2011-43 (3369)
Katoliiklik kaemus kõhklevasse hinge
Jessica Hausneri film on jahe ning aeglane sissevaade katoliiklikku palverändurite maailma.
Mängufilm „Lourdes” (AustriaPrantsusmaa-Saksamaa 2009, 96 min), režissöör ja stsenarist Jessica Hausner, operaator Martin Gschlacht, monteerija Karina Ressler, kunstnik Katharina Wöppermann, produtsendid Philippe Bober, Martin Gschlacht, Susanne Marian. Osades Sylvie Testud, Léa Seydoux, Bruno Todeschini, Elina Löwensohn jt. Linastub kinos Artis.
Peategelasteks…
Mängufilm „Lourdes” (AustriaPrantsusmaa-Saksamaa 2009, 96 min), režissöör ja stsenarist Jessica Hausner, operaator Martin Gschlacht, monteerija Karina Ressler, kunstnik Katharina Wöppermann, produtsendid Philippe Bober, Martin Gschlacht, Susanne Marian. Osades Sylvie Testud, Léa Seydoux, Bruno Todeschini, Elina Löwensohn jt. Linastub kinos Artis.
Peategelasteks…
2 minutit
Kas uskumine vastandub teadmisele?
Mõni võib meile öelda, et teadmine on parem kui uskumine. Kuna vaid sõge võiks vastu vaielda nii ilmselgele tõsiasjale, tõmbab ta meid niiviisi kohe retooriliselt oma paati. Ilmselge ju – ei maksa kõike kohe pimesi uskuma jääda! Seega – et teada saada, mida väite all on silmas peetud, peaks nõndaviisi…
5 minutit
Kõrvalepõige meile tundmatusse jaapani animatsiooni
18. XI kinos Sõprus „Iha, seks ja armastus: erootiline jaapani indie-anima” 20. XI kinos Sõprus „Jaapani indie-anima: fantaasia ja fanfaarid”
Tõusva päikese maa on paljudele tuntud oma tugeva animatööstusega. Isegi Tove Janssoni muumitrollid leidsid oma tee teleekraanile just nimelt Jaapanis. Hayao Miyazaki fantastilised maailmad, mida publik tunneb filmidest „Minu naaber Totoro”…
Tõusva päikese maa on paljudele tuntud oma tugeva animatööstusega. Isegi Tove Janssoni muumitrollid leidsid oma tee teleekraanile just nimelt Jaapanis. Hayao Miyazaki fantastilised maailmad, mida publik tunneb filmidest „Minu naaber Totoro”…
4 minutit
Kaitstud ja kaitsmisel väitekirjad
TUIRE JANKKO, sünd 1948
Tallinna Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), kasvatusteadused
Doktoritöö „Vuoden 2004 perusopetuksen tavoitteiden määrittyminen hallinnon tapahtumaketjussa Suomessa vuosina 1993–2004 tavoitteiden arvosisältö ja ymmärrettävyys” („Põhiõppe eesmärkide määratlemine 2004. aastal haldustegevuste sündmuste ahelas aastatel 1993–2004 Soomes. Eesmärkide väärtussisu ja mõistetavus”) http://www.tlu.ee/files/news/4209/Jankke5481b62bbc53c1fcc0c8195624efd06.pdf
Kaitsmine toimub 21. novembril 2011 kl 16 Tallinnas Rüütli tn 10 Tallinna…
Tallinna Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), kasvatusteadused
Doktoritöö „Vuoden 2004 perusopetuksen tavoitteiden määrittyminen hallinnon tapahtumaketjussa Suomessa vuosina 1993–2004 tavoitteiden arvosisältö ja ymmärrettävyys” („Põhiõppe eesmärkide määratlemine 2004. aastal haldustegevuste sündmuste ahelas aastatel 1993–2004 Soomes. Eesmärkide väärtussisu ja mõistetavus”) http://www.tlu.ee/files/news/4209/Jankke5481b62bbc53c1fcc0c8195624efd06.pdf
Kaitsmine toimub 21. novembril 2011 kl 16 Tallinnas Rüütli tn 10 Tallinna…
1 minut
Kus on kultuurisaadete veri ja pisarad?
29. oktoobri „Ajavaod” ETVs, kus Mati Talvik pühendus Jaan Tõnissonile ja Postimehele, sundis otsekohe kõrvu kikitama. Tõnisson nimetas end üheks „liht-ohakakitkujaks eesti ajakirjanduse põllul”, tunnistas, et „see ei ole mitte üks armas amet”, kuid et ta on „oma seisukorraga täiesti rahul”.
