2011-24 (3350)
Sirp on tagasi!
Reedet õnnistatakse taas Sirbiga, mille vahel lisadena ka Kultuurkapitali stipendiumitabel, Roheline Värav ja uudistootena Litograafiakeskuse vihik „Minu esimene kunstikogu“. Ostke, vaadake ja imetlege!
Sirbis tähelepanekuid fossiilkütuselise maailma lõpust, Rupert Murdochi langusest, muulaste menetlemisest, Eesti Rahva Muuseumi saatusest, kunstikriitika seisust, Leedu arhitektuurist, ja siis kõik need lõpmatud read arvustusi ja ülevaateid me…
Sirbis tähelepanekuid fossiilkütuselise maailma lõpust, Rupert Murdochi langusest, muulaste menetlemisest, Eesti Rahva Muuseumi saatusest, kunstikriitika seisust, Leedu arhitektuurist, ja siis kõik need lõpmatud read arvustusi ja ülevaateid me…
1 minut
Halb suusailm
Enne suvist pööripäeva asjad diivani taha ei kuku.Vale aastaaeg.Ka taevas püsib parajalt madal.Taevas on pilv, meie maa kõigi aastaaegade sümbol.Pilve piirilt on näha, mida pilvede all tehakse.Loovtööstus alles tellib autoritelt teoseid pealkirjaga „Oktoober”, „November” ja „Detsember”.Sest on suvi.Sirp ennustas selle tulekut juba oma 17. detsembri esikaanel.Kui alles tuisk jooksis võidu…
1 minut
Feria d’Arles
Otsekui mingi geomeetriline kujund on paigutatud kahe sarve vahele: see on härja pea. Provansi omapärast innustust saanud ametlikud disainerid on agarad paigutama seda motiivi kõikvõimalikes variantides linna kõikvõimalikele pindadele. See toidab nii suurte asjatundjate kui muidu vahtijate kujutlusvõimet. Üksnes see, võib olla rohkemgi kui loomade vallapäästmine võidujooksuks, on kujunenud sümboliks inimese…
6 minutit
Tagasitulek! Edasiminek?
Järgmisel nädalal naaseb 35aastase äraoleku järel Eestisse filmilooja Vladimir-Georg KarassevOrgusaar (allpool VKO). Vladimir Karasjovi passiga 1976. aasta maikuus NSVL Kinematografistide Liidu eriturismigrupis 29. Cannes’i filmifestivalile sõitnud Eesti kineast palus Prantsusmaal poliitilist varjupaika. Pärast seda ei ole ta kodumaal käinud. 1975. aastal Sirbis ja Vasaras ilmunud VKO kirjutis „Kas me oskame…
1 minut
„Lindpriid” 40
Pika filmi väikese tähtpäeva puhul arhiivipabereid lappamas
Ega karjane pole sellepärast veel kommunist,
et ta vilepillil „Internatsionaali” mängib.
Mats Traat
Eks see millalgi 1973. aasta alguse paiku võis olla: viibime kolmekesi ETV 1. stuudio ees ja toetame ühte sealset sammast. Ja räägime muidugi „Lindpriidest”: Karasjov, Maran ja mina. Karasjov on…
Ega karjane pole sellepärast veel kommunist,
et ta vilepillil „Internatsionaali” mängib.
Mats Traat
Eks see millalgi 1973. aasta alguse paiku võis olla: viibime kolmekesi ETV 1. stuudio ees ja toetame ühte sealset sammast. Ja räägime muidugi „Lindpriidest”: Karasjov, Maran ja mina. Karasjov on…
9 minutit
Peaaegu füüsiline filmikogemus
„Melanhoolia” paneb vaataja korduvalt endalt küsima, kas tegu pole mitte sisutu sonimisega kinolinal – või on see siiski geniaalse visionääri suurteos?
Mängufilm „Melanhoolia” („Melancholia”, Taani-Rootsi-Prantsusmaa-Saksamaa 2011, 130 min), stsenarist ja režissöör Lars von Trier. Osades Kirsten Dunst, Charlotte Gainsbourg, Kiefer Sutherland, Charlotte Rampling, John Hurt, Stellan Skarsgård jt. Esilinastus Cannes’i…
Mängufilm „Melanhoolia” („Melancholia”, Taani-Rootsi-Prantsusmaa-Saksamaa 2011, 130 min), stsenarist ja režissöör Lars von Trier. Osades Kirsten Dunst, Charlotte Gainsbourg, Kiefer Sutherland, Charlotte Rampling, John Hurt, Stellan Skarsgård jt. Esilinastus Cannes’i…
5 minutit
Tartlased, käige kinno!
