2011-15 (3341)
Lihavõtte-Sirp erakorraliselt neljapäeval
Et postiljonid saaksid reedel vagad olla, ilmub Sirp neljapäeval, 21. aprillil.Sirbis:* Intervjuu POTi (rahvusvaheline etenduskunstide festival Tallinnas) peaesineja, ungari filmi- ja teatrilavastaja Kornel Mundruczoga.* Poeetilisi arvamusi populismist ja taevatähtedest, Pariisi orelitest ja kõrvakuulmisest.* Kõige suurem kuritegu õnnelikku elu taotlevas ühiskonnas on riigivastasus.* Ettevõtte tulumaksu mõju majandusele.* Millest kirjutavad Mehis Heinsaar,…
1 minut
Noorte lühimängufilmide asjus pole palju nuriseda
Kinos Artis linastus Balti filmi- ja meediakooli tudengifilmide programm „Minevikku”
Läinud nädalal esilinastus kinos Artis Baltifilmi- ja meediakooli (BFM ) tudengifilmideprogramm „Minevikku”. Linale toodi kolmandakursuse tööd, millele oli ette antud lahtine jaüldine ajalooaineline suunis tingimusel, etkäsitletav ajastu peab jääma vähemalt sajaaasta taha. Mullu kevadel näitasid BFM i tudengidanaloogilist kursusetööde filmiprogrammi„Põrgupõhja uue…
Läinud nädalal esilinastus kinos Artis Baltifilmi- ja meediakooli (BFM ) tudengifilmideprogramm „Minevikku”. Linale toodi kolmandakursuse tööd, millele oli ette antud lahtine jaüldine ajalooaineline suunis tingimusel, etkäsitletav ajastu peab jääma vähemalt sajaaasta taha. Mullu kevadel näitasid BFM i tudengidanaloogilist kursusetööde filmiprogrammi„Põrgupõhja uue…
5 minutit
Kahekordne austusavaldus suurele hilinejale
Jaak Lõhmuse ja Arko Oki dokumentaalfilm Lennart Merest.
Dokumentaalfilm „Tantsud linnuteele.Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt”(Estinfilm ja ER , 2010, 61 min), stsenaristja režissöör Jaak Lõhmus. Operaatorid MaitMäekivi, Ago Ruus, Andres Suurevälja, JüriSuurevälja ja Rein Kasak, helioperaatorToomas Vimb, helilooja Andres Valkonen,monteerija Kalle Käärik. Produtsent MatiSepping. Esilinastus 28. XII kinos Artis, ET Veetris 30.…
Dokumentaalfilm „Tantsud linnuteele.Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt”(Estinfilm ja ER , 2010, 61 min), stsenaristja režissöör Jaak Lõhmus. Operaatorid MaitMäekivi, Ago Ruus, Andres Suurevälja, JüriSuurevälja ja Rein Kasak, helioperaatorToomas Vimb, helilooja Andres Valkonen,monteerija Kalle Käärik. Produtsent MatiSepping. Esilinastus 28. XII kinos Artis, ET Veetris 30.…
4 minutit
Hando Nahkur: „Liszti muusika püsib modernse ja aegumatuna.”
Hando Nahkur, kelle värsket plaati LeeloKõlar ülal vaeb, on praegu Eestis ja andisüleeile Türil koos keelpillikvartetiga Prezioso(Hanna-Liis Nahkur, Mari-Katrina Suss, AnneIlves ja Andreas Lend) kontserdi „FerenzLiszt 200” PL MFi sarjas „Hingemuusika”.Sama kavaga – Liszti „Die TrauergondelI”, Bellini-Liszti „Norma mälestused”,Vasksi Keelpillikvartett nr 4 ja SchumanniKlaverikvintett Es-duur op. 44 – esinetaksesarjas „Eliitkontserdid”…
2 minutit
Saksa ajakiri peab Hando Nahkuri plaati suureks avastuseks
Mullu Estonian Record Productioni märgi allilmunud Hando Nahkuri sooloplaat „Deux ExKlavier” on äratanud rahvusvahelist tähelepanu,valituna veebiajakirjas Zeit Online klassikalisemuusika kolme parima plaadi hulka.Saksa ajakiri Piano News peab sama plaatisuureks avastuseks ja avaldab lootust sellestpianistist edaspidi veel palju kuulda.Hando Nahkur tegutseb USAs aastast 2003,selle aja sisse on mahtunud edukad õpingudmitmes muusikakõrgkoolis…
2 minutit
Pjedestaalile tõusevad vaid tõelised meistrid
VII konkurss „Noor muusik” 30. II – 4. IV Tallinnas.
