Lihavõtte-Sirp erakorraliselt neljapäeval
Et postiljonid saaksid reedel vagad olla, ilmub Sirp neljapäeval, 21. aprillil.
Sirbis:
* Intervjuu POTi (rahvusvaheline etenduskunstide festival Tallinnas) peaesineja, ungari filmi- ja teatrilavastaja Kornel Mundruczoga.
* Poeetilisi arvamusi populismist ja taevatähtedest, Pariisi orelitest ja kõrvakuulmisest.
* Kõige suurem kuritegu õnnelikku elu taotlevas ühiskonnas on riigivastasus.
* Ettevõtte tulumaksu mõju majandusele.
* Millest kirjutavad Mehis Heinsaar, Maarja Kangro…
Sirbis:
* Intervjuu POTi (rahvusvaheline etenduskunstide festival Tallinnas) peaesineja, ungari filmi- ja teatrilavastaja Kornel Mundruczoga.
* Poeetilisi arvamusi populismist ja taevatähtedest, Pariisi orelitest ja kõrvakuulmisest.
* Kõige suurem kuritegu õnnelikku elu taotlevas ühiskonnas on riigivastasus.
* Ettevõtte tulumaksu mõju majandusele.
* Millest kirjutavad Mehis Heinsaar, Maarja Kangro…
1 minut
Noorte lühimängufilmide asjus pole palju nuriseda
Kinos Artis linastus Balti filmi- ja meediakooli tudengifilmide programm „Minevikku”
Läinud nädalal esilinastus kinos Artis Balti
filmi- ja meediakooli (BFM ) tudengifilmide
programm „Minevikku”. Linale toodi kolmanda
kursuse tööd, millele oli ette antud lahtine ja
üldine ajalooaineline suunis tingimusel, et
käsitletav ajastu peab jääma vähemalt saja
aasta taha. Mullu kevadel näitasid BFM i tudengid
analoogilist kursusetööde filmiprogrammi
„Põrgupõhja uue…
Läinud nädalal esilinastus kinos Artis Balti
filmi- ja meediakooli (BFM ) tudengifilmide
programm „Minevikku”. Linale toodi kolmanda
kursuse tööd, millele oli ette antud lahtine ja
üldine ajalooaineline suunis tingimusel, et
käsitletav ajastu peab jääma vähemalt saja
aasta taha. Mullu kevadel näitasid BFM i tudengid
analoogilist kursusetööde filmiprogrammi
„Põrgupõhja uue…
5 minutit
Kahekordne austusavaldus suurele hilinejale
Jaak Lõhmuse ja Arko Oki dokumentaalfilm Lennart Merest.
Dokumentaalfilm „Tantsud linnuteele.
Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt”
(Estinfilm ja ER , 2010, 61 min), stsenarist
ja režissöör Jaak Lõhmus. Operaatorid Mait
Mäekivi, Ago Ruus, Andres Suurevälja, Jüri
Suurevälja ja Rein Kasak, helioperaator
Toomas Vimb, helilooja Andres Valkonen,
monteerija Kalle Käärik. Produtsent Mati
Sepping. Esilinastus 28. XII kinos Artis, ET V
eetris 30. II .
Kaks…
Dokumentaalfilm „Tantsud linnuteele.
Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt”
(Estinfilm ja ER , 2010, 61 min), stsenarist
ja režissöör Jaak Lõhmus. Operaatorid Mait
Mäekivi, Ago Ruus, Andres Suurevälja, Jüri
Suurevälja ja Rein Kasak, helioperaator
Toomas Vimb, helilooja Andres Valkonen,
monteerija Kalle Käärik. Produtsent Mati
Sepping. Esilinastus 28. XII kinos Artis, ET V
eetris 30. II .
Kaks…
4 minutit
Hando Nahkur: „Liszti muusika püsib modernse ja aegumatuna.”
Hando Nahkur, kelle värsket plaati Leelo
Kõlar ülal vaeb, on praegu Eestis ja andis
üleeile Türil koos keelpillikvartetiga Prezioso
(Hanna-Liis Nahkur, Mari-Katrina Suss, Anne
Ilves ja Andreas Lend) kontserdi „Ferenz
Liszt 200” PL MFi sarjas „Hingemuusika”.