Kus need ohakakitkujad praegu on?
Üleriikliku trükiajakirjanduse (ja e-meedia) põlluga on…
Kus need ohakakitkujad praegu on?
Üleriikliku trükiajakirjanduse (ja e-meedia) põlluga on…
3 minutit
Tallinna Tehnikaülikool iseseisvusaja muutustes
Rein Jürgenson, Teekond reformikeerisest tänapäeva tehnikaülikoolini. Toimetanud Marina Maran, kujundanud Evi Arais. Kaanekujundaja Ann Gornischeff, fotod TT Ü muuseum, Viivi Ahonen. TT Ü kirjastus, 2011.
Kõrghariduse reformid, mis loomulikult ei ole jätnud puudutamata ka Tallinna Tehnikaülikooli, on kestnud peaaegu vaibumatult alates 1988. aastast. 1992. aastaks lõppes Nõukogude Liidu aegne viimane kõrgharidusreform…
Kõrghariduse reformid, mis loomulikult ei ole jätnud puudutamata ka Tallinna Tehnikaülikooli, on kestnud peaaegu vaibumatult alates 1988. aastast. 1992. aastaks lõppes Nõukogude Liidu aegne viimane kõrgharidusreform…
3 minutit
Eesti film Eesti kinos
Kaljo Kiisk kaante vahel ning kinodes Sõprus ja Athena.
Filmiajakirjanik Andres Laasik kirjutas Kaljo Kiisast mahuka loomingu- ja eluloolise raamatu „Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast” (Eesti Päevaleht, 2011. 512 lk).
13. novembril taaslinastus Tallinna kinos Sõprus ja 14. novembril Tartu kinos Athena film „Vana mees tahab koju”. Üritus oli pühendatud ühe väljapaistvama…
Filmiajakirjanik Andres Laasik kirjutas Kaljo Kiisast mahuka loomingu- ja eluloolise raamatu „Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast” (Eesti Päevaleht, 2011. 512 lk).
13. novembril taaslinastus Tallinna kinos Sõprus ja 14. novembril Tartu kinos Athena film „Vana mees tahab koju”. Üritus oli pühendatud ühe väljapaistvama…
3 minutit
Avalik loeng
Vjatšeslav Morozov
23. novembril kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli aulas professor Vjatšeslav Morozovi inauguratsiooniloeng teemal „Alluv-vastanduv impeerium: kuidas aitab postkolonialismiteooria mõista Vene välispoliitikat?”. Loeng on inglise keeles.
Professor Morozov valiti 2011. aasta jaanuaris Tartu Ülikooli Euroopa Liidu – Venemaa uuringute professoriks. Alates aprillist juhib ta ka TÜ Euroopa Liidu – Venemaa uuringute…
23. novembril kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli aulas professor Vjatšeslav Morozovi inauguratsiooniloeng teemal „Alluv-vastanduv impeerium: kuidas aitab postkolonialismiteooria mõista Vene välispoliitikat?”. Loeng on inglise keeles.
Professor Morozov valiti 2011. aasta jaanuaris Tartu Ülikooli Euroopa Liidu – Venemaa uuringute professoriks. Alates aprillist juhib ta ka TÜ Euroopa Liidu – Venemaa uuringute…
1 minut
„Eesti film 100” retrospektiiv Prantsuse filmoteegis
Kultuurifestivali „Estonie Tonique” raames algab kolmapäeval 23. XI Prantsuse filmoteegis (La Cinémathèque française) Pariisis Eesti filmi liginevale sajandi juubelile pühendatud tagasivaateprogramm. Avafilm on Theodor Lutsu 1927. aastal valminud tummfilm „Noored kotkad”, mille esitust saadab rokkansambel Kosmikud.
Rõõmu valmistab tähelepanu, mida kinematograafia sünnimaal osutatakse ühe väikese Euroopa riigi filmikunstile. Retrospektiivi „Les 100…
Rõõmu valmistab tähelepanu, mida kinematograafia sünnimaal osutatakse ühe väikese Euroopa riigi filmikunstile. Retrospektiivi „Les 100…
2 minutit
Kraadilahjendus
Esmaspäeval 21. novembril k.a kaitstakse Tallinna Ülikoolis tähelepanuväärset doktoriväitekirja. „Põhiõppe eesmärkide määratlemine 2004. aastal haldustegevuste sündmuste ahelas aastatel 1993–2004 Soomes. Eesmärkide väärtussisu ja mõistetavus”. Autoriks Tuire Jankko Soomest ja samast Tampere ülikoolist ka juhendaja Seppo Saari.