Aprilli algul oli Tallinna vanalinn taas täis andekaidlapsi ja konkursielevust. Rahvusvaheline,juba VII lastekonkurss „Noor muusik” („YoungMusician”) oli seekord lülitatud Tallinna kui kultuuripealinnaprogrammi. Osavõtjaid oli tulnud14 riigist ja kõigil erialadel kokku võistlesüle 80 lapse. Arvukamalt olid mõistagi esindatudlähinaabrid Venemaa, Läti, Leedu ja…
Aprilli algul oli Tallinna vanalinn taas täis andekaidlapsi ja konkursielevust. Rahvusvaheline,juba VII lastekonkurss „Noor muusik” („YoungMusician”) oli seekord lülitatud Tallinna kui kultuuripealinnaprogrammi. Osavõtjaid oli tulnud14 riigist ja kõigil erialadel kokku võistlesüle 80 lapse. Arvukamalt olid mõistagi esindatudlähinaabrid Venemaa, Läti, Leedu ja…
3 minutit
Soomlased üllatasid hispaanlaste abiga
Helsingi Filharmooniaorkester(Linnaorkester) ning klaveriduo Victorja Luis del Valle (Hispaania) Okko Kamudirigeerimisel3. I V Estonia kontserdisallis.Põhjamaade vanim, Helsingi Filharmooniaorkesteron viimasel aastakümnel Eestit mitukorda väisanud ning oma kõrget taset näidanudnii Esa-Pekka Saloneni kui Leif Segerstamijuhatusel. Ka Okko Kamu dirigeerimisel pakutipositiivseid elamusi.Kava klassikalisele ülesehitusele (avamänginstrumentaalkontsert-sümfoonia) vaatamataoli soomlastel ka ootamatu trump kaasas –usutavasti jäi…
2 minutit
Head tuttavad kohtuvad harva
ERSO kontsert: Nikolai Petrov ja Eri Klas31. II Estonia kontserdisaalis.ERSO võõrustas 31. märtsil vanu häid tuttavaid,keda orkestri ees kohtab siiski üsna harva. Meieoma maestro Eri Klas seisab reeglina ER SO eeskord hooajas, kui välja arvata orkestri Ameerikaturnee, veel harvemini kuuleb Eestis vene pianismikorüfeed Nikolai Petrovi.
4 minutit
Füüsilised ja metafüüsilised võnkumised
„rePRESIOON2”: ansambli Resonabiliskontsert sarjas „Abonement 007”27. II Pärnu raekojas.Ansambel Resonabilis – Iris Oja (hääl), KristiMühling (kannel), Tarmo Johannes (flööt),Aare Tammesalu (tšello) – on üks omanäolisemaidnüüdismuusikakollektiive Eestis ja pillikoosluseltkogu maailmaski unikaalne. Sedaeelkõige tänu kromaatilisele kandlele, mis eiole tavapärane instrument nüüdismuusikas.
3 minutit
Festival „Fiori musicali” Rakveres
Kui veel kümmekond aastat tagasi said lapsedja noored koolitust ainult klassikalise muusikavallas, siis viimastel aastatel on valik tublistilaienenud ning lisandunud nii jazz- kui ka pärimusmuusikaosakond. Mitmes koolis õpetataksesüvendatult ka varajast muusikat. Rakvereharidus- ja kultuuriseltsi Kaur korralduselning aktiivsete õpetajate Kristiina Are, PiretVillemi ja Ene Naela eestvedamiselt peeti 2.aprillil Rakveres juba teist…
2 minutit
Üle 300 aasta hiljem
„Kirikupühad Maarjamaal”: Johann ValentinMederi „Matteuse passioon”, solistidTõnis Kaumann (evangelist, bariton), UkuJoller (Jeesus, bass-bariton), Kädy Plaas(sopran), ansambel Studio Vocale ja TallinnaBarokkorkester Toomas Siitani juhatusel31. II Tallinna Jaani kirikus.
