2011-1 (3327)
Toomas Liivi mälestuskonverents
Reedel, 14. jaanuaril kell 14.00 – 19.00 toimub Tallinna Reaalkoolis (Estonia puiestee 6) Toomas Liivi mälestuseks kirjanduskonverents. Toomas Liivist kui kirjandusteadlasest, luuletajast ja õppejõust kõnelevad Toomas Haug, Märt Väljataga, Maarja Vaino, Mari Peegel, Jaanus Vaiksoo, Jaak Urmet, Aarne Ruben, Mihkel Kaevats, Ivar Sild. Jt.Konverents lõppeb 18.00 algava lavakavaga Toomas Liivi luulest.…
1 minut
Edukalt alanud aastast
7.-8. jaanuril toimus Prahas XIV rahvusvahelise puhkpilliorkestrite konkurss „Praha 2011”. Esinduslikul festivalil konkureeris 19 orkestrit Tšehhist, Sloveeniast, Poolast, Saksamaalt, Belgiast, Madalmaadest, Itaaliast ja Eestist kolmes kategoorias. Eestit esindanud Harjumaa Noorte Puhkpilliorkester konkureeris kategoorias middle (keskmine), kus võistlejaid oli kõige arvukamalt – kokku 7.
1 minut
Homme: Sirp – juba teine!
Sirbiga kaasas mahukas Diplomaatia ning Kultuurkapitali 2010. aasta IV jaotuse täielikud tabelid.
Sirbis:* Algas rahvusvaheline liivi keele ja kultuuri aasta. Mis see on ja mida sööb, räägib esimene liivi doktor Valts Ernštreits.* Arvamusi tülist ja tülitsemisest, joomise nuhtlusest, poliitilisest kultuurist ja rahvustundest, ülemaailmsetest vastaseisudest.* Jaan Tõnissoni biograafia kirjutas soomlane. Millal selle…
Sirbis:* Algas rahvusvaheline liivi keele ja kultuuri aasta. Mis see on ja mida sööb, räägib esimene liivi doktor Valts Ernštreits.* Arvamusi tülist ja tülitsemisest, joomise nuhtlusest, poliitilisest kultuurist ja rahvustundest, ülemaailmsetest vastaseisudest.* Jaan Tõnissoni biograafia kirjutas soomlane. Millal selle…
1 minut
Rein Langi vastulause Maistele
Tänases ajalehes “Sirp” ilmunud Valle-Stein Maiste artikkel “Eetikareferendumil tuleks kaaluda Reformierakonna väärikust” väidab autor, et minul on mingeid seoseid Vene raudtee rahaga. Samuti püüab autor jätta lugejale muljet nagu oleks minu vastu mingeid süüdistusi, mis nõuaksid klaarimist ja mille tõttu ma peaksin kuni nende klaarimiseni ametist lahkuma. Pean kahetsusega teatama,…
1 minut
Aastavahetus telepurgis: mäng ühte väravasse
Toomas Luhats lubas 31. detsembril õhtuseid saateid tutvustades, et pulti pole vaja vahetada, kõik hea ja parem tuleb ETVst kätte. Põhimõtteliselt oligi tal õigus, kusjuures erakanalite vana-aastaprogrammi nii madal tase oli mulle siiski üllatus.
Riigikanali fookuses oli pildiliselt Estonia teatrimaja, temaatiliselt euro tulek ja Tallinna saamine Euroopa kultuuripealinnaks. Kui programmi üksikosad…
Riigikanali fookuses oli pildiliselt Estonia teatrimaja, temaatiliselt euro tulek ja Tallinna saamine Euroopa kultuuripealinnaks. Kui programmi üksikosad…
5 minutit
Küsitlus eesti filmi asjus
Seoses läinud sügistalvel peetud mängufilmikonverentsi, ajaleheartiklite ja ümarlaudadega eesti filmi kidumise asjus esitas Sirp jõulude eel neli küsimust 35-le eesti kineastile, kes jaotatud tinglikult nelja gruppi: režissöörid, produtsendid, ametnikud ja kriitikud. Uue aasta alguseks suvatses vastata kaheksa inimest.