Tartus avati juba märtsis väärtfilmikino Athena – http://www.athenakino.ee/2011/02/athena-kinost/
1990. aastate teisel poolel oli Tartus üsna sünge periood. Mingil põhjusel polnud mitte kuskil võimalik väärtfilme vaadata. Nendel aastatel suleti eri põhjustel kaks suurt kino Illusioon ja Athena. Thalia videokino, kuhu oli sattunud Ohvitseride Maja rikkalik videofilmide kogu, oli selleks ajaks juba…
1990. aastate teisel poolel oli Tartus üsna sünge periood. Mingil põhjusel polnud mitte kuskil võimalik väärtfilme vaadata. Nendel aastatel suleti eri põhjustel kaks suurt kino Illusioon ja Athena. Thalia videokino, kuhu oli sattunud Ohvitseride Maja rikkalik videofilmide kogu, oli selleks ajaks juba…
3 minutit
„Mis meist saab?” Eesti filmi 100. sünnipäeva-aasta künnisel
„Mis meist saab?” Nõnda küsis Agnes Gabrielilt „Viimses reliikvias” ühes Eesti filmiajaloo tuntumas erootilises stseenis. Ajastule kohaselt oli stseen mõistagi ainult varjatult erootiline. Sama tuleb meil ikka-jälle küsida ka Eesti filmielu paremale tulevikule mõeldes.
Välismaa filmiga kõik kenasti
Väitkem, et välismaa filmiga on meil kõik korras. Mullu jõudis kinoekraanile rekordarv filme –…
Välismaa filmiga kõik kenasti
Väitkem, et välismaa filmiga on meil kõik korras. Mullu jõudis kinoekraanile rekordarv filme –…
3 minutit
Ja kaigub kõrvu vere hääl
Oskus jutustada autori lugu sellele karniise ja sambaid lisamata viitab küpsele meistrile.
Rakvere teatri „Leenane’i kaunitar”, autor Martin McDonagh, tõlkija Erkki Sivonen, lavastaja ja muusikaline kujundaja Üllar Saaremäe, kunstnik Mae Kivilo. Mängivad Ines Aru, Ülle Lichtfeldt, Velvo Väli ja Mait Joorits. Esietendus 2. IV Rakvere teatri väikeses saalis.
Tõenäoliselt on paljud „Leenane’i…
Rakvere teatri „Leenane’i kaunitar”, autor Martin McDonagh, tõlkija Erkki Sivonen, lavastaja ja muusikaline kujundaja Üllar Saaremäe, kunstnik Mae Kivilo. Mängivad Ines Aru, Ülle Lichtfeldt, Velvo Väli ja Mait Joorits. Esietendus 2. IV Rakvere teatri väikeses saalis.
Tõenäoliselt on paljud „Leenane’i…
3 minutit
EKA arhitektuuri diplomandid
Igal põlvkonnal on koolilugudele oma sümboolne sissejuhatus. Üldtuntuks on saanud lugu, et üks koolipoiss jõudis kohale siis, kui tunnid olid juba alanud. Selline algus on kahtlane, tänased tunnuslood on hoopis teised. Arhitektuuri õppekava läbinutel on mitmeid märgilisi meenutuslugusid. Vanematel on lugu legendaarsest Edgar Johan Kuusikust, kes olevat „sitad tööd” lihtsalt…
4 minutit
Tantsudraama hiilgus ja viletsus – „Manon” Estonias
Estonia teatri missioon võiks olla algu- ja isikupärase eesti balleti traditsioonide jätkamine ja ümbermõtestamine.
