Eeteid uhmal ja unarul
Keeleuuendus on pidev protsess, mis laineti teadvustudes rahvahulki kaasa tõmbab ja uudissõnu eetma innustab. Johannes Aaviku liikvele lükatud hiidlaine on toonud eesti keelde hulganisti otstarbekaid sõnu. Friedebert Tuglas kirjutas aastal 1915: „Arvustada ja hukkamõista üht uuendust on tuhat korda kergem kui seda pooldada või vähemalt targu võitluse lõppu oodata. Kõik on hukkamõistja poolt: traditsioon, inimlik laiskus…
2 minutit
PEALELEND: KAI ORO, sõnause korraldustoimkonna liige, Eesti Keele Instituut
Sõnause pidulikult lõpuürituselt lahkuvatel literaatidel oli kohe peas mõte, et sõnaloomine tuleb pidevalt päevakorras hoida, sest uusi sõnu läheb ingliskeelsete mõistete edasiandmiseks iga päev vaja. Võtta pole neid aga kuskilt. Algatasite Eesti Keele Instituudis sõnause jätkuks uute sõnade keskkonna loomise. Kui kaugel sellega ollakse?
Tõepoolest,…
Tõepoolest,…
1 minut
Keelelubadustest valitsusliidu programmis
Märtsi lõpus valminud valitsusliidu uus programm on keelelubadustest üsna priske. Põhiosa leiab spordi ja kehakultuuri järel, kuid neid on ka mujal tekstis. Mahu poolest moodustab keeleosa ligi kümnendiku kogu dokumendist, sisaldades üle viiekümne keele- ja lõimumislubaduse. Põhiliselt on jutt ümber tõstetud Reformierakonna programmist, kus seda oligi IR Li omast tunduvalt rohkem ja…
3 minutit
Arhitekti pilguga betoonist
Loodetavasti on pöördumatult möödas ajad, mil monoliitbetoonist välisseintega hoone vastuvõtmisel küsib kohaliku omavalitsuse esindaja siiralt: „Millal siis seinad korralikult üle krohvitakse ja maja päris valmis saab?”. Selline kogemus pärineb mul pealinnast mõned aastad tagasi. Betooni on viimastel aastatel hoone materjalina hakatud kindlasti rohkem hindama, samas piirab selle ehedal kujul eksponeerimist betooni erilahenduste suhteline kallidus. Konstruktsiooni-materjalina…
4 minutit
KOMMENTAAR
„Tallinna idees” on esitatud Eesti kunstiakadeemias valminud ruumiline visioon, millega tõstatatakse Eesti pealinna arengu kohta rida küsimusi. Eriti asjakohane on see teos seoses sellega, et Tallinn on 2011. aastal Euroopa kultuuripealinn, nii et see on sobiv panus linna üritustesse. „Tallinna idee” on katse täita strateegilise ruumilise planeerimise lünka Tallinnas. Kui tahetakse pealinna muuta linnaks, mille üle elanikud võivad…
2 minutit
Tallinna idee
17. veebruaril esitlesid kunstiakadeemia tudengid raamatut „Tallinna idee”, mis on koostatud IV kursuse arhitektuuritudengite kursuseprojektide põhjal. Raamatusse on kogutud nii uued kui juba arutluse all olnud ideed, mis puudutavad Tallinna võimalikke arengusuundi. Tallinna teemal palus Sirp vestlema tudengid Marten Kaevatsi ja Ott Alveri ning nende juhendaja professor Andres Alveri.
Margit Mutso: Kas kursusetöö teema valiku ja raamatu koostamise taga…
Margit Mutso: Kas kursusetöö teema valiku ja raamatu koostamise taga…
10 minutit
Inimene põrgus, laibad katlaahjus
Mängufilm „Katlakütja” („Kotšegar”, Venemaa 2010, 84 min), režissöör Aleksei Balabanov, operaator Aleksander Simonov, helilooja Valeri Didjulja, produtsent Sergei Seljanov. Osades Mihhail Skrjabin, Juri Matvejev, Aida Tumutova, Aleksander Mossin, Anna Korotajeva jt.