Tähelepanuväärseks ei tee seda mitte sisu teaduslik erakordsus, vaid asjaolu, mil moel on õnnestunud ekspertide…
Tähelepanuväärseks ei tee seda mitte sisu teaduslik erakordsus, vaid asjaolu, mil moel on õnnestunud ekspertide…
4 minutit
Islandi filmikunst ja Baltasar Kormákur
XV Tallinna Pimedate Ööde filmifestivalil on eritähelepanu all Islandi paari viimase aasta filmid. Kolmest tipplavastusest koosneva retrospektiiviga on esindatud saareriigi mainekaim ja ühtlasi produktiivseim kineast Friðrik Thór Friðriksson, kes on tänavuse PÖFFi elutööauhinna laureaat.
Veel kolm aastakümmet tagasi oli islandi filmikunst väljaspool kodumaad peaaegu tundmatu. Ometi avati saarel esimene kino juba…
Veel kolm aastakümmet tagasi oli islandi filmikunst väljaspool kodumaad peaaegu tundmatu. Ometi avati saarel esimene kino juba…
3 minutit
Püstijalukomöödia vormis teatrialane ennetustöö
Lavakooli tudengid annavad püstijalukomöödiaetendusi, millest teatatakse vaid Facebooki vahendusel.
Projektiruumis MÄRZ Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakooli nelja tudengi esitatav püstijalukomöödia on loonud pretsedendi. Esiteks institutsionaalselt: kuigi varemgi on mõni lavaka diplomilavastus omaalgatuslikest etüüdidest välja kasvanud, siis alati on need olnud ametliku õppekava koostisosa kindla lavastaja, mängupaiga ja etenduste toimumisajaga. End Kinoteatriks…
Projektiruumis MÄRZ Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakooli nelja tudengi esitatav püstijalukomöödia on loonud pretsedendi. Esiteks institutsionaalselt: kuigi varemgi on mõni lavaka diplomilavastus omaalgatuslikest etüüdidest välja kasvanud, siis alati on need olnud ametliku õppekava koostisosa kindla lavastaja, mängupaiga ja etenduste toimumisajaga. End Kinoteatriks…
5 minutit
Võrukaelad
„Tõeline lääs” tähistab Võru teatrielu ühe perioodi lõppu ja ehk ka uue algust.
Võru Linnateatri „Tõeline lääs”, autor Sam Shepard, lavastaja Tarmo Tagamets, kunstnik Liisa Soolepp, valguskunstnik Priidu Adlas (Tallinna Linnateater). Mängivad Helgur Rosental, Margus Jaanovits (Vanemuine), Agu Trolla, Marje Metsur. Esietendus 9. XI Võru kultuurimaja teatrisaalis
Kui kolm aastat tagasi moodustus…
Võru Linnateatri „Tõeline lääs”, autor Sam Shepard, lavastaja Tarmo Tagamets, kunstnik Liisa Soolepp, valguskunstnik Priidu Adlas (Tallinna Linnateater). Mängivad Helgur Rosental, Margus Jaanovits (Vanemuine), Agu Trolla, Marje Metsur. Esietendus 9. XI Võru kultuurimaja teatrisaalis
Kui kolm aastat tagasi moodustus…
3 minutit
Venemaa sikutab stagnatsioonitekki üle pea
Vene lavastaja Konstantin Bogomolov: „Ma ei salli möödunud nõukogude aega mitte niivõrd poliitilises mõttes, kui just esteetilises ja inimlikus plaanis.”
