2011-19 (3345)
Värske Sirp reedel platsis
Sirbis:
– Kellele ja milleks tehakse üleriigilist planeeringut aastani 2030 ja sealt edasi? Millised ohud tulevikuteel varitsevad ja kas õnnestub planeeringut ka nii kehtestada, et kõik alamad planeeringud sellega kooskõlla langevad? Vestlusring ja kommentaarid.
– Rikastavast erinevusest erinevusi rikastavad kuraatorid Anders Härm, Rebeka Põldsam ja Airi Triisberg. Probleem olemise tundest.
– Lauri Mälksoo…
– Kellele ja milleks tehakse üleriigilist planeeringut aastani 2030 ja sealt edasi? Millised ohud tulevikuteel varitsevad ja kas õnnestub planeeringut ka nii kehtestada, et kõik alamad planeeringud sellega kooskõlla langevad? Vestlusring ja kommentaarid.
– Rikastavast erinevusest erinevusi rikastavad kuraatorid Anders Härm, Rebeka Põldsam ja Airi Triisberg. Probleem olemise tundest.
– Lauri Mälksoo…
1 minut
„Kumu ööl” tuleb esmaesitlusele Multiphonic Rodenti luuperikontsert
Oodatud suve alguse muusika- ja kunstipidu „Kumu öö”, mis sel aastal on osa „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011” programmist, toob publiku ette 13 artisti kolmel laval.
2 minutit
Tiiu Pallo-Vaik Vabaduse galeriis
Neljapäeval 19. mail kell 17.00 avab Tiiu Pallo-Vaik Vabaduse galeriis oma maalinäituse “Jälg ajas”. Näitus jääb avatuks 7. juunini.
Viimaste aastate helged akvarellilikud õlimaalid esindavad autori visioone inimese jäljest ajas ent ka vastupidi – jälgedest, mis on tekitanud aeg ise. Need on muutused ja sündmused, mida oma ajalikkuses kogeme. Äratuntavad puhtad…
Viimaste aastate helged akvarellilikud õlimaalid esindavad autori visioone inimese jäljest ajas ent ka vastupidi – jälgedest, mis on tekitanud aeg ise. Need on muutused ja sündmused, mida oma ajalikkuses kogeme. Äratuntavad puhtad…
1 minut
Teisel JazzPopFestil oli võidukas Nuku Koor
Laupäeval, 14. mail toimunud II Viimsi JazzPopFestil sai kategoorias Simply the Best žüriilt kõrgeimad punktid ja esikoha Nuku Koor. Kategoorias Little Less läks I ja II koht jagamisele vokaalansamblite The Fews ja Söörömöö vahel.
Festivali žüriisse kuulusid Siim Aimla, Martti Meumers ja Thea Paluoja. Siim Aimla sõnul tunnistas žürii üksmeelselt, et…
Festivali žüriisse kuulusid Siim Aimla, Martti Meumers ja Thea Paluoja. Siim Aimla sõnul tunnistas žürii üksmeelselt, et…
2 minutit
Mihkli kirikus mängitakse Rossinit
Gioacchino Antonio Rossini viimaseks jäänud helitöö, mis valmis aastal 1863, „Petite Messe Solennelle” („Väike pidulik missa”) koos solistide, koori, klaveri ja oreliga tuleb esitlusele Rootsi-Mihkli kirikus (Rüütli tn 9, Tallinn) laupäeval, 21. mail kell 17.
1 minut
LUGEJA KIRI
Reede, 6. mai hommikul oma 10.-11. klassi õpilastega metsa istutama sõites lugesin bussis värsket Sirpi. Üle mu õla kiigates äratas noortes huvi artikkel intrigeeriva pealkirjaga „„Kle… mis homseks on” tupsununnu666@gmail.com”. Leht käis bussis ringi, loeti ja oldi nõutud. Nõutust ei tekitanud artikkel aga mitte sellepärast, et lugejad oleksid olnud funktsionaalselt…
5 minutit
PEALELEND: Oliver Orro , arhitektuuriajaloolane
Kultuuriministeeriumi ja muinsuskaitseameti poolt ellu kutsutud Eesti XX sajandi arhitektuuri uurimise ja säilitamise programmi juhtrühm koos Eesti arhitektuurimuuseumiga kuulutasid välja nõukogudeaegsete nn suvilalugude kogumise. Mis on selle ürituse eesmärk?