1. Mis on praegu eesti filmi suurim häda?
2. Millega võib eesti filmi asjus…
1. Mis on praegu eesti filmi suurim häda?
2. Millega võib eesti filmi asjus…
9 minutit
Mart Kivastik: „Minu mängufilmi tuum on, kuidas ja miks üldse olla inimene”
Homme esilinastub Tartus ja Tallinna kobarkinodes kirjaniku ja dramaturgi Mart Kivastiku esimene täispikk mängufilm „Üks mu sõber”. See on kaasahaarav linalugu, kuidas raske kaotusega silmitsi seisnud inimesed otsivad jõudu ja ideed, et edasi elada. Debüüdi teinud režissööriga vestleb filmikriitik ja režissöör Kristiina Davidjants.
Ma vist ei eksi, kui ütlen, et sinu…
Ma vist ei eksi, kui ütlen, et sinu…
6 minutit
Uue ja vana vastaspinge Erich Jacoby arhitektuuris
Näitus „Arhitekt Erich Jacoby 125” Eesti Arhitektuurimuuseumis 15. XII 2010–13. II 2011, kuraator Mait Väljas, kujundaja Marge Pervik-Kaal, fotograaf Martin Siplane.
Eesti modernistliku arhitektuuri alane ajalookirjutus on kuni viimase ajani olnud hõivatud rahvusliku modernismi-narratiivi konstrueerimisega ning seepärast suhteliselt leigelt suhtunud siinsete baltisaksa ja vene taustaga arhitektide loomingusse maailmasõdadevahelisel ajal. Eesti…
Eesti modernistliku arhitektuuri alane ajalookirjutus on kuni viimase ajani olnud hõivatud rahvusliku modernismi-narratiivi konstrueerimisega ning seepärast suhteliselt leigelt suhtunud siinsete baltisaksa ja vene taustaga arhitektide loomingusse maailmasõdadevahelisel ajal. Eesti…
5 minutit
„Võimuvõitlus” arhitektuurimaastikul
Vestlus Eesti Arhitektide Liidu esimehe Peeter Pere ja Eesti Arhitektuurikeskuse juhi Ülar Margiga.
Eestis tegutseb neli suuremat arhitektuuriorganisatsiooni: Eesti Arhitektide Liit (EAL), millel täitub tänavu sügisel aastal 90 aastat, Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuurikateeder, mis on 60aastane, Eesti Arhitektuurimuuseum (EAM ), millel sai 20 aastat tegevuse algusest, ning kõige noorem on…
Eestis tegutseb neli suuremat arhitektuuriorganisatsiooni: Eesti Arhitektide Liit (EAL), millel täitub tänavu sügisel aastal 90 aastat, Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuurikateeder, mis on 60aastane, Eesti Arhitektuurimuuseum (EAM ), millel sai 20 aastat tegevuse algusest, ning kõige noorem on…
13 minutit
Sajandi suurkuju elu- ja tantsumosaiik
Helmi Tohvelmani 110. sünniaastapäevaks sai valmis raamat tema elust ja tööst.
Kuigi eesti väljapaistva tantsupedagoogi ja lavastaja Helmi Tohvelmani (1900–1983) sünnist möödus 13. oktoobril 110 aastat, ei ole teda unustatud. Mikk Mikiver on nimetanud oma õpetajat sajandi suurkujuks. Tohvelman kasvatas liikumisõpetajana üles palju põlvkondi eesti näitlejaid mitmes teatrikoolis ja lavakunstikateedris…
Kuigi eesti väljapaistva tantsupedagoogi ja lavastaja Helmi Tohvelmani (1900–1983) sünnist möödus 13. oktoobril 110 aastat, ei ole teda unustatud. Mikk Mikiver on nimetanud oma õpetajat sajandi suurkujuks. Tohvelman kasvatas liikumisõpetajana üles palju põlvkondi eesti näitlejaid mitmes teatrikoolis ja lavakunstikateedris…
5 minutit
Jõuluõhtu etendus
August: Uus vana asemele, samast hõimust. Sest tema teab uut ja mäletab vana.