Konstantin Bogomolov on lõpetanud 1997. aastal Moskva ülikooli filoloogiateaduskonna ja 2003. aastal lavastajana GITIS e (Moskva Riiklik Teatriinstituut). „Kuldse maski” festivalil Tallinnas esitas Tabakovi teater äsja kaks Bogomolovi lavastust: Aleksandr Ostrovski…
Konstantin Bogomolov on lõpetanud 1997. aastal Moskva ülikooli filoloogiateaduskonna ja 2003. aastal lavastajana GITIS e (Moskva Riiklik Teatriinstituut). „Kuldse maski” festivalil Tallinnas esitas Tabakovi teater äsja kaks Bogomolovi lavastust: Aleksandr Ostrovski…
6 minutit
Passioon õunapuu all
Andrei Hvostov. Sillamäe passioon. Toimetanud Epp Petrone. Kujundanud Margit Randmäe. Petrone Print
Vikipeedia ütleb, et praegune Sillamäe käis esmakordselt kirjasõnast läbi 1502. aastal kui kõrtsikoht silla juures. Nagu Narva-Jõesuu ja muud kenad Põhja-Eesti kohad, avastasid XIX sajandil Sillamäe kandi supelsaksad. Eesti vabariigi ajal algas Sillamäe tööstuslik ajajärk: rajati põlevkiviutmise tehas, elektrijaam…
Vikipeedia ütleb, et praegune Sillamäe käis esmakordselt kirjasõnast läbi 1502. aastal kui kõrtsikoht silla juures. Nagu Narva-Jõesuu ja muud kenad Põhja-Eesti kohad, avastasid XIX sajandil Sillamäe kandi supelsaksad. Eesti vabariigi ajal algas Sillamäe tööstuslik ajajärk: rajati põlevkiviutmise tehas, elektrijaam…
6 minutit
Luulet
KAABA KIVI
On ebausklikelgi oma Kaaba kivi –rändavad Hiie tallu Neeme tee 29,põues räbaldund käsikiri, suur pime usk.Käsikiri, mis ei õnnestu kusagil mujal –üksnes Käsmus, ülemises saunapoolses toasmadala kaarakna all.Siin sai ta alatud, arvuti laotas tiibu,härjasilmana valgus kapslist Dalí vedel kell,lammutus tubane kubatuur –milline hiilgav eeltakt, iseennast ei tunne ära!
Jääb maha,…
On ebausklikelgi oma Kaaba kivi –rändavad Hiie tallu Neeme tee 29,põues räbaldund käsikiri, suur pime usk.Käsikiri, mis ei õnnestu kusagil mujal –üksnes Käsmus, ülemises saunapoolses toasmadala kaarakna all.Siin sai ta alatud, arvuti laotas tiibu,härjasilmana valgus kapslist Dalí vedel kell,lammutus tubane kubatuur –milline hiilgav eeltakt, iseennast ei tunne ära!
Jääb maha,…
1 minut
Luulet
VARES
Jäi üksinda lõputul künnivaol vares.Kõik kuhugi lendasid, lagunes koor.Veel hiljuti hüüti siin „ Halleluuja,ma olen nii vaba, ma olen nii noor!“
Lahkusid paremad halluse orust.Need hiilgavad, säutsuvad, sulised nõod.Jäi maa peale vagu ja vao vahel tema.Kas ellu siin jääksidki pääsud ja lõod?
Oh oleks või hambad, need vajutaks risti.Nii võrgutav külluse korneti…
Jäi üksinda lõputul künnivaol vares.Kõik kuhugi lendasid, lagunes koor.Veel hiljuti hüüti siin „ Halleluuja,ma olen nii vaba, ma olen nii noor!“
Lahkusid paremad halluse orust.Need hiilgavad, säutsuvad, sulised nõod.Jäi maa peale vagu ja vao vahel tema.Kas ellu siin jääksidki pääsud ja lõod?
Oh oleks või hambad, need vajutaks risti.Nii võrgutav külluse korneti…
1 minut
Uusi teateid Harala kalmistul
Mats Traat, Vastsed Harala elulood. Toimetanud Mari-Liis Tammiste. Kujundanud Enno Ootsing. Ilmamaa, 2011. 192 lk.
Mats Traat on nii oma proosaloomingus kui luules kõnelnud Eesti ajaloost ja (maa)rahva saatusest juba pool sajandit, sama pikk on ka tema Harala lugude jutustamise aeg. 1961. aastast saadik kirjutatud „epitaafid”, Harala kalmistule maetud inimeste lakooniliselt…
Mats Traat on nii oma proosaloomingus kui luules kõnelnud Eesti ajaloost ja (maa)rahva saatusest juba pool sajandit, sama pikk on ka tema Harala lugude jutustamise aeg. 1961. aastast saadik kirjutatud „epitaafid”, Harala kalmistule maetud inimeste lakooniliselt…
4 minutit
Luulet
JAANIKUU ALGUS
Pimedus pillanud käest privileegid, erk sillerdab päike,täis õietolmu, äkkhoos pilvini pikeneb tuul.Rõõmu ning kirkjat igatsust, sulneid impressioone,sõnumeid Aafrikast toob toimekas sooroolind.Lehvib suursuguselt, endassetõmbunult sinimustvalge,südamepõhjas mul taas heliseb Griegi sonaat.