Estonia „Manon”, helilooja Jules Massenet, koreograaf-lavastaja Kenneth MacMillan (Inglismaa), lavastaja Karl Burnett (Inglismaa), muusikaline juht ja dirigent Risto Joost, dirigent Mihhail Gerts, kunstnik Mia Stensgaard (Taani Kuninglik Ballett), valguskunstnik David Richardson (Inglismaa). Tantsivad Eve Mutso (Šoti Ballett),…
Estonia „Manon”, helilooja Jules Massenet, koreograaf-lavastaja Kenneth MacMillan (Inglismaa), lavastaja Karl Burnett (Inglismaa), muusikaline juht ja dirigent Risto Joost, dirigent Mihhail Gerts, kunstnik Mia Stensgaard (Taani Kuninglik Ballett), valguskunstnik David Richardson (Inglismaa). Tantsivad Eve Mutso (Šoti Ballett),…
6 minutit
Arhitektuurivõistluse pinged
Lõppenud Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Balletikooli ja Georg Otsa nimelise Muusikakooli ühishoone arhitektuurivõistlusest räägivad Sirbi kandilise laua ümber arhitektidkohtunikud Endrik Mänd, Toomas Rein, Rein Murula ja Tomomi Hayashi. Vestlust juhib Margit Mutso.
Margit Mutso: Tallinna balleti- ja muusikakoolide ühishoone arhitektuurivõistlusele saabus 31 tööd, neist 28 vastas ka etteantud tingimustele. Seda ei ole…
Margit Mutso: Tallinna balleti- ja muusikakoolide ühishoone arhitektuurivõistlusele saabus 31 tööd, neist 28 vastas ka etteantud tingimustele. Seda ei ole…
7 minutit
Pildid Venemaal sündinud asjust
Moskva festival „Kuldne mask” näitas, et vene teatri paplites mühiseb mitmesuguseid tuuli.
Moskvas kaks kuud kestva teatrifestivali „Kuldne mask” raames on välisekspertide tarvis ellu kutsutud viiepäevane minifestival „Russian Case” („Vene juhtum”), kus üritatakse anda pilti vene teatri eelmise hooaja olemuslikumatest töödest ja otsingutest. Kuigi Venemaa avarused on mõõtmatud, pärineb…
Moskvas kaks kuud kestva teatrifestivali „Kuldne mask” raames on välisekspertide tarvis ellu kutsutud viiepäevane minifestival „Russian Case” („Vene juhtum”), kus üritatakse anda pilti vene teatri eelmise hooaja olemuslikumatest töödest ja otsingutest. Kuigi Venemaa avarused on mõõtmatud, pärineb…
12 minutit
Eplik on jõudnud ideaalpopi dekonstrueerimiseni
Vaiko Eplik on oma loomingulisel teekonnal läbinud mitmeid faase. Algusaastatel kulges ta oma kitarripopi iidolite jäljendamisest ropu eestikeelse lüürikaga punkrokini, episoodideks skandaalne esinemine eurovisioonil ja Juudase osa muusikalis „Jesus Christ Superstar”. Samuti trummimängimine (!) underground-bändis Mammut.
2 minutit
Vana tuttav uues kuues
Muinsuskaitseraamat 2010. Toimetanud Kais Matteus ja Liina Jänes. Kujundanud Tuuli Aule. Muinsuskaitseamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 2011. 128 lk.
Mõni nädal tagasi jõudis raamatulettidele „Muinsuskaitseraamat 2010”. See, aastatel 2004–2009 ilmunud „Muinsuskaitse aastaraamatu” järglane, pakub laia haardega sisu kõrval ka oma jõuliselt muutunud välisvormi, mis tekitab nii…
Mõni nädal tagasi jõudis raamatulettidele „Muinsuskaitseraamat 2010”. See, aastatel 2004–2009 ilmunud „Muinsuskaitse aastaraamatu” järglane, pakub laia haardega sisu kõrval ka oma jõuliselt muutunud välisvormi, mis tekitab nii…
2 minutit
Pealelend
Tänavu suvel jõuab Viljandi vanamuusikafestival ilusa tähtpäevani: 13. – 17. VII toimub see juba 25. korda. Sirp uurib, kuidas on juhtunud, et vanamuusikafestivali noorem, pärimusmuusikale keskendunud kaaslane oma eelkäijat publikumenult ja tuntuselt varjutama kipub.
Viljandi vanamuusikafestivali kunstiline juht NEEME PUNDER : Nii on kujunenud jah, eks siin ole palju põhjusi.…
Viljandi vanamuusikafestivali kunstiline juht NEEME PUNDER : Nii on kujunenud jah, eks siin ole palju põhjusi.…
2 minutit
Muinsuskaitse sõlmküsimus – kui palju ja kellele?
