2011-27 (3352)
Reedel Sirp, paljastusteta nagu ikka
Sirbis:
Tagasivaated saavutatule. Augustis täitub 20 aastat riikliku iseseisvuse veretust taastamisest. Kolmel nädalal hindavad Sirbi autorid ühiskonna saavutusi kahe kümnendi jooksul. Sel nädalal teevad algust Tõnu Õnnepalu, Jüri Raidla, Kersti Kaljulaid, Ülle Madise ja Hardo Pajula.
Mis saab Eesti sandimatest linnadest? Kas seista külma kõrvaltvaatajana nende inimtühjaks voolamise juures või püüda tulevikku…
Tagasivaated saavutatule. Augustis täitub 20 aastat riikliku iseseisvuse veretust taastamisest. Kolmel nädalal hindavad Sirbi autorid ühiskonna saavutusi kahe kümnendi jooksul. Sel nädalal teevad algust Tõnu Õnnepalu, Jüri Raidla, Kersti Kaljulaid, Ülle Madise ja Hardo Pajula.
Mis saab Eesti sandimatest linnadest? Kas seista külma kõrvaltvaatajana nende inimtühjaks voolamise juures või püüda tulevikku…
1 minut
Seto eepos „Peko” – naturalistliku garneeringuga lüroeepiline postmodernistlik rokk
„Pekol” on olemas nii kunstiline sügavusmõõde kui ka elav suhe argieluga.
Vanemuise „Peko”, autorid Kauksi Ülle, Ain Mäeots, Siret Paju ja Olavi Ruitlane, lavastaja Ain Mäeots, kunstnik Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater), helilooja Kristjan Priks, liikumisjuht Janek Savolainen, lavavõitluse seadja Mati Tikk, valguskujundaja Andres Sarv. Mängivad Andres Mähar, Raivo E. Tamm, Merle…
Vanemuise „Peko”, autorid Kauksi Ülle, Ain Mäeots, Siret Paju ja Olavi Ruitlane, lavastaja Ain Mäeots, kunstnik Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater), helilooja Kristjan Priks, liikumisjuht Janek Savolainen, lavavõitluse seadja Mati Tikk, valguskujundaja Andres Sarv. Mängivad Andres Mähar, Raivo E. Tamm, Merle…
4 minutit
Surematu juut Süss
Mängufilm „Juut Süss” („Jud Süß”, Saksamaa, 1940, 98 minutit), režissöör Veit Harlan. Osades Ferdinand Marian, Werner Krauß, Heinrich George, Kristina Söderbaum. Eugen Klöpfer, Hilde von Stolz jt.
4. veebruaril 1738 oli tollase Württenbergi pealinnas Stuttgartis suur rahvakogunemine. Sel päeval leidis aset väikese hertsogiriigi vihatuima ja lõpuks paljudes pattudes süüdi mõistetud, äsja…
4. veebruaril 1738 oli tollase Württenbergi pealinnas Stuttgartis suur rahvakogunemine. Sel päeval leidis aset väikese hertsogiriigi vihatuima ja lõpuks paljudes pattudes süüdi mõistetud, äsja…
3 minutit
Veega lahjendatud pakivein
Film on oma etteaimatavuses ja pehmes heaolunaeratuses iseloomutu. Sümpaatne, kuid mitte vaimustav.
Mängufilm „Lastega on kõik korras” („The Kids are All Right”, US A 2010, 102 min), režissöör Lisa Cholodenko, stsenaristid Stuart Blumberg ja Lisa Cholodenko. Osades Annette Bening, Julianne Moore, Mark Ruffalo, Mia Wasikowska, Josh Hutcherson. Linastub kinos Solaris.
„Lastega on…
Mängufilm „Lastega on kõik korras” („The Kids are All Right”, US A 2010, 102 min), režissöör Lisa Cholodenko, stsenaristid Stuart Blumberg ja Lisa Cholodenko. Osades Annette Bening, Julianne Moore, Mark Ruffalo, Mia Wasikowska, Josh Hutcherson. Linastub kinos Solaris.