Sama kavaga – Liszti „Die Trauergondel
I”, Bellini-Liszti „Norma mälestused”,
Vasksi Keelpillikvartett nr 4 ja Schumanni
Klaverikvintett Es-duur op. 44…
Kõlar ülal vaeb, on praegu Eestis ja andis
üleeile Türil koos keelpillikvartetiga Prezioso
(Hanna-Liis Nahkur, Mari-Katrina Suss, Anne
Ilves ja Andreas Lend) kontserdi „Ferenz
Liszt 200” PL MFi sarjas „Hingemuusika”.
Sama kavaga – Liszti „Die Trauergondel
I”, Bellini-Liszti „Norma mälestused”,
Vasksi Keelpillikvartett nr 4 ja Schumanni
Klaverikvintett Es-duur op. 44…
2 minutit
Saksa ajakiri peab Hando Nahkuri plaati suureks avastuseks
Mullu Estonian Record Productioni märgi all
ilmunud Hando Nahkuri sooloplaat „Deux Ex
Klavier” on äratanud rahvusvahelist tähelepanu,
valituna veebiajakirjas Zeit Online klassikalise
muusika kolme parima plaadi hulka.
Saksa ajakiri Piano News peab sama plaati
suureks avastuseks ja avaldab lootust sellest
pianistist edaspidi veel palju kuulda.
Hando Nahkur tegutseb USAs aastast 2003,
selle aja sisse on mahtunud edukad õpingud
mitmes…
ilmunud Hando Nahkuri sooloplaat „Deux Ex
Klavier” on äratanud rahvusvahelist tähelepanu,
valituna veebiajakirjas Zeit Online klassikalise
muusika kolme parima plaadi hulka.
Saksa ajakiri Piano News peab sama plaati
suureks avastuseks ja avaldab lootust sellest
pianistist edaspidi veel palju kuulda.
Hando Nahkur tegutseb USAs aastast 2003,
selle aja sisse on mahtunud edukad õpingud
mitmes…
2 minutit
Pjedestaalile tõusevad vaid tõelised meistrid
VII konkurss „Noor muusik” 30. II – 4. IV Tallinnas.
Aprilli algul oli Tallinna vanalinn taas täis andekaid
lapsi ja konkursielevust. Rahvusvaheline,
juba VII lastekonkurss „Noor muusik” („Young
Musician”) oli seekord lülitatud Tallinna kui kultuuripealinna
programmi. Osavõtjaid oli tulnud
14 riigist ja kõigil erialadel kokku võistles
üle 80 lapse. Arvukamalt olid mõistagi esindatud
lähinaabrid Venemaa, Läti, Leedu ja Soome,
aga…
Aprilli algul oli Tallinna vanalinn taas täis andekaid
lapsi ja konkursielevust. Rahvusvaheline,
juba VII lastekonkurss „Noor muusik” („Young
Musician”) oli seekord lülitatud Tallinna kui kultuuripealinna
programmi. Osavõtjaid oli tulnud
14 riigist ja kõigil erialadel kokku võistles
üle 80 lapse. Arvukamalt olid mõistagi esindatud
lähinaabrid Venemaa, Läti, Leedu ja Soome,
aga…
3 minutit
Soomlased üllatasid hispaanlaste abiga
Helsingi Filharmooniaorkester
(Linnaorkester) ning klaveriduo Victor
ja Luis del Valle (Hispaania) Okko Kamu
dirigeerimisel
3. I V Estonia kontserdisallis.
Põhjamaade vanim, Helsingi Filharmooniaorkester
on viimasel aastakümnel Eestit mitu
korda väisanud ning oma kõrget taset näidanud
nii Esa-Pekka Saloneni kui Leif Segerstami
juhatusel. Ka Okko Kamu dirigeerimisel pakuti
positiivseid elamusi.
Kava klassikalisele ülesehitusele (avamänginstrumentaalkontsert-
sümfoonia) vaatamata
oli soomlastel ka ootamatu trump kaasas –
usutavasti jäi kõige eredamalt meelde…
(Linnaorkester) ning klaveriduo Victor
ja Luis del Valle (Hispaania) Okko Kamu
dirigeerimisel
3. I V Estonia kontserdisallis.
Põhjamaade vanim, Helsingi Filharmooniaorkester
on viimasel aastakümnel Eestit mitu
korda väisanud ning oma kõrget taset näidanud
nii Esa-Pekka Saloneni kui Leif Segerstami
juhatusel. Ka Okko Kamu dirigeerimisel pakuti
positiivseid elamusi.