Eesti muinsuskaitsesüsteemi on viimastel aastakümnetel painanud üks küsimus – kui palju ja kellele annab riik rahalist toetust? Olenemata teemast ja selle püstitajast jõutakse lõpuks ikkagi selleni, et raha on vähe ja seda tuleks teistmoodi jagada. Nii on ka Heino Kään oma artiklis „Eesti restaureerimispoliitikas on liiga vähe süsteemsust” (Sirp 20.…
4 minutit
Peaaegu liiga täiuslik
Peaaegu märkamatult eesti uue muusika üheks lipulaevaks tõusnud ansambel U: – Tarmo Johnnes (flööt), Helena Tuuling ja Meelis Vind (klarnet), Vambola Krigul (löökpillid), Taavi Kerikmäe (klaver), Merje Roomere (viiul) ja Levi-Danel Mägila (tšello) – on üllitanud teise CD, mis koondab pealkirja „Protuberantsid” alla rea eri maade nüüdisheliloojate teoseid. Nagu plaadibukletis mainitud,…
3 minutit
Juhuslik urbanism
VIII urbanistika ja linnamaastiku päevad Eesti Kunstiakadeemias
Eesti Kunstiakadeemia urbanistika ja linnamaastiku õppetooli koostööna peeti 14. – 17. IV järjekorras kaheksandad urbanistika ja linnamaastiku päevad. Tänavusse formaati kuulusid traditsioonilised osad nagu kahepäevane konverents ettekannete ja avatud vestlustega Kanuti gildi saalis, temaatiline näitus projektiruumis März ning programmiga kaasnevad töötoad ja taktikalised ekskursioonid…
Eesti Kunstiakadeemia urbanistika ja linnamaastiku õppetooli koostööna peeti 14. – 17. IV järjekorras kaheksandad urbanistika ja linnamaastiku päevad. Tänavusse formaati kuulusid traditsioonilised osad nagu kahepäevane konverents ettekannete ja avatud vestlustega Kanuti gildi saalis, temaatiline näitus projektiruumis März ning programmiga kaasnevad töötoad ja taktikalised ekskursioonid…
3 minutit
Muusikamaailm
Liszti festival tema sünnipaigas RaidingisBurgenlandi Franz Liszti Ühingu algatusel avati Raidingis 2006. aastal Liszti sünnimaja naabruses 590 kohaga Franz Liszt Konzertsaal, kuigi Raidingis endas on napilt 900 elanikku (saali projekti konkursil oli osalejaid 150). Sellest ajast peetakse seal ka Liszti festivali, mida 2009. aastal hakkasid juhtima pianistidest vennad Johannes ja…
7 minutit
Pärnus laksutasid ööbikud ja koloratuursopranid
VII Klaudia Taevi konkurss 8. – 12. VI Pärnus
See suvi jääb vist mitte ainult minule eriliseks – eelduseks viibimine juunikuu esimesel dekaadil Pärnus: 30kraadises leitsakus ööbikute külluslik laksutamine hunnitutes parkides, konnade seksikas pulmalaul varajastel hommikutundidel rannaroostikus ja Taevi-nimelisel noorte lauljate konkursil prevaleerinud koloratuursopranite elektriseerivalt särtsakas ja küllaltki tasavägine võistulaul! Hämmastav,…
See suvi jääb vist mitte ainult minule eriliseks – eelduseks viibimine juunikuu esimesel dekaadil Pärnus: 30kraadises leitsakus ööbikute külluslik laksutamine hunnitutes parkides, konnade seksikas pulmalaul varajastel hommikutundidel rannaroostikus ja Taevi-nimelisel noorte lauljate konkursil prevaleerinud koloratuursopranite elektriseerivalt särtsakas ja küllaltki tasavägine võistulaul! Hämmastav,…
4 minutit
Kui paljusid võib kõigutada kahe peaga koer!
Nargeni festival: Timo Steineri ooper „2 pead”, lavastaja Mart Koldits, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Priidu Adlas, koreograaf Renate Valme, solistid Juuli Lill, René Soom, Oliver Kuusik ja Olari Viikholm, tantsijad Maarja Roolaht ja Ahti Sepsivart, Nargeni festivali koor ja ERSO Tõnu Kaljuste juhatusel 10. VI Noblessneri valukojas.