„Lastega on…
3 minutit
Armastuskolmnurk ja uued horisondid
„Kolmes” on armastuskolmnurk esitatud nõnda, et suhete kujunemine märgib peategelaste identiteetide muutumist.
Mängufilm „Kolm” („Drei”, Saksamaa 2010, 119 min), režissöör ja stsenarist Tom Tykwer, operaator Frank Griebe, monteerija Mathilde Bonnefoy, produtsent Stefan Arndt. Osades Sophie Rois, Sebastian Schipper, Devid Striesow, Angela Winkler. Linastub kinos Artis.
Tom Tykweri värskeim linateos „Kolm” toob vaataja ette…
Mängufilm „Kolm” („Drei”, Saksamaa 2010, 119 min), režissöör ja stsenarist Tom Tykwer, operaator Frank Griebe, monteerija Mathilde Bonnefoy, produtsent Stefan Arndt. Osades Sophie Rois, Sebastian Schipper, Devid Striesow, Angela Winkler. Linastub kinos Artis.
Tom Tykweri värskeim linateos „Kolm” toob vaataja ette…
7 minutit
Andrei Dobrovolski 75
Kui Andrei Dobrovolski tegi Tallinnfilmis 1967. aastal autor-režissöörina oma esimese filmi „Tallinna mosaiik”, oli see kummalisel kombel kodustuudio sama aasta teine fotofilm. Esimeseks tuleb pidada Vladimir Karasjovi „Eelkäijat”, mis valmis varakevadel 1967. See oli midagi hoopis uut, sellist kummalist sünteesi fotost ja filmist, tulest ja veest poldud siinmail ju enne…
2 minutit
Hästi kujundatud ajaloodokument
Kas liigsest aukartusest käsitletava materjali ees või ehk soovist süvitsiminekut vältides haarata laiema lugejaskonna tähelepanu, on raamatu autor osa avanenud võimalustest siiski käest lasknud.
Annika Koppel, KEVADE. SUVI. SÜGIS . Arvo Kruusemendi filmid. Kadrimell, 2010. 232 lk.
Öelda, et 1970. aastal ilmavalgust näinud mängufilm „Kevade” ei vaja eestlase jaoks pikemat tutvustust…
Annika Koppel, KEVADE. SUVI. SÜGIS . Arvo Kruusemendi filmid. Kadrimell, 2010. 232 lk.
Öelda, et 1970. aastal ilmavalgust näinud mängufilm „Kevade” ei vaja eestlase jaoks pikemat tutvustust…
3 minutit
Dialoogi võimalikkusest postmodernsuses ja pärast seda
Nii nagu enamiku viljakate ideede üle diskuteerimise puhul, sõltub ka debatt postmodernismi lõpu ja selle järgsuse üle esmalt dialoogi võimalikkusest eri osapoolte vahel. Isegi enne põhimõistete defineerimist tuleks seega esmalt küsida, miks see teema üldse viimasel ajal nii aktuaalseks on muutunud ning mis positsioonilt ühes või teises kontekstis oma vaateid…
2 minutit
Tuhat lõppu
Postmodernsuse kõige olulisem määratleja on horisontaalsus.
Kui küsimus on selles, kas postmodernsus on juba lõppenud, lõppemas või kestab veel, siis minu isiklik vastus lähtub tunnetuslikust arusaamisest, mitte teooria võimalustest. Muidugi ei konstrueeri ma seda tunnetuslikku arusaamist väljaspool teooriat, aga teoreetiline tuletuskäik pole mulle sellele küsimusele vastamisel kuigi oluline. Ei saagi olla,…
Kui küsimus on selles, kas postmodernsus on juba lõppenud, lõppemas või kestab veel, siis minu isiklik vastus lähtub tunnetuslikust arusaamisest, mitte teooria võimalustest. Muidugi ei konstrueeri ma seda tunnetuslikku arusaamist väljaspool teooriat, aga teoreetiline tuletuskäik pole mulle sellele küsimusele vastamisel kuigi oluline. Ei saagi olla,…
3 minutit
Milline on elu pärast postmodernismi?