Praegu on veel elus palju inimesi, kes nõukogude ajal ise ehitasid suvilaid või olid seotud nende ehitamisega ja mäletavad, kuidas see käis. Toonases…
Praegu on veel elus palju inimesi, kes nõukogude ajal ise ehitasid suvilaid või olid seotud nende ehitamisega ja mäletavad, kuidas see käis. Toonases…
2 minutit
Kodu keset suurlinna
Tänavu taasavati suurejooneliselt Jaani kirik Peterburi kesklinnas Dekabristide tänaval nr 54, pidustused kestsid 20. – 22. veebruarini. Üle tänava vasakul asub Maria teater koos juurdeehitusega (Teatri väljak 1), paremal Maria teatri kontserdisaal aadressil Dekabristide 37. See moodustab nüüd Peterburi muusikaelu teise keskuse, kui esimeseks lugeda ikka veel Peterburi filharmoonia Suurt…
5 minutit
Skoone umbrohu-park
Viimase dekaadi jooksul on keskkonnateadlikkuse tõus toonud kaasa suured muutused hoonete ja ka laiemalt kogu keskkonna kujundamises. Arhitektide töö on muutunud nii komplitseerituks kui ei kunagi varem: keskkonna kujundamise juures tuleb üha rohkem tähelepanu pöörata energiasäästu, energiatõhususe ja muudele keskkonna aspektidele. Paljude projektide juures peavad arhitektid ümber mõtestama kogu oma tööprotsessi…
4 minutit
ANKEET
1962. aasta detsembris asutamiskongressi pidanud Eesti Kinematografistide Liit, hiljem Eesti Kinoliit, tähistab järgmisel aastal oma esimest juubelit. Enne seda on paras aeg atra seada ja küsimusi esitada. Käib 49. tegevusaasta, 19. mail peetakse Tallinna Kinomajas loomeliidu korralist aastakoosolekut ehk üldkogu. S irp saatis sel puhul kolm küsimust tosinale eesti kineastile.…
2 minutit
Skoone bastion puges põhku
NO99 Põhuteater on suurejooneline, kindlakäeliselt orkestreeritud kuraatoriprojekt, maist septembrini toimuv sündmusruum, mis kuivalt kirjeldatuna koosneb ajutisest teatrihoonest Skoone bastionipealsel, tegevusest hoone ümber pargis ja etenduste programmist hoone sees. Hoonet ehk Põhuteatrit ennast sellest tervikust eraldada oleks õigupoolest vägivaldne. Siiski võib vaadata, kuidas hoone toimib kogu tervikus ja oma spetsiifilises asukohas.…
5 minutit
Stiilipuhas, aga kahvatuvõitu õudusfilm
Kirikus on juba ammu tõusetunud tõsine küsimus, kuidas eristada tõelist seestumust vaimuhaigusest.
Mängufilm „Riitus” („The Rite”, USA 2011, 114 min), režissöör Mikael Håfström, stsenaristid Michael Petroni ja Matt Baglio. Osades Anthony Hopkins, Colin O’Donoghue, Rutger Hauer, Ciaran Hinds, Alice Braga, Toby Jones jt. Linastub kobarkinodes.
Eksortsism on katoliku kirikus (samalaadseid riitusi…
Mängufilm „Riitus” („The Rite”, USA 2011, 114 min), režissöör Mikael Håfström, stsenaristid Michael Petroni ja Matt Baglio. Osades Anthony Hopkins, Colin O’Donoghue, Rutger Hauer, Ciaran Hinds, Alice Braga, Toby Jones jt. Linastub kobarkinodes.
Eksortsism on katoliku kirikus (samalaadseid riitusi…
3 minutit
Põhust ja ökoloogilisest ehitamisest
Mööda Euroopat tiirleb Euroopa Arhitektide Nõukogu juubelinäitus, kus esitletakse Euroopa ökoloogilist arhitektuuri. Eestit esindab seal arhitekt Rene Valneri põhust looming.