Pimedus pillanud käest privileegid, erk sillerdab päike,täis õietolmu, äkkhoos pilvini pikeneb tuul.Rõõmu ning kirkjat igatsust, sulneid impressioone,sõnumeid Aafrikast toob toimekas sooroolind.Lehvib suursuguselt, endassetõmbunult sinimustvalge,südamepõhjas mul taas heliseb Griegi sonaat.
1 minut
Minevikust olevikku, sealt tulevikku
Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta.Juhan Liiv
Need Juhan Liivi surematud sõnad sobiksid suurepäraselt iseloomustama Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses 28. ja 29. oktoobril toimunud IX Balti kirjandusteadlaste konverentsi „Minevikust olevikku. Mäluteisendused kaasaegses kultuuris”.
Nüüdseks juba traditsiooniks saanud iga kahe aasta tagant toimuv Balti kirjandusteadlaste ühiskonverents sai alguse 18 aastat tagasi Tallinnas…
Need Juhan Liivi surematud sõnad sobiksid suurepäraselt iseloomustama Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses 28. ja 29. oktoobril toimunud IX Balti kirjandusteadlaste konverentsi „Minevikust olevikku. Mäluteisendused kaasaegses kultuuris”.
Nüüdseks juba traditsiooniks saanud iga kahe aasta tagant toimuv Balti kirjandusteadlaste ühiskonverents sai alguse 18 aastat tagasi Tallinnas…
6 minutit
Noorte keelpillimängijate pidu Tartus
1. – 4. novembrini toimus Tartus VI Eesti noorte keelpillimängijate konkurssfestival. Võistumängimiseks andis lahkelt oma saali ja harjutusklassid H. Elleri nimeline Tartu muusikakool, pidulik lõppkontsert ning auhinnatseremoonia aga olid Tartu ülikooli aulas.
Eesti noorte keelpillimängijate konkursid said alguse aastal 1995 ja leidsid aset iga kahe aasta tagant. Vahepeal on aga korraldatud…
Eesti noorte keelpillimängijate konkursid said alguse aastal 1995 ja leidsid aset iga kahe aasta tagant. Vahepeal on aga korraldatud…
3 minutit
Tulevärk kõikvõimalikes nüanssides
„Eesti muusikute gurmee – Tallinna Muusikakeskkool 50” ERSO sarjas „Meistriklass” 11. XI Estonia kontserdisaalis.
Muusikakeskkooli ja ERSO gurmeekontsert oli suursündmus, mis tuletas meelde, kui tulemuslik võib olla üks õige otsus hariduse vallas: 50 aastat tagasi loodud TMKK on institutsioon, kus oma põhiteadmised ja oskused on omandanud üle tuhande noore muusiku, kellest…
Muusikakeskkooli ja ERSO gurmeekontsert oli suursündmus, mis tuletas meelde, kui tulemuslik võib olla üks õige otsus hariduse vallas: 50 aastat tagasi loodud TMKK on institutsioon, kus oma põhiteadmised ja oskused on omandanud üle tuhande noore muusiku, kellest…
3 minutit
Jüri Arrak nüüdis- ja vanamuusikas
Hortus Musicuse kontsert „Jüri Arrak 75”: René Eespere, Tõnis Kaumanni ja Peeter Vähi Jüri Arrakule pühendatud uudisteoste esiettekanne 8. XI Niguliste kirikus.
Hortus Musicuse ideest tähistada Jüri Arraku 75. sünnipäeva kontserdiga, kus kõlaksid eesti heliloojate uudisteosed, mis inspireeritud Arraku loomingust, kuulsin juba sel kevadtalvel. Asi intrigeeris seda enam, et heliloojad, kellelt…
Hortus Musicuse ideest tähistada Jüri Arraku 75. sünnipäeva kontserdiga, kus kõlaksid eesti heliloojate uudisteosed, mis inspireeritud Arraku loomingust, kuulsin juba sel kevadtalvel. Asi intrigeeris seda enam, et heliloojad, kellelt…
2 minutit
Eesti solistide edu Kansallisoopperas
Modest Mussorgski „Boriss Godunov”: lavastaja Friedrich Meyer-Oertel, taaslavastuse autor Jeremias Erkkilä, dirigent Peter Feranec (Slovakkia). Esietendus 22. X Soome Rahvusooperis.