Mis ühendab Michel Gondry, Alvis Hermanise ja Ljudmila Ulitskaja loomingut? Pealtnäha eripalgelised autorid, kuid kõigi nende puhul on täheldatud märke uue epohhi saabumisest. Kas neid märke leidub ka Eesti teatris?
Viimase kümne, maksimaalselt viieteistkümne aasta akadeemilistes kirjutistes on hakatud osutama postmodernistliku paradigma muutusele. Esile on kerkinud mitmeid teooriaid, mis toovad…
Viimase kümne, maksimaalselt viieteistkümne aasta akadeemilistes kirjutistes on hakatud osutama postmodernistliku paradigma muutusele. Esile on kerkinud mitmeid teooriaid, mis toovad…
5 minutit
Linnainstallatsioonide festival Tallinnas 2011 ehk „LIFT11”
Linnainstallatsioonide festival sai alguse idee algatajate huvist selle vastu, kuidas tekitada kunsti Tallinna avalikku ruumi ja ka soovist selles osas juurde tuua mitmekesisust. „LIFT11” on spetsiaalselt Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi raames loodud ettevõtmine. Üheteistkümne kohaspetsiifilise avaliku ruumi ajutise kunstiteose leidmiseks toimus 2010. aasta sügisel avalik ideekonkurss. Hoolimata sellest, et…
9 minutit
Sloveenia arhitektuurist
Kuni 21. augustini on Eesti Arhitektuurimuuseumi galeriis võimalik vaadata näitust Sloveenia kaasaegsest arhitektuurist. Eksponeeritud on 36 objekti, mis valminud vahemikus 1999– 2009. Sloveenia uus arhitektuur on leidnud tunnustust nii rahvusvahelises arhitektuuripressis kui ka pärjatud mitmete Euroopa arhitektuuriauhindadega. Eriti on kiitust pälvinud noored arhitektuuribürood nagu OFIS, Sadar & Vuga, Bevk Perović…
6 minutit
Armutapp. Ilus küsimus.
Kristiina Ehin on oma loomingust teinud päris korraliku mõistatuse, aga ta on ka oma mõistatusele korralikult ära vastanud.
Kristiina Ehin, Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud. Autori joonistused. Pegasus, 2011. 2 köidet. 78 ja 96 lk.
Luule
Et autor on luuletused enne jutte ära märkinud, tuleks neist ka alustada. Teadvustatult-taotluslikult või mitte fikseerib ta…
Kristiina Ehin, Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud. Autori joonistused. Pegasus, 2011. 2 köidet. 78 ja 96 lk.
Luule
Et autor on luuletused enne jutte ära märkinud, tuleks neist ka alustada. Teadvustatult-taotluslikult või mitte fikseerib ta…
7 minutit
Laaste ühe tütarlapse probleemist
Kristiina Ehin, Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud. Autori joonistused. Pegasus, 2011. 2 köidet. 78 ja 96 lk.
Kuulsus on pahatihti enesekriitilise meelega pöördvõrdelises seoses. Mida rohkem kiitust kriitikutelt ja kõrgemalt poolt (preemiate, auhindade, vastuvõtukutsete kujul) oled pälvinud, seda hõlpsamini võib tunduma hakata, et kõik, mis suust ja sulest pudeneb, on puhas…
Kuulsus on pahatihti enesekriitilise meelega pöördvõrdelises seoses. Mida rohkem kiitust kriitikutelt ja kõrgemalt poolt (preemiate, auhindade, vastuvõtukutsete kujul) oled pälvinud, seda hõlpsamini võib tunduma hakata, et kõik, mis suust ja sulest pudeneb, on puhas…
3 minutit
Oriana Fallaci – tulnukas lõppenud ajastust
Oriana Fallaci, Kiri sündimata jäänud lapsele. Tõlkinud Anne Kalling, toimetanud Mall Põldmäe. Kujundanud Endla Toots. Koolibri, 2011.