Põhk ehitusmaterjalina on tõusnud tähelepanukeskmesse seoses Salto arhitektide projekteeritud ajutise Põhuteatri avamisega Tallinnas Skoone bastionil. Rene Valner hindab põhku aga kõrgelt ka püsivate ehitiste materjalina. Selle kodumaise ehitusmaterjali ökoloogiline jalajälg on…
Põhk ehitusmaterjalina on tõusnud tähelepanukeskmesse seoses Salto arhitektide projekteeritud ajutise Põhuteatri avamisega Tallinnas Skoone bastionil. Rene Valner hindab põhku aga kõrgelt ka püsivate ehitiste materjalina. Selle kodumaise ehitusmaterjali ökoloogiline jalajälg on…
7 minutit
Filmimaailma tõmmiseid
Cannes’is avati 64. filmifestival.
11. – 22. maini peetava Cannes’i rahvusvahelise filmifestivali avafilm on Woody Allenilt, neurasteenilise koomiku lavastatud „armastuskiri Pariisile” (just nõnda nimetati Alleni uut romcom’i) „Südaöö Pariisis”. Filmipeo programmijuht Thierry Fremaux on toonud kokku Ameerika ja Euroopa filmitegijad ning näitlejad. Koostöö-koostöö-koostöö, laulab filmiprodutsentide ühendkoor üle ilma. Muuseumigiidi episoodis vilksab…
11. – 22. maini peetava Cannes’i rahvusvahelise filmifestivali avafilm on Woody Allenilt, neurasteenilise koomiku lavastatud „armastuskiri Pariisile” (just nõnda nimetati Alleni uut romcom’i) „Südaöö Pariisis”. Filmipeo programmijuht Thierry Fremaux on toonud kokku Ameerika ja Euroopa filmitegijad ning näitlejad. Koostöö-koostöö-koostöö, laulab filmiprodutsentide ühendkoor üle ilma. Muuseumigiidi episoodis vilksab…
3 minutit
Praktiku ääremärkus
Riias korraldatava „Latvian Theatre Showcase’i” eesmärk on läti teatri tutvustamine väliskülalistele, küllap peetakse sealjuures silmas ka võimalikke küllakutseid välisriikidest. Seda iseenesest vahvat ettevõtmist juba neljal korral külastanuna häirib mind siiski kõhutunde järgi tehtud tõdemus, et festivali sisu ei vasta päriselt selle nimetusele, justkui oleks tegu Riia teatrielu tutvustusega. Festivali programmist…
2 minutit
Kaude kaasakulgevalt
„Vana kloun” on põgus portree estraadiakrobaadist Sem Fatkinist.
Dokumentaalfilm „Vana kloun” (Filmivabrik, 2011, 29 min), režissöör, operaator ja stsenarist Manfred Vainokivi, produtsent Marju Lepp, helirežissöör Ivo Felt, monteerija Kersti Miilen, on-linemonteerija Tanel Toomsalu. Esilinastus 27. IV kinos Sõprus.
Manfred Vainokivi uus dokumentaalfilm „Vana kloun” on temaatiliselt ja keskse tüübi profiililt omaette jätkulugu…
Dokumentaalfilm „Vana kloun” (Filmivabrik, 2011, 29 min), režissöör, operaator ja stsenarist Manfred Vainokivi, produtsent Marju Lepp, helirežissöör Ivo Felt, monteerija Kersti Miilen, on-linemonteerija Tanel Toomsalu. Esilinastus 27. IV kinos Sõprus.
Manfred Vainokivi uus dokumentaalfilm „Vana kloun” on temaatiliselt ja keskse tüübi profiililt omaette jätkulugu…
3 minutit
Alvis Hermanise uhke üksindus
Läti teater tähendab praegu ennekõike ja peamiselt Riia Uut teatrit. Läti teatri ülevaatefestival „Latvian Theatre Showcase” 27. – 30. IV Riias.
Selleaastane läti teatri väljanäitus pakkus vaatamiseks kuulsa Riia Uue teatri ning peotäie tudengi- või tudenglikke lavastusi – see üldistus polegi ehk liiga vägivaldne. Kõlab äraleierdatult, et läti teater tähendab Riia…
Selleaastane läti teatri väljanäitus pakkus vaatamiseks kuulsa Riia Uue teatri ning peotäie tudengi- või tudenglikke lavastusi – see üldistus polegi ehk liiga vägivaldne. Kõlab äraleierdatult, et läti teater tähendab Riia…
2 minutit
Ei olnud võõras mure
Lapsed kaevandavad küürutades ja roomates, täiesti käsitsi, vaata et küüntega kraapides kitsas, madalas ja pimedas käigus.