„Voldemar”
Eesti Draamateatri „Voldemar” 24. detsembril ETV2-s.
Jõuluõhtul etendus ETV2-s „Voldemar”, lavastus Voldemar Pansost, pühapäevalapsest, ja tema ajast. Andrus Kiviräha näidendis pole halbu inimesi, ning see teeb ka lavastuse sümpaatseks ja jõuluõhtule kohaseks, kuigi jõuluteemat näidendis ei käsitleta,…
„Voldemar”
Eesti Draamateatri „Voldemar” 24. detsembril ETV2-s.
Jõuluõhtul etendus ETV2-s „Voldemar”, lavastus Voldemar Pansost, pühapäevalapsest, ja tema ajast. Andrus Kiviräha näidendis pole halbu inimesi, ning see teeb ka lavastuse sümpaatseks ja jõuluõhtule kohaseks, kuigi jõuluteemat näidendis ei käsitleta,…
2 minutit
Panso reinkarnatsioon Eesti Draamateatris
Merle Karusoo lavastuse jälgimispõnevuse tagab suuresti Mait Malmsteni ehedalt Panso-sarnane Panso.
Eesti Draamateatri „Panso”, autor Paavo Piik, lavastaja Merle Karusoo, kunstnik Ursula Vanamölder. Mängivad Mait Malmsten, Raimo Pass, Tiit Sukk ja Maria Avdjuško. Esietendus 28. XI Eesti Draamateatri väikeses saalis.
Voldemar Panso õpilane ja kolleeg Merle Karusoo on Panso mälestuse…
Eesti Draamateatri „Panso”, autor Paavo Piik, lavastaja Merle Karusoo, kunstnik Ursula Vanamölder. Mängivad Mait Malmsten, Raimo Pass, Tiit Sukk ja Maria Avdjuško. Esietendus 28. XI Eesti Draamateatri väikeses saalis.
Voldemar Panso õpilane ja kolleeg Merle Karusoo on Panso mälestuse…
4 minutit
Sammumisi ümber tüvitekstide
Eesti teatril on kombeks mitu Krappi korraga.
VAT -teatri „… viimane lint / Saare esimene lint”, kontseptsiooni autor Tanel Saar, näitejuhid-konsultandid Rait Avestik ja Aare Toikka. Mängisid Tanel Saar ja Hanna Allsaar (T-teater). Esietendused 8. IX Tartus teatrifestivalil „Draama” ja 17. IX Tallinnas rahvusraamatukogu tornisaalis.
Eesti Draamateatri „Krappi viimane lint.…
VAT -teatri „… viimane lint / Saare esimene lint”, kontseptsiooni autor Tanel Saar, näitejuhid-konsultandid Rait Avestik ja Aare Toikka. Mängisid Tanel Saar ja Hanna Allsaar (T-teater). Esietendused 8. IX Tartus teatrifestivalil „Draama” ja 17. IX Tallinnas rahvusraamatukogu tornisaalis.
Eesti Draamateatri „Krappi viimane lint.…
4 minutit
Plaanid pikaks!
Veel viisteist aastat tagasi olid teatrites asjalood nii, et algava kuu etenduste piletid jõudsid müüki alles lõppeva kuu viimastel nädalatel ning pileteid rebis kassapidaja plekist joonlaua abil pappkaantega paksust piletiraamatust. Vahepeal on palju publikut teatrisaalidesse ning sealt ka välja voolanud, õnneks pole peaaegu miski enam endine.