Kava klassikalisele ülesehitusele (avamänginstrumentaalkontsert-
sümfoonia) vaatamata
oli soomlastel ka ootamatu trump kaasas –
usutavasti jäi kõige eredamalt meelde…
2 minutit
Head tuttavad kohtuvad harva
ERSO kontsert: Nikolai Petrov ja Eri Klas
31. II Estonia kontserdisaalis.
ERSO võõrustas 31. märtsil vanu häid tuttavaid,
keda orkestri ees kohtab siiski üsna harva. Meie
oma maestro Eri Klas seisab reeglina ER SO ees
kord hooajas, kui välja arvata orkestri Ameerika
turnee, veel harvemini kuuleb Eestis vene pianismi
korüfeed Nikolai Petrovi.
31. II Estonia kontserdisaalis.
ERSO võõrustas 31. märtsil vanu häid tuttavaid,
keda orkestri ees kohtab siiski üsna harva. Meie
oma maestro Eri Klas seisab reeglina ER SO ees
kord hooajas, kui välja arvata orkestri Ameerika
turnee, veel harvemini kuuleb Eestis vene pianismi
korüfeed Nikolai Petrovi.
4 minutit
Füüsilised ja metafüüsilised võnkumised
„rePRESIOON2”: ansambli Resonabilis
kontsert sarjas „Abonement 007”
27. II Pärnu raekojas.
Ansambel Resonabilis – Iris Oja (hääl), Kristi
Mühling (kannel), Tarmo Johannes (flööt),
Aare Tammesalu (tšello) – on üks omanäolisemaid
nüüdismuusikakollektiive Eestis ja pillikoosluselt
kogu maailmaski unikaalne. Seda
eelkõige tänu kromaatilisele kandlele, mis ei
ole tavapärane instrument nüüdismuusikas.
kontsert sarjas „Abonement 007”
27. II Pärnu raekojas.
Ansambel Resonabilis – Iris Oja (hääl), Kristi
Mühling (kannel), Tarmo Johannes (flööt),
Aare Tammesalu (tšello) – on üks omanäolisemaid
nüüdismuusikakollektiive Eestis ja pillikoosluselt
kogu maailmaski unikaalne. Seda
eelkõige tänu kromaatilisele kandlele, mis ei
ole tavapärane instrument nüüdismuusikas.
3 minutit
Festival „Fiori musicali” Rakveres
Kui veel kümmekond aastat tagasi said lapsed
ja noored koolitust ainult klassikalise muusika
vallas, siis viimastel aastatel on valik tublisti
laienenud ning lisandunud nii jazz- kui ka pärimusmuusika
osakond. Mitmes koolis õpetatakse
süvendatult ka varajast muusikat. Rakvere
haridus- ja kultuuriseltsi Kaur korraldusel
ning aktiivsete õpetajate Kristiina Are, Piret
Villemi ja Ene Naela eestvedamiselt peeti 2.
aprillil Rakveres juba teist korda laste ja…
ja noored koolitust ainult klassikalise muusika
vallas, siis viimastel aastatel on valik tublisti
laienenud ning lisandunud nii jazz- kui ka pärimusmuusika
osakond. Mitmes koolis õpetatakse
süvendatult ka varajast muusikat. Rakvere
haridus- ja kultuuriseltsi Kaur korraldusel
ning aktiivsete õpetajate Kristiina Are, Piret
Villemi ja Ene Naela eestvedamiselt peeti 2.