Itaallanna Oriana Fallaci loomingut pole varem eesti keelde tõlgitud, seega on ta siinmail tundmatu nimi. Ometi kõneleb tõlkija Anne Kalling eessõnas väga kuulsast isikust: ajakirjanikust, kirjanikust, vabadusvõitlejast, sõjakorrespondendist, naiste õiguste eest võitlejast, inimväärikuse eestkõnelejast,…
Itaallanna Oriana Fallaci loomingut pole varem eesti keelde tõlgitud, seega on ta siinmail tundmatu nimi. Ometi kõneleb tõlkija Anne Kalling eessõnas väga kuulsast isikust: ajakirjanikust, kirjanikust, vabadusvõitlejast, sõjakorrespondendist, naiste õiguste eest võitlejast, inimväärikuse eestkõnelejast,…
5 minutit
Kirjanikud ja kirjanikujannad
Vabandage väga, aga see pole minu väljamõeldis. Kalambuur pärineb kunagiselt Pegasuse šveitserilt ja meenus mulle, kui sel kevadel hakati valjul häälel rääkima naiskirjandusest ning korraldma asjaomaseid ümarlaudu ja vestlusringe. Üht sellist istungit, kus küsimust arutasid Johanna Rossi suunamisel „sootundlikud” persoonid Elo Viiding, Maarja Kangro, Kärt Hellerma ja Miina Leemets, vahendab 16.…
3 minutit
Kas Viljandi vajab vanamuusikafestivali?
Suvel toimub Viljandis mitmesuguseid muusikasündmusi: hulgaliselt pop-rokk- kontserte ja -festivale ning muidugi pärimusmuusikapidu, mil linna elanikkond lausa kahekordistub. Milline koht ja tähendus jääb aga suhteliselt väikese kuulajaskonnaga elitaarsele vanamuusikafestivalile? Kas kodulinlased seda üldse vajavadki, kui samal ajal on siin ka Noore Tantsu Festival ja vanamuusikat saab kuulata Klassikaraadiostki Haapsalu samalaadse ürituse…
3 minutit
Värske jälg traditsioonis – Händeli „Messias”
XVIII Haapsalu vanamuusikafestival 13. – 17. VII
XVIII Haapsalu vanamuusikafestivali kavas oli 8 kontserti Haapsalu toomkirikus, Jaani kirikus ja Kuursaalis. Esinesid ansamblid Sagittarius Prantsusmaalt, Henry Jaye Consort Helsinki ja Schola Sancti Henrici Soomest, Rondellus ja Heinavanker Eestist ning Tallinna Barokkorkester, kammerkoor Voces Musicales ja vokaalsolistid Kädy Plaas, Teele Jõks, Simon…
XVIII Haapsalu vanamuusikafestivali kavas oli 8 kontserti Haapsalu toomkirikus, Jaani kirikus ja Kuursaalis. Esinesid ansamblid Sagittarius Prantsusmaalt, Henry Jaye Consort Helsinki ja Schola Sancti Henrici Soomest, Rondellus ja Heinavanker Eestist ning Tallinna Barokkorkester, kammerkoor Voces Musicales ja vokaalsolistid Kädy Plaas, Teele Jõks, Simon…
6 minutit
Pärnu kunstnikud tagasi kodus
Pärnust pärit kunstnike näitus „Tagasi koju” Pärnu Linnagaleriis kuni 13. VIII . Kuraator Mari Kartau, kunstnikud Kaarel Kurismaa, Mari Kurismaa, Malle Leis, Marco Laimre, Maiu Rõõmus, Flo Kasearu, Elin Kard. „Tagasi koju” näol on tegemist justkui kerge suvenäitusega, mis samas erineb n-ö Eesti suvenäituste isast, aastatepikkuse traditsiooniga „Mehest ja naisest”.…
2 minutit
Uus muusika, minevikust võlutud
Rahvusvahelist heliloojate rostrumit peeti tänavu juba 58. korda. See heliloomingu konkurss, kus muusikat tutvustavad raadiojaamad, ei kaota muutuvas ajas aktuaalsust. Nüüdismuusika otsib kuulajaid ja endistviisi on sel enim kontakte raadiote mõjualas. Ka rostrum on aastakümnetega muutunud – vähem vormilt, rohkem sisult. Ürituse jätkumise tagab professionaalne korraldav tiim, mida juhib juba…
4 minutit
Poeetiline ehituspoeglämm
Billeneeve ja Rubensite näitus „Hõllandustunglik vajadus” Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas 23. VI – 16. VII .