Dokumentaalfilm „Auk nr 8” (Baltic Film Production, 2010, 124 min), režissöör ja produtsent Marianna Kaat, operaator Rein Kotov, helilooja Timo Steiner, helirežissöör Ivo Felt, monteerija Maks Golomidov, kaasprodutsent Olena Fetissova. Esilinastus 2010, XI.
Vaatasime tudengitega…
Dokumentaalfilm „Auk nr 8” (Baltic Film Production, 2010, 124 min), režissöör ja produtsent Marianna Kaat, operaator Rein Kotov, helilooja Timo Steiner, helirežissöör Ivo Felt, monteerija Maks Golomidov, kaasprodutsent Olena Fetissova. Esilinastus 2010, XI.
Vaatasime tudengitega…
5 minutit
Läänemaise teatri kõrbeaskees
Marjorie Shostaki „Nisa” on rikas teatrimaterjal, mis aitab esile tuua teatri enda olemuslikke küsimusi.
VAT -teatri „Nisa”, dramatiseerija, lavastaja ja esitaja Katariina Unt, lavastaja Aare Toikka, muusikaline kujundaja ja esitaja Tanel Ruben, koreograaf Marge Ehrenbusch, valguskunstnik Triin Hook. Esietendus 15. IV rahvusraamatukogu teatrisaalis.
Vaatamata monoteatri näilisele väheatraktiivsusele ja dramaturgilistele eripäradele, on…
VAT -teatri „Nisa”, dramatiseerija, lavastaja ja esitaja Katariina Unt, lavastaja Aare Toikka, muusikaline kujundaja ja esitaja Tanel Ruben, koreograaf Marge Ehrenbusch, valguskunstnik Triin Hook. Esietendus 15. IV rahvusraamatukogu teatrisaalis.
Vaatamata monoteatri näilisele väheatraktiivsusele ja dramaturgilistele eripäradele, on…
4 minutit
Merilai „metafüüsika”*
Esmajoones võib tunduda kummaline, et kellegi elu kutsutakse pühitsema inimene, kes on viimasel ajal seotud olnud pigem surma uurimisega. Aga teiselt poolt ei ole selles midagi imelikku, sest ega me ei saagi ju rääkida Arne Merilai elust kui sellisest, vaid ikkagi Merilai tähendusest, ja tähendus ongi omamoodi elu ja surma,…
6 minutit
PEALELEND: Triinu Meres
Kahe aasta eest ilmus sul luulekogu „Lagunemine”. Sellest õhkus meelelisust ja meelekindlust, riimi ja rütmi endastmõistetav valdamine võimaldas kirjutada ka tihedat vabavärssi. Mismoodi luule sinuni jõudis?
Kui ma olin pisike plikatirts, siis ei saanud ma üldse aru, miks on maailma vaja luuletusi. Lasteluuletused tüütasid mind hirmsasti, sest suures osas oli lasteluule…
Kui ma olin pisike plikatirts, siis ei saanud ma üldse aru, miks on maailma vaja luuletusi. Lasteluuletused tüütasid mind hirmsasti, sest suures osas oli lasteluule…
2 minutit
Kõige kesksem luuletaja
Dante ainuline, mitte ühegi teise autoriga võrreldav tähendus seisneb selles, et ta näitab end kesk- ja uusaja ühendajana, ühenduspunktina kahe ajastu vahel. Määratlus on kõike muud kui uus; mõtestajate hulka, kes pidasid erakordset itaallast „keskaja viimaseks ja uusaja esimeseks luuletajaks”, kuulub ka Friedrich Engels. Paraku kõlab iseloomustus nii hõlmavalt, et…
4 minutit
PEALELEND: Juhan Habicht
Milline on mulje võrreldes viimase ulmejutuvõistlusega aastal 2004?
Osalenud autoreid oli seekord palju ja valdav osa neist olid tundmatud. Hea, et inimestel on huvi ulmet kirjutada – samas lugenud nagu ei olekski. Kõik hakkavad jälle nullist (või siis kusagilt Lemi ja Asimovi juurest) peale, selle asemel et minna sealt edasi,…
Osalenud autoreid oli seekord palju ja valdav osa neist olid tundmatud. Hea, et inimestel on huvi ulmet kirjutada – samas lugenud nagu ei olekski. Kõik hakkavad jälle nullist (või siis kusagilt Lemi ja Asimovi juurest) peale, selle asemel et minna sealt edasi,…
2 minutit
PEALELEND: David Sonnenbluck, „Casanova” koreograaf-lavastaja
Millal te esimest korda „Casanovat” lavastasite?