„Boriss Godunovi” taaslavastuse Helsingis teeb erakordseks asjaolu, et kahe peaosalisena astuvad üles Eesti noored solistid: sopran Maria Veretenina Boriss Godunovi tütre Ksenja rollis ja bass Koit Soasepp munk Pimenina. Peaosas on…
„Boriss Godunovi” taaslavastuse Helsingis teeb erakordseks asjaolu, et kahe peaosalisena astuvad üles Eesti noored solistid: sopran Maria Veretenina Boriss Godunovi tütre Ksenja rollis ja bass Koit Soasepp munk Pimenina. Peaosas on…
2 minutit
See, et pingutan ja annan maksimumi, ongi normaalne
Intervjuu Eesti Rahvusmeeskoori kunstilise juhi ja peadirigendi Mikk Üleojaga.
Kui vaadata teie mitmekülgset õpingu- ja tööteed koori- ja ansamblilaulja, koormeistri ja dirigendina, siis tundub see väga sihiteadliku ettevalmistusena tippkoori peadirigendi ametiks. Või andis hoopis paarkümmend aastat professionaalse muusiku kogemust kindluse nüüd, 41aastasena, see samm astuda?
MIKK ÜLEOJA: See teine variant vastab kahtlemata…
Kui vaadata teie mitmekülgset õpingu- ja tööteed koori- ja ansamblilaulja, koormeistri ja dirigendina, siis tundub see väga sihiteadliku ettevalmistusena tippkoori peadirigendi ametiks. Või andis hoopis paarkümmend aastat professionaalse muusiku kogemust kindluse nüüd, 41aastasena, see samm astuda?
MIKK ÜLEOJA: See teine variant vastab kahtlemata…
9 minutit
Fotol nähtamatu, ent teoses tajutav
Näitus „Hingetõmbeaeg” („Moments of Reprieve”) Tallinna Kunstihoone galeriis 21. X – 13. XI, kuraatorid Louisa Adam ja David Birkin.
Louisa Adami ja David Birkini kureeritud näitus „Hingetõmbeaeg” koondas Ku galeriisse puudumise temaatikat käsitlenud fotokunstnike David Birkini, Adam Broombergi ja Oliver Chanarini, Ori Gershti, Idris Khani, Eleonora Rossi, Indrė Šerpytytė ja Taryn…
Louisa Adami ja David Birkini kureeritud näitus „Hingetõmbeaeg” koondas Ku galeriisse puudumise temaatikat käsitlenud fotokunstnike David Birkini, Adam Broombergi ja Oliver Chanarini, Ori Gershti, Idris Khani, Eleonora Rossi, Indrė Šerpytytė ja Taryn…
4 minutit
Dénes Farkasi ja Taavi Talve allmärkus
Dénes Farkasi ja Taavi Talve projekt „Footnotes 2” Draakonis 1. – 12. XI.
Dénes Farkasi ja Taavi Talve hiljuti deinstalleeritud näituse „Footnotes 2” („Allmärkus 2”) lühike pressiteade kujutab endast allmärkust, mis viitab vaid mõiste määratlemisele: „Allmärkus on teksti osa, mis teatud põhjustel ei sobi põhiteksti ning on seetõttu paigutatud mujale. Allmärkuse…
Dénes Farkasi ja Taavi Talve hiljuti deinstalleeritud näituse „Footnotes 2” („Allmärkus 2”) lühike pressiteade kujutab endast allmärkust, mis viitab vaid mõiste määratlemisele: „Allmärkus on teksti osa, mis teatud põhjustel ei sobi põhiteksti ning on seetõttu paigutatud mujale. Allmärkuse…
2 minutit
Tagasitulek värvide manu
Helga Roht Poznanski (1927) esimene näitus „Kord me tuleme tagasi. 42 selle aasta akvarelli” sünnilinnas Tartu Kunstimajas kuni 20. XI.