Möödas on sisukas nädalalõpp.…
Möödas on sisukas nädalalõpp.…
4 minutit
Armastuse lugu sordiini all
Georges Bizet’ ooper „Carmen”: dirigendid Arvo Volmer ja Risto Joost, lavastaja Walter Sutcliffe (Inglismaa), kunstnik Liina Keevallik, solistid, rahvusooperi Estonia koor, poistekoor ja orkester 28. ja 29. V Estonias.
Kui Georges Bizet’ (1838–1875) ooper „Carmen” (Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy libreto Mérimée samanimelise novelli järgi) 3. III 1875 Opéra Comique’is Pariisis…
Kui Georges Bizet’ (1838–1875) ooper „Carmen” (Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy libreto Mérimée samanimelise novelli järgi) 3. III 1875 Opéra Comique’is Pariisis…
4 minutit
Baroki pompoossus minimalistlike vahenditega
Georg Friedrich Händeli opera seria „Rinaldo” Eesti esietendus: EMTA ooperistuudio üliõpilased ja sümfooniaorkester, dirigent Toomas Vavilov, lavastaja Liis Kolle 10. V Mustpeade majas. Johann Valentin Mederi ooper „Kindlameelne Argenia”: EMTA ooperistuudio üliõpilased, Tallinna Barokkorkester, dirigent Toomas Siitan, lavastaja Thomas Wiedenhofer 3. VI Linnateatris.
Kevadel ja suve alguses oli Tallinna publikul võimalik…
Kevadel ja suve alguses oli Tallinna publikul võimalik…
3 minutit
Eesti Muusika Arenduskeskus keskendub ekspordile
Marje Lohuaru: „Eesti muusika ekspordipotentsiaal on väga suur”
Eesti Muusika Arenduskeskus (EMAK ) asutati 24. XI 2009, asutajaiks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit ning MT Üd Eesti Muusika Eksport, Eesti Autorite Ühing, Muusikasuhtlus, Eesti Jazziliit, Eesti Muusika Infokeskus ja Eesti Kooriühing. Organisatsioonide ühendus sündis võrdsete partnerite…
Eesti Muusika Arenduskeskus (EMAK ) asutati 24. XI 2009, asutajaiks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit ning MT Üd Eesti Muusika Eksport, Eesti Autorite Ühing, Muusikasuhtlus, Eesti Jazziliit, Eesti Muusika Infokeskus ja Eesti Kooriühing. Organisatsioonide ühendus sündis võrdsete partnerite…
5 minutit
Homme avatakse Alatskivil Tubina muuseum
Homne päev on Eesti muusikakultuurile rõõmupäev, sest Tartumaal vastrenoveeritud ajaloolises Alatskivi lossis avatakse eesti muusika suurkuju helilooja Eduard Tubina (1905–1982) muuseum. See sünnib täpselt Tubina 106. sünnipäeval. Rudolf Tobiase, Mart Saare, Cyrillus Kreegi ja heliloojate Kappide muuseumi kõrval saab sellest viies meie muusikaklassikule pühendatud muuseum.
Nii kogu eesti muusika kui Tubina…
Nii kogu eesti muusika kui Tubina…
2 minutit
Aga mida oskad sina teha valge värviga?
Eesti Maalikunstnike Liidu kuraatorinäitus „Mida oskad sina teha valge värviga?” Vaalas kuni 1. VII , kuraator Jaan Elken. Vaala galerii näitus on kuuekümne ühe kunstniku tööde kompaktne kogum, kõik lähenevad ülesandepüstitusele väga isepäiselt. Mõni autor ei puuduta valget värvi kordagi, on vaid kontseptuaalne akt.
2 minutit
Kunstisuvi 2011
Tundub, et igal aastal läheb kunstisuvi järjest sisu- ja sündmusetihedamaks. Mõni galerii on majandusliku kitsikuse ajal välja kukkunud, näiteks Artdepoo. Ja mõni kunstikool tahetakse kinni panna, näiteks Tartu ülikooli maali õppetool. Selle kasvandikud ujutasid kõik Tartu näitusepinnad oma töödega üle. Seoses kunstiakadeemia ruumikitsikusega ehk koolimaja suisa lammutamisega on hindamiste väljapanekutest saanud…
4 minutit
Lõpp hea, kõik …
Tartu ülikooli maaliosakonna lõputööde näitus Tartu Kunstimuuseumis kuni 3. VII ja Tartu Kunstimajas kuni 26. VI ning Tartu Kõrgema Kunstikooli lõpetajate tööde näitus Nooruse galeriis 8. – 15. VI.