Vana jakuudi mees on ühe eelmise sõja major ja Nõukogude Liidu kangelane. Ta on segasevõitu katlakütja kusagil Peterburi äärelinna vanas katlamajas ja tal…
Vana jakuudi mees on ühe eelmise sõja major ja Nõukogude Liidu kangelane. Ta on segasevõitu katlakütja kusagil Peterburi äärelinna vanas katlamajas ja tal…
3 minutit
Neli musketäri 40 aastat hiljem
Mitte mingeid ideid, mitte mingeid maailmaparandamise soove, mitte mingit kirgastumist – lihtsalt 40 aastat peldikut.
Õigupoolest panid „Kormoranide” autorid oma identiteedi ise paika, reklaamisid linateost pealetükkivalt kui „uut filmi „Jan Uuspõld läheb Tartusse” autoritelt”. Millegi seninägematu poole niisiis ei püüeldudki.
Õigupoolest panid „Kormoranide” autorid oma identiteedi ise paika, reklaamisid linateost pealetükkivalt kui „uut filmi „Jan Uuspõld läheb Tartusse” autoritelt”. Millegi seninägematu poole niisiis ei püüeldudki.
4 minutit
Eesti popkultuur kui ravimatu haigus
Kuulda võib head eesti muusikat ja teravat dialoogi, näha saab ilusat kaameratööd ja läbimõeldud kaadreid, tunda on kohatist õudustki ja nalja saab ka.
Lühifilm „Haiguste ravi”, stsenarist ja režissöör Raul Viitung ja Margus Univer, operaator Indrek Kasesalu, helilooja Jakob Juhkam, produtsent Raul Viitung. Osades Roland Laos, Piret Laurimaa, Marco Laimre, Kristy Leek, Igor…
Lühifilm „Haiguste ravi”, stsenarist ja režissöör Raul Viitung ja Margus Univer, operaator Indrek Kasesalu, helilooja Jakob Juhkam, produtsent Raul Viitung. Osades Roland Laos, Piret Laurimaa, Marco Laimre, Kristy Leek, Igor…
3 minutit
„Kirjad Inglile” suured paralleelid, mitte spikerdused
Sulev Keeduse film „Kirjad Inglile” on kahtlemata mõjutatud „Andrei Rubljovist”.
Oleme harjunud filmi (aga ka näidendi ja natuke väiksemal määral proosateose) peategelase aktiivsusega. Draamaloo peategelase esimeseks tunnusjooneks ongi innukus ja teohimu, tema tegevus on filmi tegevustikus peamine. Peategelane võitleb oma või rahva õnne, õiguse ja au eest, tema rabeleb…
Oleme harjunud filmi (aga ka näidendi ja natuke väiksemal määral proosateose) peategelase aktiivsusega. Draamaloo peategelase esimeseks tunnusjooneks ongi innukus ja teohimu, tema tegevus on filmi tegevustikus peamine. Peategelane võitleb oma või rahva õnne, õiguse ja au eest, tema rabeleb…
5 minutit
Alan Watts ja Eesti orientalistika
Alan Watts, Saa selleks, mis sa oled. Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Kerti Tergem. Kujundanud Piia Ruber. Verb, 2010. 190 lk.
Alan Wattsi nimi ei tohiks tundmatu olla. Ta oli zen-budismi ja teiste ida õpetuste tutvustaja, biitnike põlvkonna intellektuaalne käilakuju ning populaarne filosoof, kes sama palju kui raamatutega sai Ameerikas tuntuks oma köitvate…
Alan Wattsi nimi ei tohiks tundmatu olla. Ta oli zen-budismi ja teiste ida õpetuste tutvustaja, biitnike põlvkonna intellektuaalne käilakuju ning populaarne filosoof, kes sama palju kui raamatutega sai Ameerikas tuntuks oma köitvate…
3 minutit
Aado Lintropi sõnaline maailm
Aado Lintrop, Annapurna. Toimetanud Siiri Ombler. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2010. 128 lk. Aado Lintrop, Õhtud sõidavad õue. Toimetanud Siiri Ombler. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2011. 136 lk.