1972. aastast Ameerika Ühendriikides Bostonis elava eesti kunstniku Helga Roht Poznanski kõige värskemas loomingus võib märgata kaht selgemalt eristuvat poolust. Ühel poolel on kujundiloomelised ja teisel poolel kujundit neelavad akvarellid. Esimesed…
1972. aastast Ameerika Ühendriikides Bostonis elava eesti kunstniku Helga Roht Poznanski kõige värskemas loomingus võib märgata kaht selgemalt eristuvat poolust. Ühel poolel on kujundiloomelised ja teisel poolel kujundit neelavad akvarellid. Esimesed…
3 minutit
Kai õpetab iseennast
Viis küsimust Kai Kaljole
Kai Kaljo isikunäitus „Kai õpetab iseennast” Hobusepea galeriis 2. – 14. XI, külalisesinejana osales Austraalia kirjanik Luke Davies.
Miks oled valinud õpetamise teema?
Õpetamise teema on olnud minu elus ja loomingus viimase viie aasta jooksul eriti valdav seoses sellega, et Tallinna ülikooli senat valis mind 2007. aastal kaasaegse kunsti…
Kai Kaljo isikunäitus „Kai õpetab iseennast” Hobusepea galeriis 2. – 14. XI, külalisesinejana osales Austraalia kirjanik Luke Davies.
Miks oled valinud õpetamise teema?
Õpetamise teema on olnud minu elus ja loomingus viimase viie aasta jooksul eriti valdav seoses sellega, et Tallinna ülikooli senat valis mind 2007. aastal kaasaegse kunsti…
3 minutit
Reportaaž välitöödelt
NU performance’i-festival Viru hotellis 7.–10. XI, kuraatorid Silke Bake ja Peter Stamer.
Et kõik ausalt ära rääkida nii nagu oli, pean ma alustama hetkest, mil ma esimest korda üritasin Viru hotellis NU performance’i-festivali palavikuga liituda, seega esmaspäeva õhtusest avamisüritusest orkestreeritud karaokega koos Peeter Änilase ja Põlva linna puhkpilliorkestriga. Kui ma tunnise…
Et kõik ausalt ära rääkida nii nagu oli, pean ma alustama hetkest, mil ma esimest korda üritasin Viru hotellis NU performance’i-festivali palavikuga liituda, seega esmaspäeva õhtusest avamisüritusest orkestreeritud karaokega koos Peeter Änilase ja Põlva linna puhkpilliorkestriga. Kui ma tunnise…
5 minutit
Tallinna teadmistepõhine merepiir
Loovvõimekuse kasutamisest Kalaranna piirkonna arendamisel
Ruumiliseks planeerimiseks ja detailsemate vormiliste lahenduste leidmiseks on palju erinevaid, isegi vastakaid lähenemisi ja meetodeid. Kalasadama ümbruse kohta on loodud mitmeid ja mitmeid lahendusversioone, joonistatud arvutuid kursuse- ja lõputöid ning koostatud hulk visioonidokumente. Kirjeldan siinkohal veel üht lähenemisviisi, lihtsalt jätkuks ja täienduseks ülemöödunud nädala Sirbis hargnema…
Ruumiliseks planeerimiseks ja detailsemate vormiliste lahenduste leidmiseks on palju erinevaid, isegi vastakaid lähenemisi ja meetodeid. Kalasadama ümbruse kohta on loodud mitmeid ja mitmeid lahendusversioone, joonistatud arvutuid kursuse- ja lõputöid ning koostatud hulk visioonidokumente. Kirjeldan siinkohal veel üht lähenemisviisi, lihtsalt jätkuks ja täienduseks ülemöödunud nädala Sirbis hargnema…
6 minutit
Viieaastane Linnalabor
2. novembril tähistas oma viiendat sünnipäeva vabaühendus Linnalabor. Linnalabori nimi on läbi jooksnud nii mõnestki pressiteatest, selle olemasolust on teadlikud linnaruumi küsimustega seotud asutused ja inimesed, kuid laiem avalikkus ei tea Linnalaborist kuigi palju. Sirbi kutsel toimus sünnipäevalastega väike ümarlaud, et rääkida sellest, mis tehtud, mis teoksil, mis plaanis ja…
12 minutit
Mõtted salves
Uue iseseisvusaja kirjastamise kaks lipulaeva on olnud kaks raamatusarja: „Avatud Eesti raamat” ja „Eesti mõttelugu” ja, kaks ettevõtmist, mis on sündinud sootuks eri moel ja kantud eri vaimust, ent mis sisuldasa on täitnud ühte ja sama eesmärki – avardada ja süvendada meie kirjasõnalist vaimukultuuri. Kui ühega on seatud sihiks vahendada…
1 minut
Miljoni inimesega mängime kümne- ja sajamiljoniliste rahvaste mängu
Tõlkimiseta, maailma vaimupärandi omaks mõtlemiseta, ei ole ka eesti mõttelugu.