2 minutit
Vana lõppes Vivaldiga, uus algas Tšaikovskiga
Nii lõppes Estonia kontserdisaalis vana 2010. aasta ja algas uus 2011. aasta. Esimese õhtu sisustas Tallinna Kammerorkester ja teise Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Saal oli välja müüdud mõlemal ning õhkkond ajale sobilikult soe ja südamlik, kohati isegi pisut vallatu. Kammerorkestri kontserdil esitati Vivaldi arvatavasti populaarseim teos „Neli aastaaega” op. 8. Teos…
2 minutit
Issand ütles
„Dixit Dominus”: Eesti Filharmoonia Kammerkoor (koormeister Mikk Üleoja) ja Corelli Barokkorkester, dirigent Daniel Reuss 28. XII Tartu Jaani kirikus.
Süütalastepäeva, 28. detsembri õhtul oli Tartu Jaani kirikus jõulukontsert, üks kahest kontserdist, mis lõpetasid kontserdiagentuuri Corelli Music jõulufestivali. Lõpukontsertide pealkiri „Dixit Dominus” („Issand ütles”) oli laenatud kavva planeeritud Händeli psalmikantaadilt HWV 232,…
Süütalastepäeva, 28. detsembri õhtul oli Tartu Jaani kirikus jõulukontsert, üks kahest kontserdist, mis lõpetasid kontserdiagentuuri Corelli Music jõulufestivali. Lõpukontsertide pealkiri „Dixit Dominus” („Issand ütles”) oli laenatud kavva planeeritud Händeli psalmikantaadilt HWV 232,…
1 minut
Muljeid ja meenutusi Johannes Jürissoni artikleid lugedes
30. detsembril möödus viis aastat muusikaajaloolase ja pedagoogi Johannes Jürissoni lahkumisest. Meenutades seda päeva, lehitsesin taas Maris Kirme koostatud Jürissoni kirjutiste kogumikku „Metsateel”, mis ilmus 2009. aastal kirjastuses Ilmamaa.
Raamatusse on valitud 19 artiklit aastatest 1972–2006, põhiteemaks eesti muusika, mis oli autorile kõige südamelähedasem. Siin on mitu kirjutist Mart Saarest,…
Raamatusse on valitud 19 artiklit aastatest 1972–2006, põhiteemaks eesti muusika, mis oli autorile kõige südamelähedasem. Siin on mitu kirjutist Mart Saarest,…
3 minutit
Klaveripeegel
Enigma
„Eliitkontserdid”: Tanel Joamets (klaver) 7. XII Estonia kontserdisaalis.
Interpreedi töö heliteosega ei lõpe kunagi. Veel vähem tuleb mõne etapi saavutamist lugeda tehtuks kodus – töö areneb ja kujuneb tegelikult esinedes laval, publiku ees. Alles seal sünnivad tõelised teod ja tunded. Hingestatud mängu ei saa „ära õppida” – see kas…
„Eliitkontserdid”: Tanel Joamets (klaver) 7. XII Estonia kontserdisaalis.
Interpreedi töö heliteosega ei lõpe kunagi. Veel vähem tuleb mõne etapi saavutamist lugeda tehtuks kodus – töö areneb ja kujuneb tegelikult esinedes laval, publiku ees. Alles seal sünnivad tõelised teod ja tunded. Hingestatud mängu ei saa „ära õppida” – see kas…
4 minutit
Vardo Rumessen ja Sergei Rahmaninov
Sergei Rahmaninov. Klaveriteosed. Vardo Rumessen (klaver). Salvestatud 1997, 2001, 2003, helirežissöörid Vello Meier ja Mati Brauer. Kujundanud Tiina Sildre, toimetanud Virve Normet ja Inna Kivi Estonian Record Productions ja Estonian Classics, 2010.