Johann Valentin Mederi (1649–1719) passioonsobis Tallinna kultuuripealinna-aasta raameslinna ajalugu elustama suurepäraselt. Seeteatavasti ka Tallinnas (ja Riias) tegutsenudbarokkautor oli oma aja tõeliselt tunnustatudhelilooja, kes pidas…
Johann Valentin Mederi (1649–1719) passioonsobis Tallinna kultuuripealinna-aasta raameslinna ajalugu elustama suurepäraselt. Seeteatavasti ka Tallinnas (ja Riias) tegutsenudbarokkautor oli oma aja tõeliselt tunnustatudhelilooja, kes pidas…
3 minutit
Alfred Rõude sünnipäeval
Kunagi küsis Eesti Kunstimuuseumi teadusdirektorHilja Läti kollektsionäär Alfred Rõudelt: „Kasteie sünnipäev ei ole mitte aprillis?” „Vist jah,” jäiRõude hetkeks mõttesse, „naisel tuleb umbes selajal imelik küpsetamistuhin peale.” Ta sündis 15.aprillil 1896. aastal Harjumaal Keila vallas Sassikülas taluniku peres.
2 minutit
PEALELEND: Anders Härm
Eestis antakse igal aastal ju üksjagu kunstipreemiaidvälja, küll valdkonniti, küllinstitutsiooniti. Miks on Köler Prize’i ehksiis eesti keeles Köleri auhinda vaja?Sellist auhinda, mis oleks nominentide näitusepõhine ja kus on ka publikupreemia,meil ju teist ei ole, selles mõttes on KölerPrize avatud preemia. Köler Prize’i eesmärkon tegelikult üsna lihtne: osutada kõigile esitatudkunstnikele ja…
2 minutit
Maalijad uurivad kadunud linna
Maalikunstnike liidu aastanäitus„Kadunud linn” Pärnu uue kunstimuuseumis kuni 29. IV. Kuraator ToomasTõnissoo, kujundanud Sorge (MargusTiitsmaa).
Maalikunstnike liit korraldab igal aastal neliüldnäitust mitmetes Eesti paikades. Temaatikaja kuraator vahelduvad, üldpilt niipalju eimuutu, kuna liidu liikmeskond on ikka samaja tööde valik ei ole tavaliselt väga karm. Eiaeta minema ka neid kunstnikke, kes liitu eikuulu.…
Maalikunstnike liit korraldab igal aastal neliüldnäitust mitmetes Eesti paikades. Temaatikaja kuraator vahelduvad, üldpilt niipalju eimuutu, kuna liidu liikmeskond on ikka samaja tööde valik ei ole tavaliselt väga karm. Eiaeta minema ka neid kunstnikke, kes liitu eikuulu.…
2 minutit
Ruum keha ja kanga vahel
Näitus „Future Beauty: 30 Years of JapaneseFashion” („Tulevikuilu – 30 aastat jaapanimoodi”) Londoni Barbicani kunstigaleriis15. X 2010 – 6. II 2011, MüncheniKunstimajas 4. II – 19. VI, kuraatorid FukaiAkiko (Kyôto Costume Institute) ja KateBush (Barbicani kunstigalerii).1981. aastal rullisid kaks jaapanlast KawakuboRei ja Yamamoto Yôji Pariisi moelaval lahtimusta kanga. Debüüdi järel…
5 minutit
Kurjuse hirm, hirmu kurjus
Anu Juuraku näitus „Kurjuse kannul”Hobusepea galeriis 31. II – 11. IV.
Anu Juurak istus maha koos oma kolmandakursuse graafika ja skulptuuri eriala üliõpilasteganing koos hakati joonistama terroriste,kelle fotod olid Internetist alla laetud. „See einäe üldse terrorist moodi välja, see on poeedinägu.” – „See näeb välja nagu keegi „Sõrmusteisandast”.” – „Nagu uruk-hai.”…
Anu Juurak istus maha koos oma kolmandakursuse graafika ja skulptuuri eriala üliõpilasteganing koos hakati joonistama terroriste,kelle fotod olid Internetist alla laetud. „See einäe üldse terrorist moodi välja, see on poeedinägu.” – „See näeb välja nagu keegi „Sõrmusteisandast”.” – „Nagu uruk-hai.”…
3 minutit
Kas soomlased on paranoilised?