„I bought my heart from a hardware store.”
I g Noir
Rubensid on kahtlemata eesti tegevuskunstirühmitustest (mida on meil üllatavalt palju, kas pole?) üks väljaspool kodumaad aktiivsemalt tegutsevamaid. Pärnu näitusel on valik peamiselt eelmise, 2010. aasta performance’ide dokumentatsioone,…
„I bought my heart from a hardware store.”
I g Noir
Rubensid on kahtlemata eesti tegevuskunstirühmitustest (mida on meil üllatavalt palju, kas pole?) üks väljaspool kodumaad aktiivsemalt tegutsevamaid. Pärnu näitusel on valik peamiselt eelmise, 2010. aasta performance’ide dokumentatsioone,…
3 minutit
PEALELEND
Eile algas Pärnus I rahvusvaheline Järvi suvefestival. Festivali korraldaja Kristjan Hallik, kas uue festivali inkubatsiooniaeg on pikk?
KRISTJAN HALLIK: Festivalina on see tõesti uus, aga juured on üsna sügaval: see on välja kasvanud Pärnu dirigentide meistrikursustest, mis on kestnud juba aastaid Oistrahhi festivali osana ja ka eraldi. Festivali ideed hakkasid…
KRISTJAN HALLIK: Festivalina on see tõesti uus, aga juured on üsna sügaval: see on välja kasvanud Pärnu dirigentide meistrikursustest, mis on kestnud juba aastaid Oistrahhi festivali osana ja ka eraldi. Festivali ideed hakkasid…
2 minutit
Minimalism on aktuaalne
Näitus „Puhas” on Märzi projektiruumis kuni 30. VII .
Näitus „Puhas” on Märzi projektiruumi nagu valatud: ruum on krobeline, ebapuhas, ebaühtlane, tööd aga puhtad ja suures osas ühele ideele ja materjalile redutseeritud. Ent ei ole päris nii, et siin oleksid koos noorema põlve järjekindlad minimalistid, näitus on pigem Tartuga seotud kunstnike…
Näitus „Puhas” on Märzi projektiruumi nagu valatud: ruum on krobeline, ebapuhas, ebaühtlane, tööd aga puhtad ja suures osas ühele ideele ja materjalile redutseeritud. Ent ei ole päris nii, et siin oleksid koos noorema põlve järjekindlad minimalistid, näitus on pigem Tartuga seotud kunstnike…
2 minutit
MUUSIKAMAAILM
BBC Proms – maailma suurim muusikafestivalSeekordne Proms (15. VII – 10. IX) pakub 85 kontserti. Esimese nädalalõpu kaalusid üles Rossini neljatunnine „Wilhelm Tell” ja Havergal Briani kaks tundi kestev „Gooti sümfoonia”. Avaõhtu seni noorima solistina esines 19-aastane briti pianist Benjamin Grosvenor. BBC Music on koostanud 27-leheküljelise Promsi giidi, kus tipptegijate…
10 minutit
Kui abstraktne on abstraktne kunst?
Näitus „Abstraktne” Tallinna Kunstihoones kuni 21. VIII . Kuraator Leonhard Lapin.