2010. aasta sügisel üllatas tuntud muusikateadlane, pianist ja poliitik Vardo Rumessen eesti muusikaüldsust kahe suurplaadistusega: 7. septembril leidis…
2010. aasta sügisel üllatas tuntud muusikateadlane, pianist ja poliitik Vardo Rumessen eesti muusikaüldsust kahe suurplaadistusega: 7. septembril leidis…
3 minutit
Pühadeks Sisask, Tšesnokov pealekauba
Sarjas „Viva oratorio!” kontsert „Pühade vägi”: ET V tütarlastekoor, Tartu Noortekoor, solistid Maria Leppoja (sopran) ja Neeme Punder (flööt), dirigendid Aarne Saluveer ja Riho Leppoja. 26. XII Tallinna Jaani kirikus.
Juba enne jõule oli teada, et 2010. aasta ERR i aasta muusikuks on valitud Urmas Sisask (1960). Sestap tunduski enesestmõistetavana,…
Juba enne jõule oli teada, et 2010. aasta ERR i aasta muusikuks on valitud Urmas Sisask (1960). Sestap tunduski enesestmõistetavana,…
2 minutit
Kuidas kirjutada edukat ooperit
Reimanni „Medea” Viini Riigiooperis
Rahvusvahelisel ooperikaardil paistab Viini Riigiooper silma pigem tasakaalukuse ja konservatiivsusega kui uuemeelsusega iga hinna eest. Samal ajal on see mõistagi tunduvalt avatum kui näiteks New Yorgi Metropolitan Opera – võrrelgem kas või Viini viimast „Don Carlost” Peter Konwitschny lavastuses (Ain Anger laulis seal Philipp II rolli…
Rahvusvahelisel ooperikaardil paistab Viini Riigiooper silma pigem tasakaalukuse ja konservatiivsusega kui uuemeelsusega iga hinna eest. Samal ajal on see mõistagi tunduvalt avatum kui näiteks New Yorgi Metropolitan Opera – võrrelgem kas või Viini viimast „Don Carlost” Peter Konwitschny lavastuses (Ain Anger laulis seal Philipp II rolli…
4 minutit
Vastuoluline ja südamlik Sandra Jõgeva
Sandra Jõgeva näitus „Meeleparandus” Draakoni galeriis 14. – 30. XII 2010. Näitus „Meeleparandus” käsitles stand-up-tragöödiates (10–15minutilised performance’id/ ettekanded) Lilleoru liikumist, kaalujälgijaid, (gei)kristlust, armastuse võlu ja soolisi küsimusi (nt Tiina Sööt armus Austrias kellessegi, kelle sugu oli raske määrata), uhkete suhkrust raamidega fotod olid enamikus väheütlevad reklaamid stand-up’idele ning suur karamellist …
1 minut
Suur müstik lillade liblikatiibadega
Andrus Joonase näitus „Joonase Aledoia ehk Imelind ja valge laev” Pärnu Linnagalerii raekoja osas (Uus tn 4) 10. XII – 6. I. 2011.
Kes on kursis Andrus Joonase loominguga, teab, et tegu on suure müstikuga, inimese ja loojanatuuriga, kelle kunst on üsna otseses seoses kõikvõimalike new age’i teooriatega. Tegelikult ju…
Kes on kursis Andrus Joonase loominguga, teab, et tegu on suure müstikuga, inimese ja loojanatuuriga, kelle kunst on üsna otseses seoses kõikvõimalike new age’i teooriatega. Tegelikult ju…
2 minutit
Ado Vabbe preemia laureaat on Rauno Thomas Moss
Tartu linna kultuurkapitali välja antava Ado Vabbe preemia, mis antakse eesti kunstnikule, kelle looming on olulisel määral rikastanud Tartu ja Eesti kunstielu viimasel aastal, kuid ka varasema loometee jooksul, pälvis 2010. aastal maalikunstnik Rauno Thomas Moss. Preemia anti üle 16. detsembril Tartu kunstnike aastanäituse avamisel Tartu Kunstimajas. Moss alustas oma…
2 minutit