Avaldamise põhjal ei ole Aado Lintrop olnud luuletajana kuigi produktiivne, vaid ennekõike vaikselt taustal kaikuv, mitte keskmes ja suurte seas hõikav, jättes oma luulekogude vahele ikka…
Avaldamise põhjal ei ole Aado Lintrop olnud luuletajana kuigi produktiivne, vaid ennekõike vaikselt taustal kaikuv, mitte keskmes ja suurte seas hõikav, jättes oma luulekogude vahele ikka…
5 minutit
Maailm maailma taga
Linda-Mari Väli. Eikeegi Eikunagi Eikusagil. Toimetaja Johanna Ross. kujundaja: Lilli-Krõõt Repnau. Värske Raamat 2011/9, 144 lk
„Miks peab nii palju jooma, Ljonja? Miks peab nii palju sööma?” Ljubov Andrejevna Ranevskaja, A. Tšehhovi „Kirsiaed”
Ühel pühapäevahommikul istusime õega kohvikus ja jõime latte’t. Mina olin kiirustamas kooli, õde laevale. Kohvikus oli soe ja hubane, kohvilõhnane; akna taga oli piinavalt…
„Miks peab nii palju jooma, Ljonja? Miks peab nii palju sööma?” Ljubov Andrejevna Ranevskaja, A. Tšehhovi „Kirsiaed”
Ühel pühapäevahommikul istusime õega kohvikus ja jõime latte’t. Mina olin kiirustamas kooli, õde laevale. Kohvikus oli soe ja hubane, kohvilõhnane; akna taga oli piinavalt…
7 minutit
„Raha on meie Jumal! Raha on meie juht!”
Kirjandus on ikka katsunud asja tuumani tungida. Olgu teemavalik milline tahes, inimese siseilmast kuni prohvetlike tulevikuennustusteni, jääb autori ülesanne ikka samaks – avada ja avaldada. Seejuures on imetlusväärne, kui kirjanik suudab uurimisobjektiga distantsi hoida – ta küll lahkab ja toob lagedale, aga ei hinda. Nii jääb lugejale täielik vabadus edasimõtlemiseks ning järeldusteks,…
7 minutit
… Eesti on kaugemal veel
24. – 26. märtsini leidis aset kolmas Tallinn Music Week. Esimese showcase-festivaliga võrreldes oli esinejaid, kultuuripealinna-aastal juba üle poole rohkem (147 vs. 65), märkimisväärselt oli suurenenud tegevuspaikade arv (16 vs. 10 lava) ning ka delegaate ja kontserdikülastajaid liikus ringi mainimisväärselt rohkem. Hea mõte oli välisartistide kaasamine festivaliprogrammi, mis lõi võrdlusmomendi, võimaldas aga ka näidata üritust…
4 minutit
Armastage oma tööd, olge avatud, rääkige inimestega!
Intervjuu Soome muusikaekspordi juhi Paulina Ahokasega
Mida näed muusikaekspordi peamiste rollide ja tegevusprioriteetidena?
Paulina Ahokas: Aidata riigi ja piirkonna muusikasektoris tegutsevatel professionaalidel ja ettevõtetel ekspordisissetulekuid suurendada. Teisejärgulised eesmärgid (mis teenivad esmaseid eesmärke): laiendada eksporditoodete skaalat, aidata professionaalide välistulude liikumist mitmekesistada, seada sisse töötavad tegevusmudelid ekspordi edendamiseks suurtel eksporditurgudel, parandada…
Mida näed muusikaekspordi peamiste rollide ja tegevusprioriteetidena?
Paulina Ahokas: Aidata riigi ja piirkonna muusikasektoris tegutsevatel professionaalidel ja ettevõtetel ekspordisissetulekuid suurendada. Teisejärgulised eesmärgid (mis teenivad esmaseid eesmärke): laiendada eksporditoodete skaalat, aidata professionaalide välistulude liikumist mitmekesistada, seada sisse töötavad tegevusmudelid ekspordi edendamiseks suurtel eksporditurgudel, parandada…
3 minutit
Tallinn Music Week – staarmänedžeridest kultuuriturismini
Nii Soomes kui ka Islandil, mida Eestis tavatsetakse muusikaekspordis eeskujuks tuua, on suur edu alguse saanud mõne inimese initsiatiivist ja seejärel on suurem seltskond kogunenud isiksuste ümber. Islandil algas muusikaline plahvatus Björki kunagise bändi The Sugarcubes ümber, kuid muusikaekspordi süsteemi loomiseks oli vaja järgmist isiksust – Islandi muusikaekspordi…
4 minutit
„Vaikivad meeleolud” Tōkyōs
Jaapani mainekas muusikaajakiri Musica Nova kajastab tänavuses aprillinumbris (lk 77) Tōkyōs toimunud eesti klaverimuusika õhtut „Vaikivad meeleolud”.