aprillil Rakveres juba teist korda laste ja…
2 minutit
Üle 300 aasta hiljem
„Kirikupühad Maarjamaal”: Johann Valentin
Mederi „Matteuse passioon”, solistid
Tõnis Kaumann (evangelist, bariton), Uku
Joller (Jeesus, bass-bariton), Kädy Plaas
(sopran), ansambel Studio Vocale ja Tallinna
Barokkorkester Toomas Siitani juhatusel
31. II Tallinna Jaani kirikus.
Johann Valentin Mederi (1649–1719) passioon
sobis Tallinna kultuuripealinna-aasta raames
linna ajalugu elustama suurepäraselt. See
teatavasti ka Tallinnas (ja Riias) tegutsenud
barokkautor oli oma aja tõeliselt tunnustatud
helilooja, kes pidas muuhulgas koguni nii
prominentset ametit kui Danzigi,…
Mederi „Matteuse passioon”, solistid
Tõnis Kaumann (evangelist, bariton), Uku
Joller (Jeesus, bass-bariton), Kädy Plaas
(sopran), ansambel Studio Vocale ja Tallinna
Barokkorkester Toomas Siitani juhatusel
31. II Tallinna Jaani kirikus.
Johann Valentin Mederi (1649–1719) passioon
sobis Tallinna kultuuripealinna-aasta raames
linna ajalugu elustama suurepäraselt. See
teatavasti ka Tallinnas (ja Riias) tegutsenud
barokkautor oli oma aja tõeliselt tunnustatud
helilooja, kes pidas muuhulgas koguni nii
prominentset ametit kui Danzigi,…
3 minutit
Alfred Rõude sünnipäeval
Kunagi küsis Eesti Kunstimuuseumi teadusdirektor
Hilja Läti kollektsionäär Alfred Rõudelt: „Kas
teie sünnipäev ei ole mitte aprillis?” „Vist jah,” jäi
Rõude hetkeks mõttesse, „naisel tuleb umbes sel
ajal imelik küpsetamistuhin peale.” Ta sündis 15.
aprillil 1896. aastal Harjumaal Keila vallas Sassi
külas taluniku peres.
Hilja Läti kollektsionäär Alfred Rõudelt: „Kas
teie sünnipäev ei ole mitte aprillis?” „Vist jah,” jäi
Rõude hetkeks mõttesse, „naisel tuleb umbes sel
ajal imelik küpsetamistuhin peale.” Ta sündis 15.
aprillil 1896. aastal Harjumaal Keila vallas Sassi
külas taluniku peres.
2 minutit
PEALELEND: Anders Härm
Eestis antakse igal aastal ju üksjagu kunstipreemiaid
välja, küll valdkonniti, küll
institutsiooniti. Miks on Köler Prize’i ehk
siis eesti keeles Köleri auhinda vaja?
Sellist auhinda, mis oleks nominentide näituse
põhine ja kus on ka publikupreemia,
meil ju teist ei ole, selles mõttes on Köler
Prize avatud preemia. Köler Prize’i eesmärk
on tegelikult üsna lihtne: osutada kõigile esitatud
kunstnikele ja öelda, et neil tüüpidel
tasub silm peal…
välja, küll valdkonniti, küll
institutsiooniti. Miks on Köler Prize’i ehk
siis eesti keeles Köleri auhinda vaja?
Sellist auhinda, mis oleks nominentide näituse
põhine ja kus on ka publikupreemia,
meil ju teist ei ole, selles mõttes on Köler
Prize avatud preemia. Köler Prize’i eesmärk
on tegelikult üsna lihtne: osutada kõigile esitatud
kunstnikele ja öelda, et neil tüüpidel
tasub silm peal…
2 minutit
Maalijad uurivad kadunud linna
Maalikunstnike liidu aastanäitus
„Kadunud linn” Pärnu uue kunsti
muuseumis kuni 29. IV. Kuraator Toomas
Tõnissoo, kujundanud Sorge (Margus
Tiitsmaa).
Maalikunstnike liit korraldab igal aastal neli
üldnäitust mitmetes Eesti paikades. Temaatika
ja kuraator vahelduvad, üldpilt niipalju ei
muutu, kuna liidu liikmeskond on ikka sama
ja tööde valik ei ole tavaliselt väga karm. Ei
aeta minema ka neid kunstnikke, kes liitu ei
kuulu. See on maalijatele esinemisvõimalus…
„Kadunud linn” Pärnu uue kunsti
muuseumis kuni 29. IV. Kuraator Toomas
Tõnissoo, kujundanud Sorge (Margus
Tiitsmaa).
Maalikunstnike liit korraldab igal aastal neli
üldnäitust mitmetes Eesti paikades. Temaatika
ja kuraator vahelduvad, üldpilt niipalju ei
muutu, kuna liidu liikmeskond on ikka sama
ja tööde valik ei ole tavaliselt väga karm. Ei
aeta minema ka neid kunstnikke, kes liitu ei
kuulu. See on maalijatele esinemisvõimalus…
2 minutit
Ruum keha ja kanga vahel
Näitus „Future Beauty: 30 Years of Japanese
Fashion” („Tulevikuilu – 30 aastat jaapani
moodi”) Londoni Barbicani kunstigaleriis
15. X 2010 – 6. II 2011, Müncheni
Kunstimajas 4. II – 19. VI, kuraatorid Fukai
Akiko (Kyôto Costume Institute) ja Kate
Bush (Barbicani kunstigalerii).