Sel suvel jõudis Ilmamaa kirjastuse väljaandel ilmuv “Eesti mõtteloo” raamatusari 100. köiteni – päramine aeg ühel väljaandmises osalejal peatuda ja endalt küsida, mis on selle töö tähendus, milline nende raamatute koht eesti mõtteloos. Mäletamisi sarja alustades sellist sõnaühendit ei kasutatud, nimepanek…
Sel suvel jõudis Ilmamaa kirjastuse väljaandel ilmuv “Eesti mõtteloo” raamatusari 100. köiteni – päramine aeg ühel väljaandmises osalejal peatuda ja endalt küsida, mis on selle töö tähendus, milline nende raamatute koht eesti mõtteloos. Mäletamisi sarja alustades sellist sõnaühendit ei kasutatud, nimepanek…
12 minutit
Kõndimisest mõtete pääl
Pole mõtet salata, et juba „Eesti mõtteloo” sarja pealkiri teeb sellest ka autahvli.
Ilmamaa kirjastuse 1995. aastal ilmumist alustanud „Eesti mõtteloo” sari on jõudnud auväärse punktini. Raamatuid on sada (praeguseks juba 101). Võimas saavutus. Kui see sari algas, siis pidas mõnigi seda Runneli favoriitide kirjatööde kogumiks. Nüüdseks on ammu selge, et…
Ilmamaa kirjastuse 1995. aastal ilmumist alustanud „Eesti mõtteloo” sari on jõudnud auväärse punktini. Raamatuid on sada (praeguseks juba 101). Võimas saavutus. Kui see sari algas, siis pidas mõnigi seda Runneli favoriitide kirjatööde kogumiks. Nüüdseks on ammu selge, et…
5 minutit
Vaba Eesti kultuur vabas Euroopas
Vabariigi Presidendi ettekanne kultuurifoorumil 11. novembril Haapsalus
Kultuurist on alati keeruline kõneleda, sest termin „kultuur” on mitmetähenduslik, kattub kohati erinevate nähtustega, mis võimaldab nii eksitavat kui ka meelevaldset kasutust. Seda enam on meil vaja mõista, millest me kõneleme, kui me kõneleme kultuuri ja riigi, kultuuri ja võimu suhetest.
Kultuur kõige laiemas tähenduses…
Kultuurist on alati keeruline kõneleda, sest termin „kultuur” on mitmetähenduslik, kattub kohati erinevate nähtustega, mis võimaldab nii eksitavat kui ka meelevaldset kasutust. Seda enam on meil vaja mõista, millest me kõneleme, kui me kõneleme kultuuri ja riigi, kultuuri ja võimu suhetest.
Kultuur kõige laiemas tähenduses…
11 minutit
Valimisprogrammid aastatel 1999–2011
Reformierakonnal ja IR Lil pole peaaegu ühtegi oma teemat, mida mõni teine erakond ei oleks oma viie kõige enam ruumi pälvinud teema hulka paigutanud.
Kui palju on valijaid, kes loevad oma lemmikerakondade valimisprogrammi? Täpselt ei ole see teada, kuid ilmselgelt on neid väga vähe ning veel vähem on kindlasti neid, kelle…
Kui palju on valijaid, kes loevad oma lemmikerakondade valimisprogrammi? Täpselt ei ole see teada, kuid ilmselgelt on neid väga vähe ning veel vähem on kindlasti neid, kelle…
6 minutit
Parim paik raha paigutamiseks on inimene
Nädalatagune kultuurifoorum Haapsalus oli hea ettekääne mitmesuguste teemaarenduste algatamiseks. Loomulikult ei ole ükski rahvakogunemine ideaalne tööformaat mingi dokumendi sõnastamiseks, seetõttu pidid pettuma kõik need (kui selliseid oli), kes lootsid „oma rea” sissekirjutamist uude kultuuripoliitika põhisuundade dokumenti. Kui need põhisuunad kunagi valmivad, siis on tegu kollektiivse loomingu ja tahtega. Nagu mõnestki…
3 minutit