9. veebruaril kõlas eesti muusika Tōkyō Ichigaya luterliku kiriku 200kohalises Steinway klaveriga varustatud kontserdisaalis. Kontsert oli pühendatud Jaapani-Eesti diplomaatiliste suhete loomise 90. ja taaskehtestamise 20. aastapäevale ning sellega tutvustati ka Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna aastal 2011.
9. veebruaril kõlas eesti muusika Tōkyō Ichigaya luterliku kiriku 200kohalises Steinway klaveriga varustatud kontserdisaalis. Kontsert oli pühendatud Jaapani-Eesti diplomaatiliste suhete loomise 90. ja taaskehtestamise 20. aastapäevale ning sellega tutvustati ka Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna aastal 2011.
2 minutit
PREEMIA
Juba üheksandat korda anti Eesti muusika päevadel välja auhindu eelmise aasta festivali parimatele heliloojatele. EMP i preemia on seni saanud Tauno Aints (2005, 2008), Lauri Jõeleht (2006), Liis Jürgens (2009), Tatjana Kozlova (2004, 2005, 2009), Margo Kõlar (2009), Kristjan Kõrver (2004, 2008), Tõnu Kõrvits (2003), Märt-Matis Lill (2006, 2007), Malle Maltis (2005, 2007), Hideyuki Nishimura (2006), Urmas Sisask (2004),…
2 minutit
Nüüdismuusika – muunduva aine jälgedes …
Katkend dialoogist 2011. aasta Eesti muusika päevade teemadel*
Denis Diderot (D): Arvan, et Estonia kontserdisaali võib kammersaaliks muuta küll. Jüri Reinvere kontserdil „Naabrivalve I – Läti” esiettekantud teose „Neli kvartetti” I ja II osa juurde kuuluv jutustaja kõlas suures ruumis kaugelt nagu jumala hääl. See omakorda vastas teksti sügavale sisule ja…
Denis Diderot (D): Arvan, et Estonia kontserdisaali võib kammersaaliks muuta küll. Jüri Reinvere kontserdil „Naabrivalve I – Läti” esiettekantud teose „Neli kvartetti” I ja II osa juurde kuuluv jutustaja kõlas suures ruumis kaugelt nagu jumala hääl. See omakorda vastas teksti sügavale sisule ja…
6 minutit
PEALELEND: Jüri Kaldmaa, „Patukahetseja” dramatiseerija ja lavastaja
Tartus Vilde teatris esietendus 2. aprillil Isaac Bashevis Singeri romaanil „Patukahetseja” põhinev lavastus. Mida on poolaameerika juudist nobelistil tänapäeva teatrivaatajale õpetlikku öelda?
Singeri „Patukahetseja” on vaimne, usuline ja ka geograafiline (mõistagi tagasilöökidega) rännak Koju. Ega meelerahu ja toimiva usu saavutamine ei tule kergelt. Tänapäeva ühiskonnas ei…
Singeri „Patukahetseja” on vaimne, usuline ja ka geograafiline (mõistagi tagasilöökidega) rännak Koju. Ega meelerahu ja toimiva usu saavutamine ei tule kergelt. Tänapäeva ühiskonnas ei…
1 minut
PEALELEND: Ülle Lehtmäe, Eesti Kontserdi koolikontsertide produtsent-toimetaja
Eesti Kontsert kuulutab, et otsib uusi koolikontsertide kavu. Teil on selles töös kauased kogemused. Kõrvalt vaadates tundub, et koolid, s.t tellija on mõjutanud arengut kergema ja mängulisema valiku suunas, prevaleerib jazz- ja levimuusika. Mida Eesti Kontsert ise pakkuda tahaks ja interpreetidelt ootab?
Jah, ootame…
Jah, ootame…
1 minut
Kes hoiab pulti?
Suurt lava Mart Koldits valdab, masse paigutada oskab, niite tõmmata julgeb.