1981. aastal rullisid kaks jaapanlast Kawakubo
Rei ja Yamamoto Yôji Pariisi moelaval lahti
musta kanga. Debüüdi järel tõdesid kriitikud,
et, jah, on teistmoodi küll.…
Fashion” („Tulevikuilu – 30 aastat jaapani
moodi”) Londoni Barbicani kunstigaleriis
15. X 2010 – 6. II 2011, Müncheni
Kunstimajas 4. II – 19. VI, kuraatorid Fukai
Akiko (Kyôto Costume Institute) ja Kate
Bush (Barbicani kunstigalerii).
1981. aastal rullisid kaks jaapanlast Kawakubo
Rei ja Yamamoto Yôji Pariisi moelaval lahti
musta kanga. Debüüdi järel tõdesid kriitikud,
et, jah, on teistmoodi küll.…
5 minutit
Kurjuse hirm, hirmu kurjus
Anu Juuraku näitus „Kurjuse kannul”
Hobusepea galeriis 31. II – 11. IV.
Anu Juurak istus maha koos oma kolmanda
kursuse graafika ja skulptuuri eriala üliõpilastega
ning koos hakati joonistama terroriste,
kelle fotod olid Internetist alla laetud. „See ei
näe üldse terrorist moodi välja, see on poeedi
nägu.” – „See näeb välja nagu keegi „Sõrmuste
isandast”.” – „Nagu uruk-hai.” – „Ei, pigem
mõni Mordori kiitsakas…
Hobusepea galeriis 31. II – 11. IV.
Anu Juurak istus maha koos oma kolmanda
kursuse graafika ja skulptuuri eriala üliõpilastega
ning koos hakati joonistama terroriste,
kelle fotod olid Internetist alla laetud. „See ei
näe üldse terrorist moodi välja, see on poeedi
nägu.” – „See näeb välja nagu keegi „Sõrmuste
isandast”.” – „Nagu uruk-hai.” – „Ei, pigem
mõni Mordori kiitsakas…
3 minutit
Kas soomlased on paranoilised?
Mis on Eesti kõige väärtuslikum vara? Mets?
Puhas vesi? Õhk? Ma pakun, et inimene. Maailma
kontekstis poleks ilmselt paha, kui rahvaarv
emakesel Maal aeglasemalt kasvaks, aga
eestlaste jaoks on seitse röövitud meest või
kaheksa põlengus hukkunud last katastroof,
rääkimata sadadest Estoniaga märga hauda
kadunud kaasmaalastest. On asju, mida ette
näha on võimatu, paljut saab aga ennetada:
on võimalik kontrollida laeva tehnilist seisukorda
ja turvavarustuse…
Puhas vesi? Õhk? Ma pakun, et inimene. Maailma
kontekstis poleks ilmselt paha, kui rahvaarv
emakesel Maal aeglasemalt kasvaks, aga
eestlaste jaoks on seitse röövitud meest või
kaheksa põlengus hukkunud last katastroof,
rääkimata sadadest Estoniaga märga hauda
kadunud kaasmaalastest. On asju, mida ette
näha on võimatu, paljut saab aga ennetada:
on võimalik kontrollida laeva tehnilist seisukorda
ja turvavarustuse…
3 minutit
Majaraamatud – ühtne tervik ja väärikalt hoitud detailid
Tallinna maja. Hoonetüübi areng ja säästev uuendamine. Koostanud Mark Sepp (ajalooline osa) ja Tallinna kultuuriväärtuste amet. Välja andnud Tallinna
Kultuuriväärtuste Amet, Tallinn 2008, II parandatud trükk 2010. 33 lk.
Lenderi maja. Hoonetüübi areng ja säästev uuendamine. Koostanud Anni Martin ja Tallinna kultuuriväärtuste amet. Välja andnud Tallinna Kultuuriväärtuste Amet,…
Kultuuriväärtuste Amet, Tallinn 2008, II parandatud trükk 2010. 33 lk.