Viimasel ajal näivad sagenevat „formalistlikud” näituseteemad. Kumu B-tiivas oli aasta algupoolel klassikaväljapanek „Valguse värvid”, Vaalas Jaan Elkeni koostatud ekspositsioon „Mida oskad sina teha valge värviga”; nüüd on Leonhard Lapin pannud kokku näituse „Abstraktne”. Kas on tegemist vastukaaluga sotsiaalsele probleemistikule kunstis?…
Viimasel ajal näivad sagenevat „formalistlikud” näituseteemad. Kumu B-tiivas oli aasta algupoolel klassikaväljapanek „Valguse värvid”, Vaalas Jaan Elkeni koostatud ekspositsioon „Mida oskad sina teha valge värviga”; nüüd on Leonhard Lapin pannud kokku näituse „Abstraktne”. Kas on tegemist vastukaaluga sotsiaalsele probleemistikule kunstis?…
3 minutit
Otsekui „tähehaav” meie muusikamaastikul
Saaremaa ooperipäevad lõppkontsert: José Cura, Aile Asszonyi, Estonia orkester ja koor Arvo Volmeri juhatusel. 23. VII Kuressaare lossi ooperimajas.
Geoloogide maailmas on sellisele nähtusele nagu Saaremaa Kaali kraater antud hellitav nimi „tähehaav”. Tuhandeid aastaid tagasi on seda maanukki tabanud meteoriit oma vägeva energiaga, mille tagajärjel toimusid looduses meeletud muutused. Meie käime…
Geoloogide maailmas on sellisele nähtusele nagu Saaremaa Kaali kraater antud hellitav nimi „tähehaav”. Tuhandeid aastaid tagasi on seda maanukki tabanud meteoriit oma vägeva energiaga, mille tagajärjel toimusid looduses meeletud muutused. Meie käime…
3 minutit
Avangard, avangard!
Näitus „Filonov: vene avangard ja järgnenu” Kumus kuni 18. IX.
Sellest, et Kumus avatud näitus „Filonov: vene avangard ja järgnenu” Riiklikust Vene Muuseumist Peterburis on kultuuripealinna üks olulisemaid kunstisündmusi, mis toob meie vaatajateni näiteid maailmakuulsate vene kunstnike loomingust, on juba kirjutatud. Näituse peategelase Pavel Filonoviga võrreldes suuremate kuulsuste Kazimir Malevitši ja…
Sellest, et Kumus avatud näitus „Filonov: vene avangard ja järgnenu” Riiklikust Vene Muuseumist Peterburis on kultuuripealinna üks olulisemaid kunstisündmusi, mis toob meie vaatajateni näiteid maailmakuulsate vene kunstnike loomingust, on juba kirjutatud. Näituse peategelase Pavel Filonoviga võrreldes suuremate kuulsuste Kazimir Malevitši ja…
6 minutit
Ruumid: Karassev-Orgusaar-Júlíusson-Zolotko
Islandi fotograafi Ingólfur Júlíussoni ja skulptor Jevgeni Zolotko ühisnäitus Tartu Kunstimaja väikeses saalis 1. – 24. VII ; Vladimir-Georg Karassev-Orgusaare film „Lindpriid“ (1971) ja autoriõhtu Athena kinos (27. VI).
Seekordse väljaspool äri ja promo kunstikirjutuse teemaks on ruum. Kummastav, teisalt samas ka loogiline, kui pöördeliselt on muutunud meie suhtumine ruumi. Egiptuses…
Seekordse väljaspool äri ja promo kunstikirjutuse teemaks on ruum. Kummastav, teisalt samas ka loogiline, kui pöördeliselt on muutunud meie suhtumine ruumi. Egiptuses…
4 minutit
Poliitilisi mõtteid 1930ndaist
Huvitav on jälgida, kuivõrd suudeti Laamani reisi jooksul N. Liitu propagandaga ära lollitada.
Eduard Laaman, Jutustusi endisest Euroopast. Ilmamaa, 2011. 399 lk.