Viljandi Ugala „Kollane nool”, autor Viktor Pelevin, lavastaja Mart Koldits (Von Krahli teater), kunstnik Jaanus Laagriküll ja muusikaline kujundaja Hendrik Kaljujärv (NO 99). Mängivad Janek Vadi, Peeter Jürgens, Arvi Mägi, Arvo Raimo, Carita Vaikjärv, Kadri Lepp, Triinu Meriste, Andres Oja, Margus Vaher, Luule Komissarov, Vilma Luik,…
Viljandi Ugala „Kollane nool”, autor Viktor Pelevin, lavastaja Mart Koldits (Von Krahli teater), kunstnik Jaanus Laagriküll ja muusikaline kujundaja Hendrik Kaljujärv (NO 99). Mängivad Janek Vadi, Peeter Jürgens, Arvi Mägi, Arvo Raimo, Carita Vaikjärv, Kadri Lepp, Triinu Meriste, Andres Oja, Margus Vaher, Luule Komissarov, Vilma Luik,…
4 minutit
Elegantne kevadtervitus
„Contrabasso con amore”: Mati Lukk ja Siret Lust (kontrabass), Henry-David Varema (tšello) ja Nata-Ly Sakkos (klaver) 30. III Vanemuise kontserdimajas.
Veenmaks publikut, et kohmakaks instrumendiks peetav kontrabass võib olla sama võluv soolopill kui teisedki, on mitmed suured muusikud pühendanud oma elutöö. Keskne roll on siin olnud XIX sajandi itaallastel Giovanni Bottesinil ja Domenico Dragonettil. Mõlemad saavutasid…
Veenmaks publikut, et kohmakaks instrumendiks peetav kontrabass võib olla sama võluv soolopill kui teisedki, on mitmed suured muusikud pühendanud oma elutöö. Keskne roll on siin olnud XIX sajandi itaallastel Giovanni Bottesinil ja Domenico Dragonettil. Mõlemad saavutasid…
2 minutit
Täiesti usutav eesti edulugu
Nüüd on küll selline tunne, et Eesti tahab veel kellegagi liituda!
Tartu Uue teatri „Edu”, autor ja lavastaja Mart Aas, kunstnikud Ivar Põllu ja Kristel Leesmend, valguskunstnik Rene Liivamägi. Mängivad Leino Rei, Kristel Leesmend, Nero Urke, Mart Aas ja Tõnis Leemets. Esietendus 17. II Genialistide klubis.
„Edu” kandva idee saab kokku võtta ühe küsimusega: kas…
Tartu Uue teatri „Edu”, autor ja lavastaja Mart Aas, kunstnikud Ivar Põllu ja Kristel Leesmend, valguskunstnik Rene Liivamägi. Mängivad Leino Rei, Kristel Leesmend, Nero Urke, Mart Aas ja Tõnis Leemets. Esietendus 17. II Genialistide klubis.
„Edu” kandva idee saab kokku võtta ühe küsimusega: kas…
3 minutit
Elegantne kevadtervitus
„Contrabasso con amore”: Mati Lukk ja Siret Lust (kontrabass), Henry-David Varema (tšello) ja Nata-Ly Sakkos (klaver) 30. III Vanemuise kontserdimajas.
Veenmaks publikut, et kohmakaks instrumendiks peetav kontrabass võib olla sama võluv soolopill kui teisedki, on mitmed suured muusikud pühendanud oma elutöö. Keskne roll on siin olnud XIX sajandi itaallastel Giovanni Bottesinil ja Domenico Dragonettil. Mõlemad saavutasid…
Veenmaks publikut, et kohmakaks instrumendiks peetav kontrabass võib olla sama võluv soolopill kui teisedki, on mitmed suured muusikud pühendanud oma elutöö. Keskne roll on siin olnud XIX sajandi itaallastel Giovanni Bottesinil ja Domenico Dragonettil. Mõlemad saavutasid…
2 minutit
Kohtumine kommunistiga
Oma rohkem kui pool sajandit kestnud elus olen pidanud taluma mitmeid kommunistebolševikke. Kõige markantsem neist on olnud muidugi Kaarel Ird. Kui ma 1969. aastal Vanemuise teatrisse tulin, oli Ird juba 60aastane. Ma ei teadnud tema minevikku, polnud näinud tema lavastusi ega lugenud tema kirjutisi. Tegelikult pakkus mulle huvi töötada koos Evald Hermakülaga, kellega varem olime ühiselt…
3 minutit
Jazzikuu algas Uno Naissoo loomingukonkursiga
Jazzikuu on hoogsalt alanud ja 2. aprillil toimus Otsa-nimelises Tallinna muusikakoolis juba 27. Uno Naissoo nimelise noorte loomingukonkursi finaalkontsert. Just sellelt konkursilt on loomingutuule tiibadesse saanud paljud noored muusikud, tänased tuntud heliloojad. Žürii, mille esimees oli seekord Tõnu Naissoo, rõõmustas, et konkurss oli ühtlaselt tugeva tasemega. Selges ülekaalus olid instrumentaalpalad, mis…
1 minut
Helena Merzin otsib meest, Urmas Vadi toimivat dramaturgiat
Vadi astub üle fiktsiooni ja reaalsuse piiri, sattumata kummalegi poolele.