Lenderi maja. Hoonetüübi areng ja säästev uuendamine. Koostanud Anni Martin ja Tallinna kultuuriväärtuste amet. Välja andnud Tallinna Kultuuriväärtuste Amet,…
4 minutit
Häid uudiseid Tallinna muinsuskaitsjatelt
Eesti on üks väheseid paiku maailmas, kus kultuuripärandile
on pühendatud terve kuu: aeg
rahvusvahelisest muinsuskaitsepäevast rahvusvahelise
muuseumipäevani ehk 18. aprillist 18.
maini. Tänavu tähistame seda juba kahekümne
seitsmendat korda. Kuu sissejuhatuseks on paslik
teha väike tagasivaade Tallinna möödunud
muinsusaastale.
Präänik on ikka mõjusaim õpetaja, sestap
motiveerib ka Tallinna kultuuriväärtuste amet
korra aastas õnnestunud restaureerimistöid
rahalise preemia, sooja käepigistuse ja avaliku
tähelepanuga. 2001. aastal, kui…
on pühendatud terve kuu: aeg
rahvusvahelisest muinsuskaitsepäevast rahvusvahelise
muuseumipäevani ehk 18. aprillist 18.
maini. Tänavu tähistame seda juba kahekümne
seitsmendat korda. Kuu sissejuhatuseks on paslik
teha väike tagasivaade Tallinna möödunud
muinsusaastale.
Präänik on ikka mõjusaim õpetaja, sestap
motiveerib ka Tallinna kultuuriväärtuste amet
korra aastas õnnestunud restaureerimistöid
rahalise preemia, sooja käepigistuse ja avaliku
tähelepanuga. 2001. aastal, kui…
3 minutit
Vana hea psühholoogiline teater
Räägitagu mis tahes, üsna vähe on seda, mida psühholoogiline teater ei suudaks.
Tallinna Linnateatri „Koletis kuu peal”, autor Richard Kalinoski, tõlkija Anu Lamp, lavastaja Madis Kalmet, kunstnik KustavAgu Püüman, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Aleksander Eelmaa, Hele Kõrve, Priit Võigemast, Jaan Aleksander Konze, Egert Kadastu. Esietendus 26. III Tallinna Linnateatri väikeses saalis.
„Mida tullakse vaatama…
Tallinna Linnateatri „Koletis kuu peal”, autor Richard Kalinoski, tõlkija Anu Lamp, lavastaja Madis Kalmet, kunstnik KustavAgu Püüman, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Aleksander Eelmaa, Hele Kõrve, Priit Võigemast, Jaan Aleksander Konze, Egert Kadastu. Esietendus 26. III Tallinna Linnateatri väikeses saalis.
„Mida tullakse vaatama…
3 minutit
Kas ajalugu juhtub kogemata?
Väide, et kord juba tehtud kuritegusid enam heaks teha ei saa, on poolik tõde, sest neid kuritegusid põhjendanud ideoloogia on alles.
Jake Page, Suure Vaimu rüpes. Ameerika indiaanlaste 20 000-aastane ajalugu. Inglise keelest tõlkinud Matti Piirimaa. Tänapäev, 2011. 472 lk.
Ajalugu tuleks kirjutada tagurpidi. Alustama peaks praegusest hetkest, millest me teame kõige rohkem ja samas…
Jake Page, Suure Vaimu rüpes. Ameerika indiaanlaste 20 000-aastane ajalugu. Inglise keelest tõlkinud Matti Piirimaa. Tänapäev, 2011. 472 lk.
Ajalugu tuleks kirjutada tagurpidi. Alustama peaks praegusest hetkest, millest me teame kõige rohkem ja samas…
5 minutit
Rohkem andestust ja mõistmist
Ameerika näitekirjanik Richard Kalinoski ärgitab näitlejaid avama oma siseilma
Tallinna Linnateatris jõudis märtsi lõpus lavale ameerika näitekirjaniku Richard Kalinoski näidend „Koletis kuu peal”, väga valus ja südamlik lugu kahe noore inimese armastusest, taustaks armeenlaste genotsiid 1915. aastal. Esietendusel Tallinnas viibis ka autor.
Millised on teie juured, päritolu, seosed Euroopa ja Armeeniaga? Millega olete seotud praegu? …
Tallinna Linnateatris jõudis märtsi lõpus lavale ameerika näitekirjaniku Richard Kalinoski näidend „Koletis kuu peal”, väga valus ja südamlik lugu kahe noore inimese armastusest, taustaks armeenlaste genotsiid 1915. aastal. Esietendusel Tallinnas viibis ka autor.