Jalutuskäik galeriides
Tartu galeriilõige läbi aastavahetuse
Tartu Kunstimaja galeristi Indrek Grigori arvates ongi tore, et aasta ülevaatenäitusel mingit kindlat teemat ei ole. Tõepoolest, niikuinii sõltub ülevaatenäitus sellest, mida igaüks kohale toob, mitte väljahõigatud loosungist. Mingit žüriid ka ei olnud, Leonhard Lapin valis ja kujundas ise. Nii palju kui mahtus, harvendades mitte ainult kunstnikke,…
Tartu Kunstimaja galeristi Indrek Grigori arvates ongi tore, et aasta ülevaatenäitusel mingit kindlat teemat ei ole. Tõepoolest, niikuinii sõltub ülevaatenäitus sellest, mida igaüks kohale toob, mitte väljahõigatud loosungist. Mingit žüriid ka ei olnud, Leonhard Lapin valis ja kujundas ise. Nii palju kui mahtus, harvendades mitte ainult kunstnikke,…
5 minutit
Aus meeleliigutus – Raul Meelest, koos Kaspariga
Alustasin selle loo kirjutamist juba septembris, kui Munkadetaguses tornis avati Raul Meele näitus „Saalomon & Raul”. Elu kulgeb aga omasoodu ja nii on see fail püsinud mu arvuti mälus pidevas muutumises. Ikka ja jälle on raske otsustada, millega kord alustatud kirjatükki jätkata, kuna materjali, millesse süveneda, on kogunenud aukartust äratav…
7 minutit
Ivar Ivaski stipendium Triin Soometsale
Eelmise aasta lõpus, 20. detsembril anti Eesti Kirjandusmuuseumi Kreutzwaldi päevadel viiendat korda välja Ivar Ivaski stipendium, mille saab statuudi kohaselt kahe viimase aasta jooksul ilmunud silmapaistva luule-, essee- või kriitikaraamatu autor.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ivar Ivaski mälestusfondi halduskogu (Sirje Olesk, Jüri Talvet, Hasso Krull, J. Kronberg) otsusega osutus tänavuseks väljavalituks…
Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ivar Ivaski mälestusfondi halduskogu (Sirje Olesk, Jüri Talvet, Hasso Krull, J. Kronberg) otsusega osutus tänavuseks väljavalituks…
2 minutit
Kus lõpeb elulugu ja algab kirjandus?
Pealkirja küsimus on muidugi retooriline, nagu teame seda Jaan Krossi kuulsast „Mesmeri ringi” alapealkirjast, mis kõlab järgmiselt: „Romaniseeritud memuaarid nagu kõik memuaarid ja peaaegu iga romaan”.
Kirjandus liigub teatud skaalal, mille üks ots on puhas autobiograafia ja teine ots vaba fantaasia või fiktsioon. Või eestipärasemalt öeldes ja heideggerlikult nende otste ligilähedusele…
Kirjandus liigub teatud skaalal, mille üks ots on puhas autobiograafia ja teine ots vaba fantaasia või fiktsioon. Või eestipärasemalt öeldes ja heideggerlikult nende otste ligilähedusele…
5 minutit
Eetikareferendumil tuleks kaaluda Reformierakonna väärikust
Anvar Samost sõnas saates „Olukorrast riigis”, et ta pole kindel, kas äsjases Venemaalt musta raha hangeldamise skandaalis ka valitsuse ja kapo lähenemine probleemitu on. Iivi Masso arvas aga, et rääkides sellest Savisaare tehtuga käsikäes, kõrvutatakse kõrvutamatut ja pisendatakse Savisaare teo tõsidust. Savisaare uskumatult tülgastaval käitumisel vabandavaid asjaolusid muidugi ei ole.…
4 minutit
Lõimumine – projekt, mis keerati kihva kohe alguses
Kas Saksamaa ja Prantsusmaa oleksid praegu nii edukad, kui nad ikka veel vaidleksid selle üle, kes on süüdi?