Tartu Uue teatri „Rein Pakk otsib naist!”, autor ja lavastaja Urmas Vadi, kunstnik Kristiina Põllu. Mängivad Rein Pakk ja Helena Merzin. Esietendus 16. III Genialistide klubis.
Ajalugu armastab manifeste. Mina ka. Olgugi et enamasti pole nende puhul tegu rohkemaga…
Tartu Uue teatri „Rein Pakk otsib naist!”, autor ja lavastaja Urmas Vadi, kunstnik Kristiina Põllu. Mängivad Rein Pakk ja Helena Merzin. Esietendus 16. III Genialistide klubis.
Ajalugu armastab manifeste. Mina ka. Olgugi et enamasti pole nende puhul tegu rohkemaga…
4 minutit
Liszt Tartus
2011. aasta on muusikailmas kuulutatud Ferenc Liszti aastaks. Sellega tähistatakse pianismis revolutsioonilise pöörde teinud ungari muusika suurkuju 200. sünniaastapäeva. Sel puhul on sobilik esile tuua tema seos Eestiga: Liszt külastas 1842. aasta kevadel Tartut, kus andis 9., 11. ja 12. aprillil (u. k järgi) kolm ülimenukat kontserti, kaks neist Tartu ülikooli aulas. Need esinemised oli suursündmus nii Tartu…
3 minutit
Kui kunstnik kohtub Klioga
Peeter Lauritsa näitus „Mattise martüürium” Kiek in de Kökis kuni 29. IV .
Ma pole ei Peeter Lauritsa sõber ega ka kaasaegsest kunstist kirjutaja. Olen lihtsalt galeriides uitaja, emotsioonide noppimise ja professionaalsuse hoidmise pärast. Lauritsast kirjutama kihutab mind avastus, et olen taas liikunud temaga ühes suunas, kuigi erinevaid radu. Ütlen nii, sest kord varem on…
Ma pole ei Peeter Lauritsa sõber ega ka kaasaegsest kunstist kirjutaja. Olen lihtsalt galeriides uitaja, emotsioonide noppimise ja professionaalsuse hoidmise pärast. Lauritsast kirjutama kihutab mind avastus, et olen taas liikunud temaga ühes suunas, kuigi erinevaid radu. Ütlen nii, sest kord varem on…
6 minutit
Teedema teisenemised
Ago Teedema näitus „Maa – võitlev planeet” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis kuni 24. IV .
Näituse avamisel leidsid mõned persoonid, kes tunnevad Ago Teedemat vähem kui mina, et kunstnik olevat „ära pööranud”. Mõneti võib seda isegi aktsepteerida, sest tegemist on ühe tervikliku pilguheitega autori eelmise aasta loomeparemikku. Kõik tööd on tehtud 2010. aastal ning esitletud on üheksa…
Näituse avamisel leidsid mõned persoonid, kes tunnevad Ago Teedemat vähem kui mina, et kunstnik olevat „ära pööranud”. Mõneti võib seda isegi aktsepteerida, sest tegemist on ühe tervikliku pilguheitega autori eelmise aasta loomeparemikku. Kõik tööd on tehtud 2010. aastal ning esitletud on üheksa…
2 minutit
Surma installeerimisest
Jass Kaselaane on viimasel kolmel installatiivsel isikunäitusel keskendunud surma teema kujutamisele erinevates vormides: „Luigelaul” Hobusepea galeriis (26. XI – 7. XII 2009) koosnes kisendavast seakoorist, „Tulge tagasi, inimese lapsed” (12. VIII – 29. VIII 2010) moondas Tallinna Linnagalerii surnuaiaks ja vastse ekspositsiooni „Hingede rändamine” keskmes on lahkunud hinged ja nende teekond.