Mis on Eesti kõige väärtuslikum vara? Mets?Puhas vesi? Õhk? Ma pakun, et inimene. Maailmakontekstis poleks ilmselt paha, kui rahvaarvemakesel Maal aeglasemalt kasvaks, agaeestlaste jaoks on seitse röövitud meest võikaheksa põlengus hukkunud last katastroof,rääkimata sadadest Estoniaga märga haudakadunud kaasmaalastest. On asju, mida ettenäha on võimatu, paljut saab aga ennetada:on võimalik kontrollida…
3 minutit
Majaraamatud – ühtne tervik ja väärikalt hoitud detailid
Tallinna maja. Hoonetüübi areng ja säästev uuendamine. Koostanud Mark Sepp (ajalooline osa) ja Tallinna kultuuriväärtuste amet. Välja andnud Tallinna
Kultuuriväärtuste Amet, Tallinn 2008, II parandatud trükk 2010. 33 lk.
Lenderi maja. Hoonetüübi areng ja säästev uuendamine. Koostanud Anni Martin ja Tallinna kultuuriväärtuste amet. Välja andnud Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinn 2009.…
Kultuuriväärtuste Amet, Tallinn 2008, II parandatud trükk 2010. 33 lk.
Lenderi maja. Hoonetüübi areng ja säästev uuendamine. Koostanud Anni Martin ja Tallinna kultuuriväärtuste amet. Välja andnud Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinn 2009.…
4 minutit
Häid uudiseid Tallinna muinsuskaitsjatelt
Eesti on üks väheseid paiku maailmas, kus kultuuripärandileon pühendatud terve kuu: aegrahvusvahelisest muinsuskaitsepäevast rahvusvahelisemuuseumipäevani ehk 18. aprillist 18.maini. Tänavu tähistame seda juba kahekümneseitsmendat korda. Kuu sissejuhatuseks on paslikteha väike tagasivaade Tallinna möödunudmuinsusaastale.Präänik on ikka mõjusaim õpetaja, sestapmotiveerib ka Tallinna kultuuriväärtuste ametkorra aastas õnnestunud restaureerimistöidrahalise preemia, sooja käepigistuse ja avalikutähelepanuga. 2001.…
3 minutit
Vana hea psühholoogiline teater
Räägitagu mis tahes, üsna vähe on seda, mida psühholoogiline teater ei suudaks.
Tallinna Linnateatri „Koletis kuu peal”, autor Richard Kalinoski, tõlkija Anu Lamp, lavastaja Madis Kalmet, kunstnik KustavAgu Püüman, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Aleksander Eelmaa, Hele Kõrve, Priit Võigemast, Jaan Aleksander Konze, Egert Kadastu. Esietendus 26. III Tallinna Linnateatri väikeses…
Tallinna Linnateatri „Koletis kuu peal”, autor Richard Kalinoski, tõlkija Anu Lamp, lavastaja Madis Kalmet, kunstnik KustavAgu Püüman, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Aleksander Eelmaa, Hele Kõrve, Priit Võigemast, Jaan Aleksander Konze, Egert Kadastu. Esietendus 26. III Tallinna Linnateatri väikeses…
3 minutit
Kas ajalugu juhtub kogemata?
Väide, et kord juba tehtud kuritegusid enam heaks teha ei saa, on poolik tõde, sest neid kuritegusid põhjendanud ideoloogia on alles.
Jake Page, Suure Vaimu rüpes. Ameerika indiaanlaste 20 000-aastane ajalugu. Inglise keelest tõlkinud Matti Piirimaa. Tänapäev, 2011. 472 lk.
Ajalugu tuleks kirjutada tagurpidi. Alustama peaks praegusest hetkest, millest me…
Jake Page, Suure Vaimu rüpes. Ameerika indiaanlaste 20 000-aastane ajalugu. Inglise keelest tõlkinud Matti Piirimaa. Tänapäev, 2011. 472 lk.
Ajalugu tuleks kirjutada tagurpidi. Alustama peaks praegusest hetkest, millest me…
5 minutit
Rohkem andestust ja mõistmist
Ameerika näitekirjanik Richard Kalinoski ärgitab näitlejaid avama oma siseilma
Tallinna Linnateatris jõudis märtsi lõpus lavale ameerika näitekirjaniku Richard Kalinoski näidend „Koletis kuu peal”, väga valus ja südamlik lugu kahe noore inimese armastusest, taustaks armeenlaste genotsiid 1915. aastal. Esietendusel Tallinnas viibis ka autor.