Ainus koht, kus võime Eestis näha edukat lõimumist, on jalgpallikoondis. Oleme harjunud, et Raio, Dmitri, Konstantin ja Enar teevad üheskoos Euroopa tugevatele tuule alla. Vene poisid on lahked andma intervjuud eesti keeles,…
Ainus koht, kus võime Eestis näha edukat lõimumist, on jalgpallikoondis. Oleme harjunud, et Raio, Dmitri, Konstantin ja Enar teevad üheskoos Euroopa tugevatele tuule alla. Vene poisid on lahked andma intervjuud eesti keeles,…
5 minutit
Meie igapäevast jalgpalli anna meile tänapäev …
Vaapo Vaher, Jalgpall hingede öös: vutist eesti kultuuriloos. Toimetanud Kairi Vihman, kujundanud Jan Garšnek. Pegasus, 2010. 256 lk.
Elame ajastul, mil üha enam on kunstiteose headuse ning huvitavuse üheks peamiseks eeltingimuseks toetumine mingisugusele antagonismile. Ka meedia ja dokumentalistika (sh ajalookirjandus) saavad oma vilja paljuski samalt veskilt. Müüb kõik kurioosne ja kerge…
Elame ajastul, mil üha enam on kunstiteose headuse ning huvitavuse üheks peamiseks eeltingimuseks toetumine mingisugusele antagonismile. Ka meedia ja dokumentalistika (sh ajalookirjandus) saavad oma vilja paljuski samalt veskilt. Müüb kõik kurioosne ja kerge…
6 minutit
Eesti poliitelu ahistab populism
Keskerakonna ja Reformierakonna juured ulatuvad reformikommunistide esindusparteidena nõukogude aja lõppu. Mõlemal jääb puudu idealismist, põhimõttekindlusest, tegutsemisõhinast millegi muu heaks kui võim.
Omal ajal kasutati kompetentsetes organites sellist töömeetodit, et ülekuulatava „lõhkilöömisega” tegeles kaks spetsialisti. Üks oli brutaalne, kaldus kasutama füüsilist vägivalda ja hirmutamist, ühesõnaga paha inimene. Teine uurija oli aga…
Omal ajal kasutati kompetentsetes organites sellist töömeetodit, et ülekuulatava „lõhkilöömisega” tegeles kaks spetsialisti. Üks oli brutaalne, kaldus kasutama füüsilist vägivalda ja hirmutamist, ühesõnaga paha inimene. Teine uurija oli aga…
6 minutit
Kes unistab Päikesekuninga riigist?
Inimese meel on muutlik. Alles see oli, kui kiruti parteide paljusust ja koalitsioonivalitsusi ning arvati, et mida vähem erakondi parlamendis, seda parem. Ja et kaks erakonda valitsuses halb, kolm lausa talumatu. Nende kirglike mõtteavalduste taustal kuivendatigi poliitmaastikku seesuguse hoolega, et nüüd tuleb küsida, ega soost viimati kõrb ole saanud.
3 minutit
Jurjev ja varjaagid
„Suur ja rikas on meie ülikool, aga korda siin ei ole. Tulge ja valitsege meid.” Nõnda kirjutanud Tartu ülikooli professorid mullu sügisel Tallinna varjaagidele ja need võtnudki seaduseelnõu nr 861 ehk Tartu ülikooli seaduse ja ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu riigikogu menetlusse. Pisut hiljem selgus siiski, et Tartu professoreid ei ole…
3 minutit
Muutlik varjuteater
Ei juhtu just sageli, et aastate jooksul suuresti nelja silma all kogetu peaaegu korraga neljaks raamatuks vormub. Jaak Jõerüüt ja Viivi Luik võivad sellest kõnelda.
Maagiamuuseumis (Musée de la Magie, 11 rue de St Paul, 75004 Paris) asub omapärane kahe vastastoruga eksponaat. Kui kaks inimest ühekorraga sinna sisse kiikavad, näevad nad…
Maagiamuuseumis (Musée de la Magie, 11 rue de St Paul, 75004 Paris) asub omapärane kahe vastastoruga eksponaat. Kui kaks inimest ühekorraga sinna sisse kiikavad, näevad nad…
11 minutit