Tartu Kunstimaja suures saalis eksponeeritud …
Tartu Kunstimaja suures saalis eksponeeritud …
2 minutit
Ajakirjandus fotograafia abil
4. märtsil tunnustasid Eesti Ajalehtede Liit ja Eesti Pressifotograafide Liit koostöös partneritega parimaid 2010. aasta pressifotosid. Ehkki preemiaid on välja antud 1997. aastast peale, püüab eelmisel aastal fotograafide ametiliiduna asutatud Eesti Pressifotograafide Liit oma valdkonda arendada ja tutvustada terviklikumalt: ilmub saatetekstidega konkursitöödel põhinev album ja toimuvad näitused mitme linna avalikes ruumides, Tallinna oma näiteks Viru…
5 minutit
Tee läbi avatud kapiuste?
Iga naise kohta, kes on väsinud sellest, et teda üliemotsionaalseks peetakse, leidub mees, kes kardab oma tundeid näidata ja nutta.
Kapiuksed valla: arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest. Toimetanud Brigitta Davidjants. MTÜ Eesti Gei Noored, 2010. 144 lk.
Eesti avalikkuse märkimisväärset konservatiivsust seksuaalsuse erisuste aktsepteerimisel näitlikustab hästi järgmine lugu. Katoliiklikus Poolas esines hiljuti Robert Wegzryni nimeline …
Kapiuksed valla: arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest. Toimetanud Brigitta Davidjants. MTÜ Eesti Gei Noored, 2010. 144 lk.
Eesti avalikkuse märkimisväärset konservatiivsust seksuaalsuse erisuste aktsepteerimisel näitlikustab hästi järgmine lugu. Katoliiklikus Poolas esines hiljuti Robert Wegzryni nimeline …
3 minutit
Katse mõista Toomas Pauli
1.
Toomas Pauli suunas minna tähendab kaarega minna: on ta ju teoloog, see tähendab vaimutüübi esindaja, kelle eestikeelne nimi juba, usuteadlane, kõlab teaduse ajastul anakronistlikult. Kui võtta Ilmar Vene Uku Masingu käsitlusest (Ilmamaa, 2001) algusots Pauli tutvustamiseks, siis on see üks kõige ökonoomsemaid viise visandada meie kodumaise eksistentsiaalse mõtte kiirgavaim tuum.
Toomas Pauli suunas minna tähendab kaarega minna: on ta ju teoloog, see tähendab vaimutüübi esindaja, kelle eestikeelne nimi juba, usuteadlane, kõlab teaduse ajastul anakronistlikult. Kui võtta Ilmar Vene Uku Masingu käsitlusest (Ilmamaa, 2001) algusots Pauli tutvustamiseks, siis on see üks kõige ökonoomsemaid viise visandada meie kodumaise eksistentsiaalse mõtte kiirgavaim tuum.
4 minutit
Tormaka teadatahtja uperpallid
Toomas Pauli lugedes on raske otsustada, kas tegemist on siira ja vahetu, ehk isegi naiivse suhtumisega kõikidesse raamatusse kokku kupatatud ideedesse, või on tegemist kõige peenema irooniaga.
Toomas Pauli „Totrus ja tähendus” on kogum kiireid ja viljakaid mõlgutusi peamiselt teadusküsimuste üle, kus fookus on enamasti bioloogial ja seonduvatel teemadel, nt memeetikal ja GMOdel, sisse…
Toomas Pauli „Totrus ja tähendus” on kogum kiireid ja viljakaid mõlgutusi peamiselt teadusküsimuste üle, kus fookus on enamasti bioloogial ja seonduvatel teemadel, nt memeetikal ja GMOdel, sisse…
6 minutit
Koalitsioonileppe lubadused on üldsõnalised
Valimiste eel analüüsis Praxis erakondade valimisprogrammi töö- ja sotsiaalpoliitika, maksunduse, riigivalitsemise, tervishoiu- ja perepoliitika valdkonnas. Nüüd vaatame koalitsioonileppe alusel, mis algsetest lubadustest on sinna võetud ja mis välja jäetud, millised valijate ootused on seal kajastatud ning millised mitte.