Millised on teie juured, päritolu, seosed Euroopa ja Armeeniaga?…
Tallinna Linnateatris jõudis märtsi lõpus lavale ameerika näitekirjaniku Richard Kalinoski näidend „Koletis kuu peal”, väga valus ja südamlik lugu kahe noore inimese armastusest, taustaks armeenlaste genotsiid 1915. aastal. Esietendusel Tallinnas viibis ka autor.
Millised on teie juured, päritolu, seosed Euroopa ja Armeeniaga?…
7 minutit
Kultuuripoliitikast ja kellust
Kärpekultuuri tingimustes on meedia taas püüdnud vastandada kultuuritegija ja betooni, indiviidi ja institutsiooni.
Uue valitsusega seoses on avalikkusele meenunud mitmeid vanu asju, sealhulgas uue kultuuriministri kunagine kurikuulsa natsi-ideoloogi parafraseering eestlasest, kultuurist ja kellust. Kuivõrd betooni teema kerkis valimiste eel kultuuripoliitika kontekstis kriitilises toonis üles niikuinii, tundub vajalik üht võib-olla ilmselget…
Uue valitsusega seoses on avalikkusele meenunud mitmeid vanu asju, sealhulgas uue kultuuriministri kunagine kurikuulsa natsi-ideoloogi parafraseering eestlasest, kultuurist ja kellust. Kuivõrd betooni teema kerkis valimiste eel kultuuripoliitika kontekstis kriitilises toonis üles niikuinii, tundub vajalik üht võib-olla ilmselget…
4 minutit
Kolleegid tunnustasid Ester Pajusood
Eesti Näitlejate Liidu juhatus otsustas paljusid kandidaate vaagides anda 2011. aasta auraha näitleja Ester Pajusoole. Selle aurahaga peetakse meeles tähelepanuväärseid, teenekaid ja võluvaid kolleege, keda on küll ära nimetatud, kuid kes pole veel sattunud ametlike teatriauhindadega pärjatute hulka.
Draamateatri õppestuudio lõpetanud kompvekipakkijast sai Eesti Draamateatri näitleja juba rohkem kui poole sajandi…
Draamateatri õppestuudio lõpetanud kompvekipakkijast sai Eesti Draamateatri näitleja juba rohkem kui poole sajandi…
1 minut
Koalitsioonileppe kultuuripoliitika: kaalugem võimalusi või teostagem need?
Kultuurkapitali osas sarnanevad praegune retoorika ja endise ministri tegevus nagu Jupiter ja Merkuur.
Reformierakonna ja IRL i koalitsioonilepe on nüüd sõnastatud ja avalikult lugeda ning pälvinud ka vastukaja. Kuigi eelmises Sirbis tegeles leppe lingvistilise lahkamisega juba Tiit Hennoste, tahaksin siiski lisada ühe aspekti. On nimelt huvitav, kuidas lepingu retoorikas võivad…
Reformierakonna ja IRL i koalitsioonilepe on nüüd sõnastatud ja avalikult lugeda ning pälvinud ka vastukaja. Kuigi eelmises Sirbis tegeles leppe lingvistilise lahkamisega juba Tiit Hennoste, tahaksin siiski lisada ühe aspekti. On nimelt huvitav, kuidas lepingu retoorikas võivad…
4 minutit
Elu õpetada või elu õppida?
„Madame Bovarys” on Flaubert’i tekstist peaaegu loobutud, kuid loo tuum tuleb seda selgemalt esile.