Millised on teie juured, päritolu, seosed Euroopa ja Armeeniaga? Millega olete seotud praegu? …
7 minutit
Kultuuripoliitikast ja kellust
Kärpekultuuri tingimustes on meedia taas püüdnud vastandada kultuuritegija ja betooni, indiviidi ja institutsiooni.
Uue valitsusega seoses on avalikkusele meenunud mitmeid vanu asju, sealhulgas uue kultuuriministri kunagine kurikuulsa natsi-ideoloogi parafraseering eestlasest, kultuurist ja kellust. Kuivõrd betooni teema kerkis valimiste eel kultuuripoliitika kontekstis kriitilises toonis üles niikuinii, tundub vajalik üht võib-olla ilmselget aspekti täpsustada.
Uue valitsusega seoses on avalikkusele meenunud mitmeid vanu asju, sealhulgas uue kultuuriministri kunagine kurikuulsa natsi-ideoloogi parafraseering eestlasest, kultuurist ja kellust. Kuivõrd betooni teema kerkis valimiste eel kultuuripoliitika kontekstis kriitilises toonis üles niikuinii, tundub vajalik üht võib-olla ilmselget aspekti täpsustada.
4 minutit
Kolleegid tunnustasid Ester Pajusood
Eesti Näitlejate Liidu juhatus otsustas paljusid kandidaate vaagides anda 2011. aasta auraha näitleja Ester Pajusoole. Selle aurahaga peetakse meeles tähelepanuväärseid, teenekaid ja võluvaid kolleege, keda on küll ära nimetatud, kuid kes pole veel sattunud ametlike teatriauhindadega pärjatute hulka.
Draamateatri õppestuudio lõpetanud kompvekipakkijast sai Eesti Draamateatri näitleja juba rohkem kui poole sajandi eest. Aastakümned on…
Draamateatri õppestuudio lõpetanud kompvekipakkijast sai Eesti Draamateatri näitleja juba rohkem kui poole sajandi eest. Aastakümned on…
1 minut
Koalitsioonileppe kultuuripoliitika: kaalugem võimalusi või teostagem need?
Kultuurkapitali osas sarnanevad praegune retoorika ja endise ministri tegevus nagu Jupiter ja Merkuur.
Reformierakonna ja IRL i koalitsioonilepe on nüüd sõnastatud ja avalikult lugeda ning pälvinud ka vastukaja. Kuigi eelmises Sirbis tegeles leppe lingvistilise lahkamisega juba Tiit Hennoste, tahaksin siiski lisada ühe aspekti. On nimelt…
Reformierakonna ja IRL i koalitsioonilepe on nüüd sõnastatud ja avalikult lugeda ning pälvinud ka vastukaja. Kuigi eelmises Sirbis tegeles leppe lingvistilise lahkamisega juba Tiit Hennoste, tahaksin siiski lisada ühe aspekti. On nimelt…
4 minutit
Elu õpetada või elu õppida?
„Madame Bovarys” on Flaubert’i tekstist peaaegu loobutud, kuid loo tuum tuleb seda selgemalt esile.
Von Krahli teatri „Madame Bovary”, autorid Gustave Flaubert ja Marianne Kõrver, lavastaja Marianne Kõrver, kunstnik Liisi Eelmaa. Mängivad Mari Abel, Liina Vahtrik, Tiina Tauraite, Taavi Eelmaa, Erki Laur ja Lauri Lagle. Esietendus 2. IV Von Krahli teatris.
1.
Üks mu juristist…
Von Krahli teatri „Madame Bovary”, autorid Gustave Flaubert ja Marianne Kõrver, lavastaja Marianne Kõrver, kunstnik Liisi Eelmaa. Mängivad Mari Abel, Liina Vahtrik, Tiina Tauraite, Taavi Eelmaa, Erki Laur ja Lauri Lagle. Esietendus 2. IV Von Krahli teatris.
1.