Sirbi ilmumise ajaks on Tartu igakevadise kaitsmiste kunstifestivali selleaastane voor, mis sai alguse 6. juunil Tartu ülikooli kunstiajaloolaste kaitsmisega, lõpule jõudnud. Vastavalt…
Sirbi ilmumise ajaks on Tartu igakevadise kaitsmiste kunstifestivali selleaastane voor, mis sai alguse 6. juunil Tartu ülikooli kunstiajaloolaste kaitsmisega, lõpule jõudnud. Vastavalt…
3 minutit
„Sõnastamata lood” – Euroopa vaatepunkt queer’i-elule
Bäitus „Sõnastamata lood” Tallinna Kunstihoones kuni 26. VI.
Heather, naine minu sülearvuti fotol, on neljakümnendates. Ta seisab Minnesota valitsusehoone ees. See valitsus tahab keelata samasooliste abielu. Heather hoiab käes oma perepilti, ta nina ja silmad on pisaraist märjad. 1980ndail oli ta üks mu tudengeist, nüüd oleme sõbrad. Ta armastab oma…
Heather, naine minu sülearvuti fotol, on neljakümnendates. Ta seisab Minnesota valitsusehoone ees. See valitsus tahab keelata samasooliste abielu. Heather hoiab käes oma perepilti, ta nina ja silmad on pisaraist märjad. 1980ndail oli ta üks mu tudengeist, nüüd oleme sõbrad. Ta armastab oma…
4 minutit
Kunstimees kui luulekuju
Olen oma jutu aluseks võtnud ühelt poolt pagulasharitlase Arno Vihalemma (1911–1990) 1975. aastal ilmunud teoreetilise käsitluse „Kunstnik eesti kirjanduses”, teiselt poolt aga tahan käsitleda hoopis kunstnikku XXI sajandi eesti kirjanduses, niisiis püüan Vihalemma heal eeskujul tuua näiteid uuemast eesti kirjandusest, jätmata kõrvale ka Vihalemma enda suurepärast esseed.
4 minutit
Sõna on autoril
Mare Tralla isikunäitus „Autoportreed” Pärnu Kunstnike Majas kuni 18. VI, kultuuriõhtu „Olemasolu variatsioonid” 11. juunil: Kiwa ja Terje Toomistu filmi „Wariazone” Pärnu esilinastus ning Jasper Zoova autoraamatu esitlus.
Kelle oma on looming? Kellel on õigus seda loomingut tõlgendada, käia välja mõtteid loomingu sisu kohta ja defineerida, et see üldse on looming,…
Kelle oma on looming? Kellel on õigus seda loomingut tõlgendada, käia välja mõtteid loomingu sisu kohta ja defineerida, et see üldse on looming,…
4 minutit
Kohtumine mereingliga
Aime Hansen, Ma olin mereingel. Verb, 2011.
Kui tavaliselt hakatakse raamatuid eestpoolt lugema, siis mina alustasin seekord tagant. Kõigepealt silmitsesin sisukorda. Luulekogu on jaotatud kolmeks osaks: „Unenäod armastusest”, „Mälestused” ja „Palved”. Üllatav oli, et teosega sama pealkirja kandev luuletus seisis iseseisvalt ega kuulunud ühegi peatüki alla. Lugesin natuke edasi ja sain…
Kui tavaliselt hakatakse raamatuid eestpoolt lugema, siis mina alustasin seekord tagant. Kõigepealt silmitsesin sisukorda. Luulekogu on jaotatud kolmeks osaks: „Unenäod armastusest”, „Mälestused” ja „Palved”. Üllatav oli, et teosega sama pealkirja kandev luuletus seisis iseseisvalt ega kuulunud ühegi peatüki alla. Lugesin natuke edasi ja sain…
3 minutit
Disainiteaduskonna lõputööd
Disainiteaduskonnas on sel aastal magistriõppe lõpetajaid vähe, aga see-eest on tase ühtlaselt ja rõõmustavalt kõrge. Parimate magistritöödega paistis silma tootedisain, kus enamik töid pälvis hinnangu cum laude ehk said väga heaks kiidetud. Teemad olid sealjuures vägagi erinevad, ent neid ühendas vajadustepõhine ja kasutajakeskne mõtlemine ning soov oma uuringute ja disaineritööga…
5 minutit
Jumala ilmumine Pärnus. II . Luule.