Kümme aastat tagasi. Olin sellele lavastusele juba kaua mõelnud, kui kümme aastat tagasi jõudis kätte just paras hetk. Nüüdseks olen seda lugu üle maailma lavastanud umbes kümnel korral ja kindlasti ei saa öelda, et eri truppidega ühe ja sama lavastuse tegemine oleks kuidagi igav. Tunnen…
Kümme aastat tagasi. Olin sellele lavastusele juba kaua mõelnud, kui kümme aastat tagasi jõudis kätte just paras hetk. Nüüdseks olen seda lugu üle maailma lavastanud umbes kümnel korral ja kindlasti ei saa öelda, et eri truppidega ühe ja sama lavastuse tegemine oleks kuidagi igav. Tunnen…
1 minut
Kuidas saada kirjameheks ehk Mario Vargas Llosa
Mario Vargas Llosa. Tädi Julia ja kirjamees. Tõlkinud Eva Kolli, kujundanud Jüri Jegorov. Tänapäev, 2010. 410 lk. Mario Vargas Llosa. Kirjad noorele romaanikirjanikule.
Tõlkinud Ott Ojamets, toimetanud Triinu Tamm. Loomingu Raamatukogu nr 15-16, 2011. 96 lk.
„… preemiad, avalik tunnustus, suured tiraažid ja kirjaniku sotsiaalne prestiiž liiguvad edasi sui generis, omal…
Tõlkinud Ott Ojamets, toimetanud Triinu Tamm. Loomingu Raamatukogu nr 15-16, 2011. 96 lk.
„… preemiad, avalik tunnustus, suured tiraažid ja kirjaniku sotsiaalne prestiiž liiguvad edasi sui generis, omal…
5 minutit
Lennukalt lohakas tuulelohe
David Sonnenblucki „Casanova” on Béjart’i tõelise mantlipärija looming.
Vanemuise „Casanova”, koreograaflavastaja, lava- ja muusikaline kujundaja David Sonnenbluck (Belgia), kostüümikunstnikud David Sonnenbluck ja Mare Tommingas, valguskujundajad Andres Sarv ja Imbi Mälk. Tantsivad Colin Thomas Maggs, Anthony Maloney, Takuya Sumitomo, Ilja Mironov, Hayley Jean Blackburn, Nashua Mironova, Julia Litvinenko, Mai Kageyama, Maria Engel,…
Vanemuise „Casanova”, koreograaflavastaja, lava- ja muusikaline kujundaja David Sonnenbluck (Belgia), kostüümikunstnikud David Sonnenbluck ja Mare Tommingas, valguskujundajad Andres Sarv ja Imbi Mälk. Tantsivad Colin Thomas Maggs, Anthony Maloney, Takuya Sumitomo, Ilja Mironov, Hayley Jean Blackburn, Nashua Mironova, Julia Litvinenko, Mai Kageyama, Maria Engel,…
4 minutit
Eneseotsingutee
Prantsuse videokunstnik Jean-Charles Hue leidis end oma juurte kaudu.
12. juunini on Tallinna Kunstihoone galeriis vaadata prantsuse videokunstniku
Jean-Charles Hue’ näitus „Tattoo Fight” („Tätorebimine”), kuraator Harry Liivrand. Jean-Charles Hue (1968) on videokunsti teinud veidi üle kümne aasta: tema esimene video valmis 1999. aastal, enne oli ta tegutsenud moekunsti vallas. Dokumentaalse videožanri poole…
12. juunini on Tallinna Kunstihoone galeriis vaadata prantsuse videokunstniku
Jean-Charles Hue’ näitus „Tattoo Fight” („Tätorebimine”), kuraator Harry Liivrand. Jean-Charles Hue (1968) on videokunsti teinud veidi üle kümne aasta: tema esimene video valmis 1999. aastal, enne oli ta tegutsenud moekunsti vallas. Dokumentaalse videožanri poole…
4 minutit
Tänapäeva müüdid ja auhinnad vastavalt soovile Pärnus
Pärnu moodsa kunsti näitus „Kaasaegsed müüdid” Pärnu Linnagaleriis (Uus tn 4) kuni 28. V, kuraator Andrus Joonas. Tegevuskunstiüritus Pärnu Kunstnike Maja aias ja Pärnu linnaruumis 6. mail, kuraator Mari Kartau.