Kogumik „Jutustusi endisest Euroopast” koosneb neljast esmakordselt 1930ndatel ilmunud Eduard Laamani raamatust: „Erakonnad Eestis” (1934), „Demokraatia ja diktatuur” (1933), „Nõukogude Vene ja kommunismi teostuskatseid 1917–1934” (1935) ja „Saksa rahvussotsialismi areng”…
Eduard Laaman, Jutustusi endisest Euroopast. Ilmamaa, 2011. 399 lk.
Kogumik „Jutustusi endisest Euroopast” koosneb neljast esmakordselt 1930ndatel ilmunud Eduard Laamani raamatust: „Erakonnad Eestis” (1934), „Demokraatia ja diktatuur” (1933), „Nõukogude Vene ja kommunismi teostuskatseid 1917–1934” (1935) ja „Saksa rahvussotsialismi areng”…
3 minutit
Filosoofia on teaduse liitlane
Intervjuu filosoofiaprofessor David Papineauga.
29. juunist 1. juulini esines Tartu ülikoolis Gottlob Frege teoreetilise filosoofia loengusarja raames Londoni King’s College’i teadusfilosoofia professor David Papineau. Sündinud 1947. aastal, õppis ta Natali ning Cambridge’i ülikoolides. Ta on töötanud Readingi ülikoolis, Macquarie ülikoolis, Londoni Birkbeck College’is ning Cambridge’i ülikoolis. 1990. aastast töötab ta professorina…
29. juunist 1. juulini esines Tartu ülikoolis Gottlob Frege teoreetilise filosoofia loengusarja raames Londoni King’s College’i teadusfilosoofia professor David Papineau. Sündinud 1947. aastal, õppis ta Natali ning Cambridge’i ülikoolides. Ta on töötanud Readingi ülikoolis, Macquarie ülikoolis, Londoni Birkbeck College’is ning Cambridge’i ülikoolis. 1990. aastast töötab ta professorina…
10 minutit
Sooline võrdõiguslikkus ei algajatele ega edasijõudnutele
Naiste väikest osakaalu esinduskogudes ei põhjusta sugugi eeskätt valijate eelistused, nagu väidab populaarne argument, vaid hoopis erakonna tasemel tehtud otsused.
Teel tasakaalustatud ühiskonda. Naised ja mehed Eestis II . Sotsiaalministeerium 2010.
Paistab, nagu ei saaks viimasel ajal kurta soolise võrdõiguslikkuse temaatika alakajastatuse üle Eesti meedias. Räägitakse nii palgalõhest kui prostitutsioonist, nii…
Teel tasakaalustatud ühiskonda. Naised ja mehed Eestis II . Sotsiaalministeerium 2010.
Paistab, nagu ei saaks viimasel ajal kurta soolise võrdõiguslikkuse temaatika alakajastatuse üle Eesti meedias. Räägitakse nii palgalõhest kui prostitutsioonist, nii…
6 minutit
Tants kuradiga
Kõrvuti esimeste uudistega Norra pommiplahvatusest ja laagritulistamisest riputas meie rahvalik infooraakel üles teate, et islamistid on kuritöö omaks võtnud. See olevat muuhulgas vastuseks Norra osalusele Afganistanis. Hetkel polnud vist mõtet sõpradele, kes võõrkultuuridest ja -rassidest pärinevaid inimesi niikuinii (ja enim just terrorismikalduvuse tõttu) eemaletõukavateks tšurkadeks peavad, õhtumaalaste läbi viidud koolitulistamistest…
3 minutit
Konspektid letile!
Ülikoolides on ärevad ajad, sest minister Jaak Aaviksoo algatatud muutused ei ole kõigile kaugeltki ühtviisi meele järgi. Rektorite nõukogu seisukoht paistab olevat, et (avalikud) ülikoolid on ministri plaanidega nõus küll, kui vaid kõvasti raha juurde antakse. Kuid on ebarealistlik arvata, nagu võiks Eesti riik oma hariduskulusid (osakaaluna SKTst) piiramatult suurendada,…
2 minutit