Võimaldanud Krafinnal läinud korral teki alla tagasi pugeda, võttis Jumal karmima ja mehisema hoiaku ning pööras oma pale luule uustulnukailt varem ristitute poole. Tõsi, ka Priit Salumaa jumalik ilmutus on formaalselt debüüt, kuid naklased ja virtuaalilma asukad teavad Salumaad alias Arstionu juba aastaid. Tema luuletustest on Internetis koguni edetabeleid koostatud.…
5 minutit
Noore kunstniku preemia Ulla Juskele, Kristi Kongile ja Eva Labotkinile
Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku autasu pälvisid bakalaureuseastme skulptuurisuuna lõpetaja Ulla Juske ning kunstimagistri kraadi kaitsnud Eva Labotkin ja Kristi Kongi.
1 minut
Uue ilma toomine
I MaaUksed lukku, vana nukkuemba ruttu, kribib toa taga, vastu kaasi,kribib õhtus vastu klaasi,kõlks, kõlks, põhku.Liiga suur on rutakus, kui läbi rohtudetunglev sokk põrutab puksima tõde,nii näib, see tund pole õrn, lukku!Lukku keerata tuleb tubade uksed,kui vanade puude varjud matavaduue ilma märtri eksima sõtta,tõttama, mutta suruma lillkaunidkillud ja korjama kõike,…
4 minutit
Kommentaar: EKA vabade kunstide tänavused magistrid
Sirbi kunstitoimetaja palvel katsun öelda kaks sõna EKA vabade kunstide magistritööde kohta, kuna osalesin ühe hindajana selle teaduskonna kuueliikmelises magistritööde komisjonis. Tööd olid, nagu olid, hinded olid, nagu said pandud, mistõttu tundub asjatu hakata tõmbama paralleele stiilis „kas tänavune saak oli parem kui mullu?”. Igal aastal kujuneb oma hindamise taustsüsteem, „aastakäigu…
2 minutit
Keelelise relatiivsuse klassika
Benjamin Lee Whorf, Keel, mõtlemine ning tegelikkus. Tõlkija Mihkel Niglas, toimetanud Urmas Sutrop. Urmas Sutropi ja Stuart Chase’i eessõnad, John B. Carrolli sissejuhatus. Sarja on kujundanud Jüri Kaarma.
Eesti Keele Sihtasutus, 2010. 490 lk.
Keeleteadlane Guy Deutscher tõdeb kirjutises „Kas su keel kujundab seda, kuidas mõtled?”1, et Whorfi seitsmekümne aasta eest…
Eesti Keele Sihtasutus, 2010. 490 lk.
Keeleteadlane Guy Deutscher tõdeb kirjutises „Kas su keel kujundab seda, kuidas mõtled?”1, et Whorfi seitsmekümne aasta eest…
8 minutit
Vabade kunstide lõputööd
Vabade kunstide teaduskonna dekaan Andres Tali , milline on selle aasta EKA lõpetajate tase, kui võrrelda eelmiste aastatega? Kas saab välja tuua mingeid suundumusi, rõhuasetusi, midagi spetsiifilist, mis pakub tänavusele EKA lõpetajale huvi?
EKA kunstide teaduskonnas kaitses tänavu magistrikraadi 15 üliõpilast, kelle tööd olid enamikus väljas EKA noore kunsti ja disaini…
EKA kunstide teaduskonnas kaitses tänavu magistrikraadi 15 üliõpilast, kelle tööd olid enamikus väljas EKA noore kunsti ja disaini…
2 minutit
Ajaloo aktuaalsusest
Olles multikultuurne ja multietniline suurriik, pakub Rooma keisririik paralleele ka hilisematele impeeriumidele ning ka tänapäeva Euroopa vaimsele situatsioonile.