Andrus Joonas on niinimetatud Pärnu moodsa kunsti näitust kureerinud juba aastaid. 2004. aasta sügisel ütles ta oma näituse avakõnes, et kahtlemata…
Andrus Joonas on niinimetatud Pärnu moodsa kunsti näitust kureerinud juba aastaid. 2004. aasta sügisel ütles ta oma näituse avakõnes, et kahtlemata…
3 minutit
Ainult parim võidab
Gerontokraatiast põhjustatud frustratsioon ja soov kunstiväljal elevust tekitada on loonud olemasolevate kunstipreemiate kõrvale EKKMi kureeritud kaasaegse kunsti auhinna. Nagu ka Hanno Soans Päevalehes välja tõi, erineb esimest aastat välja antav Köler Prize näiteks Kristjan Raua ja kultuurkapitali auhindadest selle poolest, et valimisprotseduur on avalik, auhinnale esitatud kunstike töid on võimalik vaadata…
3 minutit
Kuku nunnu stipendiaat on valitud
Tartu kaasaegse kunsti festivali „Art ist kuku nu ut 2011” korraldustoimkond (Rael Artel ja Kaisa Eiche) otsustas anda produktsioonistipendiumi Anna Hintsi, Eva Labotkini, Marja-Liisa Platsi ja Toomas Thetloffi näituseprojektile „Tartust ära”.
1 minut
Kirke dekonstrueerib tube
Kirke Kangro näitus „Toad” Tartu Kunstimaja väikses saalis ja monumentaalgaleriis kuni 29. V.
Mulle öeldi, et ära sellest näitusest küll kirjuta! Monumentaalgalerii osa olla pealegi eksprompt, asendusvariant, tehtud paari päevaga. Lisaks: avamisel lausa purskus ühest Tartu meesmaalijast pahameel välja, et „ise ilus seksikas beib, otsigu endale mees – õige mees –…
Mulle öeldi, et ära sellest näitusest küll kirjuta! Monumentaalgalerii osa olla pealegi eksprompt, asendusvariant, tehtud paari päevaga. Lisaks: avamisel lausa purskus ühest Tartu meesmaalijast pahameel välja, et „ise ilus seksikas beib, otsigu endale mees – õige mees –…
4 minutit
Kaks kevadist klaveriõhtut
Programm muusikas – abistav või piirav
Kuidas selle programmilise muusikaga siis tegelikult lood on? Kas muusika ütleb ise juba kõik või tähendab etteantud programm muusikas midagi uut, olulist või eriliselt ettemääratut? Mati Mikalai klaveriõhtu koosnes tervenisti programmilisest muusikast. Kui küsisin temalt, kas ta armastab programmilist muusikat, paistis küsimus teda üllatavat, kuid…
Kuidas selle programmilise muusikaga siis tegelikult lood on? Kas muusika ütleb ise juba kõik või tähendab etteantud programm muusikas midagi uut, olulist või eriliselt ettemääratut? Mati Mikalai klaveriõhtu koosnes tervenisti programmilisest muusikast. Kui küsisin temalt, kas ta armastab programmilist muusikat, paistis küsimus teda üllatavat, kuid…
6 minutit
Baltimaade heliloojad
ERSO kontserdil ERSO , Rein Rannap ja Ainārs Rubiķis 29. IV Estonia kontserdisaalis.
Aprillikuu viimasel ERSO kontserdil sai kokku eri ajajärkude Balti muusika, Eino Tambergi 1959. aastal loodud „Ballettsümfoonia”, Rein Rannapi „Concerto grosso in un movimento” 1980ndatest ja uusima teosena läti klassiku Pēteris Vasksi „Credo” aastast 2009. Ühest küljest on need teosed…
Aprillikuu viimasel ERSO kontserdil sai kokku eri ajajärkude Balti muusika, Eino Tambergi 1959. aastal loodud „Ballettsümfoonia”, Rein Rannapi „Concerto grosso in un movimento” 1980ndatest ja uusima teosena läti klassiku Pēteris Vasksi „Credo” aastast 2009. Ühest küljest on need teosed…
2 minutit
PEALELEND: „Oriendi” kunstiline juht Peeter Vähi
Mis seob „Kõrgeid kultuure” ja Tallinna loomaaeda?