Von Krahli teatri „Madame Bovary”, autorid Gustave Flaubert ja Marianne Kõrver, lavastaja Marianne Kõrver, kunstnik Liisi Eelmaa. Mängivad Mari Abel, Liina Vahtrik, Tiina Tauraite, Taavi Eelmaa, Erki Laur ja Lauri Lagle. Esietendus 2. IV Von Krahli…
Von Krahli teatri „Madame Bovary”, autorid Gustave Flaubert ja Marianne Kõrver, lavastaja Marianne Kõrver, kunstnik Liisi Eelmaa. Mängivad Mari Abel, Liina Vahtrik, Tiina Tauraite, Taavi Eelmaa, Erki Laur ja Lauri Lagle. Esietendus 2. IV Von Krahli…
4 minutit
Miljoneid viinerikaupa ei kompenseeri
Uue valitsuse ametisse astudes sõnas PM: „Eesti inimeste elatustaseme tõusu eelduseks on stabiilne majanduskasv”. Ta võinuks vabalt ka kuulutada, et Reformierakond viib eestlased esimesena Marsile. Nii OECD kui IMF i analüüsides on rõhutatud, et just Eesti majandusarengu silmatorkav ebastabiilsus on põhjustanud selle, et meie majanduskasv on võrreldavate arenevate riikide seas…
3 minutit
Luule ja proosa Viivi Luige reisikirjanduses
Suuri ilmalõpu tähtikukub jälle läbi tuule,Trammid lähevad depoosse,proosa jälle on kui luule.
Viivi Luik „Jälle”
Viivi Luik ei ole muidugi mingi reisikirjanik. Või kes on üldse reisikirjanik? Mis on üldse reisikirjandus? Miks Tuglase „Esimene välisreis” liigitatakse enamasti memuaarteoste hulga? Aga miks ei võiks Tukla „Teekond Hispaaniasse” olla pigem kultuuriajalooline uurimus kui reisikiri?…
Viivi Luik „Jälle”
Viivi Luik ei ole muidugi mingi reisikirjanik. Või kes on üldse reisikirjanik? Mis on üldse reisikirjandus? Miks Tuglase „Esimene välisreis” liigitatakse enamasti memuaarteoste hulga? Aga miks ei võiks Tukla „Teekond Hispaaniasse” olla pigem kultuuriajalooline uurimus kui reisikiri?…
5 minutit
Valge hiire nutt ei aita
Eks igas inimkoosluses, mitte ainult Austria-Ungari keisririigi nooremohvitseride seas leidub oma leitnant Dub, loll, ent ülikõrge enesehinnanguga jupijumal, kelle juhtimisalane kreedo kõlab: „Ma panen teid nutma!”. Ja siis kohe pärast pisaraid juhtub, mis juhtuma peabki: nähes, et kangelane/pühak on siiski nõrk ehk inimlik, tormab „avalikkus”, rahvahulk, pööbel, mass teda seda…
2 minutit
Mõista Eesti ajalugu seostes
Intervjuu 50. numbrini jõudnud Tuna peatoimetaja Ott Raunaga
Ega Tuna-taolisi ajakirju, kus on esindatud esseed, teaduslikud artiklid, rohkelt pildi- ja arhiivimaterjali, ent mis on suunatud lisaks professionaalidele ka kõigile teistele, maailmas väga palju ei ole. Endal tuleb meelde ainult New Yorgis publitseeritav Lapham’s Quarterly, põhimõtteliselt analoogiline asi, Prantsusmaal on L’Histoire,…
Ega Tuna-taolisi ajakirju, kus on esindatud esseed, teaduslikud artiklid, rohkelt pildi- ja arhiivimaterjali, ent mis on suunatud lisaks professionaalidele ka kõigile teistele, maailmas väga palju ei ole. Endal tuleb meelde ainult New Yorgis publitseeritav Lapham’s Quarterly, põhimõtteliselt analoogiline asi, Prantsusmaal on L’Histoire,…
6 minutit
Poeesia ja (keele) piiratus
Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Herta Mülleri portree
Esimest korda kuulsin Herta Müllerit üheksakümnendate aastate keskel lugemisõhtul Berliini teatris Schaubühne. Tekste luges nii autor ise kui ka üks näitlejanna. Mõju ei saanud erinevam ollagi: näitlejanna hääl oli võimas ja täis paatost, Herta Mülleri hääl tasane, kompiv ja selge. Järellugemisel kuulsin ma lisaks…
Esimest korda kuulsin Herta Müllerit üheksakümnendate aastate keskel lugemisõhtul Berliini teatris Schaubühne. Tekste luges nii autor ise kui ka üks näitlejanna. Mõju ei saanud erinevam ollagi: näitlejanna hääl oli võimas ja täis paatost, Herta Mülleri hääl tasane, kompiv ja selge. Järellugemisel kuulsin ma lisaks…
11 minutit