Kaksteist keisrit. Koostanud Anthony A. Barrett. Tõlkinud Kristjan Tedre. Argo, 2011.
Viimasel ajal on kasvanud huvi Rooma ajaloo vastu. Et see on nii, seda näitab sel teemal kirjutatud raamatute hulga kasvamine Euroopa raamatulettidel. Kahjuks…
Kaksteist keisrit. Koostanud Anthony A. Barrett. Tõlkinud Kristjan Tedre. Argo, 2011.
Viimasel ajal on kasvanud huvi Rooma ajaloo vastu. Et see on nii, seda näitab sel teemal kirjutatud raamatute hulga kasvamine Euroopa raamatulettidel. Kahjuks…
4 minutit
Dawkins heitleb jumalaga
Eeskätt tähistatakse sõnaga „jumal” harmooniat, kooskõla inimese (või mõne muu „jumala looma”) ja tema keskkonna vahel. Ilmselt just see on algpõhjus, miks mõiste on üldse tekkinud, mõiste essentsiaalne sisu, tuum.
Richard Dawkins, Luul jumalast. Tõlkinud Kaia-Leena Lass, toimetanud Mari Kolk. Kujundanud Kersti Tormis. Valgus, 2011. 391 lk.
Eks ole kummaline see kähmlus…
Richard Dawkins, Luul jumalast. Tõlkinud Kaia-Leena Lass, toimetanud Mari Kolk. Kujundanud Kersti Tormis. Valgus, 2011. 391 lk.
Eks ole kummaline see kähmlus…
11 minutit
Kus on piir, milleni oleme veel iseseisvad?
Iga super- ehk riigiülene struktuur (nagu NATO või EL) mitte ainult ei anna, vaid ka võtab.
Iganenud või igavene? Tekste kaasaegsest suveräänsusest. Toimetanud Hent Kalmo ja Marju LutsSootak. TÜ Kirjastus, 2010.
Tekstide kogumik on igati hea uudis ja tervitatav mitmes mõttes. Kõigepealt aines ise: suveräänsus on väga oluline teema, mis, nagu kõik…
Iganenud või igavene? Tekste kaasaegsest suveräänsusest. Toimetanud Hent Kalmo ja Marju LutsSootak. TÜ Kirjastus, 2010.
Tekstide kogumik on igati hea uudis ja tervitatav mitmes mõttes. Kõigepealt aines ise: suveräänsus on väga oluline teema, mis, nagu kõik…
2 minutit
Erakondade andmesalv
Keskerakonnal aga oli selliseid ürgvastaseid 32% aastal 2003 ja tervelt 44% aastal 2007. Need, keda Keskerakonna iga väike edu värisema paneb, võivad kergemalt hingata.
Rein Toomla, Eesti erakonnad 2000–2010. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011, 251 lk.
Rein Toomla järjekordne raamat Eesti poliitika kohta annab lihtsas keeles ulatusliku pildi erakondade arenguloost, liikmeskonnast, toetajaskonnast,…
Rein Toomla, Eesti erakonnad 2000–2010. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011, 251 lk.
Rein Toomla järjekordne raamat Eesti poliitika kohta annab lihtsas keeles ulatusliku pildi erakondade arenguloost, liikmeskonnast, toetajaskonnast,…
3 minutit
Püha kultuur kassakonveieril
Samal ajal kui „ülevalt” tuleb ridamisi teateid kultuurisfääris laristamisest ja ähvardavaid ettekuulutusi tungivast vajadusest muuta valdkond efektiivsemaks koondamise ja optimeerimise abil, vaieldakse Päevalehes armsasti selle üle, kas Arvo Pärdi muusika kasutamine panga ooteliinil teeb selle halvemaks või mitte.
2 minutit
Paus hakkab kandma
Ühel ajalehekaanel teatati kolmapäeval eksitavalt, et tulevat rahutu suvi. Vähemasti poliitikutele. Ajaleht ei tohiks niimoodi oma lugejaid eksitada. Eksitamine seisneb selles, et näidatakse me riigi tähtsaima otsustuskogu liikmeid meelekindluseta isikutena, kes juhusliku sündmuse X ajel langevad hingelistesse heitlustesse, et kas ikka toetada seda või teist, olla poolt või vastu.
1 minut