Alapealkirja „Kõrged kultuurid” kannab äsja alanud festival „Orient”. Kahtlemata torkab silma sarnasus terminiga „kõrgkultuur”, kuid sellest enam oleme tahtnud juhtida tähelepanu asjaolule, et enamik tänavusel muusikapeol ülesastujatest on pärit Aasia kõrgmägede piirkonnast. Tooniandvatest eksootilistest esinejatest tahan eelkõige nimetada nelja. Esiteks, Pakistani-Afganistani piiril Hindukuši ahelikus…
Alapealkirja „Kõrged kultuurid” kannab äsja alanud festival „Orient”. Kahtlemata torkab silma sarnasus terminiga „kõrgkultuur”, kuid sellest enam oleme tahtnud juhtida tähelepanu asjaolule, et enamik tänavusel muusikapeol ülesastujatest on pärit Aasia kõrgmägede piirkonnast. Tooniandvatest eksootilistest esinejatest tahan eelkõige nimetada nelja. Esiteks, Pakistani-Afganistani piiril Hindukuši ahelikus…
1 minut
Mõista maailma ja iseennast
„Maailmaküla” festival toimub tänavu juba kuuendat korda. 26. – 28. maini ollakse Von Krahlis, eelmänguks on projekti „Meie küla laulud” turnee Eesti teatrites 17. – 19. maini. Festivali pealik on Paul Pihlak, kellele selle korraldamine on parajalt filosoofilise varjundiga ettevõtmine.
Mida tõstate esile tänavusest festivalist?
Paul Pihlak: Iga senine festival on andnud…
Mida tõstate esile tänavusest festivalist?
Paul Pihlak: Iga senine festival on andnud…
1 minut
Mess kui artistide ja muusikaettevõtjate oluline kohtumispaik
Seitsmes ülemaailmne muusikamess ja konverents „Musexpo” 1. – 4. V Los Angeleses.
„Musexpo’t” peetakse maailma üheks edukamaks ja paremini organiseeritud muusikamessiks nii formaadi, osalejate eksklusiivsuse kui ka üles astuvate artistide edulugude tõttu. Selle eestvedaja Sat Bisla on festivali formaati eksportinud ka Austraaliasse ja Suurbritanniasse „Musexpo” korralduslik pool annab silmad ette kõigile senistele…
„Musexpo’t” peetakse maailma üheks edukamaks ja paremini organiseeritud muusikamessiks nii formaadi, osalejate eksklusiivsuse kui ka üles astuvate artistide edulugude tõttu. Selle eestvedaja Sat Bisla on festivali formaati eksportinud ka Austraaliasse ja Suurbritanniasse „Musexpo” korralduslik pool annab silmad ette kõigile senistele…
2 minutit
Rohelised raamatud
Elureisist kirjutamiseks on tarvis peale elu reisi ka kirjanikusulge ja -annet.
„Veebruari keskpaik, õhtul pisut enne kella kuut, seisan Tartus Jaani ja Munga nurgal. Olen sellest ristmikust üle käinud ilmselt kümneid, kui mitte sadu kordi; praegu seisan – positsioonis, kus ma ilmselt kunagi pole seisnud – näoga jõe poole, pilguga piki…
„Veebruari keskpaik, õhtul pisut enne kella kuut, seisan Tartus Jaani ja Munga nurgal. Olen sellest ristmikust üle käinud ilmselt kümneid, kui mitte sadu kordi; praegu seisan – positsioonis, kus ma ilmselt kunagi pole seisnud – näoga jõe poole, pilguga piki…
6 minutit
Jätaks ehk kulka rahule
Kultuurkapital on olnud uuel iseseisvusajal üks kõige paremini toimivaid riiklikke rahajaotusmehhanisme, mida tõestab nii korruptsioonisüüdistuste puudumine kui ka suur kasu, mis temast meie kultuurile on tõusnud, olgu loominguvõimaluste laienemise, kirjastustegevuse, õppetoetuste, väliskontaktide, festivalide vms näol. Tõestuseks on ka imetlus ja kadedus, mida see süsteem on tekitanud kõigis sellega tutvunud välismaistes…
2 minutit
Kas kultuurkapitali arendada, remontida või see rahule jätta?