Üks mu juristist…
4 minutit
Miljoneid viinerikaupa ei kompenseeri
Uue valitsuse ametisse astudes sõnas PM: „Eesti inimeste elatustaseme tõusu eelduseks on stabiilne majanduskasv”. Ta võinuks vabalt ka kuulutada, et Reformierakond viib eestlased esimesena Marsile. Nii OECD kui IMF i analüüsides on rõhutatud, et just Eesti majandusarengu silmatorkav ebastabiilsus on põhjustanud selle, et meie majanduskasv on võrreldavate arenevate riikide seas viimasel kümmekonnal aastal…
3 minutit
Luule ja proosa Viivi Luige reisikirjanduses
Suuri ilmalõpu tähti
kukub jälle läbi tuule,
Trammid lähevad depoosse,
proosa jälle on kui luule.
Viivi Luik „Jälle”
Viivi Luik ei ole muidugi mingi reisikirjanik. Või kes on üldse reisikirjanik? Mis on üldse reisikirjandus? Miks Tuglase „Esimene välisreis” liigitatakse enamasti memuaarteoste hulga? Aga miks ei võiks Tukla „Teekond Hispaaniasse” olla pigem kultuuriajalooline uurimus kui reisikiri? Reisikirjanduse žanripiirid…
kukub jälle läbi tuule,
Trammid lähevad depoosse,
proosa jälle on kui luule.
Viivi Luik „Jälle”
Viivi Luik ei ole muidugi mingi reisikirjanik. Või kes on üldse reisikirjanik? Mis on üldse reisikirjandus? Miks Tuglase „Esimene välisreis” liigitatakse enamasti memuaarteoste hulga? Aga miks ei võiks Tukla „Teekond Hispaaniasse” olla pigem kultuuriajalooline uurimus kui reisikiri? Reisikirjanduse žanripiirid…
5 minutit
Valge hiire nutt ei aita
Eks igas inimkoosluses, mitte ainult Austria-Ungari keisririigi nooremohvitseride seas leidub oma leitnant Dub, loll, ent ülikõrge enesehinnanguga jupijumal, kelle juhtimisalane kreedo kõlab: „Ma panen teid nutma!”. Ja siis kohe pärast pisaraid juhtub, mis juhtuma peabki: nähes, et kangelane/pühak on siiski nõrk ehk inimlik, tormab „avalikkus”, rahvahulk, pööbel, mass teda seda suurema mõnuga tükkideks kiskuma. Nutad ja…
2 minutit
Mõista Eesti ajalugu seostes
Intervjuu 50. numbrini jõudnud Tuna peatoimetaja Ott Raunaga
Ega Tuna-taolisi ajakirju, kus on esindatud esseed, teaduslikud artiklid, rohkelt pildi- ja arhiivimaterjali, ent mis on suunatud lisaks professionaalidele ka kõigile teistele, maailmas väga palju ei ole. Endal tuleb meelde ainult New Yorgis publitseeritav Lapham’s Quarterly, põhimõtteliselt analoogiline asi, Prantsusmaal on L’Histoire, aga rohkem eriti pähe ei…
Ega Tuna-taolisi ajakirju, kus on esindatud esseed, teaduslikud artiklid, rohkelt pildi- ja arhiivimaterjali, ent mis on suunatud lisaks professionaalidele ka kõigile teistele, maailmas väga palju ei ole. Endal tuleb meelde ainult New Yorgis publitseeritav Lapham’s Quarterly, põhimõtteliselt analoogiline asi, Prantsusmaal on L’Histoire, aga rohkem eriti pähe ei…
6 minutit
Poeesia ja (keele) piiratus
Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Herta Mülleri portree
Esimest korda kuulsin Herta Müllerit üheksakümnendate aastate keskel lugemisõhtul Berliini teatris Schaubühne. Tekste luges nii autor ise kui ka üks näitlejanna. Mõju ei saanud erinevam ollagi: näitlejanna hääl oli võimas ja täis paatost, Herta Mülleri hääl tasane, kompiv ja selge. Järellugemisel kuulsin ma lisaks veel kolmandat, tekstide enda häält.…
Esimest korda kuulsin Herta Müllerit üheksakümnendate aastate keskel lugemisõhtul Berliini teatris Schaubühne. Tekste luges nii autor ise kui ka üks näitlejanna. Mõju ei saanud erinevam ollagi: näitlejanna hääl oli võimas ja täis paatost, Herta Mülleri hääl tasane, kompiv ja selge. Järellugemisel kuulsin ma lisaks veel kolmandat, tekstide enda häält.…
11 minutit
