö eetilised ja isamaalised „kampsunid” võitlevad riukalikest mahhinaatoritest „ära-ostmatutega”. Jõukatsumine on ajutiselt lõppenud „kurjuse jõudude” võiduga. Reaalsus on aga paraku mitmekesisem ja komplitseeritum. Kuigi isamaalased ja respublikaanid näikse justkui olevat lepitamatud, siis eri valijaskonna gruppide ootusi silmas pidades…
2 minutit
Kas pahad poisid või normaalne poliitika?
Raske on vabaneda tundest, et seoses IRLis toimunuga on meie poliitiline kultuur taas ühe pügala võrra mutta vajunud. Kuigi ma ei ole seda erakonda ega ühtegi tema osist kunagi valinud, kuna IRLi ja tema eellaste ühekülgne reljeefne rahvuslus ning ühiskonna nõrgemate liikmete suhtes armutu majanduspoliitika esindavad üsna nürimeelset ja poolikut…
1 minut
Väikese Peetri võileib – söödud!
Marek Strandberg
Päev-päevalt on kindlam, et Eesti Kunstiakadeemia oma Tartu maantee alguse krundile uut maja ligilähedaseltki arhitektuurikonkursil välja valitud kujul ei saa. Ülemaailmse majanduskriisi kõrval, mis tegi olematuks Eesti planeeritud kiire ja katkematu majanduskasvu, on olukorra põhjustajaks eestlaste vankumatu usk eelarvedistsipliini, ja -tasakaalu, väiksesse maksukoormusesse ja „tuleviku arvelt” elamise võimatusse. See…
Päev-päevalt on kindlam, et Eesti Kunstiakadeemia oma Tartu maantee alguse krundile uut maja ligilähedaseltki arhitektuurikonkursil välja valitud kujul ei saa. Ülemaailmse majanduskriisi kõrval, mis tegi olematuks Eesti planeeritud kiire ja katkematu majanduskasvu, on olukorra põhjustajaks eestlaste vankumatu usk eelarvedistsipliini, ja -tasakaalu, väiksesse maksukoormusesse ja „tuleviku arvelt” elamise võimatusse. See…
2 minutit