6 minutit
Spagaat liberalismi ja rahvuskonservatismi vahel
Üldiselt peegeldab koalitsioonilepe valitsusparteide valimiskampaanias valitsenud meeleolusid: ühest küljest üritatakse selgeks teha, et Eestis ei vajata väga palju muutusi ja teiselt poolt soovitakse majanduses esile kustuda jõulist struktuurimuutust.
2 minutit
Haridus ja põhjamaade tase
Koalitsioonileppes on kirjas eesmärk viia „Eesti haridus Põhjamaade tipptasemele”, oluliseks meetmeks tasuta kõrgharidus. Kirjas on see nii: „loome võimaluse saada tasuta kõrgharidust Eestis kõigile võimekatele noortele. Selleks võtame 2011. aastal vastu seaduse, millega suurendame aastatel 2012–2014 avalikõiguslikele ülikoolidele või rakenduskõrgkoolidele riiklikku tellimust 40% võrra, tagades sellega õppemaksuta õppe kuni 12 500 sisseastumistingimused täitvale üliõpilasele eestikeelsetel…
2 minutit
„Loodan, et kultuuripoliitikat on võimalik ajada erakonnaüleselt”
Intervjuu teisipäeval ametisse kinnitatud kultuuriministri Rein Langiga
Kaarel Tarand: Millistesse üldisematesse raamidesse valitsusliidu nelja aasta kultuuripoliitiline tegevuskava paigutub? Mis mahub selle koalitsiooni kultuuripoliitikasse?
Rein Lang: Koalitsioonileping pole põhiseadusega võrreldes ülimuslik. Põhiseadus seab raamid ja seal on ka öeldud ära kogu riigipidamise mõte: eesti rahvuse ja kultuuri…
Kaarel Tarand: Millistesse üldisematesse raamidesse valitsusliidu nelja aasta kultuuripoliitiline tegevuskava paigutub? Mis mahub selle koalitsiooni kultuuripoliitikasse?
Rein Lang: Koalitsioonileping pole põhiseadusega võrreldes ülimuslik. Põhiseadus seab raamid ja seal on ka öeldud ära kogu riigipidamise mõte: eesti rahvuse ja kultuuri…
11 minutit
Ei koos lootusega
Uut valitsust on juba iseloomustatud paljude kõvade sõnadega. Kõlama on neist jäänud raudne, sõjaväeline käsi. Selles pole kahjuks midagi uut. Eesti riigi juhtide liikumisest kõva käe ja vaikimise ajastu poole on kõneldud juba kaua. Uus valitsus lihtsalt vormistas selle suuna ministrite valikuga ära. Puudub ainult loosung: „Viime eesti viie vaikivama riigi sekka Euroopas”.
Kõige enam jahmatust on põhjustanud…
Kõige enam jahmatust on põhjustanud…
2 minutit
Arutlemise ajajärgu algus?
Peaminister Andrus Ansipi kolmas valitsus astus esmaspäeval valutult tagasi ja juba teisipäeval sama valutult uuesti ametisse. Mõned ministrid vahetavad tööruume, mõned mitte. Tähtsad, ent seekord siiski täiesti üllatusvabad formaalsused on seega täidetud. See, et ametis valitsuskoalitsioon võidab valimised, on Eesti uuemas ajaloos tavatu ja seetõttu võib küsimärgi alla seada ka valitsusele saja kriitikavaba päeva andmise…
2 minutit
Fotograafia – nii tavaline ja nii maagiline
Fotokuust ja fotokunstist räägib fotokunstnik, EKA fotoosakonna õppejõud Marge Monko
Programmi „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011” raames on plaanis fotokunstifestival, mis ületab festivali tavalise ajalise mõõtme ja kestab terve kuu – fotokuu. Miks on vaja fotot (fotokunsti) teiste visuaalkunsti meediumide seas eraldi välja tõsta, kui kaasaegse kunsti näitustel on peamiselt väljas…
Programmi „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011” raames on plaanis fotokunstifestival, mis ületab festivali tavalise ajalise mõõtme ja kestab terve kuu – fotokuu. Miks on vaja fotot (fotokunsti) teiste visuaalkunsti meediumide seas eraldi välja tõsta, kui kaasaegse kunsti näitustel on peamiselt väljas…
7 minutit