Praeguseks teab juba küllap viimnegi huvitatu, et pikkade vaikuseaastate järel on loovisikutesse kogunenud taas piisavalt tahtmist oma eluala suurim finantsorganisatsioon ehk Eesti Kultuurkapital üle vaadata ja olemasolevatele lisaks ka mõnele uuele tegevussuunale juhtida. Oma juunikuisel koosolekul soovib kultuurkapitali praegune nõukogu heaks kiita kultuurkapitali arengusuundade dokumendi aastateks 2012–2015, selle tööversioon on soovijatele…
6 minutit
Kui palju valetada haridusvaldkonnas?
Endise kaitseministri Jaak Aaviksoo konverentsiettekandes „Infovastasseisud ja enesekaitse” väljendatud radikaalsed seisukohad puudutavad ka haridusvaldkonda. Seetõttu oleks vaja need juba tema uue, haridusministri tööperioodi alguses avalikult läbi arutada. Kõigepealt Jaak Aaviksoo juhtideest: „ … tuleb meil leppida arusaamisega, et jumal või Darwin … ei andnud meile eneseteadvust ja tarkust mitte selleks, et…
3 minutit
Eesti majandusreformide B-proovi tulemused
Eesti reformide tulemuseks ei ole innovatiivne, anglosaksi tüüpi liberaalne turumajandus, vaid lihtsal tehnoloogial põhinev „sõltuv turumajandus”, mille peamisteks konkurentsieelisteks on tööjõu odavus ja vähene kaitstus.
Ellu Saar (toim), Towards a Normal Stratification Order. Actual and Perceived Social Stratification in Post-Socialist Estonia. Peter Lang, Frankfurt a/M jne: 560 lk.
Eesti reaalsotsialismi-järgset, 1990. ja…
Ellu Saar (toim), Towards a Normal Stratification Order. Actual and Perceived Social Stratification in Post-Socialist Estonia. Peter Lang, Frankfurt a/M jne: 560 lk.
Eesti reaalsotsialismi-järgset, 1990. ja…
4 minutit
Edasi lükata!
Lehed kirjutavad. Mina loen.
Kätte on jõudnud aeg, mil venekeelsed gümnaasiumid peaksid hakkama minema üle eesti keelele. Otsus on vastu võetud aastaid tagasi ja asja aetud ka hea mitu aastat. Nüüd organiseeruvad koolid nagu püssist lastud ja teatavad, et nemad ei suuda ja riik on jätnud kõik tegemata. Kogu üleminek on aastaid…
Kätte on jõudnud aeg, mil venekeelsed gümnaasiumid peaksid hakkama minema üle eesti keelele. Otsus on vastu võetud aastaid tagasi ja asja aetud ka hea mitu aastat. Nüüd organiseeruvad koolid nagu püssist lastud ja teatavad, et nemad ei suuda ja riik on jätnud kõik tegemata. Kogu üleminek on aastaid…
2 minutit
Tartu ärevil
Harjumuspärase muutmine on raske. Seda eriti juhtudel, kui kehtiva olukorra tekkepõhjused on ammu ununenud. Inimene on ju tuntud kui eriti kohanemisvõimeline liik, kes oma peas ka pikaajalisele ebanormaalsusele kindlasti õigustuse leiab, nagu eestlased võiksid hästi mäletada mitte veel piisavalt kaua aega tagasi lõppenud okupatsiooniajast, mil väga paljude jaoks ebamoraalsusest sai normaalsus.
Et…
Et…
2 minutit
Tippu on pikk tee minna ja me kavatseme selle ära käia!
Kadri Tali ERSO tänasest ja homsest
Tänaõhtuse kontserdiga, kavas Gustav Mahleri Kolmas sümfoonia ja dirigendipuldis eelmine peadirigent Nikolai Aleksejev, lõpetab ERSO oma tänavuse keerulise hooaja. Ja kuigi uus direktor Kadri Tali on palunud töörahu, uurib Sirp, kas ja kuidas meie esindusorkestri kriis on ületatud ning kui palju ta selle lühikese ajaga…
Tänaõhtuse kontserdiga, kavas Gustav Mahleri Kolmas sümfoonia ja dirigendipuldis eelmine peadirigent Nikolai Aleksejev, lõpetab ERSO oma tänavuse keerulise hooaja. Ja kuigi uus direktor Kadri Tali on palunud töörahu, uurib Sirp, kas ja kuidas meie esindusorkestri kriis on ületatud ning kui palju ta selle lühikese ajaga…
8 minutit
